Tere, hea raadiokuulaja, 10. varavedaja saade räägib seekord suvel toimunud 11.-st soome-ugri folkloorifestivalist Hantõ-Mansiiskis ning identiteedist ja poliitikast festivali raames. Eestist osales sellel festivalil kaks kolmeliikmelist rühma hõbejõude koosseisus koidu ahk, Kadi Priske jal EMO latikas ning kolm kala, Kädi Gallo, Heleri, Nelvanud ja Markko Weisson. Ja kolme kalaliikmed istuvad täna siin stuudios ja te kõik kolm olete Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia juurtega. Mina olen Marko Weisson oma õpetaja on Viljandi kultuuriakadeemias, sotsioloogiat ja kultuuriantropoloogia. Ja on õppinud siis Tartus sotsioloogiat. MINA OLEN Elerin, Helmend, mina lõpetasin Viljandi kultuuriakadeemia huvijuht-loovtegevuse juhendaja erialal kaks aastat tagasi. Käsi kallav ja ma töötan hetkel Viimsi keskkoolis, noortejuhina lõpetasin samamoodi Viljandi kultuuriakadeemia huvi erialal sel kevadel. Ja mul oli lisaeriala folklooriõpetaja. Ma küsiksin kõigepealt, et kuidas ta sinna folkloorifestivalile sattusite, kes need sinna kutsus? Sinna kutsus sihtasutus Fenno-Ugria. Neil oli teade, et niisugune festival tuleb ja et oleks vaja kedagi Eestist ka minna, Voittasse ja siis ma võtsin endast Kädiga, Kädi mängib Hiiu kannelt ja otsisime juurde ja Marko ja siis nime hakkasime uurima finantsaja ja siis läksime kirjutaks. Kui keeruline see Venemaa kaugetesse paikadesse liikumine on, kui lihtne neil oli üle piiri saada ja kuivõrd keeruline see bürokraatia teie jaoks oli? Meie jaoks? Küll olnud keeruline, et meil ei olnud, kellel mingeid kahtlaseid minevike või mingid asjad, mille pärast ei tohiks lasteaed. Ma arvan, et sellepärast ei olnud küll mingisugust probleemi sest see festival oli iseenesest saatis kutsed kõigile esinejatele üle piiri ja siis seetõttu ei olnud mingisugust kahtlust ka ma arvan kellelgi, et. Antama siis kasvab iseenesest üsna kaugel eestist Uurali mägede taga. Milline see piirkond on? Milline on sealne loodus, millised on sealsed inimesed? No see on muidugi selline suur maa vahet, territoorium on umbes Prantsusmaa surnuist tegelikult ütleme meie selle festivali kontekstis, me olime rohkem linnas, isegi nagu üllatavalt sõitsime mööda Obi jõge, küll külgata suuremasse külasse esinema aga see on nagu suurem mulje, jäi meil sellest antuma siiski linna arhitektuurist. Noh, niimoodi üllatavalt tavaliselt kui Eestist mõeldakse, et handimaal, siis see on tõesti suured jõed ja sood ja tundra ja aga seal selle festivali kontekstis oli rohkem nagu üllatav see mis seal linnas on toimunud. Me tegelikult olime kuulnud ja lugenud varem, et, et see on siiski linn, on hästi moderne nagu läänelinn ja ka nagunii, et tõesti ongi, et seda kooli küll raske uskuda, et kui me juba lennukist maha astusime ja lennujaam oli selline noh, vabalt, eks seal ole Tallinna lennujaam või kasvõi ka Kesk-Euroopas mõne linna lennujaam, et see oli täiesti uskumatu, et see oli tõesti selline nagu Soome linn, näiteks. Ka Soome arhitektid on seal hästi palju ehitanud. Aga mis on siis selle piirkonna rikkuse põhjuseks? 60 protsenti Venemaa naftast toodetakse seal Hantõ-Mansiiskis. Kuberner ise väidab, et, et nad on siis Saudi Araabia Ameerika Ühendriikidele kolmandad naftatootjad maailmas pluss veel kaasa ja muud maavarad, et neil on õnnestunud viimastel aastatel Est siis osa sellest finantsiste sinna Ukrugi jätta. Et nad saavad seda ise kasutada rohkem ja viimase viie aasta jooksul on just selline üles ehitatud. Vanem arhitektuur on selline madalat puitmaja teha. Uuem on tõesti sellised kultuuripaleed tüüpi hooned ja muuseumid ja. Inimesed, kes on seal hästi kaua elanud, need teavad rääkida, et, et see linn sellisel kujul, nagu ta praegu on, ongi mingi 10 aasta toode või selles mõttes, et enne seda oli linn absoluutselt teistsugune. See on hästi kiiresti arenenud. Kui ma nüüd lähme festivali juurde, siis mind huvitaks, kui palju inimesi seal üldse kohal oli ja millised riigid olid esindatud. Inimeste armumist päristatud ei oska öelda, seal oli koos kolm erinevat sellist suurt üritust, et folkloorifestival siis oli põhjarahvaste filmifestival ja samuti oli seal põhjapiirkondade kohalike omavalitsuste kogunemine, et selline administratiivüritused siis nad kõik koos. Vahepeal kohtusid nad kolmeritest, seal ikka mõni 1000 inimest ikka oli küll. Peamiselt olid siis meie soome-ugri hõimukaaslased siis Venemaa Föderatsiooni alluvuses olevad, et folkloorifestivali esinejatest olid väljaspoolt ainult eestlased ja soomlased ja alguses olid ungarlased ka, aga need kadusid hästi kiiresti kuhugi ära, et põhimõtteliselt siis olid ikkagi ainult eestlased ja soomlased. Milline see festival üldse välja nägi, mis seal tehti ja kus põhirõhk oli? Kui rääkida folkloorifestivalist? Programm oli hästi tihe, aga esinemist oli vähe. Tailised nagu sain paar lugu kuskil teha ja mingi igapäeva, aga nagu nägime väga palju teisi. Ta oli selle galakontserditüüpi kogu aeg, et veidi erinevates esinemispaikades ja siis iga oma ansambel tuli, esitas oma Parhiti ja, ja siis järgmine ja nii edasi, et selline suur showprogramm käis palju õhupalle ja väga särav. Esinemispaigad olid väga erinevad, et me siin esimesel peatänaval oli, ainult tantsis sõpruse platsil HS majas sees ka ükspäev oli siis oli üks küla, kuhu me läksime tobi jõge, see oli küll kellestki venestunud. Küla tutvustati meelega lähemalt. Milline see küla oli seal? Vene küla põhiliselt vist ja, ja mingi protsent oli seal ka hunte ja meil tutvustati seal siis näiteks koolimaja, mis oli väga hiljuti ehitatud sinna ja tõenäoliselt ka, et mis on nagu tänu nafta rikkustele saadud rahade eest. Ja ta oli ikkagi väga modern maja jälle ja see oli ümbritseva keskkonnaga nagu võrreldes väga erinev, nagu olustik, selles mõttes, et arvutiklass oli seal isegi olemas ja internetti palgad olid seal ka õpetajatel tunduvalt, et kõrgemad kui mujal Venemaal. Tõenäoliselt. Kuskil kuskil 6000 krooni oli nendest keskmine palk. Eesti rahas 6000 krooni. Aga kas võib oletada, et seal kõik elasid seal ümbruskonnas veelgi või see oli selline pigem näidisküla. Seda on tõesti raske öelda, et see karm kõrvekülas oli 1300 elanikku ja 100 kilomeetrit sellest pealinnast. Vot raske öelda tõesti, et kui sinna sisse sõita, ega ta nüüd nii väga uhke ei olnud iseenesest küla, eks ole, sellised suured laiad ilma silutseta muidugi tänavad ja Lenini prospektid ja Komsomolskaja sellised nimelt seda, et nagu ta ei olnud nagu midagi väga uhket, oli niisugust. Aga see koolimaja oli seal tõesti korras ja väga selline südamlik soe vastu võtta. Siis need ausambaid käisime ka seal vähemalt nii kolm ausammast, mida meile näidati, igal pool oli muidugi vaja külastada isamaasõja aastapäevaga seotud näitused, esimesel päeval me käisime vist vähemalt kolmes vastavalt näitusele niukses seletati meile väga näitlikult, kuidas võidelda agressori vastu. Maal lehitsesin seda festivali programm ja, ja leidsin, et see on tõepoolest üsna kirju olnud ja üsna suure olen ja, ja väga tihe. Ja ma panin tähele, et seal oli ka üsna pikad ekskursioonid ja paljud sellised lõkkeõhtut kirjas. Kuidas need välja nägid? Meie ei teagi, kuidas need välja nägid, sest me eriti ei sattunud sinna tulust hub'i retkest sõbraktida põhisusest, lõkkeõhtust, ekskursiooni stock. Tegelikult oli tohutult väheseks, kus me saime olla koos teiste või suhelda teiste, oman soome-ugri rahvastega või rääkida, et korraldajate poolt selliseid hetki polnud üldse loodud. Et viskame selle Obi jõel, sõitsime kuberneri juures lihtsalt nagu mingi teise tegevuse kõrval. Aga Andres heinapuu ütles, et mingid kavandatud asjad lihtsalt nagu jäid ära. No samas see programm oli hästi tihe, et sellist hetkel või ei olnud, et sa oled päeva ajal lähed ja hakkad vestlema, et see oli ikkagi öötundidel, kui kuskil koguneti ja mingi väike pidu peeti kuskil omavahel, et siis sai nagu suhelda. Rahvas oli ka küllaltki ära hajutatud, et ei olnud nagu sihukest ühte kindlat sellist kohta, kus nagu kokku käia või sellest ei olnud nagu loodud ja isegi nagu Asterbaatitel mitte afterparty pärast, vaid ikka on seal inimesi, kellega sa oled suhelnud ja loonud kontakte, võib-olla seda aadressi vahetada isegi sellistesse. Aga need kontserdid olid väga hästi korraldatud, et kontserdi algus oli konkreetne, kontserdi lõpp oli konkreetne, see, mis seal vahel toimus, seal ei olnud mitte midagi suvalist ja kõik jooksis ajaliselt mingisuguseid pause, selliseid tühimikke, kus publik peaks mõtlema, et mis nüüd saab, selliseid asju absoluutselt ei olnud. Selles mõttes oli neil väga korralikult kõik korraldada. Festivali avamine oli nagu segu olümpiamängudest eurovisioonist tulevasel laskesuusatamise staadionil ja seal enne oli põhjalik proov ja selline nüüd hakata liikuma kolonnis Estonia laulate mingeid laulu ja siis kõik tulevad järgija, laulavad oma laule ja lehvitan õhupallidega ja see väga tore. Ja meile öeldi lausa nagu enamvähem mingisugused laused ette, et mida me seal karjuma peale, kui me seal liigume. Siis tuleb kuberner väikeste lastega läbib seal selle rahvahulga jala tribüünile, siis sõnavõtt vajavad ka väga pidulikke õhupalli lastakse õhku. Kui suur üldsuse huvi selle festivali vastu üldse oli? Siiski mulle tundus, et see festival oli ikkagi nendele osalejatele endile, et väga hõre olise vaatajaskond. Samas, kohati oli näha, et hästi palju oli neid meediakanaleid nagu kes tulid ja intervjueerisid esinejaid ja siis lasid pildistada. Tegelikult ka televisioon oli üsna mitme kanaliga nagu esindatud, eriti viimasel lõpukontserdil, et see oli muidugi selline, tundus, et põhikontsert ka. Et see oli paremini ettevalmistatud ja kõige rohkem pandi rõhku sellele vist. Intervjuusid seal kogu aega sellest linnast tulnud publikut nagu väga ei olnud huvitatud publikut. Kuid möödakäijad, et kui see toimus ka tänava peal või seal keskväljakul, et siis siis sealt käis nagu niikuinii hästi palju inimesi kogu aeg läbi. Selle mulje muidugi oli kogu aeg, et rahvast on palju, sest et kõik esinejad vaatasid 11 Käigi tegijatele endile. Kas te siis tundsite seal endid omana või võõrana? Mina tundsin omane ainult nagu kummaline soomlaste seltsis lihtsalt minu jaoks tunduvad ikkagi kultuurilised erinevused nii suured, et ma ei suuda omana võtta näiteks komisid näiteks, kellega ma ei ole mitte kunagi suhelnud, kellest May ka ei tea üldse eriti palju ka ja noh, kellega mul ei ole nagu lihtsalt kontakti olnud lihtsalt füüsiliselt ei ole võimalik olnud või. Aga noh, soomlased on kogu aeg siin lähedal, et see Euroopa ikkagi nagu lihtsalt on küll nagu sissesööbinud rohkem kui see, et mis Venemaal Me hõimukaaslased on seal tegelikult. Mina ei tea, kas mu nagu võõrana või omandama ei oska sellele vastata, kindlasti võõrana hea küll ei tundnud, et need soomeugrilased on hästi soojad inimesed hästi sõbralikud, hästi südamlikud. Et mis oli võib-olla keelebarjäär rohkem, et igal hetkel ei oskanud igast asjast rääkida, viga asja kohta küsida, aga tegelikult nagu inimeste poole pealt on esimesed mälestused. Enesetunne kogu aeg, et nagu oleks Nõukogude Liidu ekskursioonile sattunud kuskilt välismaalt 80.-te näiteks kogu aeg peab mõtlema, et mis tüüpi inimesed nad on, kellega me räägime, et seal on erinevad sellised südamlikud soomeugrilased, aga toredad inimesed, aga nagu kunagi ei tea, et kuidas talle andnud vastata, et ta ei solvuks või näiteks räägite. Naisterahvaga väga tore, selline südamlik vestlus soomeugrilased eemal ja ta võib eelnevalt rääkida 1000 eestlast. Te olete ikka tublid, teate seda ugri asja ja ärge täielik alt ära hüpata ja teeme, et te olete ja ja siis mõne hetke pärast ütleb, et aga ärge öelge meiereid, okupeerisime, et sellised poliitilised teemad ja ajaloo ettekujutused on siukesed keerulised. Selles mõttes on raske aga mingi selline väga, väga vahetu kontakt, tekkis siiski ka, et paljude teiste esinejatega Kas võib siis oletada, et peale selle, et meil siiski see soomeugrilased ühendab on eestlased, soomlased ja teised? Vene Föderatsioonis olevat soome-ugri rahvad üksteisest pisut lahku kasvanud. Vist mingi põlvkondade erinevus tekib kaaviks vaiksete. Nooremate jaoks tundub see lahknevus nagu surema. Ma arvan küll, et tekib lahknevus, võib-olla meie, kui me oleme lihtsalt selle teema kannuga ennast kursis hoidnud või kurssi viinud üldse mõelnud, et kes need soomeugrilased on lugenud nende kohta, siis võib-olla ei ole lahknevus enam nii suur, aga näiteks me käisime ka koolides pärast seda festivali, et kogusime materjali ja siis nüüd eesti koolides käisime tutvustamas, siis neid hante natuke lähemalt üldse nagu soome-ugri idest rääkimas ja Marisid ka natuke lähemalt ja siis me küsisime huvi pärast laste käest, et kas teile üldse tundub, et et eestlased peaksid aitama. Neid, kes on Vene Föderatsioonis, seal jäägi, ta valla surutakse seal tihtipeale. Siis nad enamjaolt ei liigutanud eriti kulmugi selle peale, et neetud tegelikult see ei tundunud üldse, et see oleks nende asi või et nad ei pidanud seda ka väga oluliseks välja tuua, et et jah, et nüüd ma arvan küll, et Eesti peaks ikka aitama, pigem tegelikult oli see, et mikspärast peaks ja et, et Eesti on niigi võib-olla natuke arengus maha jäänud võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega, et et meil on omalgi probleeme, et ei tea, kas peaks nüüd nii väga sinna itaat. Tema sõnad Euroopa noorte identiteet nagu domineerib, pigem et selline ugrimugri asi ei ole enam oluline. Justkui eksinud keel tuleb ka mängu, et enam ei ole nii vene keelt ja ka mina ei oska jah. Novembri alguses kolite. Kädi Fenno-Ugria hõimuklubis ja rääkisite samal teemal. Ja tõstatasite üles sellised märksõnad nagu identiteet ja poliitika. Selle festivali raames. Jah, see on natukene ka, võib-olla meil on mingis mõttes tuttav teema Nõukogude ajastata ütlus või, või loosungi vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik, et selle saab, nagu mulle tundub praegu sellesse Vene Föderatsiooni folkloori konteksti kuidagi niimoodi üle kanda, et vormilt rahvuslik, sisult truuskonna loodab, et selline nagu folkloori ülesanne võib seal muutuda niisuguseks kuidagi võimu ja rahvuspoliitikat Lentimeerivaks õigustamaks, et et kui inimesed tulevad lavale, tegelevad oma folklooriga, siis järelikult on korras, siis järelikult austatakse rahvuskultuur ja probleeme ei ole, et kui ka hundid laulavad seal ja kui marid laulavad, eks ole, siis on kõik hästi sellest nagu piisab, et rõhutakse sellisele välisel ajal tavalisele folkloori-le. Nendel esinejatel ei pruugi üldse olla mingisugust sidet, võib-olla selle kultuurilise taustaga. Ta on esinenud isegi tegelikult venelased, sageli seal seal oligi niimoodi, et tuli vanuseliselt stiliseeritud rahvariided selga ja tegid sellist estraadi, eks ole. Mängisid, et nad Handid näiteks. Viljandi isiklikku suhet selle materjaliga, mida nad edasi andsid. Ja siis selline suhtumine on ka, et see on kindlasti erinev näiteks hantidesse, et kuna nad on väga väike rahvakild praegusele, Anton on siiski see, et seal mõnikümmend 1000 ainult kogu elanikkond on 1,3 miljonit, umbes. Et siis nad võivad lubada endale sellist nihukest romantilist suhtumist hantidesse. Umbes selline luuletused Handhi manssektoovutagi Moosult naiivne ja dieedist nagu noh, niisugused loodusrahvas, kel sellist nagu kultuurilist keelt ei ole, kes laval kuidagi teevad mingid häälitsusi, toovad trummi ja olevat põtru taga ja siis neid niisuguseid etendusi nagu mängitakse ja saginat kultuuriga tegelemine, seda, et nad ei saa oma emakeeles haridust. Seda küsimust ei ole vaja tõstatada. Niisugusel puhul tuli teki nagu sellist sellist momente hakata, diskuteerima nagu kultuuriellujäämise küsimuste üle või keele elujõulisuse üle hätta. Kontekst antakse sulle ette, et see on nüüd sa lavaline folkloor ja küsimused, mida intervjueerija küsib su käest, on ka, et kas te olete selle korraldusega siin rahul ja ja millised artistid teile rohkem meeldivad ja niimoodi, et son Alati, kui, kui nad küsisid ka neid küsimusi, et kas te olete korraldusega rahul, siis loomulikult korraldusega, tegelikult me olime ju rahul ka, eksju, et korraldus oli väga hea ajaga, et need artistid, kes seal avalike esinevad, et sul on nagu kohustus kiita seda juttu kaasa, sellepärast tundub, et sa oled täiesti teise taustaga, ta tuleb sulle heasüdamlikult seda asja rääkima, et sul ei ole nagu erilist õigust seal. Kui oleks rohkem aega, siis võiks vaielda, aga nii väikse ajaga ei vaidle seal. Paljud folkloorigrupid olid sellised professionaalsed ka, et kes said palka selles ta olid üksikud siis andi memmed, kes oli kuskilt kohale toodud ja õpetatud nii-öelda laval esinema, siis need mõjusid kuidagi hoopis teistmoodi, aga siis oli talle teised esinejad, kes tegid seda kui estraadi. Ja noh, väga vilunud niimoodi nagu professionaalselt hästi. Siis see kontekst nagu domineeris Aga kas esinemine oli siiras, kas nad mõtlesid seda nii-öelda estraadiga tõsiselt? Mulle tundub küll jah, sest et see oligi see, mille pärast nad tegelesid folklooriga, et noh, tuleb hästi teha ja et me pärast küsisin vähesel permi tüdruku käest, et mis te sellest lõputseremooniast arvas, et sellest ikka hästi palju õhupalli õhku ja siis ta arvas, et teda õhupalli arvestanud rohkem alanduste publikkusest ka tulema ja et oleks nagu kogu see lähenemine oli nagu see, et kuidas ikka võimalikult hea šõu teha, eks ole. Selles suhtes oli siiras, väga professionaalne. Et kui muusika mõttes vaadata seda muusikat, mida nemad siis tegid, ei, ja vaadata seda, mida meil Eestis tehakse või üldse läänes tehakse, siis kui neid vanasid, laule üles võetakse, neid hakatakse töötlema, siis meil tehakse väga tihti punki, Tšassiliku Rockiliku sellist stiili kasutatakse. Aga neil on hästi palju sellist disco stiili, et nendel see džässipunk, rock, nendel see ei tööta seal või nad ei kasuta seda. Vähemalt seal sellel festivalil selliseid ansambleid ei olnud, et et kui oli mingisugune rütm taha pandud sisalise Discord Kas oli teisi selliseid erinevusi veel just lähenemises folkloor sele materjalile, selliseid? Osad olid hästi nagu autentsed ja siis osad olidki sellised diskokkad rohkem. Meil oli just see lavaline esitlus, oli väga oluline, et see, mis sul seljas on ja kuidas liikumise teed seal nagu äärmiselt oluline Estonia hästi viimistletud ja seal oli üks mordva koor, kes võis nagu sellisel mitu formaalsel hetkel esitada väga suurepäraseid lugusid teha ja väga hästi ja väga häid seadeid. Kui nad lavale läksid, siis nad tegid seda kõike fono pealt. Lihtsalt tõid liikumist jaamargu, mingit show'd täiesti kummalisel põhjusel nagu arusaamatu meie jaoks, aga ka ilmselt oli seal midagi, et sa oled nagu perfektselt kontrollima olukorda, aja seto tuleb fono pealt ei ole oluline, peaasi et see oleks ilus vaadata ja korrektne ja perfektne riietusenic. Erinev olin natuke ka see, et meil Fokloorset materjali kasutatakse hästi palju pille nagu kasvõi neid vanu, rahva seas kasutusel olnud instrumente. Aga seal on hästi palju selliseid vokaalansambleid. Vähemalt seal festivalil oli hästi palju esindatud just vokaaliga. Et neid vokaale tihtipeale üldse ükski instrument ei saatnud. Teeme jutus väikese pausi ja ma olen teil palunud kaasa tuua paar pala mida me kõige esimesena Kuule siin on Pulino, Itaalia, tema mari teeneline artist ja tugev mari patrioot ja rahvuslikult meelestatud esinejate võiks kuulata tema sellist stiilinäidet lihtsalt ühte estraadi, liku rahvamuusikakäsitlust. Kui teil on nüüd olemas selline võrdlusvõimalus, siis kuidas te näete võimu ja kultuuri vahekorda seal ja võimu ja kultuuri vahekorda Eestis? Selles mõttes on muidugi kindlasti erinev, et, et kui vaadata näiteks, kus ütleme maridel võima kultuuri vahekord või kes, kes võib-olla kujutavad seal Marialis mingisugust sellist potentsiaalset ohtu rahvuslikus mõttes või noh, selles mõttes, et mida alternatiiv või noh, võivad nagu mingit eneseteadvust omada poliitilist eneseteadvust selle selle juures kulunud folklooriga tegelevad näiteks et siis seal huntidel ei tundun sellist nagu eneseteadvus poliitilist olevat selle folklooriga tegelemise juures või vähemalt selles kontekstis, kuna sinna laval oli pandud, eks ole, et võib-olla kui nad kuskil omavahel seda teevad ise nii-öelda oma keskkonnas, siis siis on, aga kui ta on sinna lavale pandud, siis ta seal neenetsi artist oli, kes kandis uhkelt selliseid teenelise nõukogude rahunsniku märk ja kõik oli nagu suurepärane selles mõttes seal annabki sellist nagu võimuta rahvaste juures või poliitilise eneseteadvuse puudumise puhul on, on seal folklooriga tegelemine ka selline osa suurest rahvaste sõprusest, eks ole. Aga võib-olla seal kuskil, kui Molimaal hakatakse juba peksma, eks ole, rahvakunstiansambleid, eks ole, kohalike võimude vaikival heakskiitmisel või võib-olla isegi enamataks. Et siis seal on nagu see folkloori ja kultuuri ja poliitika nagu seos, märksa teramari grupil oli kaasas selline ametlik esindaja ministeeriumist, eks ole. Või nuhkeks, kes kontrollis olukorda kogu aeg ja keda seal pidi pidevalt silmas pidama. Selles mõttes. Sinna mäng lihtsalt erinevad selliste identiteete tega sellele postmodernistlik, mis mulle rohkem meeldib, eks ole, et, et kuidas ma nüüd lähenen folkloori läheneda. Et see ei ole nagunii poliitiline võime nagu valutada südant, et kuidas see mõjutab Eesti kultuuri ja kas me liigume rohkem siia või sinnapoole tõi oma nagu sellist poliitilist majandust enam nii nagu Toomas võib-olla kaheksakümnendatel kaasnevate lõpus. Venemaal tundub mulle sellel festivalil ka nagu sihukese tohutu pinge, mitte häbi teha oma suurele Venemaale või et kõik nagu oligi nii sujuvalt köik nagu olidki laval nagunii säravad siis kui mingi paus oli seal ja need diktorid või õhtujuhid lugesid oma teksti seal siis nad tegid seda täiesti niiviisi soravalt ühtepidi tagurpidi ühte lauset, teist lauset, et nad, et need nagu täiesti nagu kontrollisid, kontrollisid, kontrollisid et nagu mingid apsakad sisse ei tule, et et see oli nagu mingis mõttes hästi nagu masendav. Seal festivalil kesed tekkis vahepeal selline laadatunne või laadal olemise tunne, et et olid sellised põnevad atraktsioonid, olid tehtud sellised hästi suured sellised kõvast materjalist vineerist asjad, kuhu peale oli siis joonistatud näiteks mordva mees ja naine, elusuuruses tehakse augud selle koha peale, kus on selle inimese nägu ja siis sai sealt sisse oma nägu läbi pista ja siis keegi teine see pildistada, et noh, neid on nagu varemgi tehtud erinevates kohtades, aga et see tekitab nagu sellised tunded nagu saaks laadale sattunud, et kui Eestis sellised asjad kuskil välja pannakse, siis tihtipeale kuskil turul või laadal. Ma arvan, et mitte igal juhul. Sellisel folkloorifestivalil Tegelikult on see ka, et see seal festivali nagu üldine atmosfäär nagu nivelleerib nagu natukene seda mingeid poliitilisi hoovusi, mis seal võiksid tekkida või et kui seal õhtul omavahel vestelda võivad, küll väga kani oma oma rahvuslikku identiteeti rõhutada ajab ja kurta selle olukorra üle näiteks mõnes grupis, aga aga kui nad seal laval esinevad kogu selle estraadishow sees, siis on nagu toetavad sellist üldist rahvaste sõpruse ideed, et seal sellist võimalust ei ole, et sa kuidagi demonstratiivselt seal näitad, et sa nüüd rahvusliku iseolemise väljendused, folklooriga tegelemine on, on identiteedi jaoks oluline, et see on pigem nagu sellele vastu isegi, võib öelda et jääb mulje, nagu oleks kõik korras, et meil siin show käib, inimesed tegelevad folklooriga, vot kõik armastame erinevaid kultuure ja rahvusi. Mis festival teile kokkuvõttes andis? Noh, väga hea kogemused kas või seda, et näha, kuidas erinevad esinejad. Mis tunnetega nemad nagu lähevad lavale näiteks, et see, kui sa Eestis esinenud, siis siin on see esinemiskultuur absoluutselt teistsugune reeglina kui on muidugi hästi palju välisesinejaid, siis sa võid neid siin ka vaadata ja jälgida, aga seal oli just see valdav selline kontingent esinejaid, kes olid siis sealt Vene föderatsioonist siis nende selline esinemisskulptuur on ikkagi väga sarnane, et kas nad on siis ka marid või nad on komi, mis siis, et nad erinevates kohtades elavad. Aga nende seest raadilik lähenemine või selline, et esineja peab hästi sirgelt käima ja hästi kõrvuni naera, et oma ja hästi korralikud riided peavad seljas olema ja ja neid riideid tuleb väga hästi hooldada, et see oli ka imetlusväärne selles mõttes, et ma ei hakka selle üldse nagu halvustavat hinnangut andma, aga lihtsalt väga erinev olise. Et siis näha seda poolt mulle oluline. Mina nägin, kui kammitsetud need väikerahvad tegelikult ikkagi on, et nad on nagu seal lõua otsas või neil on väga vähe otsustamisvõimet ja nagu selles suhteliselt hästi kurba. Aga tore oli see, nagu uusi tuttavaid sai põneval. Minu jaoks oli üllatav see, et kui me sinna saabusime, osalesime selles, et kuidas me ise nagu tajusime sellist vajadust pidevalt kuidagi rõhutada mingisugust poliitilist sõnumit või üritada seal mitte rääkida vene keeles lava peal vaid kasutada mingeid lisandikeelseid, tervitusi, juhi või midagi sellist, et intervjuudes kuidagi välja tuua mingisuguseid aspekte. Et noh, selline tunne, et sa oled mingi saadik kuskilt, et meil ei olnud alguses sellist plaani üldse, et nüüd me läheme ja räägime, kuidas on noh, natuke selline ülbe, ülbe hoiak, eks ole, võiks olla seal tundus tõesti, et nad vajavad seda, et keegi toetaks, et väljaspoolt Venemaad oleks veel keegi, kes räägiks, et no tõesti väärtuslikud oma etterahvaste keelte nalja, et seda, seda austatakse ka väljaspool, eks ole, et selles mõttes nagu tegelikult väga suur eetiline kohustus tegelikult mitte tunda ennast muidugi mingi suure targana, kes ütleb, kuidas peab aga aga lihtsalt avaldada poolehoidu ja toetust ja tuua need probleemid nagu avalikkuse ette, mis seal toimuvad. See on nagu väga oluline Hõimuklubi seminaritutvustusest esitate endile sellise küsimuse, et millise missioonikandjad te ise olite, kas saadikuks olemine oligi siis teie missioon? Kujunes. Marko ütles väga õigesti, et see just nagu kujunes seal, et see just nagu tuli, et loomulikult sai seal nagu rusikatega vehkida, seal aga öeldanu. Andi keeles aitäh sellel Kaale lõpukontserdil või sihukesed nagu väikesed asjad või patsutada mingile andil õla peale seal tõeline Antonina. Tundub siit kuidagi natukene selline üledramatiseeritud ja kuidagi noh, nii muidugi upsakas võib-olla isegi et meie läheme, ütleme, et te olete tublid, eks ole, aga selles sealses kontekstis on see nagu hoopis hoopis teistmoodi, et sa tõesti näed, et seda on vaja teha. Muidugi omaette nagu väikseks missiooniks oligi see, et tutvustada neile oma mingeid pille, mida meie mängime ja mida neil ei ole. Et nagu enda keelt lasta nendel kuulata, et ma ei tea, minu jaoks oli see küll oluline, et Eesti kultuuri ka nendele tutvustada. Sest noh, kindlasti neil oli käsu huvitav kuulata, sest nad ei ole väga palju reisinud ja Euroopas valdavalt nad ei olnud seal keegi käinud neil lihtsalt majanduslikel põhjustel libuga. Et see nende teiste ansamblite jaoks oli sillafestivali saabumine märksa suurem probleem kui, kui meil Eestist, et seal liiga kõvad konkursi teha, sa pidid olema vastavale kriteeriumile vastava selline professionaalne folkloorikollektiiv, et 100 aastat Morimalt Murdost sinna sinna kohale Kui me enne kuulasime vahepalaks estraadi liku rahvamuusikakäsitlust, siis milline on järgmine lugu? Järgmine on Mariaga kaotava, kes on päritolult hunt ja kes elab antomann siiski linnas, kui ta on pärit Uuralites. Ta tegutseb väga aktiivselt rahvamuusika vallast. Tal on oma pereansambel, ta laulab kosmolastelastega haka. Seal festivalil ta esines. Ja tema käsitlus on hästi autentne. Miks TV3 klooriga tegeleta, miks see tõmbab? Lihtsalt meeldib? Lihtsalt mulle nagu on väga südamelähedased need lood ja ja nagu sihuke hea on teada, et kus sa tuled, et enne sind on nagu keegi veel laulnud laule ja muidugi nagu tähendused ja kõik muutuvad, aga sa leiad jälle oma mõtted, mida sellega nagu edasi kanda selle sama lauluga ja ja see on tore, nagu avastada oma mingit pärandissetest. Minu jaoks on see, mind huvitab see, et huvitav kuidas võib veel mõelda nagu teisiti, kui kui ma ise mõtlen, et samamoodi nagu tänapäeva inimesed, kes mul kõrval on, samamoodi on huvitav lugeda neid vanu regilaule ja siis lugeda ja tõlkida need sõnad enda jaoks ära. Alguses muidugi ei saa nendest ka mitte midagi aru, tavaliselt kui need väga erinevad sellest kirjakeelest siis lihtsalt huvitav teada, et kuidas küll niimoodi mõeldud või et kuidas on sündinud selline laul või et see on hästi põnev, minu meelest mind huvitav selline mõttemaailma teema rohkem. Et isegi võib-olla need viisijupid ja see muusika ei ole nii oluline, et muusikat teha ju ka ise erinevatel viisidel, et tänapäeval on nii palju erinevaid võimalusi. Aga just, et need tekstid on lahedad. Tõlkimisel küsimuse all minul näiteks üsna keeruline sellepärast et et see, mida tähendab folklooriga tegelema, et selles suhtes on väga erinevad arusaamad, et seal handimaal küsiti meie käest ka näiteks, et miks teile meeldib siis folklooriga tegelemine vaid miks te otsustasite hakata folklooriga tegelema. See küsija nagu eeldas seda, et me olemegi nüüd professionaalset folklooriga tegelevad justkui, et noh, et see ongi meie sissetulek ja ja et me oleme folkloorikollektiiv ja me käime esinema kogu aeg, siis sellistel üritustel ja siis pidi nagu seal seletama Ja väga raske oli seda seletada ja tegelikult Eestis on ka folklooriga tegelemine näo folkloori. Ma ei tea või rahvamuusikamängimine on, sellel on üsna mitmeid erinevaid selliseid alltähendusi ja kontseptsioone. Et ma parem isegi ei julgeks öelda, et kas ma tegelen folklooriga vaid mulle lihtsalt väga meeldib jumalalt mängida, siis kas ma nüüd folklooriga tegelema või ei, seda ma ei julge enam. Kuidas tekkis kolm kala? Niiviisi tekkiski, et meil oli vaja sinna festivalile minna. Ja siis tulime. Kui siis proovisime mõningaid lugusid, noh, me olime ka ennem natuke koos mänginud, aga me ei olnud seda formuleerinud kolmeks Galaxel, et lihtsalt siis me osad lood, mida me nagu esitasime ka festivalil neid. Me olime tegelikult juba aasta aega tagasi mänginud. Aga nagu see lihtsalt formuleerus, siis. Aga miks kolm kala? Need, nii kolm kui ka kala on soome-ugri keeles nagu väga-väga sarnased sõnad nagu vanad sõnad ja siis samas kolm on vahest nagu kalakõlaline sihuke nagu sõnademäng ka selles mõttes ka veel, et me ei ole professionaalid, et siis on nagu hea välja vabandada oma nimega juba aimas et kui nüüd see kala tuleb mingi nagu kolm kaland. Kas see, mis te teete? Et see rahvamuusikaga tegelemine, kas see on lihtsalt puhas tegutsemislust või te ka omamoodi esindate midagi? Minule on selge tegutsemislust ja mitte noh, lihtsalt, et ma nüüd mängin lihtsalt pilli sellel pilli mängimisel ei, sellel laulul, mida me laulame, et seal oleks mingi mõttega, et kindlasti ei saa olla mingi puht meelelahutuslik. Natuke. Peale iseenda, kedagi kui kui ma võtan mingi loo või siis, siis ma ikka hoidsin nagu enda tähendused sealt koostöö. Ja noh, ma ei pretendeeri mitte millelegi või mingisuguse liigituse olla lihtsalt nagu oma oma hobi. Jah, no ma ka enne ütlesin, et ma ei julge nagu öelda Kont rahvamuusikaga tegelenud maraat. Selles mõttes mina ka ei julge, et see ei ole ikkagi minu eriala olnud, mitte kunagi, et lihtsalt tõenäoliselt siiski mingil määral on see Viljandi kultuuriakadeemia rahvamuusikaosakonna olemasolu ja kuna me seal koolis nagu oleme kõik olnud mõned aastad vähemalt erialal, eks ole jah, et siis lihtsalt on ka nende inimestega suhtlemine, kes sellel erialal on nagu õppinud või õpetanud, et nende kaudu on kuidagi tekkinud huvi ja siis selle muusika kuulamise sellest osasaamise kaudu on tekkinud mingisugune huvi selle vastu, millega nad tegelevad. Me oleme sellega üsna palju kokku puutunud, aga see, see festivali kontekst, see oli hoopis midagi muud, kui sa lähed sinna, see nagu muudab hoopis sinu suhtumist kõigesse tegelikult seal sa pead seda kuidagi teistmoodi esitlema, kui siin Eestis seal ei teki nagu need küsimused, mis meil on nad kas rahvamuusika, pärimusmuusika või kuidas seda nimetada või kuidas seda õigesti teha, et seal seal tasand on hoopis teine. Niisuguse küsimuse seal ei teki. Ja seal on selles mõttes natuke kuidas öelda, mingis mõttes lihtsam nagu endale selgeks teha, miks sa sellega tegeled seal parasjagu. Seal on sul juba ette defineeritud põhimõtteliselt see või? Mulle vähemalt tundus, et seal on folkloor, on mingi asi folkloor, seal ei ole vaja vaielda, et mis asi see folkloor on. Et folklooriansambel on selline ansambel, kes tuleb lavale ja naeratab seal ja laulab oma laulu ära. Ja ongi. Kuulge, me tegime seda, eks ole. Me vist arenesime tunduvalt samamoodi soomlased neid andnud ka eriti võrrelda nende Vene Föderatsiooni ansamblitega valdavalt. Mitte et ma oleks olnud paremad ja kindlasti lähenemisnurka. Meil ei olnud rahvariideid juba selle poolest ja siis soomlased, aga siis tuli Rasmus mängisima pill kuskil maas ja mina tirisin endale pakku istumise all ainetega, nemad ka ei oleks elu sees lubanud endale sellist asja. Või seal oli näiteks teine eesti ansambel, Obeuda mängis siis Kädi, Evelin läksid sinna lavates tantsima. Siis on hea brastik, imestasid ja ütles, et vaat kui toredad tüdrukud tantsivad, nemad ei saanud aru, et kasvanud oli nüüd niimoodi planeeritudki või vaid kuidas nad niimoodi läksid ja et väga tore pärast trikki Kaasa tantsida. Tellige jah, see oli hästi tore ja kiitsid, et vaat kui ilusad tüdrukud ilma meigita esinevad lavale niimoodi vabalt ja loomulikult. Selles mõttes kuidagi lähenemine, nagu tekitas mingisuguseid selliseid küsimusi, mis, mis riided, aga mitte ainult sellised negatiivsed, miks ta rahvariided ja toidud positiivselt lõikab. Aga miks on vaja rahvamuusikaga folklooriga üldse tegeleda? Võiks ikka mitte tegeleda, oleks äkki lihtsam? Ei saagi öelda, et on vaja. See on ikkagi niisugune kompleksne tervik, et minu arust, et kui me võtame selle praeguse Eesti konteksti ja, ja siis need Vene Föderatsiooni soome-ugri rahvaste konteksti, et seal on oluliselt siiski erinevad põhjused, miks tegeldakse rahvamuusikaga või mis on vaja. Sa võid ajada sellega sellist selget poliitilist sõnumit, aga näiteks sa võid teha seda lihtsalt lavalise esinemise vajadusest või, või sotsiaalse suhtlemise vajadusest, et koos Heleriga. Aga sa võid teha seda ka mingitel, ma ei tea. Võib-olla sulle lihtsalt meeldib, eks ole, rahvamuusika võib-olla, võib-olla ka siis selline identiteedi ja mingi ideoloogia teema et mingit juured ja nii edasi, et ma ei usu, et on olemas mingit ühte sellist õigetada, et milleks peab rahvamuusikaga tegelema. Ja ühte õiget lähenemist, samuti, et see on kontekstist sõltuv. Et võib-olla sa lähed sinna lavale või mitte lavale, vaid lihtsalt võtad selle laulu ja siis seal on lihtsalt tundub, et see laul on väga ilus ja siis sellepärast sa laulad seda. Või sul on mingisugune vanaema käest saadud laul, mis on hästi-hästi vana ja siis lihtsalt tahad sellepärast seda laulda. Sinu vanaema on seal üles kirjutanud ja tema ema on kunagi laulnud ja siis sa mõtled, et oh, väga huvitav, et ma laulan praegu seda laulu, mis inimene laulis 100 aastat tagasi, et siis on selline huvitav tunne veni. Võib-olla et mul ei ole sellist vanaema, aga ma mõtlen, et võib-olla kellelgi on niimoodi olnud. Minu see nagu suurelt jaolt on ikkagi enda jaoks sa teed seda või siis nende inimestega, kes ka armastavad seda rahvamuusikat, neidsamu viise, kes leiavad, et sellega on nagu tore tegeleda, et nende inimestega koos aega viita ja nagu mujal tuli sealt siis selle loo peale lihtsalt. Tundub niiviisi vaata et need erinevad lähenemised on õigustatud selles mingisuguses raamised mingisuguses situatsioonis ka seal lavaline rahvatants või, või rahvamuusika, mida seal Vene Föderatsioonis palju tehakse, et noh, seal on mingid kindlad funktsioonid ja tal on oma selline eesmärk, et et me ei saa seda nagu pidada kuidagi olemuslikult halvemaks kui sellist. Ja ja ka nende nagu headus tuleb välja ainult oma selles keskkonnas. Tänapäeva ütleme Rahvamuusikana saab ju täiesti käsitleda ka igasuguseid neid lorilaule, mida rahvas laulab niimoodi, et kõik teevad peast, aga keegi autorit ei teagi. Ma ei tea õllepruulija ja et selles mõttes, et, et see on ka nii erinev. Et sellepärast nad seal vaidlevad ka selle üle, et mis asi see pärimusmuusika on ja mis see rahvamuusika on, et et rahvamuusika võib olla see, mida rahvas laulab. Et see muusika ongi rahvalaul. Võib-olla siis, kui keegi tahab, noh, et siis ta võib ju teha niimoodi, et ta väga selgelt määratleb endale, et mis ajastust ja mismoodi tuleb täpselt interpreteerida lugusid, kuhumaani tohib minna, mida ei tohi enam muuta, eks ole. Ta võib olla niimoodi lähenedes, aga väga tore, kui sellised lähenemised on või kõigi üritab väga autentselt esitada midagi seal on Kararduslikeks. Aga mulle tundub, et ma ei, ei pürgi nagu päris nii kõrgele keerulisele tasemele, et mulle lihtsalt meeldib mängida pilli ja siis seal Hiiu valla peale väga hästi kõlavad need laulud, mis on sellakpilliga nagu koos sündinud, et võib mängida teisi lugusid, aga ja, ja üleüldse, eks ole, et võib üldse vaadata, mis selle pilliga veel teha saab, et kas saab ainult neid lugusid mängida, mida mängitud või või saab midagi muud ka teha, et mulle tundub, et näiteks Johannal tegelikult, et on selline natuke avastamata instrument. Et me ei saa nagu suhtuda rahvamuusikasse nagu päris niimoodi, et me läheme muuseumisse ja teeme nii nagu vanasti tehtavaid, et muidugi see on ka väga väärtuslik, eks ole, seda tuleb nagu mingis mõttes mäletada ja mitte ajada kõik omavahel sassi ja segamini, aga aga see ei tähenda, et ei tohiks kuidagi teisiti läheneda. Kui kellegil tekib sellepärast probleem, et kasvanud on rahvamuusikaga ei ole, siis seda võib teoreetiliselt arutleda, eks ole, aga inimesed võivad ikkagi mängida, nad tahavad seal keegi kätt ette panna, et sina ära laula, niivi, ära tee niimoodi. Hiiu kannel muuseas sobiks väga hästi punki instrumendiks, minu arvates näiteks oma külalise poole pest. Võiks siis kokkuvõttes tõdeda, et raha, muusika tulevik on tegelikult otsatu ääretu. Tegelikult see vist rohkem selline defineerimise teema, et me ütleme, et sa oled rahvamuusika ja siis saame öelda, et see oleneb lõpututel. Teised ütlevad, et rahvamuusika on juba surnud ja defineerivad selle kuidagi nii, et, et neil on õigused. Hästi selle tõdemusega me siis täna lõpetame. Kinnisvaravedaja rääkis suvisest soome-ugri festivalist Hantõ-Mansiiskis. Stuudios olid külas Kädi Gallo Eleriin, Helmend ja Marko meisson. Mina olen saatejuht Ave Tupits, aitäh kuulamast ja kohtumiseni taas.