Tere, head klassikaraadio kuulajad, mina olen Ave Tupits ja eetris on varavedaja XI saade. On juttu vaimulikust, rahvamuusikast ja stuudios on külas Helen kõmmus, kes on seotud sõpruskonnaga Sinimaniseele ning õpib praegu eesti ja võrdleva rahvaluule õppetoolis magistrantuuris ja haamer ansamblist vara. Mida siis vaimulik rahvamuusika tähendab, mis on tema eripära? Selles mõttes on minu meelest vaimuliku rahvamuusikatermin üks omamoodi tinglik termin, sellepärast et mida siis pidada vaimulikuks rahvamuusikaks, et võiks öelda, et vaimulik on ju kõik see, mis mis puudutab teispoolsust, puudutab suhtlemist kõrgemate jõududega ja selles mõttes ju võiks rääkida sellest, et kõik rahvamuusika, mis tegeleb mingite igavikuliste teemadega, on ju teatud mõttes vaimulik. Aga Paco, Eesti kontekstis valdavalt on vaimulik rahvamuusika tuntud kui rahvapärane koraalilaul ehk siis osa vaimulikust rahvamuusikast, mis baseerub otseselt kirikutraditsioonile, luterlikus, koraalil ja siis on selle edasiarendus selle ütleme siis variatsioonid. Aga jah, kui nüüd rääkida vaimulikust rahvamuusikast, ma ei tea, kas ma võiks natukene pikemalt sellelt teatama sellel Eesti kontekstis, sest et ühelt poolt on, on siin just tegemist sellise rahvapärase koraalilauluga, mida mida Cyrillus Kreek kirja pannud ja kogunud ja teadnud, mille tõttu see on massidesse läinud, siin 90.-te alguses siis selle juured tegelikult on ju oluliselt kaugemal ja, ja see on välja kujunenud selline rahvapärane koraalilaulmine sajandite jooksul. Ja võiks ju öelda, et, et ta võib-olla nagu kõige sügavamad juured asuvad seal kusagil seitsmeteistkümnendal sajandil, kui tulid siia esimesed laulud, raamatut, kui üldse inimesed hakkasid kirikulauluga modi otsesemalt kokku puutuma, aga noh, rahvapärase koraali laulun sellisest otsesest levikust võiks hakata rääkima ikkagi alles 19. sajandi keskpaigast kus kirikulaul läks nii-öelda kodudesse ja hakati seda laulma ka väljaspool otseselt jumalateenistust. Aga Helen kindlasti oskab täiendada seda juttu, sest sa oled seda väga põhjalikult uurinud. Üks huvitav tähelepanek, mis ma vanadest käsikirjadest leidsin, oli näiteks hiidlased, on hülgejahi loiu jääl triivides julgust otsinud pühalikest lauludest, et Need said rahvale üsna omastakse üsna peagi ja ka karja hoides on lapsed laulnud kirikusse Kobutses kuuldud viise ja on sihuke tore märkus, et perenaised laulnud koguduse laule, mune keeta. Kui laul lauldud, siis oli ka munagi. Et nad on saanud osaks inimeste igapäevasest elust. Sooviksime rääkida ühest oma arhiivielamusest seoses rahvapärase kuradiga. Nimelt aasta eest kevadel Eesti ajaloo arhiivis 19. sajandi sünni-surma- ja abielu meetrikkaid uurides kogesime üllatava värskuse ka, et aastase ja taguste inimeste elusaatuste kohta jälgede ajamine võib muutuda omamoodi hasardiks pakutavate põnevust. Mul oli tänu Cyrillus riigile aastasteks 20 küks põnevat helijäljed. Nimelt neli inimest, kaks meest, kaks naist laulsid linti neile omased rahvapärased, koraali ja üheks neist lauljateks tuli Villem Dickerberg. Tema oli grillust ergi tõenäoliselt üks meelis informantidestan Villemit külastanud korduvalt ja temata salvestatud 11 kuraali. Mind hakkas tõsiselt huvitama Villemi taustast. Kreegi päevikud on just grupid. Ja Eesti ajaloo arhiivis jõudsime väga põnevate leidudeni. Nimelt selgus, et William tikker Bergi ema suguvõsa on pärit Noarootsist eestirootsialalt. Ja nii Villem kui ka tema õde kelleltki ka salvestunud ja noodid huuled on tõenäoliselt loonud eestirootsi materjali eesti sõnadega. Et neid põimumisi on olnud sõigust ilu Lääne-Eestis kui ka saartel. Villem Tikerber kisa nimelt pärit Ridalast. Jah, ilmselt siin võib-olla peakski mainima või täiendama seda sinu juttu sihukse väikse täpsustusega, et On see rahvapärane koraal, et mida me selle all mõistame või et miks me räägime ikkagi rahvapärase koraali puhul rahvamuusikast ja see on selline viis koraali laulda, kus kus laulja ise keerib selle koraali teemadel, ehk ta lisab sinna igasuguseid kaunistusi, drillerdusi muudab natukene, võib-olla vahetevahel selle koraalivormi ühendades seda, jätkas mõningaid osi võib-olla ära, aga samal ajal ka ta mingis mõttes lihtsustab seda ei, ei moduleeri, nii nagu see koraal originaalis, aga et mis tähtsaim on see, et, et see on, baseerub sellel originaalselt kiriku koraalil. Ja nüüd, kui sa räägid ranna rootsist, siis see on lihtsalt ka see koht, kust on need kogumismaterjalid olnud äärmiselt rikkalikud ja kust on näha, et on ilmselt olnud Rootsi mõju küllalt suur sellel koraalide interpreteerimisel ja nende kaunistamisel. Aga kuidas on lood ülejäänud Eestiga, kas koraalilaulmine on omane siis tõepoolest ainult rannarootslastele ja ranna ääres elanud eestlastele või on see koraalilaulmine siiski omale? Kogu eesti rahvale? Ei, mina julgen küll väita, et see on ikka kogu Eestile omane, aga lihtsalt sealt Rannarootsi aladelt on võib-olla kõige huvitavamad ja kõige ilusamad leiud saadud, aga sina oskad kindlasti täpsemalt öelda. No eks tänuväärne koguja oligi Cyrillus Kreek, kelle suguvõsa tema abikaasa kaudu oli seotud ka Läänemaaga ja, ja kes oli seetõttu väga üsna teretulnud Rannarootsi ringkondades ja tegi väga palju kogumistöödest Lääne-Eestis. Et aastast 920 noh, päris palju fonograafi salvestusi, mis taasleiti paar aastat tagasi Rootsi raadio kolleegidele. Aga see tõenäoliselt sõltubki sellest, kes on kogunud ja millal ja kus oma aegu oli tegu uuema rahvalaule. Väärtuslikuks peeti vana rahvalaulu traditsiooni. Ent ka vanast rahvalaulust ei saa üle ega ümber, kui me räägime vaimulikest viisidest ja vaimulikest teemadest. Et sa oskad selle koha pealt täiendada. Ma tean, et sinu ansambel vara on teinud väga huvitavaid seadeid. Jah, et võib-olla siin ongi jah, hea üle minna sellele, millest ma alustasin, et see vaimulik rahvalaul mõistena on äärmiselt lai ja minu isiklik öelda, et ma ei saa kellelegi teise nimel rääkida, aga minu arvamus on see, et vaimulikuks teeb jah, selle laulu ennekõike see sisu, mitte see vorm ja mitte see, et kas selles tekstis leidub nii palju kristlikke vormeleid ja kirglikku temaatika kad vaid pigem see, et, et kuivõrd see on suunatud ikkagi selle eest igavikuliste teemade käsitlemisele ja olgu see siis abipalved loitsud, mis on ju otseselt tegelikult tõlgendatavad palvetena, mida hõlpsalt liigitada vaimulikuks rahvalauluks, aga, aga täpselt samamoodi võib leida selliseid igaviku olisi teemasid väga paljudes teistes regilaululiikides. Näiteks tee käima lauludes on väga palju seal väga palju kristlikke vormeleid, aga, aga samal ajal oleme hakanud ka mõtlema selle peale, et miks just deegeima laulud ja miks miks just seal on seda kristlikku temaatikat palju käsitletud, et eks omal moel võib, võib ka seda meie kulgemist siin elus ja ka teatud piiriületusi, olgu need siis sünd ja surm, tee käimisena tõlgendada, et võib-olla ka sealt see suur kristlike vormelite rohkus, aga, aga lisaks sellistele vormelitega lauludele on siis tõesti on nii hällilaulud kui, kui lihtsalt erinevad laulud, kus tegelikult peatutakse ja mõtiskletakse nii elu kaduvusel, kui sellel missad teispoolsuses või millisel elul on mõtet, millisel mitte või et mis on meie eluülesanne ja, ja ma arvan, et sellised laulud liigituvad ikkagi ka sinna vaimulike rahvalaulude alla. Kas võib siis öelda, et need võimalikud rahvalaulud on omamoodi aja lugemise ja ajaarvamise? Laulud ma ütleks, et nad on niuksed ajatud laula. Ma isegi ei oska sellist mõtet. Mul tuleb ja mõtlema sellele. Aga ma arvan, et nad on pigem jah, sellised igavikulised laulud. Ma ei tea, mida. Kõnelevad ka tänapäeva inimestega. Et need viisid ja meloodiad, kas siis päris regilaulu hämarustest kuni uuemate uuemate rahvalaulude hulka kuuluvate koraali töötlusteni on inspireerinud väga palju meie aegseid muusikuid, looma oma nägemust näitama. Suhtumist sellesse huvitavasse muusikatraditsiooni. Vaatasin veidi, kes on sellised põnevad, samad töötluste tegijad tänapäeval ja mulle jäid kõrva sellised huvitavad ansamblid nagu hüüdja hääl kes on näiteks sidunud rahva pärast koraali etno-džässi keskajalauluga vestlust Bobbyga ja Strand. Kolm kaunist naised, Sophia joon sema haardeline meelika Hainso, kes on väga helgelt lähenenud selle vana traditsioonile ja sidunud sinna nii uusi kui vanu instrumente. Tris, kellelt on tulnud juba viies plaat rahvapärastest koraalidest, kus nad pakuvad jälle oma nägemust nende muusikapilti põimub vanamuusikahingusega idamaine hõng. Ja selle saate üheks huvitavaks muusikaliseks. Võrdluseks võiks ollagi üks Villem pikerbergi kuraal. Oh jumal looja, püha vaim. Ja siis Triskele. Kuue noore mehe nägemus sellest koraalist. Ta on nii väega See ei käi taeva taanda. Kalli udune. Millised seosed on regilaulul ja võimalikul rahvalaulu? Mille üle me hakkasime arutlema siis, kui me selle saate peale mõtlesime, Heleniga oli, oli just see, et et kuivõrd tegelikult On see vaimulik rahvalaul üldse sellise vet veetud piiriga. Et et kust ikkagi algab see, et, et me võime asja nimetada vaimulikuks ja kust on ta ikkagi selline teatud mõttes inimese loomulik sisekõne teispoolsusega ja eriti just võib sellest rääkida või selle peale mõelda hoopis kaugemale vaadates, kui siia oma koduma oled, et, et siin on ta võib-olla selgemini eraldunud, et ühelt poolt on siis see konkreetne kiriku traditsioon ja need koraalid ja teiselt poolt siis regilaul, millel nagu sellist institutsionaliseerinud kiriku poolt mõjutust on võib-olla ainult tekstis. Et noh, mis, mis ei ole nagu otseselt kirikulaul. Et kui, kui hüpata nagu oma mõtetega kuskile sinna päris kaugele maailma, siis siis on need seosed või kuidagi nii, et seal on nagu palju orgaanilisemalt omavahel seotud see vaimulik laulmise viis, helen siin aga mõtlesid sellel teemal natuke rääkida. Ma jäin mõtlema Kristlike palun peale, mis on olnud väga armastatud Skandinaavia Briti saartel. EP ballaadi traditsioon laiemalt hakkas levima keskaja lõpul, 13. sajandi paiku. No siis olid lood kangelastest ja õnnetutest armulugudest ja need olid omaaegsetele inimestele samu oluline meelelahutus nagu tõsielusarjaga seebiooperid tänapäeval. Ja samas ka harivad. Et omalajal laulikud turgudel laulsid laule, piina, kahjulikust mõjust ja jahi ja, ja kodumajapidamises olulistest asjadest. Aga üsna loomulikult hakkas sinna juurde põimuma ka kristlikke teemasid ja kui loos oli armastuse surm, siis oli lugu märtrite kannatustest sama soositud rahva seas kui lugu kurvast armastusloost. Ja näiteks on üks parim kristlikus ballaad parimatest plaanidest. Ingliskeelne tekst on pärit 13. sajandi alguses, räägib Juudase loo. Ent sellesse traagilisse ballaadi on põimitud ka rahva pärast muinasjutumotiive ja, ja seal on paganlike huulde momente ja, ja jooni sees. Et tõenäoliselt seejuures kurb tegelaskuju asendaski mõne varasem eelkristliku nii-öelda musta lambakuju. Nii et Robin Hoodi ja teiste linkide kõrval olid kristlikud loodist soositud ja neid ainult mitte lauldud, vaid Euroopas seitsmeteistkümnendal sajandil olid üsna soositud laululehed, mida siis Skandinaavias kutsuti Schillingi lehtedeks ja Madalmaades margalehtedeks. Soomes on teada nimi arki veisu, mis viitabki, et need olid sellised lehesuurused ühe lehe poogna suurused paberid, mis mahtusid kenasti lauluraamatu vahele, ent seal võis olla sootuks erineva, ei pea põnevamaid laulutekste, kus tegelased olid küll taevase pea ja piiblist tuttavad, aga nende imelised juhtumised maa peal põimusid varasemate paganlike ja, ja selliseid kirglikumataja ja põnevate lugudega. Nii et kõik põimus omavahel. Selliseid näiteid on ju tegelikult ka Eestist, Setumaalt on teada mitmeid selliseid regilaulu näiteid, kus, kus on just nimelt needsamad ballaadi sisu võtet siis rakendatud regilaulu vormi kus on tegelasteks piiblitegelased, aga, aga siis nad toimetavad siin maa peal hoopis isevärki tegemisi. Briti iiri ballaadid levisid väljarändelainete aegu ka ameerikamaale, kus nad siis põimusid afroameeriklaste spirituaali pärimusega ja tekkiski omalaadne valges Pirituaal, kus põimusseismi nii valgete kui ka afroameeriklaste katsioon. Nii et vaimulikke laule ja, ja selliseid teemasid käsitledes Me läbime ja suubime haarata kõik kontinendid ja, ja selle jaoks on vaja tunde ja tunde. Aga ehk siis liigumegi natukene mööda kontingente ja vaatame meie lähinaabreid Skandinaaviast? Jah. Näiteks üks selline väga tore ansambel nagu karm Arno, kes on korduvalt käinud ka Eestis ja siinsetel folkmuusikaüritustel üles astunud nende repertuaarist võib leida nii mitmeidki vaimulikke laule ja just seesama ballaadi vorm on see, milles, milles karmarna oma muusikat esitab ja ballaad võib-olla siis ka selline koraali või siis vaimuliku laulu modifikatsioon, nagu Helen siin juba peatus, nii et selles mõttes võibki rääkida, et ühelt poolt, et kui, kui me rääkisime siin rannarootslastest ja nende mõjust Eesti vaimulikule pärandile, vaimuliku rahvamuusikapärandile, siis siis teiselt poolt võib-olla tänapäevaselt juba tuleb see kuidagi sealt. Sellist popmuusikaliini pidi tagasi, aga et jah, et väga põnevad, väga põnevat muusikat ju leiab tõesti igalt poolt ja ja näiteks on ju ka Iiri või siis ütleks laiemalt keldi vaimuliku muusika ja traditsiooni pärand äärmiselt põnev ja, ja sealt leiab äärmiselt ilusaid ja ja toredaid näiteid. Vaimuliku rahvamuusika kohta. Vaataks nüüd itta, ma leidsin huvitavaid materjale, kus räägiti vene vaimulikust värsist hooneid, mis on paraku üks vähe uuritud vene rahva laululiikidest ent teenimatult. Et selle värsi ja lauluga niimoodi, et eks olid rändlaulikud, palverändurid ehk kaalikki Pirhoosne ja kes olid seotud loomulikult kirikute ja kloostritega. Nad laulsid kristlikele ilmalike laulude põiminguid. Need viisid, mis seda laulu rahvalt vahendasid, olid ballaadide ja põliinade lähedased. On tavaks vaimuliku värssi vaimuliku rahvalaulu kolmeks suureks alaks. Et räägitakse vanimatest vaimulikest värssidest mis on seotud eelkristliku rahvapärase mütoloogia kaja vana apokalüptilise kirjandusega. Ja seda toetavat siis bõliina viisid. Hiljem, 18. sajandi lõpul, 19. sajandi alguses tulid juba vaimulikud värsid, mis kuulusid lüürika balloonide hulka. Ja vanausulised olid üks ringkond, kes nekaitsiooni alles hoidis, just ka seeläbi, et nad hakkasid üles kirjutama ja nõnda alal hoidma neid tekste. Ja seal on väga palju tunde talupoegade lüürilise rahvalaulu mõju. Aga 19. sajandi lõpul, 20. sajandi alguses olid kasutuses juba sellised laulud, mis lähtusid kitsalt mõne õigeusu koguduse suulisest traditsioonist ja neid on stiililiselt ebaühtlasemad ja neid on raskem iseloomustada. Aga sellest annab past iseloomustust valamu. Kirikust salvestatud helinäide salvestus on tehtud aastal 97 ja seal on kaks laulikud, kes laulavad ühe häälselt jumala väest ja patukahetsusest. Kirik on raske saatusega kohv, päevane mungaklooster 10. sajandil karjalasse Laadoga järve põhjaossa. Ent ta tegutses talvesõjani, kus siis kloostri saadeti laiali ja selle järglase tegutsevad Soomes. Kui ka pärast Nõukogude langemist taas valamus ja need salvestused on tehtud siis ajaloolisel palama saarel. Teiselt poolt võib-olla eestlased väga palju tunnevad ka mingit nihukest seletamatut kokkukuuluvustunnet hoopiski Celtidega ja, ja samamoodi võib siis ka keldi vaimuliku rahvamuusika kohta öelda, et see on väga sügavate juurde ega, ja traditsioonidega ja ja ka väga, väga ilus. Minu kogemus, see ballaad, mida, mida kuulata, see on selline ülistuslaul. Kui rääkida sellest, et vaimulik rahvalaul on selline selgelt määratlemata asi, siis eriti selgelt tuleb see esile just sellistes piirkondades, kus, ütleme siis, religioosne muusika on otseselt läbipõimunud traditsioonilisest rahvamuusikast või, või kus teatud mõttes või rääkida sellest, et rahvalaul ongi muutunud nagu religioosse praktika ka saatemuusikaks või religioossed praktikad on kaunistatud või läbipõimunud sellise rahvapärase muusikaga ja, ja noh, eriti India on üks selline piirkond, kus kus muidugi põhjalikult, seda muusikatraditsiooni ise tundmata võin ma muidugi rääkida ka mitte nii õiget juttu, aga vähemalt see tunnetus on mul küll selline, et et India traditsioon on jänesest väga religioosne ja, ja ta on väga mitmepalgeline, mitte selline ühene nagu meil siin kristlik maailmapilt, vaid India religioosne maailmapilt on oluliselt mitmekesisem seal tohutult palju neid erinevaid usundeid, aga, aga seda kuidagi orgaanilisemalt on, on see muusikaline traditsioon selle religioosse mõtlemisega seondunud ja ja selle tõttu näiteks India traditsioonis on minu meelest suhteliselt raske juba hakata tegema vahet, et kust läheb vaimulik rahvamuusika, kust läheb lihtsalt vaimulik muusika, et nad on suurelt jaolt Ja selle kohta, kuidas näiteks annab ühendada ida ja läänt või kuidasmoodi ühes isikus on ida ja läänetraditsioon kohtunud ja kuidas selline juurte poolest ida traditsiooni kandja, aga samas Lääne kultuuris tegutseva ja elavana on näiteks Sheila Chandra oma muusikas ühendanud siis just India religioosse muusika ja, ja lääne Gregory koraali ja katoliku kirikumuusika. Selle kohta on see helinäide. Millise mõjuga on vaimulik rahvamuusika tänapäeval, kas ta puudutab inimesi või mida kipub pigem jääma kaugeks? Ilmselt on meie sellele väga raske vastata meil, kes me oleme otsapidi asja sees ja neid on ilmselt puudutanud, aga Ma arvan, et kõik sõltub lõpuks ikkagi ka sellest, et kui palju sa oled valmis vastu võtma või kuulama. Et et ma arvan, et sellel muusikal on kindlasti midagi pakkuda ka tänasesse päeva ja, ja ta kindlasti võiks puudutada. Ma tahan loota, et on ka puudutanud. Mõeldes selle peale, kui palju huvitavaid töötlusi ja oma nägemusi on tehtud vaimulikust muusikast, võib arvata, et see on väga paljude noorte inimeste hinge läinud ja selle üle ainult rõõmu tunda. Ma arvan, et, et ka see, et, et neid interprioriteerijaid, töötlejaid, kaasaegsesse, vormi, valajaid on järjest juurde ja juurde tulnud, annab tunnistust sellest, et ju sellel muusikal on midagi pakkuda ennekõike siis nende tegijate jaoks. Ja omast kogemusest võin küll öelda, et et esmalt küll vormi tõttu sellele vaimulikule rahvamuusikale lähenedes sai see siiski üsna pea väga kõnekaks ja, ja just nimelt sisuliselt poolelt puudutavaks ja ja nagu vähemalt meie ansambli liikmed oleme tõdenud isekeskis, et see on nagu selline hea palsam hingele, kui tuleme jälle kokku ja on jälle vaja mingiks kontserdiks valmistuda või teeme mõnd uut lugu, et, et see toimib sellise niinimetatud teraapia. No et pärast seda on jälle tükk aega hea olla. Nii et tahaks loota, et, et see rahvamuusika niimoodi mõjub ka kuulajale. Kas vaimuliku rahvamuusika viljelejad üle maailma, näiteks kui üle Euroopa saavad ka omavahel kokku, kas toimuvad mingisugused nii-öelda siis festivali või tegutseb igaüks pigem omaette, annab omi kontserte ja on lihtsalt olemas kontaktid omavahel. Ma ei oska sellele küsimusele vastata, sest et need kontaktid omavahel on muidugi olemas. Aga kas toimub ka festivale, selliseid regulaarseid festivale selle kohta ma ei oska öelda? Vaimuliku ikka viljelejad on omavahel kokku saanud küll ja, ja näiteks kas või eelmisel sügisel toimus Tartus väga esinduslik ökoloogiakonverents, mis oli just otseselt keskendunud vaimulikule rahvamuusikale ja ja kus sellest ka väga palju räägiti. Seal küll ei olnud nii palju, võib-olla kohal erinevaid vaimuliku rahvamuusika, interpreteerijaid üle maailma, kuivõrd hümnolooge või need, kes, kes tegelevad just vaimuliku muusikaga. Aga vähemalt osa vaata Eesti interpreedid, kes, kes vaimuliku rahvalauluga tegelevad, olid kokku saanud ühel kontserdil, mis siis selle konverentsi raames anti. Peksavad, mina olen saadaga säravaimad, see india muusikast tänu Tartu vanamuusika festivalile ja üldse vanemat rahvamuusikat tutvustavatele üritustele, kuhu on kutsutud ka külalisi üle maailma tasub avatud kõrvade ja säravate silmadega erinevatel festivalidel ja üritustel rikki kaheda ja kuulata, et alati leiab midagi. Põnevate vaimustavad. Selles mõttes selliseid ühekordseid projekte, kus vaimuliku rahvamuusika esitajad on kokku tulnud, neid on ikka olnud. Ja liiguvad siin mõtetki selles suunas, et kogu võib-olla muutagi mingiks traditsiooniks selline vaimuliku rahvamuusikafestival, mis toimuks kusagil mõne Eestimaa kiriku juures, mõned toredad suvised päevad. Mõtteid liigub ja vähemalt siin Eestimaal midagi Ikkagi natuke toimub. Kuivõrd edenenud on vaimuliku rahvamuusika uurimine? Et uurijaid on viimase aastakümne jooksul tekkinud vist niipalju, kui veel 15 aastat tagasi oli levinud arvamus, et Eesti vaimulik rahvamuusika just rahvapärase koraali tan, uurimata maa ja meil on autoriteet võtavaid Rootsist loomulikult Eesti traditsioone, siis tänapäeval on, on väga palju tänuväärset tööd teinud Urve Lippus, Kadri Hunt, Mart Humal, Toomas Siitan just Urve Lippus on teinud kõige sügavamaid põhjalikumaid sissevaateid eesti ja eestirootsi rahvapärastesse kuraalidesse ja seda traditsiooni jätkatakse. Ja ka Helen ise. Sina oled kirjutanud oma bakalaureusetöö ja praegu teeb magistritööd otseselt vaimuliku rahvamuusika teemadel, nii et tegelejaid on ja, ja ma arvan, et see valdkond on niivõrd sügav, et ilmselt sinna on võimalik kaevuda veel paljudel. Selline oli siis äravedaja 11-st saade, kus vaimulikust rahvamuusikast rääkisid Helen kõmmus ja Anu Haamer. Ma tänan teid väga sisuka saate eest. Mina olen Ave Tupits, aitäh teile kuulamast. Jaa. Jaa. Ja oodi taevaviilu. Rõõmusta. Ta oodi ja all. Meil oli tal Väga mu soo. Suurust. Aga meil ei. Ole ka aasta aega Jeesu.