Tere taas kõigile filmihuvilistele. Täna on meie viimane filmisaade sellel aastal ja muidugi traditsioon, põhiliselt me vaatame tagasi aastasse 2007. Kui edukas oli see aasta eesti filmile, kui huvitav oli see aasta filmivaatajale, missuguseid filmid linastusid meie kinodes? Tänase saate külaliseks on filmilevitajad Matti seping, Katrina Rajasaare ja Lauri Kaare räägivad ka ühtlasi uutest filmidest, mis meie kinoekraanidele hakkavad jooksma pühade ajal. Ja meie saate viimaseks külaliseks on Karlo Funk, kes räägib meile uutest Eesti filmidest, mis linastuvad juba järgmisel aastal. Kuna tegemist on pühade-eelse saatega, siis kõikidel inimestel loomulikult väga-väga kibekiire ja tegema oma viimaseid toimetusi ja seetõttu on meie külalised saadud kätte telefoni teel, nii et ärge pahandage, palun kui tihtipeale mõni ragin või muu taustaheli sisse tuleb. Aga head kuulamist teile Meie tänase saate esimeseks külaliseks on Mattise ping filmilevi firmast eesti film Matti, sina oled juba päris pikka aega filme levitanud, enne seda töötasid filmiprodutsendina ka praegusel hetkel muidugi. Aga sa oled üks suuremaid Euroopa filmide levitajaid Eestis, et kas sinu arvates on see aasta möödunud Euroopa filmi jaoks nii Eestis kui ka mujal maailmas? Euroopa filmi jaoks on see aasta möödunud või läinud üldiselt minu arust väga hästi sisse, kui me vaatame neid filme, mis on Euroopa filmiakadeemiat läbi käinud ja oma auhinnad saanud ja kogu see valik on sel aastal minu arust on ta ülihea, PÖFFil oli ka seda näha kohe. Noh, võrreldes eelmiste aastatega. Aga missuguseid filme sina oled levitanud sellel aastal Eestis? Euroopa filmidest on minul olnud soomlaste varesefilmid siis on sakslaste lastefilmi Röövel Hotzenplotz Sid kordus, mis oli norrakate oma rootslaste väljapääs. Seri beibi olen mina sel aastal levitanud ja, ja nüüd aasta lõpp oli mehe töö soomlastama. Jah, mis kandideerib veel soomlaste poolt Oscarile. Aga ma vaatan, et tegelikult on päris palju soome filme hakanud ilmuma meie ekraanidele, see on suures osas tegelikult sinu töö. Ta pole endale isiklikult, meeldib Soome film, Soome film on minu arust väga hea tasemega ja meelitanud sealt palju õppida ja teda on väga naudinguga vaadata. Sest üle pika aja esimene film, mis tõid maale, oli Matti Nügasest. Ja see oli eelmisel aastal ööde üle-eelmine aasta ja sellega sai nagu soome film avatud, kuigi esimene film, mis ma tõin üldse kuma levitamisega, hakkasin piht, oli kukulind, see oli siis Vene-Soome koostöö. See oli vene film, tegelikult muidugi seal väga tugevalt on ju soome teema sees, tegevus toimubki Karjalas, aga film oli küll suurepärane. Ja Soome filmi puhul võib seda sume, film läheb ka siin turul üsna normaalselt, sest kui mul olid Rootsi ja norrakate omasid toonud, siis nad toovad mingi vaataja saali, aga, aga noh, üldiselt mitte palju. Siis tundub, et tegelikult Eesti ja Soome ütleme selliseid kultuuri mentaliteedid, filmis on ikka päris sarnased rütmid. On küll teemad, eks ole, kangelased ja, ja need arusaamad kuigi peab ütlema, et soomlased on siiski sammukese võrra meist veel ees, et neil aastast tuleb välja kuskil 15 kuni lausa vahetevahel 20 filmi. Ja nad juba teevad väga erinevates žanrites filme, et needsamad filmid, vares üks ja kaks, et see on selline puhas põnevusdetektiiv žanr. Ja kuidas sellel filmil eesti kinos läks? Varasel ei läinud hästi, üsna üsna keskmine vaadatavus oli ja ma ei tea, kas soome kriminull nagu ei läinud kaasa meile hästi lähevad nagu soome sellised draamad nagu paha maa ja mis seal jäine linn on siis? Mehe töö, mis oli ka selline draamakomöödiafilmid, olid edukamad, need olid edukamate mehe töö oli isegi üllatavalt edukas. Aga võib-olla seetõttu ka žanrifilm, ütleme, põhjanaabritel on meil suhteliselt nagu meie jaoks võõras, et kuigi näiteks skandinaavia žanrifilmid on ikkagi väga tugevad ja müüvad päris hästi ka maailmas. Aga sina oled see mees, kes on nüüd Astrid Lindgreni filme hakanud Eestisse tooma ja kõik need toredasti ära dubleerinud, et kuidas need filmid, et eesti lastele meeldivad, need peaksid olema küll väga-väga tuttavad. Intervjuufilmid selline idee tuli meil kuskil paar aastat tagasi, kui me aknad turule on igal pool juba luugil olid Pipi filmide Carstioni filmid, mis keegi ees nagu välja, et näed, et aga Bullerby lastefilme ei ole olemas. Sest noh, nii palju kui ma turgudel ringi käin, siis käisin, küsisin, uurisin, vaatasin, mis need maksavad ja ja pole mul eel, meil endal on eesti filmi ka väike helistuudio. Võimalikult väiksed kulud oleksid ja siis võtsimegi esimese viiese paketi ära, kus olid siis Bullerby lapsed, hulkur Rasmus ja Blopisti lood ja need läksid üsna edukalt nii kinos kui nüüd ska videos. Ma ei tea, kas televiisoris siis on ka näidatud ja nüüd mõtlesin, et selle aasta jõulude ajal toome teise viiese paketi välja, kus siis juba peaksid müügil olema Jordan, Pootsman ja Mooses või Rasmus, Pontus ja lontu ja sisendi organine, muud laste teriaadid kogu EL viis filmi. No tore, selline väga hea vana klassika, eks ole ju? On ja need lähevad kogu aeg pidevalt lähevad ja, ja dublaasia nendega ülimõnus. Tehases näitlejatele meeldib neid lastefilme dubleerida. Kui me teeme tähistublaasi paljude näitlejatega, osadel me teeme ainult ühe näitlejaga peale lugemise. Aga mida sa pakud aastavahetuseks, kas sa tood nüüd mõne uue filmi kinno ka? Kõige suurem film, mis on pärast aastavahetust, aastavahetuse, mul ei ole midagi. Neljandal jaanuaril algab Forum Cinemas Coca-Cola Plazas Cronenbergi uus film. Vabandused idas sain juba kolme kuldgloobuse nominent parima filmile, parima mees osaleb kui parimale filmimuusikale. See hakkab nüüd neljandast jaanuarist peale. Aga kuni sinnamaani soovitan, igal juhul aga pidasid vaadata, jah, ma võin selle teile öelda, mis paaria filmi mul veel tuleb. Alguses kohe pärast seda Cronenbergi lubadused idast tuleb kohe Uus Rambo film Rambo neli nii-öelda, kus Stallone ise lava mängib peaosa. Mis on 80 filmide klassika tegelikult? Justkui Ameerika esilinastus on 25, jaanuar, meil kohe, kas siis ütleme nädal, kaks, kolm, hiljem tahame kohe peale panna siin-seal üks suur töö ja siis on Euroopa filmidest, mis tuleb veebruari lõpus ja soomlaste lordi. Eurovisiooni võitja sai valmis seda õudusfilmiga Solar filmis Soome kirjastus bar alguses siis Eestis tuleb ta veebruari lõpus. Itaallasi niisugune põnev asi ja üht-teist on veel, aga kõik asjad ei ole veel kinnitatud, täis. No selge tänu sulle ja edu järgmisel aastal. Meie vestluskaaslaseks on nüüd Katrin Rajasaar, kes töötab kinosse. Prossi nimelt selle toreda filmimeka võiks niimoodi öelda juhatajana ja ühtlasi oled kasa seotud Tallinnfilmi filmide levitamisega. Sellist kino Sõprus on ju peamine koht, kus Tallinnfilmi poolt maale toodavaid filme näeme. Katrin alustaks sellise tagasivaatava küsimusega, et kuidas sinu jaoks oli aasta 2007 Euroopa kinos, sest teil kõigi teote ju väärtfilme maale ja, ja suures osas on teie repertuaaris Euroopa filmid, siis te olete ka Euroopas Cinemas keti liige. Kui nüüd võtta nii-öelda kolme poole nelja aasta lõikes, mis sõpruse kino on, on see tegutsenud, siis peab ütlema, et Euroopa kinos on kuidagi läinud kirjumaks et rohkem on selliseid filme, mis ka tõepoolest kinodest kassad teevad ja samas on ka palju filme, mis on justkui festivalifilmid, mis on hästi tõsised, aga ometi on populaarsed ka kinos. Nii et selline muudatus on toimunud, eks ole, et ütleme, autorikino ei olnud ju viimastel aastakümnetel ütleme kinopubliku hulgas väga populaarne. Et oli liialt elitaarne, tal oli küll oma sihtgrupp, eks ole, aga mingeid massidena küll järgi vedanud ja, ja see muudatus on tegelikult toimunud viimaste aastate jooksul, et noh, selline erandlik film võib-olla kindlasti Ameli Prantsusmaalt, mis on ikkagi tegemist nagu autorikino, aga samas noh, oli tal nagu meeletu vaadatavus. Kena on vaadata nagu seda, et kuidas ka näiteks Saksa film on tõusnud ja üldsegi mitte selliste hästi populaarsete või justkui nagu ette juba teada, nagu ilusate armsate populaarsete filmidega näiteks Saksamaal on just poliitiline film olnud selline, mis on hakanud tõusma ja, ja see on väga positiivne. Nagu filmiga näiteks hüvasti Lenin siis kindlasti sellel aastal kõige suurem hitt teiste elu. Jah, et see jõudis küll sõpruse kinoekraanile nüüd võib-olla oluliselt hiljem, kui, kui ta ülejäänud maailmas ekraanile jõudis, aga oli ka meie sügishooajal üks olulisemaid filme. Veidi kahju, et ta võib olla Hei, natukene vaatajatele võib-olla kahe silma vahele, et see film oleks kindlasti väärinud võib-olla selliste suuremat tähelepanu. Mul on lihtsalt hea meel nagu tõdeda, et silm jõudis kinno samal ajal kui väga paljud populaarsed eesti filmid selles mõttes vähemalt oli väärikas vastane. Jah, et ütleme, see on kurb tõsiasi, et tegelikult Eesti filmi saab ka ikkagi kinno tuua ainult kas sügisel või varakevadel ja sellepärast, et kui ikka päike paistma hakkab, aprillikuus, siis ikka ühtegi sellist eesti filmisõpra juba kinno eriti ei vea, nagu et seetõttu tõesti juhtub nii tihtipeale, et väärtfilmid pusklevad koos Eesti filmidega sügisel ekraaniaja eest ja ja kes siis võitleja, kes siis kaotaja on, need selgub vaataja maitsest. Aga sellel aastal paljude filme üldse ekraanile tõite. Tallinnfilmil on nüüd minu arust selliseks lühikeseks traditsiooniks küll, et pisut üle 10 filmi jõuab aasta jooksul ekraanile, et sellel aastal, kui ma ei eksi, oli neid 13, eelmisel aastal oli isegi 16 ja umbes samasuguse tempoga me tahaksime järgmisel aastal ka jätkata. Praegu tundub, et neid häid filme on nii palju, et nad lihtsalt ei mahu enam sõpruse kinoekraanile, et kiiresti-kiiresti oleks vaja kuskilt ekraaniaega juurde saada. Aga te ju levitate film ja teistes Eesti linnades ka? Ja lihtsalt Tallinn on nagu kitsaks jäänud. On ilmne vajadus oleks teil mingite uute ekraanide järgi. Just et praegu me oleme võtnud endale selliseks sihiks, et iga kahe nädala tagant tuleb välja uus film ja peab ütlema, et repertuaar Maarja on ette juba teada vähemalt juunikuuni, sellepärast et palju häid filme on tulnud nii Euroopa kui kui siis Ameerika sõltumatutelt tootjatelt. Ja need filmid tahaks ikkagi panna parema enamuse nendest sõpruse kinoekraanile. Sest tihtipeale linastati ju mitte ainult mängufilme, teie juures toimuvad ka näiteks Eesti lugude esilinastused siis dokumentaalfilmide esilinastused lühifilmide esilinastused väga tihti. Et see programm on ikkagi äärmiselt kirev ja tihe. Me proovime olla selliseks kohaks, kus Eesti tootja nagu saab nii-öelda kindla peale ekraaniaja vähemalt esilinastuse ja ja loodetavasti ka siis natukene rohkem ekraaniaega, see täiesti sõltub sellest, kui aktiivne tootja ise on. Kui nüüd tagasi tulla aasta 2007 juurde, siis mis olid sinu jaoks Tallinnfilmi filmides sellised edukamad ja eredamad täpid? Kui me vaatame kassa edu põhjal, siis mõistagi olid kõige edukamad selliseid nii-öelda suurfilmid nagu kuninganna või Edit elusse armunud. Aga Mu enda lemmikute hulka kuuluvad hoopis sellised filmid peavad olema justkui iga nagu programmi repertuaaris, need on justkui nagu kohustuslikud, aga ühtlasi sa juba ette tead, et, et nende kassatulu jääb väikeseks. Selliseid linastus meil juulikuus. See oli teedi Clintsi Siseimpeerium, mille üle ma olin ikka väga õnnelik juba mitu kuud ette, enne kui see kinno jõudis. Aga nüüd, aasta lõpupoole, aasta lõpupoole on üks säravamaid sille, mis meil alles linnas Tegelikult 28. detsembril on minu mustikakarva ööd Wong, Kar-Wai silm ja, ja see on selles mõttes huvitav film. Kevadel siis kanni filmifestivali avanud mängufilm, kus gongi lavastaja teeb koostööd Euroopa ja Ameerika näitlejate ja, ja tootjaga, et väga huvitav kultuuride, miks. Ja see film oli vist Pöffil ka, kui ma ei eksi. Ja tegelikult enamik meie järgmise hooaja filme käisid PÖFFil said oma tuleproovid nii-öelda, et päris mitmed meie filmid, nende hulgas näiteks Arktika lugu, mis praegu juba kinos jookseb. Väga populaarne oli Julian naabeli samuti kanni võistlusprogrammis olnud tuukrikell ja liblikas, mis linastub sõpruse kinos ilmselt alles veebruarikuus. Ja paranuid park, kasvansandi uus film, mis jõuab meile jaanuaris, samuti lubadus Emir kustusid sa film, mis on jällegi sõpruse kinos jaanuaris ka see ei ole nüüd Tallinnfilmi levitatav film. Nii teie käes on tegelikult ju niukseid maailma absoluutsed tippnimed, kelle teoseid tavaliselt võib kani võistlusprogrammis näha. Põhilised kohad, kust me oma filme tegelikult hangime, ongi Berliini kanni võistlusprogrammid, et ikka vaatame alati need ära ja ja proovime just nimelt selle koorekihi kätte saada. Mõistagi vaatame ka Veneetsia võistlusprogramm ja Karlovy vaariprogrammis on samuti selliseid, sinna, mis on jõudnud meie ekraanile. No peab teile kindlasti aitäh ütlema ka, et kui sa rääkisid just Wong Kar-Wai uuest filmist minu mustikakarva ööd, siis teie olete tõesti selline levitaja, kes on viimased Wong Kar-Wai filmid kõik Eestisse toonud et kuidas Eesti vaataja tema filme vastu võtnud. Tallinnfilmile on see küll nüüd praegu esimene Wong Kar-Wai film, aga Honka vaidlen seni toonud Eestisse Eestil silm ja teda linastatud nii kobarkinos kui sõpruse kinos. Et siin paar aastat tagasi, kui tuli välja film 2046, oligi nii tore tõdeda tegelikult, et kui kolmandal nädalal jõudis film sõpruse kinno, siis tema kassatulu oli suurem kui tegelikult kobarkinos esimestel nädalatel. See andis nagu kuidagi meile ka sellise orientiiri, et tõesti on olemas filmid, mis sobivad nagu paremini meie linna ja On olemas filmid, mis sobivad paremini kobarkinno. Et kuidagi publik ikkagi selekteerib välja, et levitajad justkui nagu väike küsimus iga kord, kui ta mõne filmiga plaanid kinodesse tulla, et, et kas ta peaks sellega minema nii-öelda sidejuurde või ta peaks nagu just valima kino, mille kogu programmi valik ütleb juba ise ette ära, et sealt ei saa nagu midagi halba näha. Teine küsimus on see tegelikult, et ütleme, selline autorikino on ju tegelikult pikema vinnaga, et kui mujal maailmas on tõesti see tendents, et kui me vaatame kinolevi, siis see toimub vaieldamatult, ütleme nendes multiplex'i, sellepärast et lihtsalt ütleme, multiplex'i käes on rohkem kinoekraane ja nad tavaliselt hõlmavadki noh, ütleme selline 90 vahest 80 protsenti turust üldse vaatajate poolest. Mõnedel maadel on muidugi natukene teistsugused tendentsid, aga näiteks Prantsusmaal, eks ju, aga see on täiesti eraldi. Siis teie puhul ongi, ma arvan, kõige suurem probleem just see, et, et vaataja hea meelega läheks nagu õhtul kinno seda filmi vaatama, et ei jõua esimesel kahel nädalal tormata siis tuleb uus film peale, eks ole, et oleks vajadust just nimelt kas teise ekraani järgi või tegelikult oleks meil vajadusi ilmselt nagu korduskino järgi. Mulle tundub, et, et sellise väikese rahva puhul nagu Eesti oleks tegelikult kõige parem lahendus, nii-öelda myyblekside süsteem, see, et on kolm neli saali ja nendest saalidest saab siis näidata natukene populaarsemad kui ka nagu tõelist autorigina. Et see annaks võimaluse ka neid filme liigutada natukene sobivamate suurustega saaliasse vastavalt nädalatele, et kui ikka film on juba paar nädalat peale nüüd siis tal tõesti ei ole mõtet nagu linastada kolmesajakohalises saalis, sellepärast et see publiku huvi on, on vaieldamatult natuke tagasihoidlikum, aga sellegipoolest see publik, kes sellest filmist on huvitatud tema endiselt ei saa tulla seda vaatama hommikul, vaid tahaks ikkagi õhtul tulla kinno. Kõige kurioossem on see, et tegelikult sõprus oli nii-öelda, nagu sa ütlesid, miniplex, sest sõpruses algselt oli kolm saali, kaks suurt ja üks väike all ja tegelikult kino oktoober oma nelja saaliga ajalooliselt oligi üks esimesi, tollel ajal multiplex, et ja oleks ka suurepärane nii plekk saanud, aga väga tore sõna polegi kuulnud sellist enne. Ja aga see on nagu lasteaedadega, et vahepeal lammutatakse kõik laiali, renditakse välja, siis tuleb hakata jälle uusi ehitama, et ma arvan, et Eestis toimub kino, teeb enam-vähem sama asi lähiajal. Ma kuulsin ühest huvitavast tendentsist SIIN heade kolleegide käest Inglismaalt, et seal on levimas hoopiski uudne tendents, ehitatakse selliseid eksklusiivsemaid kinosid, kus kinosaalid on küll väiksemad ja need ongi, ütleme selliseid, mitte just teismelistele mõeldud kinoteatrid, kus pakutakse ka puhvetis mitte ainult popkorni, vaid ka noh, ütleme muid moodsaid jooke smuutisid mida iganes. Ja siis need kinosaalid iseenesest on ka mugavamad, need on võib-olla veidi natuke kohviku tüüpi, isegi et otsitakse neid erinevaid sihtgruppe ja just nimelt selliseid inimesi, kelle jaoks kehakultuur on nagu lahutamatu osa elust, et kes on harjunud filme vaatama, nad tahavad näha vanemaid filme, nad tahavad näha autorifilmi väärtfilme. Et toimub täiesti uus tendents. Kinod on äärmiselt populaarsed. Londonis. Ja ma arvan, et nad on saanud oma ideed tegelikult võib-olla kid türgi ino pidajatelt, et ma kuulsin juba päris päris ammu, mitu aastat tagasi, kuidas Türgi kinokunsti, aga kinod on jälle uuesti õitsele puhkenud ja, ja siis kõik papa kinopidaja kuulasid suuril silmil, kuidas türgi kinopide levitaja rääkis sellest, kuidas nende kinos on sellised loosid, kus saab ennast pikali visata, sellised boksid sel ajal küll ükski Londoni kinopidaja ilmselt veel ei kujutanud ette, et miski selline asi võib müüa. Ütleme niimoodi, et see on tore, et, et on väga avatud Euroopa ja üldse oodatud maailm, et ideed levivad ja nüüd on see kõik jõudnud meile kuidagi lähedase masse kultuuri. Ei, ma loodan ka just nimelt, et tegelikult see kinovaatamine nagu ei, ei koondu ainult ühte ruumi, täiesti, et tekiks ka meil selliseid tendentsid, et kino oleks võimalik kuskil mujal näidata, nagu vahepeal oli. Mingit filme näidati Von Krahlis, eks ole, ja ja, ja siis nagu KUMUs See on väga lahe, tegelikult nuga linastus üldsegi rüütelkonna hoones, et see oli ilmselt suhteliselt nagu friikidele koht, natukene kõle ja seisab tühjana, aga aga samas võib jälle öelda Saksamaa näitel, et üks populaarsemaid asju, Meie kinod, mis toimuvad küll kinosaalis, aga seal on nagu juures midagi rohkemat kui lihtsalt kino. Et saad nagu sama kultuuri toitu natukene näkitseda inimestega arutada enne või pärast kinoseanssi filmist ja need on nii populaarsed seansid, et kui hooaja piletid müügile tulevad, siis need kaovad poole tunniga, et see töötab. Just et ma arvan ka, et vahetevahel on päris huvitav minna mitte seda traditsioonilist Eerivaid pakkuda mingit alternatiivi, muidugi eeldusel, et see film on ikkagi võimalikult kvaliteetselt nagu vaatajani viidud seesamamoodi tegelikult ju kuidas pariislased oma õhtuid veedavad, ikka lähevad kinno pärast kuhugi ütleme õhtusöögilaua taha, et seda filmi arutada ja arutleda ka elu üle. Aga selleks, et meie head kuulajad võiksid seda teha nüüd aastavahetusele, et mida te pakute kinos Sõprus ja mida Tallinn film aastavahetusel ja nüüd pühade perioodil näitab inimestele. Pühade perioodil me oleme natukene orienteerunud ennast ikkagi lastele ka, et meil linastub kaks filmi, mis sobivad suurepäraselt lastele, üks on siis päris väike teleeestikeelne film, džungel on Hugo mille on kinno toonud hoopiski kinobuss ja see film tiirutab siis ka mööda Eestit kinobussi vahendusel ringi. See on siis kolm teeanimatsioon eestikeelne siis täiesti, et saab tulla, vaatame, aga ilma vanemateta ja teine silm on Arktika lugu mis räägib jääkaru Jamorsa poegade kujunemisloost. Sõprusest ilmselt. Sõbrad ei ole, see on pigem selline täispikk dokumentaalfilm, natukene pingviinide marsi. Ja sellel filmil on see tore omadus minu jaoks, et ta ei räägi mitte ainult loomade armsat lugu, vaid räägime natukene ka sellest kliima soojenemise ohust, mis tegelikult koguneid loomade populatsioone seal Arktikas natukene ähvardab. Aga meie tõeline jõulufilm nii-öelda, mis jõuab küll siis alles peale jõule, kinno on seesama vonkarvaimine mustikakarva ööd mis 28. detsembril on siis minu ekraanil ja selle filmiga on neil sellised toredad plaanid, et jaanuari alguses, kaheksandal jaanuaril on siis esimene kord, kui me korraldame midagi gurmee, kino sarnast koos mustikakoogi ja hea kohviga, et tulevad eriseansid. Kõlab maitsvalt, kõlab nauditavalt, ma arvan. Aga soovime siis edu Tallinnfilmile ja kinole Sõprus ja siis enam väärtfilme meie ellu, aitäh, saab tehtud. Teisel pool toru Lauri Kaare, kes on filmilevifirma aktsiaselts Emmbeedee levijuhti ja see firma on nüüd meil kõige vanemlevifirma ja ühtlasi ka kõige suurem. Alustaks võib-olla sellise traditsioonilise küsimusega, kuidas oli 2007 aastat teile kui kõige suuremale filmi levitajale. Kõigepealt ütlen lühidalt, et aastal läks väga hästi ja siis täheneri ja no ütlen, et tegelikult on meil juba mõnda aega kuulame nime Forum Cinemas et on meie kontoril nime vahetanud, aga mis ma oskan öelda, et poole aastaga lõpuni jõudnud juba on meie filme käinud eestlased piletit ostes kinodes vaatamas hulgal, mis ulatub kuhugi 1,4 miljoni kanti. Ja sealhulgas siis see esikolmik näitab, et eestlased on seiklusejanulised ja neil on huumorimeelt. Sellepärast aasta vaadatavuse kolmas silm on, see on film teisel kohal, eelistades eestimaist, on sinna, on nad oma rahakotiga hääletanud. Möödia Jan Uuspõld läheb Tartusse ja esikohal on Kariibi mere piraatide saaga. Viimane osa maailma lõpus. Kui palju vaatajaid on Kariibi mere piraadid? Kariibi mere piraatide on 83000 ehk siis päris seda tulemust ta ei näinud, mille tehnoza surnud mehe aardekirst, mis läks ikkagi üle üle 100000, aga samas kui arvestada, et kogu saagat alustanud film Musta pärli needus jäi kuhugi 40000 kanti, et siis on tõus olnud ikkagi märgatav. Kapten Jackil on iga aastaga sõpru järjest juurde tulnud. Tegelikult on filmi aasta on väga erinevad ja see oleneb tegelikult just nendest filmidest, mis linastuvad nii nende uudsusest kvaliteedis kui ka muidugi väga tihti ka turunduskampaaniatest, et kuidas sa hindad seda aastat, noh, ma mõtlen just eraldiseisvate filmide näol. Ma ütlen, et mis, mis hetkel praegu endale silma paistab, on just see, et eelmise aasta lõpus oli kaks väga tõsiseltvõetavat hitti ehk siis Borati polnd. Aga et sellel aastal aasta lõpp on ühtegi sellist kirkalt esile kerkivat liidrite ei ole. Ja isegi ei ole ka triloogiat, mis on ka all, on nagu selline mitme aasta tendents. Jah, et ei ole sellist tõeliselt suurt muinasjutufilmi, et on potentsiaalsed triloogia avafilm, ma mõtlen praegu Sõrmuste isanda kodustuudio New Line'i filmi, kuldne kompass. Teie ainete triloogia muud raamatud jõuavad kunagi kinolinale, ütleme et tegelikult selle aasta üheks märksõnaks olid ikkagi järje, mida tuleb igal aastal palju ette, aga sellel aastal oli neid kohe kuidagi. Ja üks asi, mis mulle endale rõõmu tegi, oli minu nooruspõlve kangelaste naasmine ja kes osutusid endiselt täies elujõus olevaks, ma mõtlen just John McCaini aksid krussulise Superpolitseiniku filmist visa hing, neli ja aastat alustas lastestalloun Rocky Balboa samanimelises filmis kaks 10-st kõige oodatumast filmist. Et minu jaoks praegu aastal 2008 on nelja hindianatsioon siia neljas. Ma loodan, et mu ema on saanud nagu neljas Rambo. Klassikaraadiokuulaja kukkus pikali, Rambo peale. No sellepärast ma kujutasin ette, et, et noh, et see näitab, et kui viltuse maitsega ma võib-olla klassikaraadio seisukohast Tegemist on tegelikult puhta žanrifilmiga ja tehtud oma žanris väga hästi. Just täpselt väga hea, päästsid mu hädast välja, aitäh. Palun väga, aga. Kui vaadata nüüd lähimaade filme ja siis me rääkisime ennist Mati sepinguga ka filmilevi firmast eesti film, kelle filme ka Coca-Cola Plazas näidatakse tihtipeale ja me rääkisime just selles, et väga huvitav tendents, imestan hakanud tulema Eestimaa poole päris palju põnevaid asju. Ja just nüüd oli ka hiljuti Soomest Soome Oscari nominatsioon liikumas mehe töö ja ühtlasi on tulemas ka teisi päris huvitavaid soome filme. Aga teie teete selles mõttes ka väga head tööd, et teie ekraanid on tihtipeale näha vene uusi filme, mida veel mõni aasta tagasi praktiliselt üldse Eestis näha ei olnud. Sellel aastal neid ma ei mäleta praegu täpset arvu, et kas oli neid kuskil 14 15 uut vene asja pluss siis veel need, mis tulid kevadisel ja sügisesel Vene filmide nädalal. Et tegelikult, et teda on nimetatud vene filmide festivaliks, aga aga ise ma festivali sõnaga käiks alati ettevaatlikult ringi, kui filme ei ole ikka tohutul hulgal. Aga et selles suhtes jah, et kellel on huvi vene kino praeguse seisu vastu ja nendel peaks ma suhteliselt hea ülevaade asjast, et samamoodi nagu on tavaks saanud, et uue aasta alguses, et kuna ju teadupärast Oscareid jagatakse veebruari lõpul, et siis jaanuar, veebruar on meil tihedalt täis selliseid potentsiaalseid suuri auhinna võitja Just mille juurde ma tahtsingi jõuda, räägi palun mõne sõnaga nendest filmidest ka. Et noh, praegu Oscari nominatsioonid, minu lemmikfilmiauhinna nominatsiooni tehakse teatavaks alles kuskil jaanuari teises pooles, aga et Kuldgloobuste omad on juba teatavaks tehtud ja seetõttu ma võin sulle praegu viru vuristada, need kuldgloobuse nominendid, mis tulevad kahe järgmise kuu jooksul, kusjuures esimene David Cronenbergi lubadused idast Istan promitis, mis kandideerib kolmele kuldgloobusele, sealhulgas aasta parim draama. Et see ongi just Matti eestlesini levituses olev, aga et kui edasi minna, siis sellise suurejooneline armastusdraama lepitus seitsmendalt gloobuse nominent siis on vendade Goenite ei ole maad vanadele meestele suurepärane, mis püüab nelja kuldgloobust tiidam pool Thomas Andersoni. Meisterlik veri hakkab voolama, hulbib laad, film, mille puhul ma olen ise seda kaks korda näinud, et see on lihtsalt ebareaalne, et ükski teine meesnäitleja suudaks Daniel Day-Lewise käest võtta ta ära kas parima meespeaosa, Oscari, parima meespeaosa, kuldgloobuse, rääkimata muudest auhindadest siis vanameister Mike Nicolselt väga hea draamakomöödia, ma ütlen, ma ei nimetaks seda draamakomöödiaks Charlie Wilsoni sõda tõsielul põhinev lugu alkoholilembusest naistemehest, kongresmeni, sealne võlts, keda mängis siis kahe tuhanded võitjad oma, eks kelle isiklik panus aitamaks venelasi välja ajada Afganistanist oli suurem kui enam-vähem kui kogu ülejäänud kõikide administratsioonil kokku. Et seal teevad veel kaasa Oscari võitjat Julia Roberts ja Philip Seymour Hoffman ja lisaks ma siin peab mainima meisterliku sulega sädelevat dialoogi armastav mees nimega Aaron sorkia kellelt kunagi oli selline asi nagu kanged mehed, jobud, men ja siis kvaliteetseriaal võnge presidendi meeskond. Et võiks ju arvata, et muidugi võimukoridorides ja kuskil hotellis sviitides suures osas toimuv filmeta võib kuivaks ja igavaks, aga mitte mitte midagi sellist, et see on see ideaalne komplekt. Kui hea stsenaarium antud headele näitlejatele, kes siis selle hea lavastaja käe all ette kannavad, et veebruari alguses ja on üks vaieldamatu maiuspala, mida oodata siis? Ma ikka kleit on, tegu ei ole lähegi senini tundmatu staariga, vaid see on George Clooney'ga peaosas olev ka päris, mitte kuldsele maakerale kandideeriv põnevusdraama, mille lavastajaks on Tony kyll väimees, kes sel aastalgi teeninud palju kiidusõnu kui aasta ühe parema põnevusfilmi Bourne'i ultimaatum stsenarist siis Dennis lein, kelle romaanide põhjal on kõige eredam näide ilmselt tema Ekrealiseeringutest on olnud klint instituudi saladuste jõgi. Tema raamatu põhjal on Penneflektki palju juba loorbereid lõiganud. Lavastajadebüüt tahan, ehk kui lapsuke kaob, kus on ka tõeline kvaliteetansambel Morgan Freeman, eed Harris, pluss üks film, mille puhul oleks eeldanud, et, et kindlasti aasta lõppu just näeb välja selline kindel auhinnapüüdja, teine polini tüdruk, teade poling ööl, mis on siis kahest õest, et kes hakkavad konkureerima kuningas Henry kaheksanda käe ja südame pärast võib kõlada kuivat nagu selline BBC pühapäevane teledraama. Aga et kui arvestada, et kuningat mängib Erik Paana ning õekesed Natalja mõne Scarlett Johansson et siis peaks automaatselt huvi äratama ka sellistest inimestest, kes muidu ilmtingimata võib-olla sellist õukonna intriige vaatama ei tormaks. Ma vaatan seda kava ja ma näen ühte sellist filmi nagu Tallinn pimeduses City anud plaag, mis see tähendab? Ilkka Järvi laduri film, mis tegelikult Mis aastal kas 93, sellepärast, et ongi nüüd järgmisel aastal 2008 ehk siis 15 aastat filmi sünnist möödas ja ma kahtlen, kas seda on kunagi. Suurel ekraanil näidati kinomajas mulle. Aga. Nüüd see ei ole meie levituses film, aga me võtsime selle rõõmuga peale, ta on ütleme, ajalooline kurioosum, et kui sa arvestad, et seal on noh, peaosas noor Ivo Uukkivi, et seal teevad kaasa juba manalateele läinud klassikut Salme Reek, Jüri Järv, seal võib näha, milline nägi välja Tõnu Kark. Et see on hästi värvikate Tambet, pluss see olukord ise nüüd veidi vähem kui aasta pärast aprillisündmusi vaadata filmi, kus on suured rahvarahutused ja vene maffia üritab varastada Eesti pangad, et Eesti vabariigi kulda just, et see on selline, et ma ei julge sellele pöörast kassa edu lubada. Igal juhul selline huvitav eksperiment, et Me oleme loonud ekraani veel 20 aastat pärast filmi valmimist. Omal ajal esimese staar vorsi aastal 97 ja meil on meil on veel olnud ju viimne reliikvia, kui vanalt see uuesti ekraanile tuli? 25 aastat, no näed siis selle kõrval 15 aastat täiesti poisike. Ei see film vaieldamatult väärib vaatamist. No just just nimelt, et ta on välis, tehtud FC va automaalselt annab talle teatava nihke. Pluss veel see, et kui palju on muutunud tegelikult Eesti vabariik selle 15-ni päeva jooksul ja et kuivõrd tänane reaalsus erineb või sarnaneb sellega, milline see Tallinn nägi välja 15 aastat tagasi. Soome lavastaja meelest ma ütlen, ma ootan huviga, et olen seda ise ka kunagi näinud kasseti, et mul väga selgelt enam ega mis nad kõik ei mäleta, aga just et need ähmased mälupildid, mis mul on, et ma kindlasti ootan huviga, millal koopia Eestisse jõuab. Aga tänan Lauri siinsele ülikiirel ajal ja nagu meie kuulajadki aru said, siis filme on meil seinast seina. Ja käran siin. Ja ja edu teile ka järgmisel aastal aitäh. Samad sõnad kõigile kuulajatele, häid pühi ja filmielamusterikast 1000 2008. Ja meie järgmiseks vestluskaaslaseks on Karlo Funk, kes on Eesti filmi sihtasutuse peaekspert ja kuna eesti filmil üldjuhul levitajad, kui sellist ei ole, sest eesti filme üritavad produtsendid ise levitada siis ma arvan, et kõige õigem vestluspartner selles osas oled just sina, Carlo aasta 2007 vist igati rahule jääda Eesti filmivaatajate hulgaga. Jah, kuivõrd esimest korda vähemalt iseseisvuse jooksul või vähemalt sellise hulga kinode juures ületati 200000 vaataja piir Eesti filmi puhul siis on tõesti raske midagi ette heita kellelegi. Aga selge on ka see, et sama kinode arvu juures sama number võib-olla isegi niipea korda ei saa, sest kokkuvõttes ikkagi kinokülastatavuse kasv tervikuna on see, mis edaspidi saab ka Eesti Silme edasi viia. Ehkki muidugi võib olla üksikuid selliseid suurepäraseid ja üllatavaid esinejaid nagu sel aastal. Jan Uuspõld läheb Tartusse. Kas 200000 vist ületati esimest korda nüüd ju et on tegemist ajaloolise sündmusega? Põhjust aasta lõpus ilmselt tähistada. Aga selle vaatajate hulga koha pealt võib tõesti öelda, et Eesti siiski nagu oma ees rindliku majandusmudeli puhul on tegelikult vaatajate hulga poolest küll kuskil Euroopas tagaridades, et meil tegelikult tavapärane vaatajate hulk on isegi alla ühe vaataja nii-öelda aastas filmi kohta, et selles mõttes Euroopas Prantsusmaal ja see on kuskil nagu selline number on neli või noh, indeks, eks ju, et isegi vahest mõnedes riikides viieni. Aga selles osas on meil kõvasti veel teha, kuigi noh, mõned riigid nagu näiteks Rumeenia, kus on elanikke 20 miljonit ja kraane on sama palju kui Eestis, kui mitte vähem ja seal praktilises kinos üldse ei käi ja seal on 0,1, on vist see kinos käimine kord ühe elaniku kohta. Ja ma arvan, et see sõltub ka linnastumisest selgelt sellepärast et multiplexi tulekuga nad koondunud ju ikkagi kõik kinokülastajad enam-vähem linnadesse või vähemalt nendesse kohtadesse, kus multipeaksid on ja Eestis ega kassas ikkagi hüppeliselt multiplexi tulekuga ja aga praeguse seisuga vist on, ma arvan, et enam kui 90 protsenti Hiina külastustest Tallinnas ühes kinohoones Jah, nii et seda päästaks ainult ütleme analoogsete kinode ilmumine või siis alternatiivsete kinode ilmumine meie filmimaastikku. Aga mida sa prognoosid järgmiseks aastaks, et on selge, et mõningal määral võib-olla oli see aasta erandlikuna iga aasta eest sihukeste edukad rahvuslikku komöödiat ei tule ju ekraanile, et ja missugune on sinu nägemuses aasta 2008 eesti filmis. Ühelt poolt kindlasti ei ole see sellist kiiret komöödiat ja teiselt poolt puudub ka selline vedur, nagu oli Georg 2007. aastal, nüüd, et mis siis ma arvan, et esimest korda üle hulga aja tõi kinno vanema publiku, kes võib-olla on selle harjumuse äragi unustanud juba. Ja ma arvan, et see tagasihoidlik profiil järgmisel aastal võiks ikkagi, ei tähenda seda, tegemist on kunstiliselt heade filmidega, mis ekraanile jõuavad vähemalt millegagi, mida me nagu varem näinud ei ole, ma, kui ma ei eksi, siis PÖFFi miks riist, keegi tuletas meelde, et Eesti film ei ole üles leidnud oma nii-öelda maa vaatajate külaelu. Et vähemalt see asi saab kaudselt parandatud filmiga targa, kus on siis setu sajandi alguse õhustiku ja laulu küll, aga mis isenesest k loona peaks töötama suhteliselt hästi ning teiselt poolt loodetavasti kunagi saab valmis ka noortesilm purgi noh, mis on, ma ütleks, et üsna üsna julge katsetus klassikalise looga Kas see on lastefilm, on see noortefilm? Pigem ma arvan hetkel, et see on noortefilm, sellepärast et see on ikkagi üsna kaugele liikunud sellest algsest kontseptsioonist, mis oli seotud siis ETV tuntud tegelastega Nii et pigem on selline farss nagu teemal Buratino. Ma arvan, et ta balansseerib kusagil actioni ja fantaasiakomöödia piirimail. Ja siis ütleb midagi väga huvitavat välja kujuneda. Sisult ma arvan, on ta täiesti jah, sedavõrd ütleme siis mingis mõttes vastuoluline, et ta on vähemalt intrigeeriv. Selge kindlasti. Intrigeeriv, ja loomulikult ei saa mainimata jätta ka René Vilbre filmi esimene arest mis tõotab tulla siis mingis mõttes sotsiaalkriitiline, aga kindlasti mitte ainult. Siis ma arvan, et Sass Henno romaani, mis on selle aluseks, on pisut hästi tuntud ja ma arvan, et silm kontsentreerib sellest mitmed olulised teemad ja võiks ka olla ikkagi noorema publiku film, kuid, kuid mitte ainult selles mõttes, et need tõstatud teemad või siis sissevaadet sellesse maailma, millest muidu loetakse ainult rimi uudistest võiks pakkuda midagi laiemale vaatajale. Kuidas meil ajaloolise filmiga on, mis kajastab 24. detsembri sündmusi, mille võtted just praegusel hetkel Tallinnas toimuvad, et kas see film on ka plaanis järgmisel aastal välja tuua? Jah, tõepoolest, kui ma ei eksitakse linastuma kusagil septembris või siis oktoobris kui nüüd tuua võrdlus, et siis tegelikult ma usun küll, et sa võiks kinodes minna sama edukalt kui vähemalt Georg. Vast marmortahvlite trikki tal korrata ei õnnestunud, sellepärast et filmisituatsiooni eesti filmisituatsioon, eriti seal, aga see on nagu täiesti teine ja võib-olla selliste numbriteni ikkagi see film ei küündi. Ehkki nii palju, kui mina tean, siis võib-olla ma kujutan ette, et tehniliselt, ehk siis nii-öelda lavastuslikult ja actioni osas võib see isegi keerulisem film olla, kui nimed marmortahvlil. Nojah, sest ajad on ka erinevad, millal neid filme ilmselt tehti, eks ole, need võimalused nii tehnilised kui ka siis noh, ütleme noh, nii-öelda oskusteabe seisukohalt. Ja ma ei kujuta ette heroilisuse poolest ka siiski Nii et need on need neli filmi, mida siis meie inimestele on järgmisel aastal võimalik siis meie ekraanidel näha. Mida on võimalik näha, kindlasti, loodetavasti midagi ka lisandub või ta lõpuks on valminud. Tegelikult üks Eesti vähemuskaastootmisena tehtud filmil on eesti helilooja, filmitud enamikus Eestis. Külaline, mis sihib järgmisel aastal pigem Euroopa festivale, aga ma loodan, et jõuab kinodesse. Mis on väga huvitav teos, Jukka-Pekka valgem, soome noor autor on, on selle filmi režissööriks ja see on tema esimene täispikk mängufilm ja tema debüütfilm 20 minutiline lühifilm oli väga edukas. Seda näidati ka sine funktsioonis kannis ja tegemist on tõesti nagu nii-öelda Sulev Keedusliku filmiga võiks nii öelda, aga samas väga huvitav, tinglik maailm sellise õudusfilmi võtmes isegi võib-olla mingil määral. Seal on kindlasti silma tõsigurmaanidele eelkõige, aga ma arvan, et kinodes suudaks ka laiemat tähelepanu ärata. Nii et kokkuvõttes võib öelda, et siin on pilk aastasse 2008, on helge, võrdlemisi aga tänan sind ja palju jõudu teile sinna ja palju edu ka Eesti filmidele. Olen sinuga. Tänan teid, et leidsite aega olla minuga minu heade saatekülalistega, kui me siin üritasime teile pajatada uutest filmidest maailmas. Me loodame ka, et kohtume ka järgmisel aastal juba uute filmiuudistega. Tänase saatekülalised olid Matti seping, Katrin Rajasaare, Lauri Kaare ja Karlo Funk. Stuudios oli Riina sildas. Häid pühi teile ja head vana aasta lõppu.