Päeva Me veereda. Resin. Regitund. Regitund armsad raadiokuulajad, oleme siin täna teiega saat regitund raames ja tegemist on siis niisuguse saatesarjaga, kus keskendutakse meie esivanemate maailma pildile, nii kuidas meie regilauludest läbi kajab ja loodame seda teha siis nii vestluste kaudu kui ka laulude endi kaudu. Aga kuna see on sellises üldisemas sarjas nagu vestluse kultuurist, siis suurem rõhk on ikkagi vestlusel ja seda laulmist soovime, et teeme siin otsa lahti ja teil kodudes jätkub seda laulmist siis kogu ülejäänud ajaks ja teiega siin seda järgnevat tundi siis jagamas. Minu nimi on Aleksander Sünter ja olen selle saatejuht. Ja oma taustast kahe sõnaga lõpetanud kunagi Viljandi kultuurikolledži, tollel ajal oli ta veel kolledž rahvamuusika erialal. Ja praegu õppimas edasi Tartu Ülikooli semiootika alal ja praktiliselt rahvamuusika ja regilauluga kokku puutunud siis erinevate ansamblite kaudu aga meie tänasteks saatekülalisteks paremal käel Tiiu Jaago. Et kuidas kahe sõnaga ennast sellest tänase teemade ringi kontekstis tutvustaksid? Tere minugi poolt. Ma olen erialalt rahvaluuleuurija ja üks minu uurimisteemasid ongi olnud seotud loomislugu eesti regilaulus. Ja usutavasti see ongi see, milleks ma siin täna olen. Nii nagu ju tutvustusest kuulsime, on, on loomislugu täna üks keskseid teemasid. Kuna meil on sarja esimene saade, siis on see igati asjakohane loomine sünd piiride ületamine on siis see temaatika, millele me täna põhilise rõhu panema. Ja meie saate. Teiseks külaliseks on Naatan Haamer. Tere siis ka minu poolt ka mina olen Naatan Haamer ja olen hingehoidja, töötan sünnitusmajas ehk siis Tartu naistekliinikus. Ja võib-olla see on põhjus, miks ma täna siin olen. Aga et võib-olla ehk siis ka dioloogina ja tegelikult võiks öelda ka rahvakultuuri või ka rahvamuusika ütleme, nauti ala ja, ja võib-olla pisut kaasa tegijana oleksin ta hea meelega siin seda teemat lahti rääkimas. Ja mehe, tänaseks kolmandaks külaliseks Ülo Valk samuti Tartu ülikooliga väga tihedalt seotud inimene, kuidas tutvustaksid ennast tänase saate kontekstis? Tere, täpselt nagu Tiiugi, töötan minagi Tartu Ülikooli folkloristika. Tõesti, nagu sa ütlesid. Ma olen rohkem tegelenud rahvausunditeemadega ka mütoloogiaga. Olen oma uurimisretkedel sattunud ka kaugemale Indiasse, päris päris mitmel korral füüsiliselt ja ja vaimus kindlasti päris päris tihti, nii et võib olla oskan ehk natuke avada mingeid kaugemaid eesti loomislaulus taustu. Aitäh võib-olla siinkohal olekski äkki asjakohane kuulata ära üks. Loomislaul laulab Liisu Vaarik Tõstamaalt ja laulan salvestatud üles 1965. aastal. Need tuuakse õunapuul kolvulidokse õunapuul. Lendas meie õuele alla kopeeri Mei koplis kolmi põlisarst, üks oli põõsas bee põõsas, teeni põõsas, Oskee põõsas, kolmas kullake, rooli ründagasbee saabeesid, Puuragu korjama. Sai siiber, saab valmis. Hakkasin mooneemoneema räini, moonad moonetud, hakkas poegi hauduma. Säilippoojad haudu. Vaatasin eile kasvad kaskaad Kääma kangud Sairide Poojad, kasvatud hakkas neid Apiirlama päevaks peale, ilmad kuuks Taevudes kolmanda kiiviks põllu peal. Niisiis külas üks meie laulupärandi müdilistest lauludest loomislaul. Püüaks nüüd pisut siin koos lahti mõtestada, et mis võivad olla need sõnumid selles laulus, mis võivad olla need sõnumid meie jaoks tänases päevas. Et seda laulu kuulates tekib siit kohe terve rida küsimusi. Miks on see just õunapuu, kust? Kust see laul nüüd alguse sai? Miks ei võiks sündimine toimuda sellises ühes etapis sealt õunapuu otsast tuleb õun ja ütlen, et see siis ongi maa ja, ja kõik muu sellest edasi. Aga ei, see õun kukub merre. Miks just merre, miks on vesi seal sees? Sellest temaatikast sündimuse temaatikas. Lihtsalt merest tõuseb lind, see lind muneb munad. Haudub need välja. Siis nüüd sünnivadki nad erinevad meie maailma ülesehituse elemendid või osad kuidas siis erinevates lauludes nad just jagatakse tähtedeks ja kuudeks ja kiviks põllu peal. Võib-olla küsikski teie käest, et miks võib see märkide või sümbolite ring meie esivanematel just niisugune olla jätkasid, tekib paralleele mingite sarnaste või no vot lugudega teistes regilauludes või teistes loomislugudes. Kui nüüd esmalt rääkida üldse eesti regilaulust msn loomisteemalised laulud siis kõigepealt neid regilaule on üles kirjutatud küllalt palju, umbes 150 kõige rohkem laule üldse kirjutatud 300 ringi ja Salme leiavad seal, kus on kalevipojast tuttav. Näete, loomine on niisugune teema, mida on hästi palju arendatud, rakendatud, ümber mängitud ja need laulud tegelikult kui need võrdlema hakata Eestis on küllaltki erinevad. Aga huvitav on see, et tõepoolest seal on mingid skeemid, mis igal pool korduvad ja need tõepoolest see, et on mingi puu kujund, on ta siis puupõõsad oksa raad olid selles laulus midagi sellist, siis kindlasti on seal vesi. Kas ta tõuseb merest säilinud reeglina. Ja kindlasti on seal link, lind võib olla erinev ta võib-olla pääsuke, Põhja-Eestis. Püha pürieli, pakene, kaitselind, see oli Lääne-Eesti laul, Lääne-Eesti linnud on hästi kirjud. Sina lihtsalt merest tõusis kirju lindu selles laulus, mida me kuulasime. Aga ma olen isegi meeliseks hästi pikk kirjeldus ka kusagilt Tõstamaal või vähemalt Pärnumaalt kus sellel linnul olid haili kirjud hambad suus, tohutult värviline, niisugune huvitav ja mis on päris kindel, ta ei ole tavaline lind. Ka nendes kiigelaulu versioonides. Mart ei saanud, Jahani ei saanud selle kiigele pesa ehitada, aga vaat siis tuli mingi eriline lind Pole kunagi tavaline ja isegi kui sa pääsuke on sinikirja linnukene, punapäine pääsukene ja et seal piirilind talle tavaline, et kindlasti kuna ma siis mingi puu, Vesilind, munad ja nüüd, mis sa sellest protsessist rääkisid täpselt, ja see on jällegi väga huvitav küsimus. Neid lauldi kiigel, regilaul ongi selline pikk-pikk protsess, kirjeldatakse, kirjeldatakse, kirjeldatakse ja see laul nagu jalga ega lõppegi päriselt eksalast. Minul, kui ma siin kuulen praegu, siis tuleb meelde see, võib-olla enamus inimestele siiski tuttav ka see piibli loomislugu ja mõeldes nendele elementidele, millest millest siin ka juttu on, et on vesi ja õunapuu ja tuul. Et need eksisteerivad täpselt samamoodi. Et tegelikult see kogu see algus on just nimelt seotud ju veega pimedasse kyljes vete kohal ja et ja noh, tegelikult nüüd juba õunapuul on tähtis koht inimese saamislooga seoses ja muidugi sealt edasi ka patulangusega, et et need seosed aga sisse tuul, mida tegelikult tõepoolest heebreakeelne sõna Ruo võiks tõlkida nii tuuleks kui hingeks. Seosed tekivad mulle, sealt samamoodi. Ma usun, et eks ilmselt ongi nõndamoodi, et paljudel rahvastel on loomislugu seotud sarnaste elementidega või et inimesed võib-olla mõtlevad suhteliselt sarnasel viisil ei, tajuvad sarnasel viisil neid asju elavad samas maailma elavad samas maailmas jah, ehk siis tähtsad asjad on samasugused asjad, noh, mõtlen ka, et kui me räägime sellistest algelementidest, on ju, et et õhk, vesi, maa tuli ka veel. Et, et need on need algelemendid, mida ju igal pool räägitakse või kasutatakse, et need on enamus siin olemas. Jah, kui siit nüüd edasi rääkida sarnasusest teiste rahvaste pärimusega, siis kõige lähemad paralleelid eesti loomislaulule on läänemeresoomlastel karjalastel ingerisoome lauludes soome folklorist Matti kuusi on kunagi rekonstrueerinud selle algse läänemeresoome müüdi. Oletades siis, et kunagi on kirjeldatud ürgookeani, selle kohal on lennanud üks lind arvatavasti kas kas kotkas või, või hani ja see on leidnud siis endale mere keskel saarel pesapaiga ja munenud sinna munad teinud pesale, nendest munadest on sündinud siis taevatähed, päike ja kuu mõnikord ka maa. Aga kui see on nüüd oletatav algne läänemeresoome müüt, siis sellest on tohutult palju edasiarendusi. Tiiu rääkis Eesti lauludes. Need arendused on väga mitmesugused. Huvitav on see, et ümberkaudsetel rahvastel, Balti rahvastel, skandinaablastel venelastel slaavlastele näib seda munast sünnimüüti ei ole tuntud, otseseid paralleele ei ole. Mul tuleb meelde küll, et Leedu folklooris on selline loomislugu, kus maailm on sündinud merre kukkunud õunast jälle selline ümmargune objekt ja see on just just õunaga. Aga muna, kus Mogooniat neil tuntud ei ole ja paralleelid piibli loomislooga on, on tõepoolest ilmselt see ürg ookean ja lind, jumala vaim, vist võib-olla kujutatud ka linnu. Et see võimalik püha tähendab selles mõttes stiilis on need seosed olemas küll. Lind on üldse väga paljudel rahvastel, ka taevajumala kehastus, just valged linnud, suured taeva linnud on, on need, kellena taevajumal tihti ilmub. Ja siit paralleelid lähevad muidugi Põhja-Euroopa ja, ja Põhja-Euraasia rahvaste juurde, kes on tundnud seda loomislugu kahest linnust, mustast ja valgest. Must lind on see, kes sukeldub ürgookeanipõhja ja toob sealt siis seda muda või võitüki maad, millest maa hakkab kasvama. Sellest saabki saar ja omakorda maas. Need seosed teiste rahvaste lugudega on on väga rikkalikud ja keerukad. Ja ma mõtlen, et siin üks juhus, kindlasti on ka see protsess, keerukus selle protsessi, kuid see ei ole mitte niimoodi, et ühe korraga saabki kõik valmis, vaid et et see on pikk, väga mitmeastmeline ja mitmetahuline toiming. Et noh, ka nii kui rääkida, siis see kõrvale piibli loomisloost, aga ma mõtlen nii palju, kui ma tean, nendel kõikidel loomislugudel on just nimelt see pikk protsess on nagu oluline, et see ei saa ühekorraga valmis. Ja see kindlasti ei ole mitte selline suur pauk, mis, mis käib. Maali sünnib sellest ja kõik need erinevad arendused näitavad, et kui, kui palju võimalusi on, kui palju on erinevaid uskumusi, et inimesed, kes on kuulnud ühte laul, on kuulnud ka teistsuguseid arendusi, et tegelikult ikkagi väga palju jääb lahtiseks kõigi nende erinevate teemaarenduste kõrval, kuidas kõik alguse sai, aga põhiline on küsimus, küsitakse selle selle kohta otsitakse vastuseid ja neid vastuseid arendatakse laulus laulmas edasi, et see on võib-olla teatud määral selline mänguline, ka poeetilise algmaailma loomine. Ja ilmselt seal see keerukusaste järjest suurenev või noh, selle järgmise etapi puhul see see, mis valmis saab, on nagu järjekordselt midagi samm edasi või. Siit võibki küsida, et mida õigupoolest luuakse mitte millestki midagi, see ei ole see, eks ole, millestki luuakse midagi ja kui võib laulu lõpu juurde näiteks minna, mis kirjeldab sealt need ajad, arvatakse või et ühelt poolt sünnib ju täiesti maailmaruum, eks ole, päev kuu. Aga kas või selles samas laulus, mida me kuulasime, midagi kiviks põllu peal, eks ole, üks nendest, et tundub, et see on midagi väga lihtsat, et miks see oluline on loomislaulus, millest me räägime nagu müütidest. Aga see on ka just Pärnumaa lauludele omane ja Lõuna-Läänemaa lauludele omane. Et kihiks põllu peale ja kadakas mäe otsa, miks see tähtis? Et mida siis üldse loodi, et see on see meie korrastatud maailm, sest kuidas seda aega arvatakse, kui pole tähte ja kood ja päikest päeva ja kuidas seda Wiret keedetakse, kui ei ole kadakad ja kivipõllu peal mis on tähtis, et minule tundub üha enam ja enam, et ta ei olegi nii väga millegi kosmilise loomise kirjeldus, vaid meie korrastatud maailma loomine, on, on selle sõnumi ja see tõepoolest siis väga erinevaid protsesse ajastab. Aga just ka see, et ei ole olemas mitte midagi, eks ole, millestki kogu aeg sünnib midagi. Et see lind või ei lenda seal kusagil Olümpose mäel või kusagil mingis kauges mütilises keskkonnas ta tuleb, lendab meie kiige alt läbi ja tuleb meie aeda põõsaste seast seda õiget otsima. Ja lõpuks, kui ta teeb, siin on mingis mõttes nagu ühele tasandile jah pandud ta teeb selle kuu, mis on meist kaugel, ta teeb selle päikesepäeva, mis on justkui nagu kaugel. Aga ta teeb, kui seal kivi põllu peal ja need on pandud ühes oma tasandil peale need küsimused. Et see kõiksus igas väiksemas detailis. Ja see samasus, et, et see nagu on kuidagi selles laulus olemas. Jah, ma mõtlen, et see on selline mõnes mõttes sellise universaalsuse ja individuaalse sümbioos, kõnni võiks öelda, aga aga et mida ma silmas pean? Et ükskõik, kui me nüüd räägime neist seostest erinevate rahvastele erinevate loomislugude vahel, et need elemendid on seal sarnased. Samas on igas selles loos midagi isikupärast, et see on nagu täiesti oma, noh nagu sa siin kirjeldasid, et meie õue alla ja nii edasi ja ma arvan, et see ongi tähtis, et igalühel oleks midagi täiesti oma. Et meil ongi kõigil inimestel täiesti isiklik arusaamine ka ütleme nendest piiriülest asjadest ja, ja nii see peabki olema. Et kui, kui nüüd küsida ka sellesama, kas või piibliloo või noh, sellesama loomis loob kohta niimoodi teaduslikult, et kas see vastab tõele ja hakata seda uurima ja puurima, siis jõuaksime järeldusele, et noh, see on ikka suhteliselt absurdilähedane ja noh, me ei leia sealt midagi, millele otseselt niimoodi teaduslikult. Aga minu jaoks on nendel lugudel hoopis teine tähendus, mitte see, et kas see on nii-öelda kirjeldab nüüd reaalselt seda loomist protsessi või, või üldse selle maailmasaamise protsessi, vaid pigem minu meelest just nimelt on tähtis, millises sõnumi need lood Meil annavad niisamamoodi on ka piibli loomislugu kannab ikkagi mingit sõnumit inimest jaoks ja sama lugu on nende meie loomislugudega, et need annavad mingi sõnumi, mis siis juba saab tõlgendatud igal inimesel juba isiklikult. Igal rahval peab olema selleks omad tuttavad elemendid, sealjuures, et ta saaks sellest aru. Et ei ole võimalik väga võõraste elementidega seletada olulisi asju. Ma arvan, et noh, siin ongi, ongi need asjad, et need seosed on teistpidi, peab olema niivõrd omane ja arusaadav mulle mitte kellelegi teisele. Et ma saaksin sealt midagi endale teadmist. Kust olulist välja võtta? Jah, kui jätkata seda inimkesksuse teemat, mille sa tõid esile siis me võiks ju küsida selle lauliku kohta, kes, kes oli see laulik, kes selliseid laule laulis ja tundub küll, et ta elas natuke teistsuguses maailmas kui meie, see maailm arvatavasti oli geograafiliselt väiksem. Aga see poeetiline kujutlusjõud, mis oli selle auliku peas ja sõnades see oli ilmselt tohutult suurem kui, kui see, millega meie praegu oma oma argises tegelikkuses opereerime. Ja küllap see laulik elas suhteliselt väikeses küla külakogukonnas. Ja küsimus küsimus sellest, et kus siis ikkagi on see maailma keskpunkt, kus kõik alguse saab ja see laul kehtestab maailma keskpunktina just nimelt meie meiega ja, või selle meie meie tavalise argise keskkonnas on seal üsna iseloomulik sellistele väikestele kogukondadele, traditsioonilistele kultuuridele. Noh, kui kui tuua paralleel siin muinasjuttudega üks üks muinasjutt on see, kus küsitakse küsimus, et kus on maailma keskpunkt ja siis karjapoiss on see, kes lööb oma kepi maasse, ütleb siin ongi maailma keskpunkt, mõõdeta koerasesema igale igale poole, te näete, et see, see maal ühtviisi pikk, nii see, see laul ka loob selle, selle maailma keskpunkti. Siin Mikhail, joode ja mitmed teised teoreetikud on kirjutanud sellest, kuidas, kuidas müütides kehtestatakse seda maailma telge erinevates rituaalides tuuakse see just nimelt antud kogukonda selle selle keskele. Nii et see, see laul, tõesti ta, ta loob sellise kosmosemille, mille keskpaik on, on siin inimese lauliku enda juures. Hasso Krull on hiljuti väga ilusti kirjutanud sellest oma essees loomise mõnu ja kiri. Sellest lauliku maailmast veel rääkida mille poolest ruumis laul on huvitav ja mõneti erineb väga paljudest teistest teoreetilistest lauludest. Ühelt poolt ongi siin ainult meie tähendab teisi inimesi ja inimestevahelisi suhteid ja nihukseid karaktereid ja siin laulus ei ole. Ja kummaline, et laulik on järsku selles tekstis, nagu ta näeb seda, kuidas maailm loodi, kus ta füüsiliselt ju olla ei saa. Et noh, tõepoolest, kui sa ütled, et see geograafiline ruum pidi olema väiksem, sest selle lauliku maailmajaos peoks pidi olema nii kaugele, kui ta nägi ja nii kaugele, kui ta kuulis. Ja kus ta siis oli, see oli maailma keskpunkt ja tõepoolest, eks ole, aga see oskus ja ka tegelikult siis pidid olemas olema võtteid, kuidas mõelda tagasi noh, niisugust saar nagu maailma loomise aeg, eks ole, ta näed, ta kõneleb selle linnuga, kes maailma ära poe sinna põõsasse, see on tema, kes kõneleb, eks, ja meiega. Et see paljudele raipilistele lauludel ei olegi omale just see, et inimene ei ole nagu koha oma inimlike tunnete ja isiku taraga ja nii edasi, aga samas ta on kohal selles loomises lauliku sõna kaudu. Epased algavad üldiselt ka, et luba laena kannelt, Vanemuine, kasvõi seesama motiiv jookseb ka seal läbi. Et selline võime võime laulikul. Ja see on liikumine ajas. Aga kui mõelda, kus neid laule lauldi, üks võimalus oli kiigelaul kiik. Pakkumine, aga liikumine on hästi huvitav, on kahe äärmise punkti vahel ja tasakaal. Kogu eks liikumine toimub seal ka maa, meie maailmas toimub mingisuguste liikumiste vahele mingi tasakaal selle vahel. Eks ole, nihkub, Mõtleme selliste piiriületamiste peale, seosed siit läksid edasi, et et noh, sünd surm tegelikult elus tuleb neid etega veel ääretult palju muidki sündmusi, aga noh, sünd ja surm on ilmsed äärmised äärmised, piiriületused, et need on olnud inimeste jaoks hästi tähtsad, nad on püüdnud neid asju lahti mõtestada ja neid nagu seletada. Kui küsida, et miks see nõnda on samas igasugune selline muud, kus on ju tegelikult ka teistpidi seotud suure ebaturvalisusega ja ja kui sa pead loobuma sellest, mis seni on olnud ja mingi uue olukorra ette astud, siis on inimesel vajadus leida mingi turvaline, selline raamistus sellele. Ja noh, kiik, ta läheb ühest servast teise, aga mitte rohkem. Ja nagu sa ütlesid, et seal on see tasakaal, on ju, et et inimese jaoks on tähtis just, et tegelikult oleks need servad nii-öelda olemas ja see tasakaalupunkt keskel mu mõtlesid, liigub edasi nagu selliste siirderiituste peale ehk need sellised rituaalsed raamid, mis just just nimelt erinevate selliste kütusehetkede või piiri ületamisega seoses meelde tulevad. Et seal on ka meie korrastatud maa just ja ja sellel on ka oma algus, oma keskpaik, oma lõpp, ehk siis lahtiütlemine vanast siis see nii-öelda see neutraaltsoon, kus ei ole ei vana ega veel uut nii öelda ja siis on see uus uuega kui liitmine, et, et need on need kolm etappi selles siirderiituse elemendid alati olemas nagu ja noh, seesama kiigeefekt mul siin haaku sellega praegu. Ta on jõudnud piiride juurde ja ja sa alguses mainisid ka arvu sümboolikat siin praegu ta oli kolm välja, eks ole, naka kiigel on see olemas. Aga selles laulus on põõsast noh, Eestis ongi piirkonnad koos loomis, laulan kiigelaul ja seal põõsa episood ei ole, tähendab seal ta põõsaid valivaid kiigele teeb, sellega ei saa ja seal on see kolm Arv varjatult selles kiiges olemas, eks. Aga lääne pool ja ka näiteks Virumaa seal on just nimelt ta peab valima põõsaste seast ja seal on siis see episood, kus üks oli sinine põõsast, punane põõsas, kolmas kollageen rooline. Ja netis laulik laulabki siis ära poesinisesse põõsasse ära poe punasesse põõsasse vali kuldne ja see on ka kolm arv, on väga järjekindel, vormel sinine, punane, kuldne on üldse regilaulus üsnagi kohatav piiri olukordades. Kui kirjeldatakse, kas sotsiaalse piiri ületamist pulmalauludes siinsamas loomislaulus, siis on higis, aga jällegi võib leida teda Virumaa sünnilaulude sünniloitsudes. Ma usun, et sullegi vaeslapse lauludest, sa oled selle välja toonud selle sinise ja punase köie riskamine, eks ole. Et see on tegelikult ka uurijaid paelunud see küsimus, et mis asi, see sinine, punane ja kuldne piirimärk, sihukse, semantiline märk sinise punase Koltsega kamatuse komme, olles Vastseliinas toonast seitsmeteistkümnest sajandist märkmeid, et pannakse kaasa sinised punased lõngad tähendab riietes olla ta on hästi-hästi universaalne, rääkimata sellest, kui mõelda Euroopa lipuvärvide peale, mis nad on kolmikvärvideks universaalne värvisümboolika kolmikvärv ja samas positsioonis vist on ka teatud lauludesse mardilauludest oled soolo ju kirjutanudki kuld, hõbe, vask. Selge selline kolmik, mis näitab mingisuguse piiri olulise piirile. Ta vist jah, värvid on väga-väga tähendusrikkalt, kui ma uuesti mõtlema selle oletatava lauliku maailmale ja võrdleme seda meie maailma, kus me elame kunstlike värvide keskel, et siin on tohutult palju neid toone ja värve ka kunagi keskajal enne enne seda olid ju peamiselt loodusvärvid. Ja see, et kasvõi loomislaul on nii tugevalt värviliselt markeeritud ja tõesti need piiri ületamist, seisundit ka teistes lauldes, kus on tegemist mingi mütoloogilise teemaga. See kindlasti on, on tähendusrikas. Üks selline keskne küsimus teemapunkt selles loomislaulus või üldse sarnastes asjades. Tundub, et ongi see piiri ületamine. Aga nüüd tundub, et nii selles loomislaulus kui sina nagu luuakse erinevaid tasandeid siis ka selles piiri ületamisest on nagu niivõrd avar protsess. Et, et see loomine, sündimine Ta toimub korraga niivõrd erinevatel tasanditel. Ja vahel võib juhtuda nii, et et see sündimine ei jõua nagu lõpuni kõigil tasanditel. Pigem võib-olla ütleks seda nii, et see on tõlgendamise küsimus. Ehk siis meil võib-olla mingi mudel, mis on sünd ja mis ei ole sünd. Aga võib-olla Ta nendes lugudes ja üleüldse rääkida sellistest piiri ületamist, sest just mõtlen rahvaluules, nii palju, kui mina olen märganud ei määratlete ära seda, mis konkreetselt, et on see mudel, vaid jäetakse otsad lahti. Et seal antakse võimalusi ka erinevad, eks väljendusvormideks või erinevateks sünniviisideks kas ehk siis ka surm võib selles mõttes olla kas sünd omamoodi ainult et noh, siis mingist teisest nurgast vaadatuna. Mul tuleb sellega seoses muide meelde oma kunagise õpetaja lause, mida ta surma kohta ütles just nimelt sedasama, et surm on sündimine. Teiselt poolt vaadatuna, et seesama seostasin, tekkis mul ka. Jah, kui me selle loomislaulu makrokosmoseteema juurest tuleme mikrokosmoseinimese inimese juurde rääkisime sellest ka juba laulikuga seoses siis huvitav on see. Eesti loomislaul ei kõnele juh inimese sünnist, inimese loomisest, et kus saab sellesse maailma inimene, see jääb selles loos lahtiseks. Aga mõnedel teistel rahvastel just sellest ürgses algsest munast sünnib kas esimene inimene, inimeste paar või on see siis algjumal looja, Indias on see prohmakas, sünnib kuldsest munast. Aga see inimese ja, ja sünniteema, millest siin Naatan natuke rääkis, on muidugi väga-väga oluline. Ja selge on, et ka inimese sündi, nagu selles loomislaulus see protsess oli pikk, ka inimese sündi ei saa rahvausundis mõtestada kui sellist ühekordset akti, et inimene sünnib, on valmis, vaid see on on kestnud, eks ole, inimeseks kasvamine sündimusele järgnes ristimine, kuidas sotsiaalselt laps võeti sotsiaalselt omaks, tundub muinassõjal oli esimeste hammaste ilmumine see, kui kui vastsündinud lapsest sai nagu päris päris inimene. Et ka siin seda piiri tõmmata on, on väga raske, kuidas inimene tuleb olematusest olemisse ja saab kogukonna liikmeks. Aga seosed laulu ja inimese ilma, kui vahel on, on kindlasti olemas. Ma mõtlen seda olematusest olevaks saamist ka, et paljudel rahvastel on tegelikult, kus ilmselt ja aegadel on olnud, kus on ilmselt selline suremus suur olnud, siis laps on nii-öelda kogukonda vastu võetud ja tal on nimi antud alles mõneaastasena, et seda ei tehtudki kohe vahetult peale sündi. Et see, et ta inimeseks sai, pidi ennem olema nagu kontrollitud, et ta seda nime väärt Vetta sele ikka selleni välja elab. Et see on olnud hästi tähtis see, see nii-öelda see fikseerimine, kogukonda või inimeseks olemine. Ja see ei ole tõesti olnud niimoodi, et nüüd ta füüsiliselt sünnib ära ja siis ongi kõik juba lahendatud, seal on nii erinevad tasandeid, mis minule räägib nagu inimeste võimest tegelikult seda maailma haarata hästi nagu laialt või võiks öelda ka terviklikult ja ja ma arvan, et sedasama terviklikku tunnetust on just nendes meie nendes nii loomislugudes kui ka siin neist sünnilugudes-lauludes. Et et just nimelt see taju, need tasandid on hästi mitmekesised ja ja neid nähakse nagu läbipõimunud teineteisega, et ei tooda selliseid väga selliseid selgeid noh, minu meelest ka selliseid dualistlike vahesid ma ei märganud ka nagu nendes, et et üks on Albeeaa või must ja valge, niisugused väga selget piiri tõmbamist. Mina nagu ei märka meie rahvaluules, ma ei tea, kuidas Teie siin kommenteerite, seda aga sellise tervikliku tunnetuse mulje Pärimus on hästi paindlik, ta kohaneb kogu aeg sellele praktikale, kus me parasjagu oleme. Ja minu meelest, mis isegi tasuks võib-olla rohkem tänapäeva inimese mõttemaailma sisse pugema, sellesse mis rahvapärimustes on olemas, et see paradoksaalne me sellest ka varem rääkisime. Et ühelt poolt see maailm on hästi väike, mida koges meie arusaamise järgi ruumilised. Ja samas me räägime, et on universaalne ja vaat seesama olemasolemine ja olematus tegelikult olematus on ka kirjeldatav, ta on olemas, et üks nii väike laul nagu on see, mida lastele praegugi lauldakse, eks ole, kui ta haiget saab, et varesele valu, harakale haigus, eks ole, ei ole olemas niisugust kohta nagu ära tähendab kõik see, mis sa tegid, see mõjutas, siin ei ole olemas lihtsalt, et ära ja mida globaalsemaks maailm muutub. Tegelikult ruumitaju vist väheneb hoopiski, et meil on tunne, et me saame oma prügi ära visata. Me saame oma vangi ära saada, eks ole, kõik, ega me ei taha kuskile ära. Aga tegelikult see ju ei ole nii lihtne ja nendes samades väga vanades lauludes. Sellise päikese, maailma ja suure maailma kokkupanemine on tegelikult väga praktiline. Ta toimib hästi, see ühiskond peab toimima, eks ole, ei ole sellist kauge kaarega äravisatud asja tagasi tulemist, mis meid ohustab tegelikult. Ehk siis me loome omale selle nii-öelda globaliseerumise või selle suure maailmaga endale illusiooni, sellest, et me saame vabaneda üleliigsest ja et tegelikult see laul võiks õpetada meile Pole olemas, ei ole sellist asja olemas ja, ja võib-olla tegelikult ongi see, mille poole meeldid, pöörduda oleks seda näha, seda oma õue õueesist see õue esinenud tegelikult kogu maakera. Tegelikult kõik, mis meisse puutub, et sedasama laste suremus, eks ole, nad ka ei surnud ju lihtsalt ära, vaid nad jäid kuidagi mõjutama. Ja selles mõttes on minu meelest ka, et kui neid kui neid üleminekulaule ja just surmalaule ka vaadata, et et ega seal ei ole ju tegelikult seda, et, et selline väga selge vahe oleks nüüd lõpeks ära vaid mingist teisest olemisest, räägitakse seal ju edasi, et mis siis sellest lapsest või sellest inimesest, kes on üle surma läve läinud. Et mis sellest inimesest saab ja kusjuures ka see suhtlemine meiega. Sariitkude loogika on ju päris seesama, et kuidas siis edasi elada, kui olukorrad on nüüd nii. See ei ole võimalik ära panna meist eemale tõsta. Jah, laste ilmaletulekuga seoses küllalt sünge teema, mis mitmetes regilauludes on tütar, tütar vette ja mõned teised laulud, kus on juttu laste hülgamisest või või lausa lausa tapmisest eesti muistendite, see on ju küllalt palju seda teemat arendatud, kuidas need lapsed tulevad tagasi ja kuidas nad on siinsamas lähedal kuskil ja ja kaebavad oma oma vanemate peale. Aga see on ainult üks, üks paljudest teemadest, mis, mis kõneleb elavate ja teise ilma asukate suhetest. Aga tõepoolest, ka surnud on siinsamas lähedal kuskil nii regilaulumaailmas kui, kui teistes Eesti rahvaluuležanrites nendega on, on kõneldud. Nendega on suheldud. Nii et see maailm on tõesti selline terviklik. Üks seos, mis tekib meie laulupärandist laulutüüp nagu kuldnaine, kus toimub ka loomine. Sepp võtab ette sellise loomisakti, ta ta loob kullast naise, teeb selle nii hästi, kui, kui seda vähegi on võimalik selliste maiste füüsiliste oskustega teha, kuid ometigi miski ja just väga oluline ja tuumne selle puhul jääb loomata. Kui kuldnaise laulust rääkida, siis paar üldist märkust et see kuldne laule erinebki olles ka ikkagi mõneti loomismüüdiga seotud laul erineb loomislaulust just selle poolest, seal on inimestevahelised suhted nihukesed, maised intriigid kohal. Põhja-Eesti lauludes on tõepoolest gold naise tegijaks. On kaks põhjust, miks ta seda kuldnaist hakkab tegema nendes lauludes, mis algavadki sedasama loomislauluga. Aga ta loomislaul ja siis maailma loomisega vaid kolme venna loomisega, kellest sai ühest sai siis Viru sepp. Ja vaata Viru sepp ei teinud niisugust tööd, millega rahvas rahul oleks. Ja ta vihastas, viskas oma tööriistad põõsasse ja hakkas tegema kullast naistet, tõestada siis külarahvale, et ta suudab teha head tööd. Aga tulemus oli see, et ka sellega ei oldud rahul. Kuldnaisega ei oldud rahul, teised laulud on need tõepoolest, Need koos palutakse sepal teha naine. Kuna noormees, kas ei julge siis päris naist kosida või on tal mingid probleemid, siis kuidagi halvustav suhtumine siis naistesse. Ja On ju ka puust võimalik naist teha, tähendab täpselt sama teema, aga kassistakse kullast naine või siis puust naine õunapuust, õige Sarappust, sirge. Peaks tulema midagi väga head, aga, aga ei tule. Sest selle valmis tehtud tahutud naises tädi tööd, ta ei kõnele meiega. Ta ei, ikkagi ei ole see, kes ta olema peaks. Johnson huvitud, selgelt. Jääb hingetuks, et inimene ilmselt ei suuda luua midagi päriselt-päriselt, täiuslikud, hinge sisse ei tule, kui siin võrrelda seda naise loomist regilaulus eesti rahvajuttudega, hundi loomisest, kus jumal ja kurat tegutsevad üheskoos maailma loomisel ja kurat on see, kes tahab omale ühte olendit luua, lopsis savist hundi, aga hunt ei hakka ka elama ja siis lõpuks jälle jumal tuleb appi, et see hunt ellu ellu äratada ja hunt hakkab muidugi kuradit taga ajama või teine paralleel muistenditega, vaadake Kergan khati loomine. Puugi loomine talle nagu hinge sissekukkumine, elu, sissepuhumine, aga sa käid kuradi abiga. Et inimene ise seda ei, ei saa teha ja see on muidugi väga-väga riskantne mäng usundis kurat appi tuua ühtki teist sellist kunstlikku olendit elustada. Aga kullast naise laulus ja see töö jääb pooleli, sest inimene ise ei saa luua seda, millega sabinat jumal hakkama. Tal ei ole looja võimeid ja jah, et selles mõttes, see on ikkagi ainult käsitöö, mis, mis valmis saab. Eks siin on nagu selgelt jälle sõnum sellisest inimlikust piirata, sest samas ma saan aru, et seda täiesti nendes lauludes ka aktsepteeritakse või et see on niukene rahvale selline omane ja loomulik, et inimene ei saa kõigega hakkama. Et midagi ei juhtu, kui sa sassi siin küsisid ka nende pooleli jäänud asjade kohta ja, ja kui loomine jääb pooleli, võib sündi pooled, nii et kui nüüd jälle tänapäevasesse konteksti seda tuua oleme võib-olla pisut kas ärahellitatud sellest mõttest, et et inimene suudab väga palju selline valgustuslikvidee või modernistlik maailmavaade. Et noh, veel üks samm ja siis me oleme selle elueliksiiri leidnud või, või siis teadus tõestab, et ta suudab niimodi igavese eluga tsiteerida ja lahendada kõik inimlikud probleemid, et kuskilt on väga tugevasti sisse tulnud ja mõtlen, töötades seal sünnitusmajas, et noh, tõepoolest nõnda see ju on, et alati see oodatud tõttu ei lähe nii nagu me sooviksime, siis laps ei sünni tervelt veel vähem, vahest juhtub, et ei sünni elusalt. Et sellised asjad tulevad ja see hirmutab, see kohutab neid. Tegelikult tekib see küsimus, et kas siis on midagi valesti. Aga ma arvan, et tegelikult ei saaks rääkida sellest, et midagi on valesti, vaid see on ka üks võimalusi sündida, üks võimalusi luua. Et kui ma ennem rääkisin siin nendest mudelitest, et me oleme võtnud kuskilt mingi mudel, nii et see kindlasti peab just nimelt olema niimoodi, sest meie teadus on ju nii kaugele arenenud, me peaksime suutma ohjata ja tuua ilmale kõik lapsed põhimõtteliselt ja ja vältida neid probleeme. Kui me niimoodi reaalselt mõtlema, siis me loomulikult ütleme, et jah, ei, see ei ole võimalik. Miskil, see ootus on ikka olemas. Peaks siiski õnnestuma ja sedavõrd oleme me enam pettunud, et mulle tundub, et nendest lugudest on nagu õppida ka seda, kuidas inimene on suutnud aktsepteerida selle pooleli jäämist. Ehk siis tol ajal ei kujutanud ilmselt inimene ennast ette nii mõjuvõimsana või nii täiuslikuna ja, ja lahendusi leid vana, vaid ta leidis, et kuskil on piirid ja oli sellega rahul ja nende kaotuste juures aktsepteeris neid. Mõnes mõttes avastas selle kaudu ka nendest pooleli jäänud asjadest midagi uut, midagi selle kogemuse kaudu uut õpitavat mis annab inimesele mingi uue tahu väärtuse või vääristab teda kuidagi mingil viisil. Sellega seoses mul tekkis üks paralleel praegu elulugude uurimisega et Eestis kirjutatakse küllalt palju elulugusid ja 20. sajandi elulaad Eestis on paraku noh, nagu nad ütlevad, saatuse lood või ja kui näiteks soomlased, kes eesti keelt valdavad, on need elulugusid lugenud on imestunud selle üle, kas eestlased ise siis ei kirjutata, räägi oma eluloo või elus stsenaariumi, kus nad ise mängivad peaosa. Ja siin ongi üks niukene erinev maailmast erinev kogemus. Ma olen küllaltki palju sakslastelt kuulnud näiteks häda elulugude uurimises, et inimesed ise kirjutavad endale oma stsenaarium oma elu stsenaariumi ja imestavad siis just eestlaste lugude üle. Et, et kas nad ei tee siis seda, aga, aga eestlased üldiselt tunnetavad, et nad ei saa ju seda teha. Ja seal tegelikult sedasama probleem, mis sa üles tõstsid, et mulle tundub, et minu elu peaks minema nii, see sünd peaks toimuma nii. Aga midagi läheb teisiti. Aga see on ka see meie korrastatud maailm oma piiridega, et, et ja, ja see on protsess, see ei ole hetk. Mul ei ole, siit tuleb seesama lause, mida meiegi armastame kasutada, et sellist Eestit tahtsime. Et justkui jälle keegi kuskil midagi untsu keeranud, meie tahtsime ju parimat ja me tahtsime seda. Ja samas jah, oma tööga seoses puutume üsna palju kokku sellega, et et inimene ei ole rahul, tegelikult ta sellist minu meelest sellist hästi palju. Ma lähen globaalseks või siukseid tänapäevaseks, aga et küllalt palju on rahulolematust ja ma arvan, et üks minu meelest minu tõlgendus, et meiesugune probleem võib-olla ongi see, et me oleme kole hädised. Et me viriseme ja oleme hädas kogu aeg, kuidas kõik on untsus ja kuidas teised on kõik viltu keeranud ja ja mina ei saa siin midagi teha ja siuksed, hädised, tegelased, kes ei jaksagi otsast tegelikult kinni võtta ühel hetkel ohtlikke käegalöömise meeleolu. Kui sa siin-seal soomlaste küsimuse sisse, siis ma arvan, et sellekohane küsimus, kui ikkagi vaadata ümberringi, siis seda hädaldamist on rohkem kui seda, kes võtab, aga ma katsun midagi ette võtta. Ja siis öeldakse. No ma ju ei saa, ma ju nii väike inimene ja nii edasi. Siin inimene kirjeldab maailma loomisse, laulik suudab sellega kontakti saada või või need teised lood, et vähemalt püüab kullast naist teha, mis ise untsu läheb ja inimesed kritiseerivad, aga, ja teised teistel on ka arvamus selle sepa tehtu kohta ja, ja nii edasi. Kuidas on minu meelest sellist positiivset vaadet või sellist jõudu, et kus see jõud siis nüüd läinud? Järelikult me vajame tekste, mis annab tõlgendusi või annab orientiire, kuidas oma Häsisustist tõlgendada näha asju teise külje pealt, et surm, võib-olla ka sündimine ja vastupidi. Nii et see on ilmselt nende tekstide funktsioon. Nad ei selletagi asju oma detailides, vaid üldises plaanis. Kuidas mõelda sellele? Ja see terviku haaramine, et kui üks asi läheb untsu, siis, siis ei ole kõik untsus on ju vaid et siis on vett, siis tuleb vaadata, mis siis alles on või mis on teistmoodi või, või et mis siis tõesti olla selles tervikus erinevad nurgad. Seal peaks ka leidma sellise tasakaalu selle ise loomise ja loojapoolse loomisel universumi poolse või kõiksusepoolse loomise vahel, et et kas Me viriseme käed rüpes ja ootama, et, et kõik kuskil mujal luuakse. Või teine äärmus, et me loome ise ja teeme seda niimoodi üsna omaette, et me ei lase sellel loojal või kõiksusel nagu sellesse sisse segada ja siis saamegi sellise kuldnaise valmis, aga mis ei tööta mis ei ela, et, et nende kahe vahel selline tasakaal leida, et olla loojaga kaaslooja. Ehk siis mõnes mõttes ja seda vähemalt seda protsessi nagu tunnistamas või selles protsessis on sedavõrd osalejad, et ma oskan nagu laulik kirjeldada seda ja ja vaimustuda sellest, et ma elan sisse sellesse, vaata, mis kõik toimub ja kuidasmoodi need asjad noh, võib ju ehmatada, need õun kukkus merre ja mis tast nüüd saab, on ju, ja nüüd jäädagi, et ma ei näegi, kui sealt lind üles tuleb, tekivad sellised. Olik teab, et see sünnib, aga laulikal veendunult ta vaatab edasi, mis nüüd sealt merest tuleb, ta ei jäta ja ootab, et see võtab aega. Et seal on, see võib olla ju vaata kui pikk aeg. Et et see ei ole mitte niimoodi, et nüüd kohe peaks asjad muutuma ja et selles mõttes ka nendes lauludes on ju aeg määrama kui hakkame neid laule vaatama, ajatu ja et see võib olla lõputu. Sama lugu on tegelikult piibli loomislooga, kus, kus see, noh, kui me hakkame seda piibli loomislugu nagu 24 tunni või ütleme nädala tsüklisse paneme, siis me, siis me tõesti läheb absurdini välja. See Bregendasena Joom tähendab aega, mingit aega, aga määramatu pikkusega. Et selles mõttes see päev, mis on eesti keelde päevaks, tõlgid, see on aeg, mingi ajaühik, aga kui pikk on see 1000 miljon? Miljardeid aastaid sellest ei ole juttu seal. Ja see kõik ei pruugi ka toimunud olla üks kord. Et kui noh, loomislaulule on üsna lähedasi juuni suure tamme lauluga ja suure tamme laul algab ju kutsega, tüdrukud paneme selga uued riided ja läheme mereääri pühkima, pehmeid visatakse merre, hakatakse ootama nüüd, mis sealt siis sünnib. Ja see on minu meelest väga huvitav seal see, miks just see suur tamme, eks ole, mis on ka kõik suured anda Surdan, suur härg või mis on ka ajaarvamisega seotud laulud ja aga huvitav ongi just nimelt jällegi seesama, et see meie lähme ja pühime ja siis hakkab kõik see sündima, mis tegelikult on juba kunagi ammu sündinud. Eks ole, magusa suurt tammevaatides hakkab ennast uuesti looma. See on aegade segunemine, eks ole, see kordub uuesti, kordub uuesti, mis on juba olnud. Et see ei ole ükskord midagi, saab sellest uuesti kogeda. Mingis mõttes on ju ka konkreetselt selle loomislaulu laulmine alati vähemalt iseenda sees selle, selle maailma nagu taasloomine ülesehitamine. Et loomine toimub nüüd ja praegu selle kaudu, et ma seda laulan. Ja teistpidi ma laulan seda sõnumit, mida on juba tuhandeid kordi lauldud. Et nad seal on jälle see, see minupoolne loomine ja siis looja või kõiksuse poolne loomine, need need omavahel väga tihedalt põimunud. Nojah, ikkagi veel kord rõhutada, et sõnal ja tekstil on väga suured tähendused, järelikult siloni sõna jõud, millega sa kuhugi minna, eks. Ehk siis selle kaudu olen mina justkui sellesse ajatesse aega liidetud kuidagi või kui ma seda esitan. Ma olen ühendatud selle sõna ja teoga sela teo kaudu selles. Ehk siis ei saa olla hädine, jälle. Teoga kuidagi haakuma sellega, et muidu ma jäängi kõrvale ja ta ei ole meie maailmas, sest. Ja regilaulu aegruum on on teistsugune kui see, milles meie elame ja omakorda on teistsugune kui muinasjuttude aegruum, aga aga niisamuti regilaulu mõtteilm ja see, kuidas me praegu siitsamast revi laulu ilmast saame nii palju seoseid oma omaenda mõtteilmaga luua, kasvõi tõesti see, et millega me peaksime leppima, mis on ette antud, mis on paratamatu ja mis on meie võimuses teha, muuta, kas see on regilaulus, üks üks olulisi teemasid. Aga kui me saame regilaulust inspiratsiooni tõesti ka oma eluprobleemidega hakkama saamiseks kui me loeme seda või, või laulame ja see rikastab meie kujutlusmaailma, siis mida enamat ma veel oskame nagu loota või, või tahta regilaulus sellest sellest väga rikkast pärandist, mis meile on antud? Võime selle kohe ära proovida, lauldes sedasama laulu natuke võib-olla küll teise meloodiaga. Ja tähendab regilaulude puhul ongi see, et lauldakse eest ja ülejäänud seltskond saab laulda järgi. Siis on see võimalus kõikidel raadio kuulajatel olla meiega koos selles ühises loomises. Seda laulu lauldes saab igaüks luua iseenda enda sees ja enda ümber selle maailma mõtestades neid sümboleid, mis siin laulus sisalduvat. Just nii, kuidas nad teie harmule kõneleja tõrvik tajule kõige paremini kaasa aitavad? Et just teie selles enda loomisloo ära tunneksite enda loo tunneksite, mis annab teile jõu, tervise ja inspiratsiooni, et, et olla igas praeguses hetkes looja. Kell. Ta oks Metu oksa, kolmaei aita oksa, halva vaks. Anu tooli tool ja tõesti, seda aga ma, too oli too null ja testi raportit. See raport, see õunamerest tõusis ööle skerr lendu. See kirjalendu, lenda, meie uus ei läinud meie Slämi Mei alla kop, mis meie alla, mis meie koplis kolmi sa mehi kopli ees, kasumi saast üksooli Sa, sa seks oli. Sa seda eine, põõsa vaski. Sa. Maas, kulla keeruline. Ma kulla oline Lindakassbee, sa peesid hinda, kas sa peresi? Puur aegu korja May. Praegu. Ja ma ei saa ise pesa valmis saanud, sai see valmis. Haka smoone moone ma ei hakka muule muule. May saine muuna muune, ttu, saine. Too takk Spoegi haudu, mai. Ka Spoegi Hay saine poja, Ada, udu, onu, saine tooja haudu, no. Sneid kasvad. Neida kasv. Kasv olema kangud, kas ta kahju, ma saine Poojad, kas väetu? Sa ei näe ka ja kas ajatu täka Sneida pillu oota, ma, leida ta ühe paani päeva peale. Heli ma ühe päeva peale ma. Kuuks. Daewoodes päise taeva kuudes kolmanda kiivi yks pallu pääle kolmanda kiivi pääle. Kuulajad selline oli siis meie esimene saade sarjast regitund teiega valitseda tundi jagamas. Tiiu Jaago, Naatan Haamer, Ülo Valk ja mina olin saatejuht Aleksander Sünter. Ja peatse kohtumiseni Teiega järgmistes saadetes. Seniks aga mõnusat loojaks olemist loojaga ühes loomises, olemist. Ja suurepärane võimalus selleks on. Laulu kaudu. Ja võib-olla meile endile on lihtsam teha seda Nende laulude kaudu, mis meie esivanemad on läbi aastasadade või suisa aastatuhandete läbi proovinud, läbi sõelunud. Nii et mõnusat loomist teile kõigile. Päevake veere veere päeva. Resin massaaz. Regitund. Regitund.