Luuletaja Villem Grünthal-Ridala kirjutas 1931. aastal poeetilise uue testamendi regi värsilise variandi. See regi värsiline piibel eepos ilmus eelmisel aastal ja seda hakatakse tasapisi ka lauldes ette kandma. Sellest tegi saate Mikk Sarv. Tere õhtust, head raadiokuulajad. Täna kõneleme eesti regilaulu suureid posest 27000 regi märssi sisaldavast püha ristiraamatust, selle kirjutajaks Villem Grünthal-Ridala ja selle raamatu väljaandmise märgitatud pikka aega, aga Teoks sai see tänu mõnedele entusiastidele. Nende hulgas on ka luuletaja ja kirjanik Ain Kaalep, kellele me kohe helistame ja küsime tema osa kohta. Ja samuti selle kohta, kuidas imeteoks sai. Selle püha risti väljaandmise juures toimetaja Rutt Mirov kiitis, et, et sul on ja oluline osa olnud, et kuidas sa ise hindad, mis sinu panus sellesse tegemisse oli. See idee, et väljaandjaks võiks olla Eesti kirikute nõukogu see oli minu idee ja osutus viljakaks. Ja Eesti kirikute nõukogu oma mitmekesise koosseisuga just nimelt just nimelt sa nimetasid ühte väga haruldast kirikut, kes samuti asja toeta. Ja Eesti Armeenia kirik on täiesti iseseisev religioosne kogudus meil Eestis aga need igasugused eesti kirikud ja kiriklikud organisatsioonid siis ka roomakatoliku kirik toetas siis ortodoksid, ühesõnaga kõik need kiriklikud organisatsioonid, mis on koondunud Eesti kirikute nõukokku, seal neid on noh, alla 10 maa täpselt ei tea kõike, kes seal on, mõned väiksed kogudused muidugi ei ole, aga need suuremad kirik, konnad on seal kõik esindatud, kaasa arvatud just eesti armeenia, köik. Et selle põhjal võib öelda, et esimene samm on tehtud, et kõik meie risti kogudused või peaaegu kõik on tunnistanud selle häätsija heaks mõtteks, et pühadeks peaks niimoodi pühas keeles kõlama. Oikumeeniline ette võtta, ühesõnaga et kõigi kristlike kirikute suhteliselt kõigi ühisettevõte, mida võiks siis oikumeenilise, eks nimetada? Teine küsimine oli selle kohta, et sa nimetasid, et mõned Eesti kogudused on seda juba lauluna kasutanud. Jah jah, see olevat nimelt Puhja kirikus niimoodi. Vaata, mina käisin üks kuu aega tagasi või natuke rohkem, mind viidi autoga Otepääle, kus oli need vist Tartu praostkonna kiriku kirikutegelaste nõupidamine, seal oli üks 20 inimest, et Lõuna-Eesti pastorid oma abikaasadega ja siis vist teisi ka nii-öelda aktiviste. Ja siis mina rääkisin pikalt-laialt samast Ridala Püha ristist sellest, mismoodi Rutt Mirkovic teda toimetas ja andsin asjast ülevaate. Ja siis tegin ettepaneku, see oli jälle minu idee, et tore oleks, kui mõni mõnest kirikus võetakse need tekstid jumalateenistuse kaunist tamiseks lauluna kasutusele ja siis üks kena noor naine ütles, oi, me juba ammu laulame, laulame neid ja, aga ma unustasin lähemalt temaga isiklikult rääkida, siis hiljem ma küsisin Elva pastori käest, kes kohalolijad, et kust, kust kogudusest see noor naine oli ja tema ütles, et Puhja et see on Puhja kirik, kus on laul. Mul ongi stuudios Puhja kirikuõpetaja, Puhja kiriku organist, kirikuõpetaja, abikaasa, kelle tablette võib-olla, et see naine oligi jah. Ja et viimase küsimisena, et sa nimetasid eelmine kord unistusena, et, et kas võiks kunagi juhtuda nii, et kirikutes seal luteri vahva koraalilaulu kõrval võiks hakata vähemalt sama loomulikuna kõlama püha ristilaulu. Ja seda see oleks küll, et ühesõnaga, et see püha ristitekstid leiaksid oma koha luteri kiriku liturgias, vaat niimoodi võiks seda väljendada. Ja miks mitte kirikute nõukogu kaudu kõigi teiste liturgiast samuti, kes asjast huvitatud on? Muidugi? Nii et ühesõnaga kõikides kristlikes kirikutes võiks näiteks tekste kasutada sest nad on uue testamendi tekstid. Jah, sobivati kõigi kogu aasta ringi pühadega ja erinevate lugemistega. Kahjuks juutidele ja Muhamed. Nojah, et see on uus testament, mitte vana, kõigi seal on jah, vanasti. Et võiks, võiks ka juutidele Ja see ei ole see järgmine samm, et keegi võiks vana testamendi samuti regivärssi panna. Aga jääme ootama ja miks mitte Ridala eeskujul kasvõi mingeid lõike hakata tegema, selles? Ole sa tänatud. Head õhtut. Ain Kaalep nimetas oma intervjuus, et lauljaid, kes laulavad püha risti raamatut Villem Ridala teost tuleb otsida Puhja kandist ja me oleme praegu siin stuudios viiekesi kuuendana lina, kes meie hääled linti püüab. Mikk Sarv. Mina olen saatejuht ja sõnaandja jutu ülevalhoidja. Minu kõrval on Anne Maasik, kellega koos hakkame raamatu laulmis tegelema. See väike neiu, kes häälekalt ennast tutvustas, on Tiiu Piibe kuusemaa. Nüüd on ta oma isa Tiit Kuuse ema käte vahel, kes on Puhja koguduse kirikuõpetaja. Veel on meil stuudios Tiidu abikaasa Miina-Liisa Kuusemaa, kes Puhja koguduse organist ja kooride ja ansamblite juht, noorteansambli Dionysose juht. See on, eks, ja vahva mõte, et püha ristiraamatut laulda, aga kuidas teie esimest korda selleni tulite? Kunagi, kui ilmus kolm osa sellest akadeemias, siis ma avastasin selle, kuna meil oli akadeemia tellitud ja üldse oli seal palju head lugemist ja laulsin seda, ma otsisin viise ka nendes raamatutes, mis oli välja antud eesti rahvaviisi taga, kõige rohkem ma kasutasin eesti ballaade viisa, sest need lihtsalt või tuntud, need jäid mulle meelde ja olid sellised värvikad väljendid seal kirjeldades Jeesuse elu, eks oli, Ristija Johannese kuulutus ja siis ka Jeesuse ristimine kolmandas muidugi praegu meelde. Ma laulsin on rohkem nagu isiklikuks tarbeks. Soli poolt 10 ja pool tundi pühakirja meenutamine sellises vormis, mis oli, oli kuidagi tuttav omane. Mõni lõikan praegu meeles ka, sa ütlesid enne, et sa oled õppinud mõne osana. Johannese kuulutus. Me oleme laulnud selle Mareta kurattale Isise lihtsalt. Ja me laulsime sõbrannaga, kes on praegu ortodoksi kirikus ja mõndade sõpradega veel. Okei meele emu daami näe. Paatustane pööramine. Elu endis ta kaduge. Aga rong ka, hetseegeegalgut on ka see kalgutan suurt, söödan ta koorihutan, söödan ta korjata meelee vaatuse ebaUta meele patu, see valuuta on jumaalasi ja saanud on jumaalasi ja saanud neile Emaine emanderil neil majja man. Joore, Taani Jordani. Ta tuli siis ja niimoodi võivad need avalikud ettekanded ka olla. Alguses tundub viis natuke kohmakas ja, ja ei ole päris lihtne viisi teistpoolt kätte saada, aga siis võib rahulikult aega võtta, sest ma arvan, et laulmine peaks olema nagu nagu lõkke ääres või nagu pereringis kohas, kus on rahu ja kus on pühadus ja kus kõik, mis juhtub, on õige. Ja siit ka edasi mõte, kuidas see laulmine võiks hakata toimuma. Esialgne idee oli, et Tartu Jaani kirikus hakkaks olema iga nädal või iga kahe nädala järel nii nagu parasjagu võimalik. Erinevate osade ettelaulmine ja lauldakse senikaua, kuni raamat läbi on. Raku esimene katse ebaõnnestus, et kuna selline ettevõtmine on teatud majanduskuluga-ga seotud ja sugune avalik esinemine tahab kulusid, et vähemalt nende kulude katet ei olnud alguses võimalik saada, aga noh, ega sellepärast asi katki ei jää. Miina-Liisa ütles, et küllap on mitmed kirikud, kes on valmis vastu tulema ja oma ruume andma. Ja klassikaraadio oli sellega päri, et kui regulaarselt näiteks iga kahe nädala tagant järgmine osa tuleb, siis nad on hea meelega valmis seda sisse mängima ja mõtte edasi ongi siis selline, et raamatu erinevaid osasid lauldakse erinevate viisidega. Laulmine juhtub siis nõnda, et nii nagu Villem Ridala on selle poeemi kokku pannud Reigi laulu ridadest ja väljenditest läbi kogu läänemeresoome rahvaste, seal on Saaremaast kuni karjalani välja erinevaid lõike. Ja et samamoodi on ka need viisid, millega seda lauldakse. Oluline on spontaansus, lihtsus, ehedus, ausus, kohal olemine nüüd ja praegu tegemine. Ja suurem osa laulmisest toimub siis nõnda, et üks on eeslaulja ja teine leiab sobilikku järel lauluviisi ja niimoodi ta lihtsalt hakkab algusest peale jooksma. Aga mõned lõigud võivad olla pillidega saadetud vahel mõned lõigud võivad olla nii, nagu me praegu laulsime järel laulmisega. Eriti põnevad ja värvikad ja huvitavad laulda on. Et kokku kogu raamatu läbi laulmine mingil juhul ei oleks igav ja tüütu rutiin, vaid ta oleks niisugune mõnus toimumine. Ja muidugi kindlasti järel, laulmisega on mõningaid lõike kevade poole vahku laulda ristikäikudel või, või protsessioonidel, sest ringkäikudel on vägagi pikalt laulud hästi mõnusalt lauldavad ja tunduvad hästi-hästi parajad. Kuidas tiit Sulle tundub, see mõte on see teostatav ja oleks seal kohta Puhja kirikus või teisteski kogudustes. Ja seal oli üks igati vahva, sest minu meelest usk ta peab olema oma või ja kuidas siis esiti kui mitte oma oma keele, oma sõnade, oma, oma muusika kaudu ja maakirikud on, ma arvan selleks väga sobilikud trikke. Kruvi on natuke algust, mina siis laulan praegu esimese rea. Kõiki laulud laule etaks. Kõiki iludi ilutsetaks. Kõiki lood loetatakse, ei laul, et ta su laulu. Proovi annenid järgi laulda, et võib-olla teistmoodi, seejärel lauluviisid. Ei lauleta Jeesu laulu. Laule, et suu laululasteaias ka la kuu ta õunastajasta Maarja pühada viisi. Maarja ja taavi. Püha Neitsi laulu korda. Neitsi laulukoor. Ema hiiluigi. Elu ei higista. See sosin niiti. Kes ei soosin netti? Ilma lõi lunastaja ilma, lõi ilu. Sõnasta ja nii püha risti päästa, jaani haaristi päästa ja nii. Illemaillemanderi. Maade teedeeaa la ilmade teedee ala. Kuu alu see kummi. Kuuluu see komm jal. Hiiluxi nime sil. Hoogsee Neeme sil. Risteera val rõõmuks risteera val lohutuseksi luula. Hutuseksi eluna Aksi. Ja nüüd algab järgmine lõik ja see võiks olla anne eesti ütlemisega vaid ka teise viisi võtta, kui tundub, et teil ei ole. Sest. Ta laulan suses, ta kõnelenud aga seda paari ja seda oma emast Armu kõrge kanda ja seda isandast ta nii ilutse. Võib-olla on ju voolu lasta ja ta haarist ees ta ja ta haa ristis ta ka ja. Ta seekord oli see lõik üsna lühike, aga siit edasi lauldes lähevad samamoodi lühikeste lõikudena. Jeesus sündis jõuluööl. Jeesus sündi teol. Ella Maarja poeg Halla. Alla hella suuge Maari ja see üle ka käes. Ja see seda üle nii sa seda. Ega. Ta ma emas ta neitsi Ta maastaaneezzee, ta Maarja, aga. Mari ja ka vari. Neid Teedoone. Haaneezzee toone. Naine kauni kanda ja. Mähkis lakknahk ei. Tõus nartsoode. Ris sõime ma ka oma ka nii kulda, kõrt. Paani kulda, kõrt. Heina tee BSD. Nade vest. Le Teedvaga see et liid luujalu keegi sõstaa elu osta ka Poolas, ka ma Ago ja. Sai lunastus neile mail. Le naile sil Su viisi aris tee tai Me, suur oli rõõmurra. Ma ei loo ju ta oma taevasilma ta ka Lill vôtta. Meeli, ma ilge päikene bee saasta rk Kuu lõigul ta rõnga ei ta. Et ta ei vastanud, see taga taeva stanteesi, taevaväe Leedsee. Ka oli tüüli hu ta rida. Eva oosiva piiberi ta ka ja see jooma la. Ta vala läikisi iva väärisi ära. Ja oli saanu suu. Sündi noodi, andaasu, ori. Risti päästa ja nii. Luu ja taimluu naasta ja luu ja taim luuras. Ta ja nii nõnda voolas. Kuidas tundus, võid? Väga omagi noodi lauldes isegi julgeks ise kaasa. See oligi. Ja kui nüüd vaadata seda Püha Risti raamatut otsida, et kas midagi on meil regilauludes ka olemas, kus nimi õieti tuled siis ma leidsin ühe Viljandimaalt Eesti kirjameeste seltsi poolt juba 1876 kirja pandud laulu, mis räägib teed mööda käimisest, kuumenes koguse püha ristiraamat on eelkõige teed mööda käimisest samme oled sa pikkadel teekäikudel laulnud? Ja jäävad laulud lühikesed laulud kunagi lühikeseks, aga kui jääd stet sõnu juurde ikka? Selle laulu pealkiri on jumala tee, põnev on siin mõelda, et mis püha rist õieti on, mida ta teeb ja, ja mida püha risti ringutamine on. Mul tuleb meelde Leonardo da Vinci mees ringi sees, kes on nagu püha rist, et me, igaüks oleme nagu püha rist. Ja kui ta ringi sees, siis ta juringutab, et kui inimene ringutab stega ümber, tuleb ring ja see laul räägib sellest ringutamisest, et igal pool, kus vaim ennast laiali laotab, nii nagu iga pühapäev jutluses või, või kui õpetaja tuleb kohale või ansambel keegi laulma, hakkab see iga korda püharist ringutaksi. Halleluuja, haigutats. Need saadituulista meedeedaadipulistama maksakarva alista maha ana maksakarva see ta tee, mida mööda seda tee mööda seina raiutud raa ta, see la rai YouTuudra Custone enne Jeesus käinud, kus on enne Jeesus käinud enne käinud muiste läinud Enn, käinud muiste halleluuja haiga utanud, halleluuja, haiguta püha risteering, Uta haaristi, ringu Maari ja ööd maganud Mahari ja luudega Maari mujal ma, aga, ega see Maari muu ja ka Maarima, aga taeva, essaa, mammeri, manga tahe laes ka raha raua pääle ka heera raua viia, vask, see varva. Vii vask harva kuu kuldse keti kuld, tee, mis sest Maarist maha jäänud, meisse maa, riist maha. Ma Maari Paalakas ma jään maariba maha, jään mari uusi kuube. Ma jään Maari uusi nagu maha jäänud Maari ringu rätid, et jään Maari Ringoore, kes Tuuli Paalakast otsima, kes tuli palakast otsima Kuura maalt kuningapoega. Kuula nagu ringava õega Harjumaal ta r rabaõega Harjumaal ka herra õega. Nii see jumal siiamaale ammu, võib-olla juba iiri misjonäridega ja siis tuli Kuura maalt, Piiskop, Albert ja tema ristiväed tulid otsima, et Maarja palakas peab sind kusagil maas olema. Ja Harjumaalt tulid Taani misjonärid ja igalt poolt neid tuli. Aga tõsi on see, et et maarahvas on olnud ristiusu vaimuväega pikka-pikka aega koos ja, ja lähedane sama. Villem Ridala raamat on, on hea abiline meile sellel teel, kuidas uuesti koduseks ja hingelähedaseks teha. Regilaul ühelt poolt ja evangeeliumi sõnum teiselt poolt ehk rõõmusõnum. Vahvas laulus lauldakse Jeesusest nagu, nagu rõõmuks ja see omakorda tuletab meelde meest, kellest tõenäoliselt Villem Ridala oli kuulnud, lugenud ja kes võis talle eeskujuks olla. Matias Salamnius, kes 1690. aastal pani kokku Ilo laulu Jeesukesesta. See raamat aint võeti uuesti täpselt sarnaselt trükinov vaktsiinile 1962 välja ja Püha Risti raamatu toimet Ta ja kes on seda väga oskuslikult ja andekalt teinud. Rutt meelov kirjutab raamatu saatesõnas selle kohta, et kui Mattias Shalomi, José Ilo laulu Jeesukesestan kristlik kirikliku ja Soomelik valalise traditsiooni õnnelik ühte sulam siis võid täpselt sedasama öelda ka Ridala raamatu kohta. Nii et kõik, kes arvavad, et ristiusk peaks olema regivärsi ja maausuga teravas vastuolus tasub võtta raamat kätte ja akt seda mõnuga laulma ja hoida seda oma oma keeles ja omas meeles. Lauldi pikki piiblilugusid ka vana testamendi lugusid ka varem ja hiljem Egonit Shegi värsilisi evangeeliumi laul, mis te teada ei olegi Ridala raamatu, neid annab hea võimaluse selleks uuesti midagi taastada. Aga küll lauldi uuemaid laule. Uuemas rahvalaulus oli vaimulikus rahvalaulus, põnevaid jutustavaid laule ja kuulame neid, kuidas Kriskele ansambel laulab laulu Jeesuse seitsmest sõnast. Ju ta ära. Klassikaraadio stuudios ja räägime Villem Ridala raamatust püha rist. See on 27000 regi värsiline evangeeliumi eepos võiks teda niimoodi nimetada. Ja arutame selle üle saatejuhina ja Mikk Sarv Maasik lauljana, kellega koos me hakkame laulma Püha Risti raamatut 15. septembri õhtul Jaani kirikus ja Puhja koguduse õpetaja Tiit kuusema. Tema abikaasa Miina-Liisa Kuuse ema ja väike Tiiu Kiive kuulasime praegu Kriskele ansambli esituses Jeesuse seitse sõna umbes samamoodi pehmelt ja rahulikult vahel pillidega saates hakkab kõlama ka püha ristilaulmine Kriskele. Ansambel on öelnud, et nad on hea meelega valmis tulema roosa pea ristihõngu Dust või suurt retke kaasa tegema, mis, mis üle aasta ilmselt kestab ja toimub erinevates Eestimaa paikades erinevates kirikutes erinevatel aegadel. Ja klassikaraadio on siis niisugune ankur, kus on võimalik neid laule kuulda. Mõte on ka nõnda, et raamatu ja eepose erinevaid osasid võivad esitada erinevad ansamblid, nii näiteks ansambel priskele võib valida endale mingisuguse lõigu, mida nemad kindlasti laulda tahavad. Mingi teise lõigu võib võtta Puhja koguduse Dionüüm Sansambel kolmanda koha. Kas vanamuusika ansambel, regilauluansamblid ja võib-olla me jõuame vahepeal ka vahe peatusena Viljandi folk festivalile järgmisel aastal, kuhu see päris päris kenasti võiks sobida. Kuid kui nüüd mõelda niisuguse laulmise kohast, kus ta võiks kõlada, mida te arvate samme, harvad, kuhu see laul kõige paremini võiks sobida? Kui ruumisid, siis sellises küla kreenis kirikus. Häbas looduseski kõlbaks ja tal on seal väga hea mõte. Taevaskojas oleks vahva laulja inglite osa ja see oleks tõesti ja siis tagametsa skaudilaagris on hästi vahva metsakirik, et kas saadakse ja miks mitte hiiemägedel Holdad et sinna ta kuuluka pühadest paikades, nii nagu me praegu saate esimeses osas laulsime, et kas kalmaari on maganud ja püha ristame ringutanud vanadel Kalvetel, miks mitte ja Hansel Miina-Liisa mõtteid kõhu, see laul võiks sobida. Mul on mõtet, õieti polegi kohta, kuhu ta ei sobiks. Kuna tegu evangeeliumi käetigu rahvalauluga, siis ta peaks inimest tervikuna haarama, et ei olekski selline valdkondi, mis jääks välja sellest. See on umbes sama narr küsimine kui küsida, et kuhu rõõm võiks sobida. Või nagu Avila Teresa vist ütles, et sa pead jumala leidma oma supipottide vahel. Ja teistpidi, mitte igasse paika, vaid see peaks ka igale inimesele sobima. Ju saaks vabalt anda lauluta tervele kogudusele, kes just sel pühapäeval kirikus olema ja see oleks täitsa huvitav eksperiment. Ja mis sa arvad, kas Puhja kogudus võiks olla see koht, kus seda proovitakse enne Miina-Liisa ütles, et teil on eakamad koguduse liikmed, et äkki need jahmuvad väga nüüd aga võib-olla jah, vabad, aga kui seda omaette teha ja ma usun, et siis nad isegi julgeksid virutada. Jah, tegime lastele eelistused, lapsed tuleksid kaasa nendega küll on hea. Ma kohe teen, siis tulevad vanad ka kaasa ja, ja muidugi kui hästi ette rääkides tegelikult need tekstid on ju hästi köitvad ja ja tõesti südamega kirjutatud. Villem Ridala on ise selle kohta öelnud jälle, tsiteerinud raamatu sõna, et ta on põhjalikult tutvunud nii piibliainesega ja erinevate loosungitega ja dogmadega ja, ja tema eesmärk oligi kirjutada selline selline eepos, mis sobiks kõigile kirikutele, kõlas väga hästi. See on tõesti väga, väga täpselt evangeeliumi tekst edastab, et et ka jumalateadvus ees, seal kus oli kirjas, et ristija Johannes ütles, et jumal on tulnud teie keskele Jeesust nähes et see on nii selge, enesestmõistetavalt siin öeldud välja eesti regilauluseltse on, tuleb see teema nii, nii enesestmõistetavalt Martide kohta öeldakse, ta on tulnud tagant see kuu kumera tagant taeva tahe seda, et et noh Otse loomulikult Jeesus samamoodi tuled. Ja siit võib-olla tuled üks eripära, et kuidas eestlane tajub jumalat nagu Eesti jaoks on hästi oluline, et jumal on meist igaühe sees, seda öeldakse evangeeliumis samamoodi, jah, meil igalühel on vastutus kõiksuse ees. Jah, et see tiirus jumal, on siin kuidagi palju loomulikum isegi kui päris evangeeliumides, kus apostel Toomas ütles Jeesuse kohta, et sina oled mu issand ja minu jumal, aga aga see sugugi. Koguduse tunnistas, et see mõte, mida Ain Kaalep enne ütles, et noh, vähemalt võrdselt praegu lauluraamatu koraalidega võiks Püha Risti raamat tulevikus võinud olla 20 võib-olla 50 aasta pärast olla koguduse laulunaga täitsa kasutusse läks peaaegu võrdselt, isegi evangeeliumi lugemisega võiks talle asutused, mis on veelgi enam. Aga miks mitte tõesti need tegemine on seda väärt. Palju samme olete jõudnud lugeda või mis tunne sind selle raamatuga seob? Mis lõigud on, on nagu kõige paremini südames vastu kajanud siiani. Nii palju ei ole teda laulnud. Selle jaoks vaja lihtsalt tekitada mingi niisugune noh, nii nagu jumalateenistused, iga pühapäev toimuvad seetõttu pikk tee nii nagu Ridalatki, aga, aga sellest põgusast muljest, mis seal on on tekkinud mõned oma lemmikpaigad, helistused. Laulsin meieisapalve kohta. Aga vaatame äkki seda vaatama. Olemas on ka. Meieisapalve ja tungiva palve mõjust. See on üks võimsamaid lühemaid palveid oma lapsepõlves olin üsna jumalata peres kasvanud ja vanaema suri. Mu vend matuserongis juhtis tähelepanu vanem vend Tõnn ja Mikk, kas sa oled kunagi mõelnud, kui imeline ja Täiuslik Meie isa palve, et kuidas algusest lõpuni kõik ta tasakaalus isa taevas ja tema nimi, mis meie juures on taevas ja maa peal. Ja edasi meie igapäevast leiba küsime ja, ja samas me oleme ju võlgu selle eest midagi ja palume meile meie võlad andeks, antaks nagu pidevalt. Ta on niisugune nagu regivärsi kaps poolt vastas, aga kuulame, kuidas ridades palve. Jeesus, too inimes poe ka püha Maarja Marju geene oli kõrve saagu lehes. Liivi. Kuna seal paigas tühjas puutumas paigas ja Sputumas kole toomas Sa koetumas. Ta pidas ta, ta ta ei ta sti, ta astu palveedeeli paastutee, sa talveks Eli taastudes neeli isaga. Reeli. Keelud issand ilutse liis anda ta ju maalast ta helde ju maha lasta. Loo ja seda liimi seda seda liivi kui isanda. Heldeke. Kui ta on ta hell. Jaa, lapsuke, laadu, sa loo ja lapsuke, laadu, sa loodio lõppe teel. Ta tuleb teeluu. Ta ju. See geen kääriideedi, jõusi reedeegi. Su juure jeee. Sõi. Nii tüütu löödi ühessa tal Ühte saadal laususid lu naasta, jal, laususid lu naastajal. Siis on tammesuu isand tamme song, õpe, tabaolumaa Me ei ta õpe ta lu. Mei ta luugu, ta loo ta mai lõugu, ta loo ta, ma ei palveta Paajata, May palve ta ka, ja ta ma ei, kui ta ju on mees ka Aadu no kuhu ja eskaadu risti ja pahutu, tra vaba risti ja ruutu ta ka ju teeli õngenööri ta ju Haadeeli õngenööri õpilasi. Et oli teeklaasi Nii too ega too mees ega nõu sinisena seal sees alla seal lausus lõbus. Sel lausel õlut siis. Kui kaalute, siis ei saa me ei. Sa ei saa. Sa Saaguusooniimi. Saagu usu. Nii. Siin uurigi. See ori tulgu sünni kuuseumuda daami siin nagu suunata kui loovad õe maas nõnda maa ja kui rada päeval on ta ma alla anna meeline. Nei leiva igapäevane ja ta iga. Ja ta on eksan. Me ei jää lattu. Žanna, meie, Kui Sanna on Üksi kui Sanna on yksi Jaccinaa seeemmenneil ja ela seeme kes on meie võlg, a'la kes on meil veel ka ala ära saada, kiusatu ukse ära, Saara, kiusatu ukse taa, me ida kurja seda päästa ka meil ja kurja. Päästaabaatustaga ta, aga seda, seda suu on riiki Su Su anneri isu on vaal. Vähegi võimu aujälgi. Oli küll vahva. Ja tõesti raamat kisub laulma. Et kuigi alguses on võib-olla natuke ebalev, nii nagu alati kõnegi on alguses Segaleb meenutada saamide laulmisviisi, kogu maastik laulab ja samas maastiku kaudu laulab kogu suguvõsa. Kõik kaheksa ilmakaart laulavad kaasa ja kõlavad. Ja samasugune kaasa kiskumise vägi teha ristiraamatule, et on tõesti hästi ringutanud ja, ja veab inimesi ringi. Hakkame, kuidas 11. september neil välja tuleb, aga loodetavasti ta hakkab samamoodi kaasa vedama, et tähtis on olla lihtne ja, ja mitte karta. Sest samamoodi öeldakse iga evangeeliumis mitmeid kordi, ärge kartke, ärge kartke. Kõik see on teie enda sees ja see on lihtne, see on nüüd ja alati meie kõrval olemas veel raamatu toimet rutt Mirovi ees ja järelsõnast, kus ta nimetab, et rohkem kui evangeeliumis on Ridala variandis looduskirjeldusi ja tihtipeale mitmete paralleelvärssidega ja see on taas maamehe moodi. Jumala loo ja Jeesuse loo vaatamine ja looduskirjeldused tähistavad alati jumala looduse kooskõla toimuvate sündmustega. Et kogu meie usutunne ja arusaamine käib alati puude kaudu ja, ja taimede kaudu pilvede kaudu maa kaudu, kui rääkisime enne Maarjast täna kõne salvestamine on ka maarjapäev ja Maarja sünnipäev, ehk siis rahvapäraselt ussimaarjapäev. See päev, kui maa läheb magama ja Maarja on õpetaja Eenok Haameri uurimuse järgi eesti keeles sünonüüm maaemale, maaema omakorda on saamid. Traditsiooni järgi tähendab meie vanaemade emasid ja vanaisa teemasid samamoodi selles peale, kus kohal juba enamik meie vanavanavanemaid on, on mulla all. Nad ongi maailma ja sealt kõik kaugemad põlvkonnad on maaemad. Ja kui nõnda mõelda, siis tuleb Maarja lehe samuti maaemale eestlase jaoks jällegi hoopis teistsugune tähendussugune lähedane ja vahetu. Sama tunne, et Jeesus on Vellekene vapustav, Vellekenedal võimasta, hingematvalt kaunis ja, ja, ja nii palju meile andev, ta on ilu ise, Rõõm ise. Aga seesama rõõm ise vest igasühes samamoodi olemas, aga me laseme tal ringi liikuma, siis lihtsalt ärkab ja ja liigub meiega koos nendel olukordadest, kus inimestel kirikuõpetaja meelde tuled. Lapse ristimine, pulmad, matused, et kas ka nende sündmuste juurde võiksid leida tekstikohti, mida ette lugeda? Ehkki see ilmselt ei ole tõesti selline asi, mida ette lugeda või sa tõesti jääd laulma nagu kalevipoega, vaevalt keegi kunagi käis mööda maade deklameeris. Et kui selle osi kunagi lauldi, siis ikkagi lauldi mittegi loetud. Ja kas siis järgmine mõte, et Tartu ülikooli usuteaduskonnas ja teoloogia akadeemias ja, ja usuteaduse instituudis peaks siis tulema regilaulukursus varsti et õpetaja valdaks seda hästi vahva oli enne omavahel vesteldes juttu Pindi kirikuõpetajast, kes on täiesti võimeline improviseerima pikemat värssi. Kuidas katoliku kiriku poolt ma tean, Hannes, sa töötad katoliku lasteaias. Kui palju seal on regilaulule kohta? Ma ei oska nii hästi öelda. Ka oma töös pead sa kasutama. Seal on ikka nagu regilaul on nagu alus peale hakkan. Kõik muu tuleb Puhjelutades õpetaja küll palju regilaulu ja lapsel on väga vaimustunud sellest. Siin paljud on meil lasteaia unika kasvataja, kes on teistele sisse toonud ja väga innukalt kaasa küll hea kuulda. Tõesti lootus, et, et see keel, mida me kunagi oskasime vahepeal iseseisvaks saamisega ja, ja baltisakslaste moodi iseseisvaks saamisega nagu suust ära on kukkunud, et see uuesti tagasi tuleb. Kõigi baltisakslaste kohta tuleb öelda, et need olid väga innukad regivärsi kirjutajad. Võiks öelda ka, et Villem Ridala tõlkinud regivärsi Jesse keelt ja selle evangeeliumi. Täiesti saam evangeelium selles keeles on sama rõõmusõnum. Ja, ja ta on nagu selline nimetasite tihedalt. Tõlkinud ja. Nimetasid, et sa ei märganud ühtegi kohta, kust oleks vääratanud või kus ta oleks nagu midagi oma mõtet kiusatusest juurde pannud. Hakkame oma saadet kokku võtma, kõnelesime Villem Grünthal-Ridala poeemist püha rist ja selle laulmisest sellest, kuidas kirjasõna elavaks teha. Siis paraku on nõndamoodi kirjasõnaga, et sellist kirja on pandud, kipub ära surema, kui inimesed seda uuesti elavaks ei tee. Nii nagu enne jutuks olnud kalevipoega harva loetakse häälega. Sama oht on ka selle 27000 värssilise raamatuga ja ometigi, nii nagu me täna saates oleme ise vahetult kogenud. See raamat on südamega kirjutatud soojusega vaimustusega, seda kisub hooga kaasa. Ja kutsume ka klassikaraadiokuulajaid kõiki huvilisi tulema 15. septembril õhtul kell seitse Tartu Jaani kirikusse kus siis alustame raamatu läbi laulmisega mõnusas sõbralikus ringis. Kiriku kõrged kaared oma kajaga toetamas meie ühislaulmist. Ja samuti ka kutsun üles kõiki ansambleid regilauluhuvilisi valima lõike, mida raamatus nad kindlasti tahaksid laulda ja sellest teada andma minule Mik sarvele. Mul on hästi lihtne, elektronposti aadressi on maa, hätt, ilm, Punk, tee, kirjutage maailma oma oma mõtetest ja, ja kavatsustest. Püüame selle Püha Risti ringutuse üheskoos ära teha. See, mis 15. septembril Tartu Jaani kirikus kõlab, on klassikaraadios kuulatav 22. septembril kell 19. Null viis. Aga selleks korraks suurt tänu Miina-Liisa Kuuse maale Tiit Kuuse Maale, Puhja koguduse õpetajale kelle tütrele, kes natuke häält on kaasa teinud ja agaralt juhtmeid seganud, siin Tiiu Tiidele Anne Maasik kõle ja saatejuhiks olin mina, Mikk Sarv. Meie saate linti võtjakse, toimetajaks oli Liina Fjuk klassikaraadiost. Nüüd kuulame veel Ansambel Kriskele esituses ühe vaimuliku rahvalaulu. See on armulaualaul tegelikult, räägib armulauast, aga seal oleks hästi huvitav tõlkekoht. Nagu ansambli liikmed kutsuvad seda laulu põdralauluks. Vanas keeles rahvapärases keeles tõlgiti see, mis need hilisemates tekstides on hirm, mis on ilmselt adekvaatsem ja õigemaga selles laulus andanisenaadi, mahlaselt ja mõnusalt, et kuidas põder palavas hädas on. Ja niisugune koduvillane ja samas soe ja muhe on ka Ridala eepos, nii nagu me isegi, et kõige tähtsam on soe süda, kuulame siis ansamblilt riskile. Aga bella laulu aitäh ja kuulmiseni.