Filmipeegel. Tere, head filmi, peegli kuulajad. Täna on meie saate teemaks dokumentaalfilm ja mitte ainult eesti dokumentaalfilm, vaid ka maailma tippdokumentalistika, mida võimalik vaadata taas Eesti televisiooni ekraanilt. Kuna Eesti lood on selline väga tore, sissetöötatud formaat, kus 27 minuti jooksul on meil võimalik läbi 12 erineva filmi vaadelda erinevaid inimesi, nende elusid, et siis see projekt on taas saanud tuult tiibadesse ja, ja kohe-kohe on võimalik neid filme näha alates oktoobrikuust, siis Eesti televisiooni ekraanil aga juba mõnda aega hoiavad, et Eesti televaatajaid ka huviorbiidis ja ka ilmselt ka väikese pinge all uued dokumentaalfilmid, mis on esitletud koondnime all. TAK ja meie tänase saate külaliseks ongi Marie Juštšenko kes eesti televisioonis töötab hankeosakonnas ja neid dokumentaalfilme ka on juba pikki aastaid, kui nii võib öelda, hankinud ütleme Eesti televisiooni ekraanile. Tere tulemast, Marie, tere. Alustaks võib-olla hotokist. See kõlab väga intrigeerivalt kuum dokumentaalfilm, et kas valite dokumentaalfilme kuumade teemade järgi või ikka on mingi muu näitaja selliseks määravaks. Nojah, tegelikult on see meie jaoks nagu uus katsetus, sellepärast et selliste tele-dokumentalistikat me ei ole päris tükk aega nagu väljastpoolt sisse ostnud, et ma ise nimetaksin seda, siis on selline populaarne ajakirjandus, mis käsitleb hetkel aktuaalseid teemasid või sotsiaalseid teemasid. Aga kuna jah, me oleme loomulikult, see on rohkem nagu publikule suunatud projekt ja seetõttu need teemad peavad olema natukene intrigeerivama natukene sellised provokatiivsemad ja ja seetõttu ka selle sloti nimi, hotok peegeldab vist päris hästi seda, seda sisuga. Räägime võib-olla natukene, ütleme, toki näitamisest Eesti televisiooni ekraanil ka et kui vaadata nüüd aastate lõikes, siis te olete sina eriti oled teinud päris palju katseid dokumentaalfilmiinimestele lähemale, noh rääkimata sellest, dokfilm on olnud juba noh, mingisugune viis-kuus aastat suhteliselt popp tänu sellele, et ta pääses ka kinoekraanidele mitmed huvitavad autorifilmidega ja, ja on kõnekam ja on ütleme sellisest nagu mustast august nagu välja roninud täiesti julgelt. Ja teisest küljest muidugi meie armas Mark Soosaar, kes tegelikult dokumentaalfilmi üritab au sees hoida ka Pärnu antropoloogia filmifestivali abiga. Ja, ja päris huvitavad on olnud Mark Soosaare filmiprogrammid just Eesti televisiooni vahendusel. Mis on ainulaadne, kui näidatakse tegelikult festivali filme võistlusprogrammiga televisiooni kaudu, nii et selle kaudu on meil olnud ka võimalik näha päris kõnekad ja dialoogitekitavaid filme. Aga nüüd hotoksis, mille poolest ta tegelikult erineb, ütleme oma prohvrilt võib-olla nende teiste programmidega, mis sa oled kokku pannud. Tegelikult me räägime, ütleme soosele puhul ja ka sellesama noh, minu enda puhul, et mida ma ise nagu südamega kõige rohkem teene ja põhimõtteliselt ka jätkan seda, mida Soosaar kunagi võib-olla alustas ehk et autoridokkide toomist teleekraanile. Et see on ikka hoopis teine žanr. Et noh, Ottok on ikkagi ajakirjanduslik, kas minu jaoks, et see on teemakeskne, kui autoridokk on pigem nagu kas autorikeskne või loo keskne siis ma nagu neid kokku ei paneks. Mis küll on, ütleme, nende mõlema puhul ühine nimetaja on see, et, et et tegelikult, eks noh, laias laastus nad on mõlemad dokumentaalfilmižanrid ja üks töötab teise heaks, ehk et kui inimene vaatab mõnda dokumentaalfilm, mis talle meeldib ühtlemisele populaarsemat dokumentaalfilmi siis mingi aja jooksul kasvatajal teatud tahtmine või soov näha midagi uut, katsetada midagi uut, ehk et nagu läbi selle taga leiab ülesannet teised natukene. No ma ei tahaks öelda, elitaarse, need ei ole litaarsel veerand teist sugusemad, dokid, need autoridokid. Et noh, selles mõttes ma arvan, et kõik kõik selline töötab nagu noh, üks töötab teise heaks. Et selles mõttes nagu oli see kuidagi noh, loogiline ja mulle nagu väga vastuvõetav samm. Nii sinu jaoks tegelikult ütleme, dokumentaalfilm on siiski rohkem ajakirjanduslik vorm. Kui. Ei ole minu jaoks just on, tähendab, selles mõttes me ei räägi, me räägime dokumentaalfilmist kui väga erinevate žanrite seda, et, et see, mis, milline meeldib ühele rohkem teisele, siis noh, see on nagu selline nagu rohkem personaalne küsimus, aga me räägime ikkagi dokumentaalfilmist kui väga erinevad tõstzhanri käsitlustes. Ja see, mis puudutab hotoki, on puhas ajakirjanduslik vorm. Ja see, mis puudutab dokk, kaadrit, on autori dok Aga näiteks ka Eesti lood, mis on üks osa siis Eesti televisiooni dokumentaalfilmide programmis Ja neid me käsitleme ka, kui autoridokke. Selge aga võib-olla läheme siis kõigepealt sinna fotoki juurde ja nende teemade juurde, mida te siis pakute selle aasta jooksul, nagu ma aru saan, teil planeeritud sügis ja kevadhooajal näidata päris hulgaliselt selliseid põletavaid teemasid, oma ekraanid? Noh, tegelikult on seal taustateemadest rääkida või nendest teemadest, mida, millest filmid räägivad, siis on need jah, probleemteemat või, või hetkel aktuaalsed teemad, et et meil nagu mõtlesime, et kuidas me saaksime seda projektiga rohkem, ütleme promoda, et mis, mis võiksid olla need lisaväärtused selle juures, et tänu sellele me tõime sinna juurde toimetaja Margit Kilumetsa, kes siis iga filmi alguses teeb ka väikse sellise sisse juhatada mõne antud teemaga kokku puutunud inimesega. Et tuua seda teemat natukene ka Eesti-kesksemaks, ütleme, et tuues paralleele siin siin toimuvaga Praeguseks hetkeks on olnud võimalik vaadata tegelikult vist kolme või nelja dokumentaalfilmi. Et esimene nendest oli New Orleans'i loomapäästeoperatsioon, mis isenesest on noh, ka väga intrigeeriv. Et kui sellest suurest katastroofist Ameerikas räägiti siiski noh, väga inimesekeskset, siis tegelikult inimestega koos elavad ka loomade eest koduloomad ja, ja see, kuidas selle suure veeuputuse ajal tegelikult loomad unustati, ära jäeti koju nii-öelda surema, siis põhimõtteliselt see film, nagu ma aru saan, käsitleski suures osas seda teemat, et kuidas neid loomi päästeti ja missuguses situatsioonis üldse olid. Jah, et see oli sellest nagu loomapäästjate organisatsioonis, kes käisid siis läbi need kohad, neid loomi päästmas on tõesti noh väga südantliigutav, kus nagu loomad olid jäänud katustele ja ei julenud, et kusagil minna nälgisid ja, ja noh et selles mõttes nagu väga emotsioonil tuginev film. No kui tekib mingisugune katastroofi koht maailmas, siis sellest tehakse üsna palju filme alati ja siis, eks siis otsitakse neid erinevaid teemasid, kuidas nad käsitleda, et need kõik ei oleks nagu väga ühetaolised. Et see oli nagu selles mõttes huvitav käsitlus ja ja ka kindlasti noh, loomad on sellised asjad, mis inimestele nagu on väga lähedased või lähedane teema alati ka, et noh et tundus nagu õige asi alustamiseks. Ja vaieldamatult on ka Eesti ajakirjanduse huviorbiidis olnud ka, ütleme Eestis loomadega ümberkäimine mäletame küll piina tõid hobuseid või, või sedasama viimast koera lugu, mis seonduvas ühe riigisüsteemis töötava inimesega. Nii et igati aktuaalne ja kena lugu. Üks asi, mis ma veel püüdsime rahva kuidagi meelitamiseks või kaasamõtlemiseks ka teha, oli see, et me iga filmi juures tekitame foorumi internetis on võimalik. Sellel samal teemal siis nagu sõna võtta või kirjutada. Antud teemale. Siis tegelikult ju, kui vaadata seda doki vähemasti neid dokumentaalfilme, mis juba on olnud teie ekraanil siis tundub tegelikult need on äärmised, aktuaalsed teemad noh, ajakirjas igal pool, mujal maailmas, et et mulle nagu ka nagu tekitas väga palju küsimusi ja samas oli see väga huvitav aspekte, kui filmil lapsehoidjaga voodisse. Mis tähendab seda, et tegelikult Ida-Euroopast läheb enam ja enam inimesi tööle läände, aga noh, me teame kõike, et Eestis võimatu korralikult ehitajat leides ei saanud, töötavad kõik Soomes, Norras või Inglismaal kuskil mujal. Aga tuleb välja, et, et see lapsehoidmine, mis on Euroopas tegelikult üsna levinud ja, ja ka ja Ameerikas on väga levinud, et lapsehoidjad on selliseid noorukesed, aga tuleb välja, on tekkimas täiesti uus laine tütarlapsi, kes lähevad Lääne-Euroopas basse lapsehoidjaks, aga mitte eesmärgiga otseselt nagu raha teenida, vaid eesmärgiga ja tagada endale teatud sotsiaalne staatus ja, ja noh, mingil määral ütleme teha karjäär noh, selles mõttes, et nad tahavad tööle lapsehoidjana. Esialgu teevad taustauuringu, et, et, et see pereisa või pere oleks nagu suhteliselt jõukas ja siis nagu noh, noore ja kena ja Tarmo ka naisena üritavad Kazine perekonda kiilu lüüa, et siis ütleme selle isaga asjad niimoodi õdusad õnnelikud, siis minema jalutada. Et see oli suhteliselt üllatav ja täitsa uudne teema küll. No tegelikult me räägime siin mingit Ida-Euroopa sihukestest noortest tüdrukutest, eks ole, kes tõepoolest nende puhul on see trend lihtsalt nagu ikkagi minema saada, õnneotsingutele mujale riigist välja saada ja hakata nagu mingit uut elu elama. Et selles pole midagi uut, et tähendab, Eestis on see trend nagu natukene vist üle läinud juba meil on noortel võimalusi minna välja tegema ka igasuguseid muid asju. Aga üks viis aastat tagasi sellise väga, väga aktuaalne teema, et no ikka, kes vähegi sai, läks kusagil lapsehoidjaks. Ja, aga ma ei tea selle eesmärgiga, et selle filmi puhul ei olnud ka nagu tegelikult, et see ei olnud nagu otseselt eesmärk nendel tüdrukutel, et mõnel võib see olla tagataskus kusagil mõtteis varuks variant, aga, aga noh, elus on pahatihti nii, et asjad juhtuvad. Kui sa usud sellesse. Jah, ilmselt küll, jah, kui sa kergelt endale pähe istutanud aga sellegipoolest väga-väga huvitav teema. Ja ütleme noh, lõppkokkuvõttes on ka see, et see tähendab ikkagi nagu kahe poole valmisolekuta Jah, ütleme see teha, võib-olla väljub filmi, saad teha. Aga kindlasti on huvitav siis kasvõi läbi dokumentaalfilmi diskuteerida. Aga ma tahaksin siinkohal tulla tagasi nagu üldistavalt selle filmiprojekti juurde või selle fotoki projekti juurde, et, et noh, näiteks see film esialgu tekitas selliseid kahepidiseid mõtteid, et kas see on nagu selline libe tee minemakse väga kommertslikuks või on see kuidagi põhjendatud valik? Sest et noh, ütleme siin kommertskanalite eeskujul me oleme näinud, et tegelikult analoogseid, analoogse stiilis väga kergelt selgitavaid dokumentaalfilme võib näidata igasugustel teemadel, et noh, kellel nagu lõhkes muskel ja kellel on kõige suuremad rinnad, et noh, kindlasti tahtsime ennast nagu eristada, et me läheks täpselt sama rida pidi. Ja siis me nagu mõtlesime, et, et kui on teemad, millele on võimalik sellist tõesti nagu siukest tõsisemat tausta nagu noh, välja tuua või esile tuua, et et siis me nagu saame või inimesed panna mõtlema mingitel sellistel teemadel, mis mis on olemas ja mis mis teatud mõttes võivad meid igaühte puudutada, siis sellel on nagu mingisugune mõte. Aga jah, et näiteks lapsehoidjaga voodisse, et noh, see kõlab juba suhteliselt sellise intriigimaigulised, eks ole Ja kindlasti see sisendab aga veel kaks dokumentaalfilme, mis on need praegu juba ekraanidel olnud siis kolme ühine laps ja, ja preestrid ja ahistatud lapsed. No preestrite teema ja just katoliku kiriku preestrite teema on juba mõnda aega olnud, et ka ajakirjanduse huviorbiidis just bostonist alguse saanud skandaaliga. Ja see võib olla nagu tundub, et jääb eesti inimesele veidi kaugeks, sellepärast et eestlased luterlastena just pihil tihti ei käi ja, ja seda tegelikult üldse ei tee, et kuidas arvad, seda teemat haakuvad eesti vaatajaga. Noh, kuna see on käinud läbi nii paljudest kohtadest, Eesti inimesed on üldiselt maailma teadlikud, ma arvan, eriti, mis puudutab sellist pisut kollasemad ajakirjandust, et siis ma usun, et see teema on Eesti inimese teadvuses olemas, et ma loodan küll, et nad kuidagi isegi kui nad ei suhestunud Kotoliiklusesse kui sellisesse, siis kindlasti nad oskavad reageerida laste ahistamisest, seksuaalsest ahistamisest, mis on väga aktuaalne jällegi Eestis. Et selles mõttes nagu ma ei usu, et see on nagu, lihtsalt noh, tausta küsimus, aga ütleme, see emotsioon ei ole võõras, ma arvan Projekt kolme ühine laps. Oota, ma praegu hakkasin mõtlema, et tegelikult on täpselt nende kõikide filmide puhul on see, et nad on teemakesksed. Seda esiteks, aga nende kõikide puhul on see, et tegelikult nad on väga inimlikult emotsionaalsed ehk et, et see, et võib-olla ongi see emotsioon, mis neid kuidagi peaks vaatajale lähedale tooma. Missugused dokumentaalfilmid sellest sellest veel plaanis on, need, kui ütleme, klassikaraadiokuulajatele on võimalust vaadata siis kas sa veel meenutaksid, et millal nad ETV ekraanil on ja, ja, ja millal neid on võimalik veel näha ja mis filmid need siis on? Need filmid on eetris meil neljapäeviti peale aktuaalset kaamerat pool 10 ja noh, ma võin siin natukene valgustada lähitulevikku ka, et on tulemas näiteks üks tõsine spekulatsioon teemal kestapis. Printsess Diana siis üks film geiša kultuuri tutvustamiseks. Üks film adopteerimisraskustest või sellistest hetkedest, millest sa ei oska ette kujutadagi, kui sa ühte last tahad adopteerida. Ja palju muud põnevat. Kui vanad need filmid on või kus sa neid filme üldse võtad, et, et ma saan aru, et vaieldamatult kõikide filmitegijate ja levitajate unistuseks on film maha müüa ja sinu laua peal kindlasti on kilomeetrised kuhjad, kõikvõimalikke linte ja tiivi tiiseid. Kust ta tegelikult need, need nii-öelda head dokid leiad. See on väga keeruline küsimus selles mõttes, et maailm on suur ja lai, täpselt nii palju on ka erinevaid kohti, kus neid dokumentaalfilme saaks. No kuna antud juhul on tõesti tegemist nagu televisioonidest näidatavate dokumentaalfilmidega, need ei ole festivalidel, käivad dokumentaalfilmid siis läbi erinevate telekanalite ja telekanalitele tootvate firmade ja see on väga väike tegelikult, et filter, nii et neid kohti on ikka tuhandeid ja tuhandeid, aga eks nad on sellised. Selleks, et üks väga hea dokumentaalfilm leida peab läbi vaatama umbes seitse, kaheksa filmi. See on päris paras hulk. Nii et kui sa linast ütleme 12 kuni 14 tokki aasta jooksul, siis see filmide läbivaatamine No tegelikult ütleme, kui me räägime ühest hooajast, siis me näitame 40 uut dokumentaalfilmi ühes slotis ja šveik, lihtsad arvutused teha, see on kusagil 300 filmi ühe sloti jaoks. Kui nädalas on viis zlotti erinevat, noh siis on seal päris paras hulk. Aga jube targaks saab. Ja vaieldamatult vaieldamatult ja siis veel festivali dokumentaalfilmide festivali otsa, eks ole, ja kus on autorifilmid, filmid, mis nagu ütleme sellisest nagu formaadis Lotist, nagu. Ja ma pean ütlema, et autorifilme näiteks on väga palju kergem leida kui selliseid telesse sobivaid telefilme teledokumentaale. Aga kes maailmas on juhtivad telekanali tekstid, filmid kõik tegelikult on vist telekanalite tellimusel sündinud suures osas, et ma saan aru, et Eestis on eesti televisioonis vaieldamatult võimalik näha kõige paremat valikut dokumentaalfilm ja noh siis ka eks ole ka avalik-õigusliku ringhäälinguülesanne. Aga kui me räägime nähe Soomes kindlasti üle Eisradiga, eks ole, ja, ja, ja Rootsis. D ja Inglismaal vist BBC, ma kujutan ette siis ka näiteks Ameerikas või kuskil mujal, et, et kes on need põhilised, ütleme sellised seda tüüpi dokumentaalfilmide tellijad. Tootjad nagu ma ütlen, et väga palju Ameerika filme me ei olegi nagu võtnud, et ikkagi kui rääkida inglise keelt kõnelevatest, filmidest, siis siis on ikkagi põhiliselt see BBC või siis ütleme, teised inglise kanalit Channel foor või ITV noh, idee on niisugune väga kommertslik. Aga väga palju filme tuleb ka näiteks Põhjamaadest, sest ma olen aru saanud, et tegelikult selline Põhjamaade kultuur on suhteliselt arusaadav ja ja vastuvõetav eesti vaatajale, seal tehakse, tegelevad väga palju dokumentaalfilme, väga häid dokumentaalfilm. Et nende doki tegemise kultuur ja, ja kuidagi loo jutustamisoskus on nagu suurepärane, et selles mõttes on sealt palju õppida. Ja samas on nad ka noh, võrreldavalt äikesed maad, eks ole, et mõnes mõttes nende probleemid ja nende selliseid suhestumisele ühiskonnas on üsna sarnased meie omadele. Ma ei tea, Ameerika filmid on minu jaoks natukene pealiskaudsed. Et noh, on tugevalt näha, et seal on ikkagi see inimestesse suhtutakse väga ala hindavalt. Ehk et minule tundub, et noh, vähemasti meie puhul, et kas tegemist on ikkagi avalik-õigusliku televisiooniga ja seniks, kuniks meil seda võimalust on pakkuda inimestele midagi mõtlemiseks, siis ma usun, et me peaksime seda tegema. Mis sa arvad, kuivõrd need reality show'd, mis tegelikult meie kanaleid igalt poolt ummistavad ja millest mõningad võib-olla ei olegi nii kehvasti toodetud, ma mõtlen mõningaid inglise reality show'd, on päris huvitavad tegelikult ja dramaturgia on päris hästi nagu välja töötatud. Kuivõrd need tegelikult on, on mõjutanud, ütleme, nende uute dokumentaalfilmide väljatulemist, et kuivõrd see on tegelikult aastate jooksul muutunud, sest sul juba vaatamata sinu noorele eale suust suur kogemusi tegelikult dokumentaalfilmide osas. Ma arvan, et tegelikult nad töötavad täpselt samamoodi jällegi nagu millegi muu heaks, et et me võime alati nagu diskuteerida teemadel, et kas maailma suurimad rinnad näiteks ja lapsehoidjaga voodisse noh, tähendab, et kus see piir on. Et põhimõtteliselt on see piir väga nõrk, eks ole, ja sõltub väga palju ka sellest, et kuidas sa antud asja tõlgendad pakud vaatajal pakkuda ja nii edasi, eks ole. Aga põhimõtteliselt, et kõik selline dokumentalistika ja dokumentaalfilmid kujundavad mingit vaataja harjumust vaadata dokumentaalfilme. Ja see töötab ainult dokumentalisti side heaks, noh et ja seal ei saa ju siin rääkida sellest, et Eesti on nii väike, et noh, kui sa siin tõid ennem näite selle kinobuumi dokumentaalfilmide kinnojõudmise kohta, et siis see ei ole Eestisse jõudnud mitte mingil moel ja ja, ja me ei saa sellest rääkida, et rahvas vaataks sellepärast rohkem rohkem dokumentaalfilme, et neid oleks kusagil hakatud kinos näitama. No ei ole, aga tänane vaataja vaatab kindlasti rohkem dokumentaalfilme millegipärast kui viis aastat tagasi või 10 aastat tagasi. Ja ma arvan, et seal on väga suur osa realitil ja, ja sellistel nii öelda kergemini seeditavatel dokumentaalfilmidel. Mis nad seda teevad? No siinkohal võib olla statistikat nagu tuues ka kinode kohta, kui meil kinodes tegelikult ütleme kolmandast tagasi ei olnud veel ühtegi dokumentaalfilmi siis tegelikult, et näiteks Tallinnfilmi levituses vares, pingviinide marss, dokumentaalfilm oli nende eelmise aasta kõige edukam üks üldse edukam levitatud filme või siis teisest küljest tegelikult ma arvan, et mõnes mõttes on muidugi tegu ka siin missugust tüüpi dokumentaalfilmiga on tegu, et ma usun, et meie, selliseid juhtivad noored ägedad dokumentalistid, nagu Jaak Kilmi, Andres Maimik kindlasti oma filmidega tekitasid suhteliselt suurt furoori ju ja kinos käidi neid filme vaatamas nii palju, kui selleks hetkeks oli võimalik seda levi korraldada ja kuna tema müümise kunstiga need sügisel välja tulevad ja sellega kinne toovad, et siis ma kujutan ette, et, et seda minnakse vaatama ja tegelikult Ivar Hein, Afganistani arve käidi ka kinos isegi vaatamas ja kaks nädalat sõpruses jooksis. Nii et, et vähemalt on see küsimus tõesti, millega võrrelda. Aga kui sa just rääkisid dokumentaalfilmide vaadatavus Est, siis kuidas sa hindad näiteks dokumentaalfilmi vaadatavus versus mängufilmi vaadatavus näiteks ETV ekraanile, et, et kas, kas seal on väga suur drastiline vahe või inimesed siiski tulevad? Need mängufilmid, mida meie näitame, on muidugi ka väga teistsugused ja ei saa päris võrrelda Ameerika mingite flop astritega. Kuigi me neid ka näitame natukene siis vaid vaatajanumbrid on küll jah, suhteliselt sarnased, ausalt öeldes see on väga hea ja noh, loomulikult ma pean ütlema, et eesti vaataja eelistab ikkagi Eesti filme. Kui tuleb mõni eesti dokumentaalfilm või kui tuleb mõni eesti mängufilm mida meil aeg-ajalt juhtub, siis need vaatajanumbrid on väga korralikud. Sest tegelikult dokumentaalfilm ju väga tihti noh, et me ei räägi sellest nagu siiamaani eriti Eesti, eks ole, puhtal kujul enam vaid tihtipeale, aga dokumentaalfilmid on muidugi lavastatud ja, ja ütleme, see nagu piir mängufilmi dokumentaalfilmi vahel on tihtipeale üsna hõre või niisugune hajuv, et saanu, kui mõnime mängufilm on ikkagi väga dokumendaarsesse, kaldub või vähemasti filmi keeleliselt ta seda on. Aga nüüd võib-olla 90 üle Eesti filmide juurde. Sina olid kunagi selline initsiaator ka, kes käivitas Eesti lood, mis on äärmiselt tänuväärne projekt, ehk siis tegelikult ju Eestis on minu meelest päris palju dokumentaalfilmi toodetud läbi aastate. Et kui me räägime siin tõesti aastal 40-st dokumentaalfilmist, siis need on väga erinevapalgelised, erinev näoga, aga noh, ka meie dokumentalistikat hakati võib-olla siin viis-kuus aastat tagasi natuke reformima, et, et ütleme mängufilmi idee tegevad tegemata buumis vaevlevad autoritel ei olnud muud teha, kui hinge sees hoida, tegid dokumentaalfilme, lihtsalt ellu jääda. Ja see tingis muidugi selle ka, et neid dokumentaalfilm oli palju, nad olid suhteliselt juhuslikud, nad olid täiesti nende saba sarvedega täiesti suvalise pikkusega. Ja kuskilt otsast muidugi oli vaja seda maastikku veidi korrastada. Ja, ja selles mõttes Eesti lood oli ka väga hea formaat, et ühest küljest oli võimalik siis aasta jooksul teha 12 projekti sellele kindlad teemad, eks ole, eestirootsis et Eesti inimesed nende igapäevaelu ja, ja samas oli võimalus ka noortel inimestel hakata dokumentaalfilmitehasest vanad ja väärikad olid muidu ju risti-põiki ees igal pool. Ja see nüüd projekt on kolmas aasta töös ja kuidas sa hindad tegelikult aastat 2006 Eesti lugudes? See on neljas aasta, tähendab, see projekt on aja jooksul kindlasti väga palju edasi läinud ja arenenud. Ja ta on noh, minu jaoks on selline mugav projekt. Et ühelt poolt loomulikult korrastab seda maastikku, annab võimalusi väga palju nendele noortele, eks ole, midagi hakata tegema, näidata oma esimesi asju ja nii edasi. Teisalt on seda formaati võimalik loksutada täpselt nii palju, noh selles suunas, kus vaja natukene, sest et noh, 12 film on ikkagi päris suur hulk, et kui kese jääb paika, siis natukene neid ääri võid natukene sättida vastavalt sellele, kuidas sa tahad või kuidas sa tahaksid näiteks edasi minna. See on üks väga oluline asi, mis ma olen aru saanud, on muutunud aja jooksul on ka see, et võib-olla kui alguses oli see selline noh, pigem võimalus nendele vanadele midagi teha. Suhteliselt kerge vaevaga saadud finantseks ole natukene midagi seal sepistada kokku panna, aga ma ütlen kuulajatele ka korra tegelikult. Et missuguseid dokumentaalfilmide eelarved on ühest küljest eesti lugude eelarve on olnud kolmel aastal kuskil 100000 krooni tootmiseelarve tegemist on 27 28 minutilise filmiga ja nüüd sellel aastal on tõusnud 150 peale, aga, aga dokumentaalfilmide ütleme selliste pikali formaatide ehk siis kuskil 50 kaheminutiliste või siis ka vahetevahel pooleteist õliste filmide eelarved küündivad juba kuskile miljoniga. Siis tegelikult me räägime ikkagi hästi madala eelarvega tehtud dokumentaalfilmist mis on nagu, ütleme, kitsastes oludes väikeste vahenditega aktuaalsetel teemadel. Veidi ta ikkagi erineb sellised noh, nii-öelda suurte sihtasutuste ja Kultuurkapitali poolt toetavate pikkade autorifilmide osas, kuigi kõige naljakam on see, et see tule tegelikult tihtipeale ei erine sugugi mitte Mitte et ma täpselt, et paraku on küll nii, et nagu sa näed lõppresultaadi juures nagu suurt vahet ei pruugi olla. Ta loob loomulikult väga kindlad kriteeriumid, mille alusel tuleb tööd teha. Et sul on väga kindel arv võttepäevi montaažipäevi ja sa ei saa lubada endale võttesse minekut millal iganes. Aga see tähendab seda, et tuleb teha nagu suhteliselt tugeva eeltöö, et kõik asjad peaksid nagu enam-vähem 80 protsendiliselt toimima täpselt sel ajal, kui sul neid vaja on. Ja see tähendab seda, et autoril peab olema väga kindel nägemus asjast. Et juhul kui ta ei saa nagu kätte sel hetkel toimuvat, siis ta peab selle kuidagi vormistama suutma vormistada niimoodi, et see ikkagi moodustaks loo, mis nõuab kindlalt mingit teadet ofitsiaalselt. Absoluutselt. Aga see nõuab ka natukene lihtsalt leidlikkust ja, ja natukene julgust katsetada. Sest et ma olen aru saanud, et need autorid, kes on suutnud nagu enda nägemuse panna sinna filmi ja s koheselt aru, et on noh, vot on midagi nagu millegipärast nad on särtsakamad, nad on eredamad ja terviklikumat. Tegelikult Eesti lood on ju kogunud väga kõva populaarsust, et kui Eesti filmide konkursi tähtajad on, siis aastatega on nende taotluste hulk viimaselt täiesti plahvatuslikult tõusnud. Tegelikult just nimelt see aasta 2006 projektide taotlusvooru laekus ligi 100 elu, niimoodi üle 100 erineva idee, eks ole ju, ja sellest välja nüüd raalida 12 oli vist ikka päris raske töö, oli. Aga noh, kuna me korjame ideid kui üle terve Eesti olenemata sellest, et kas tegemist on filmitegijaga või mitte selles esimeses voorus, siis see on mingist aspektist hoopis teistpidi huvitav, sest sa näed ära nagu, millest tegelikult praegult elu seisneb või mis on need teemad nagu, mis on huvitavad ja mis millegipärast nagu esile kerkivad. Ja pahatihti on need teemad, mis on nagu hetkel sellised aktuaalsed või esile kerkivad neid, neid nende korduvad, et noh, tähendab, selles mõttes loob mingisuguse üldpildi ideede korjamine. Aga samas, kui sa vaatad näiteks nagu Eesti filmi sihtasutusse laekuvate projektide arvu, siis aga see on nii madal, et nendest valikut teha on nagu väga raske või no selles mõttes, et see tähendabki seda, et tegelikult no kui oleks saanud selline valik teha, et kaks projekti kandideeriks ühele filmile, eks ole, siis võib-olla oleks see juba mingi valik, aga noh, meie praeguses olukorras filmi sihtasutuses isegi ei ole sellist olukorda. Et noh, ligi 70 protsenti vist projektidest, mis sinna aplikeeruvad, saavad ka tehtud. Noh, selles mõttes ongi nagu selle lõppresultaadi suhtes natukene lihtne, liiga lihtne. Aga siis ongi hea, kui dokumentaalfilmis on selline nišš või formaat nagu eesti lood, sest noh, eesti mängufilmi puhul on, on tekitatud, nüüd ütleme, et madalaeelarvelised videofilmid, eks ole, mis peaks ka meid välja tooma sellisest tootmisvaegusest või sellise ängi käes vaevleva mängufilmi. Aga räägime võib-olla siis aastast 2006, mis nägu on Eesti lood aastal 2006, mis on need teemad, mis, mis vaevavad inimesi, mis huvitavad meediakumentaliste? No eelmisel aastal, kui me neid ideid välja valisime, siis me tegime sellise otsuse, et proovime natukene sellel aastal asjale särtsu juurde anda ja õhutame filmitegijaid tegema, filme natukene intrigeerib omalt. No tegelikult hakkab kalduma nüüd natuke sinna fotoki kanti see jutt aga aga noh, et autoritoki mõttes ka natukene julgemalt nagu peale lennata. Ja valisime ka need projektid vastavalt sellele välja, kus tundus, nagu, et see iva on olemas, et sealt võiks tulla midagi sellist, sellist energiat. No kui me hakkame rääkima nendest teemadest, siis on, meil on näiteks oma Eesti Michael Moore välja koormus filmist Eesti ehitab kus räägitakse Eesti kinnisvara turust ja siis on olemas üks siis filmireporter nii-öelda, kes käib ja otsib omale korterit ja kinnisvara maaklerid viivad teda kohtadesse, kus on ainult õhk või siis näiteks kus see sundüürnikud ja selles mõttes nagu ekstreemsetes variantidesse. Lisaks on meil sellised filmid tulemas nagu lehma krimkad kus, nagu on meil maal üks perekond, kes annavad oma lehmad ära teistesse taludesse. Net nagu kasvataksid neid seal ülesse. Jaa, niux lähevad lehmad rendile, venis lehmad nagu rendile jah. Et saad kasutada piima ja nii edasi, eks ole, ja kui nad lõpuks need lehmad nagu sealt tagasi toovad, siis pahatihti need lehmad siis ära tapetud või ära viidud või mis iganes kadunud ja sellesse valguse lehma kriminaaldraama. Kas eksperiment või on see? Ei, see on päris sündinud lugu ja seda filmi seda materjali filmitud nagu üle pooleteist aasta, ma saan aru, et, et seal on, tõi näksin käimas. See film on lehmakauplemine, filmi nimi on lehmakauplemine. Siis on näiteks Urmas Eero Liiv on teatud-tuntud selline vana intrigant, et tema on nüüd siis andnud käppa. Eesti lugude valmis on teinud valmis ühe eelmisel aastal suhteliselt populaarse reality sõu kaastingust. Kuidas valitakse siis Pollywood nimelisse sarja peategelasi? Ka väga kelmikas, selline. Ja see peab olema Klautoridox, sest vahetevahel on ju niimoodi, et, et reality sõu esimene osa ongi see, kuidas inimesi valitakse. Vistin osadesse, kui ma ei eksi. See on väga-väga tugev autorid, ok, ütleme niimoodi, et see on Urmas Eero kommentaar on igal sekundil nagu olemas, et aidata tajutav ja mitte ainult, ütleme helis. Ka jällegi väga intrigeeriv kreek. Siis on meil üks projekt näiteks kooli minevatest, lastest, kes peavad juba kuue-seitsmeaastaselt tegelikult astume juba tihedasse elu võitlusesse ja konkureerima eakaaslastega selle eest, et kes kuhu kooli nüüd saab. Ja seal on peategelaseks üks väike poiss, kes käib läbi kõik sellised eliit niinimetatud siis eliitkoolide katsed. Vaene laps. Täpselt, aga noh, paraku selline see elu ongi. Ja, ja et kuna ma hiljutigi pidin seda protsessi osaliselt ka läbi tegema, siis, siis ma võin öelda, et, et see on tõesti täis väga tugevaid intriige, väga tugevaid psühholoogilisi pingeid ja kahjuks muidugi on lapsed ka sinna seotud, et mis on kurb muidugi, ja ma isiklikult arvan täiesti et ka haridusministeeriumi võib-olla selline mitte kõige järjepidevam tegevused on viinud tõesti olukorra täieliku hüsteeriani. Nii et jällegi väga hea teema. No see oleneb arvatavasti ka väga palju vanematest, eks ole, palju seal nagu kaasa lähe sellega ja millised ambitsioonid sul on lastega ka paraku küll jah, meie haridussüsteemist üles ehitatud sellele, et tegelikult kooli valik paneb juba su tuleviku suhteliselt paika. Ja et ma arvan, et kindlasti jääme huviga seda dokki ootama, et kuidas, kuidas see teema nagu lahendatud. No ja siis paari sõnaga lihtsalt veel mõnedest teemadest on nagu väga tugevalt esile tulnud ka kuidas briti poissmehed külastavad Tallinnat näiteks ja mida nad siit kõike eest leiavad ja mis neile pakutakse ja samas ka, kuidas eesti naised käivad siis niinimetatud tõelist armastust otsimas Egiptuses. Et selline ringliiklus, see on kaks erinevat kommentaarid, on kaks erinevat projekti, aga noh, samas jälle kui me nüüd üldiselt vaatame, siis nad loovad ka üldises kontekstis nagu mingisuguse sellise nähtuse. Need on tegelikult väga tänapäevased teemad, mida siin praegusel hetkel kirjeldasid ja, ja lugedes ka Eesti filmi sihtasutuse peaeksperdi Karlo Fungi nägemust dokumentaalfilmide arengus nüüd lähitulevikus ja Kristiina lavidianski sisedokumentalistid ka mingi aeg töötas sihtasutuse sõlme eksperdina dokumentaalfilmieksperdina just siis nende soov oli ka tegelikult näha selliseid tänapäevaseid teemasid rohkem. Ja need ülevaated, mis sa praegu hetkel tegid, et mulle tundub, et tegelikult nendes lühikestes dokkides on aines tegelikult pika doki jaoks. Et kas sulle ei tundu, et võib-olla isegi need lühikesed dokumentaalfilmid mõnikord noh, ammendavad selle teema ära või, või see autori jaoks ka kindlasti samamoodi. Et on nagu kahju, et, et siis ütleme selliste nii-öelda suurte rahade Eestis miljonite eest tehakse jällegi meie kaduvaid, kultuuritegelaste portreesid või, või noh, midagi ütleme selliste klassikalisemalt pehmelt öeldes Nojah, aga samas, kui sa vaatad nüüd neid ideede laekumises, neid ideid on ikkagi jõus, on noh, rohkem kui palju. Et ma arvan, et tegelikult ei tohiks suured filmid nagu ideede puuduses vaevelda miks need meie filmitegijad nagu neid ideid üles ei leia, seda ma ei oska siinkohal nagu kommenteerida. Ei tunne seda, pikk dokk võib olla, võiks olla huvitavam. Tähendab, pooletunnine dokumentaalfilm ja tunniajane dokumentaalfilm on täiesti kaks erinevat asja, eks ole, et me ei saa siinkohal nagu neid võrreldagi. Et ma samas ma vaatan ka vahel pealtnägijate, mõtlen, et oi, et sellest teemast saaks tegelikult toredat dokumentaalfilmi, et noh, see on sama võrdlus põhimõtteliselt. Ei vahepeal mina isiklikult väitsin, et Pealtnägija nimetatud dokumentaalfilmid olid sedakorda huvitavamad kui mis iganes eesti dokfilm, aga see oli noh, mingi aeg tagasi ma ei räägi praeguses situatsioonis. Et see nagu mootor oli sama inglise poissmeeste teema oli viimases pealtnägijas päris hästi ära tehtud. Aga see just nimelt tõesti pealegi taas seda, et Eesti lood on tegelikult autorifilmid. Nojah, et nende käsitlusviis on teine, eks ole, ja samas ma tahaksingi seda öelda, et ega siis teema nagu ide filmi deemon lihtsalt nagu selles mõttes mingisugune ajend. Aga ega siis film on nagu ikkagi omaette lugu. Jutustatuna kellelegi silmadele. Ja lähipäevadel sa oled just minemas skandinaavia kõige suuremale toki turule, kus esitletakse uusi filmiideid. Kas sa sead ja ka tavaliselt juba valib midagi enda jaoks programmi välja, et kuivõrd Eesti televisioon on võimeline osalema rahvusvaheliste dokumentaalfilmide kaastootmises või ette ostades, et missugused need sinu võimalused tegelikult see meie dokumentaalfilmimaitset mõjutab? Teda noh, ütleme niimoodi, et meie rahalised võimalused on väga väikesed ja rääkides siin rahvusvahelises turust, siis mõnikord on sellest ikkagi väga-väga kahju. Et me ei, ei saa, noh, rohkem aga filmide sellist tootmisetapis kaasa tulla või kui, kui sa tõesti näed, et projekt on midagi nii head, et tahaks seal olla juures, siis noh, ei ole võimalik lihtsalt aga tänu sellele, et on olemas selline tore fond, meediafond Euroopa Liidu rahastusfond, siis seal on üheks selliseks nõudeks või lisaväärtust andvaks detaili see, sa oled sõlminud ette ostulepingut mingite telejaamadega iga keeliaiga telejaam annab sulle lisapunkte. Siis noh, oleme me ka nagu natukene saanud mõjutada mõnede filmide valmimist. Ja noh, minu puhul on olnud juhtumeid, kus olen andnud otsustava hääle filmi valmimise jaoks ja seda hinnatakse väga kõrgelt. Et noh, tegelikult ütleme kaudselt ma saan olla küll päris palju nende filmide juures, kui ma tahan. Aga ütleme reaalselt rahaga, mitte. Ja lõpetuseks, ma tahaks küsida su käest sellise intrigeeriva küsimuse, et missuguse autoridokumentaalfilmi sa tahaksid tõesti nagu rahastada või sa tahaksid nagu algusest peale aidata, aidata toote aidata nii-öelda ilmale tuua ja aidata meie ekraanidele tuua. Sa räägid praegu maailmast ja, aga võib ka Eestis loomulikult eriti hea oleks, kusjuures kaks. Ja miks? No ma arvan, et ma ei saa sulle ühtegi nime nimetada, siin. Aga tähendab, kõige suurem rõõm on aidata noori filmitegijaid kelles on midagi peidus ja kes alles kujunevad hiljem staarideks, et selles mõttes, kui sa oled avastanud ühe nagu ande ja olnud seal abiks selle loomise juures abiks, et see on nagu kõige parem tunne. Ma tänasin, Marje ja ma kutsun siis kõiki klassikaraadiokuulajaid vaatama uusi eesti lugusid, mis algavad siis neljandal oktoobril ja neid on võimalik vaadata kuni 20. detsembrini ja nagu ma aru saan, on siis eetris igal nädalal üks dokumentaalfilm. Ja see ainel Doc kaadrit. Pool 11 kolmapäeviti häid filmielamusi teile head, kuuled soodi seal Irina sildasi ja meie külaliseks oli Marie Juštšenko Eesti televisioonist.