Resin. Regitund. Regi. Armsad kuulajad, oleme siis taas teiega siin raadioeetri vahendusel koos lahti mõtestada meie esivanematelt päritud regilaulu olemust, selle väärtusi. Meie eelmises saates keskendusime loomisloole loomislaulule nii meie eestlaste pärandis, kui oli viited ka teistele rahvastele. Ja jõudsime saate lõpus äratundmisele milline vägi pidi olema nendel inimestel, kes seda loomislaulu laulsid. Selles mõttes, et no mida me julgeme täna nii suurt ja meeletut teha, kui me oleme õppinud ja targad. Aga tollel ajal inimene, kui palju tal oli oma selles koduküla looduskeskkonnas seda suhtlemise mitmekesisust. Aga tema jaoks ei olnud mingi probleem võtta otse üles ja laulda loomislaul, luua maailm iseendasse enda ümber teistes. Täna oleme seda radasid siis nüüd edasi jalutamas, otsimas neid esivanemate maailmapildi keerdkäike ja selleks on meil siin stuudios koos sellised suurepärased inimesed nagu Eve lukk kes on siis häälekoolitaja ja häälejoogatreener. Ja saate teiseks külaliseks Jaan Ross, muusikateadlane ja mina, saatejuht Aleksander Sünter ja võib-olla siit, et selle teemaga alustust teha kuulaksimegi koos üht salvestust antoloogialt, mida te saite kuulda ka sellesama saate tunnusmeloodias või seda laulab Liisu orig Tõstamaalt. Ja see on salvestatud 1965. aastal. Selle muusikanäitaja juurest lähekski edasi ja paluks meie armsatele saatekülalistele võib-olla paari sõnaga ennast tutvustada ja ja öelda, kuidas nüüd eesti regilaul ja konkreetselt see laul täis vastu kõlab. No mina olen oma uurimistöös püüdnud natukene tegeleda rügi värsilise laulustruktuuriga. Seda laulu kuulates torkas kohe silma see, et iga värsirea või viisirea viimane ehk kaheksas noot on pikem kui teised. Ja sellisena see viis siis mõnevõrra eristub oma struktuuri poolest nendest teistest tüüpilistest viisi kujudest, kus meil on tegemist, et siis võrd pikkuse noodijadaga uurijad ütlevad selle kohta Isok kroonse noodijadaga, mis siis tavaliselt koosneb kaheksast noodist ja seal on siis reeglina üks-ühene vastavus tekstiil piduja, nootide vahel. Ja sellega seoses tekib siin kohe üks uurija seisukohast huvitav küsimus ja see on küsimus teksti ja viisi vahekorrast, et kui vaatame, kuidas ajalooliselt Jaan räägi värsilisele rahvalaulule lähenetud, siis torkab silma see Alguses aga võib olla ka hiljem on rohkem väärtustatud laulude tekste ja alles teises järjekorras viis et kui mõelda näiteks sellele kuulsale Jacob hurda üleskutsele 19. sajandi lõpus või teisel poolel rahvalaulude kogu miseks, et siis me näeme, et algusesse kogumine on peaasjalikult tekstide kogumine. Et viise hakkab, tullakse koguma mõnevõrra higi ja siis paarkümmend aastat. Ehk siis 20. sajandi alguses. Ja jällegi uurija seisukohast näib olevat üsna mitu põhjust miks siis nii-öelda alguses saavad kilbile tõstetud need tekstid ja, ja miks viisid alguses kipuvad jääma tekstide varju. Selle kohta on huvitavalt kirjutanud üks Ameerika Ühendriikide tuntumaid muusikateadlasi Leonard Mayer ja üldsegi mitte siis regivärsi spetsiifiliselt, vaid Ta on kirjutanud üleüldiselt inimese kognitiivsetest võimetest ja. Ta kirjutab, kirjutab siis järgmist. Liia asuse universaalne roll inimkommunikatsioonis tuleneb meie kognitiivsed võimet piirata, sest kuna need võimed on teatavasti piiratud, siis kui me räägime laulmisest, siis mida suurem on laulu ühe komponendi ka edasi tavainformatsiooni kogus, seda liiasemad peavad olema teiste komponentide kaudu edasiantava informatsioonivood. No selleks et kuulaja või kas siis esitaja või improvisaator laulu puhul suudaks oma ülesannetega toime tulla, ehk siis et esitaja suudaks seda esitust kontrollida. Ja kuulaja suudaks seda laulu jälgida, eksis Mayeri sõnadega jätkates jah, muusikas või laulus üldse, mida suurema tähtsusega on tekst, mida informatiivsem see on, mis siis rekkiversilises lausus, kahtlemata niimoodi on, seda suurem on üldiselt ka muusika liiasuse määr, ehk siis teiste sõnadega, mida Mayer ütleb, et kui tekst on väga informatiivne, siis muusika, mis seda teksti saada siis hea küll mitte, mis sellega on, on siis, ütleme, sümbioosis. Meil ei ole tegemist siin klassikalises mõttes saatega, vaid laulmisega, kus on kaks komponenti, tähendab, kui kui tekst on keeruline, siis muusika peab olema hästi lihtne ja, ja see on ka see, mida me regi massilise rahvalaulu puhul tõepoolest ka näeme. Aga Eve lukk, milliseid mõtteid tekitas sinusse laul? Mul on üks oma tunne selle regilaulu suhtes ja see tunne on seotud sellise teraapilise kontekstiga. Ja mulle väga meeldib just see välja toodud teksti nagu esmajärgulisus ja viisi või meloodia. Teise järgulisus sellepärast et, et eestlased on peetud ikka laulurahvaks ja on öeldud ka, et kes räägib, laulab et selles kontekstis ei ole kõik võimelised ju väga keerulisi vii seltse kui looma. Ja mida lihtsam see viis on, seda kergem on seda tegelikult ju kuulajani viia lihtsal moel. Võib-olla kahe sõnaga nüüd sellest, et mis selle laulu puhul endale mõtlemisainet on ikka ja jälle pakkunud. Laulu teksti pool. Laula seni, kuni elad, järelikult selles laulmises on mingi eriline väärtus, mis selle elamise mingis mõttes siis tõstab mingile teisele tasandile. See on siis selle eaka lauliku tõdemus, kes on aastakümneid olnud oma sellistes kogukonnaringkondades väga tunnustatud laulik. Ja see on nüüd tema tõdemus et küll sa siis saad vaid olla, kui, kui oled musta mullal. Et kui inimene siin maises elus elab, et siis see laulmine on tema jaoks kuidagi kas mingi omaette keel suisa, et suhelda kõiksusega. Ja see on niivõrd oluline, et, et just sellele sobib Esitaja erilist tähelepanu pöörata, Jaani jutu jätkuks ka sellise küsimuse juurde, et et sa ütlesid küll, et, et tekst on niivõrd informatiivne. Aga võib-olla tänase kuulaja jaoks tundub, et aga seal tekstis ei toimu ju midagi millest ta laulab, see, mis ta laulis, ma võin seal ühe lausega ära öelda. Et miks peab seda nii palju ümber ütlema, et kus sealse informatiivsus on. See on huvitav küsimus, tõesti, õigesti osutud seda vastule võib-olla minu varasema jutuga, et muidugi tekstides see, mida nimetatakse värsiridade paralleelismiks on, on tõepoolest ju sisuliselt paljuski korduv aga me vist ikka peame lähtuma eeldusest, et seda teksti kuulata takse ja selles mõttes need sõnad, mida laulik tarvitab, need sõnad on ikkagi uued igas reas, kui meil ei ole just tegusele Antifoon see lauluga, kus meil on siis eeslaulja ja koor, kes värsirida kordab või siis ka kaks koori, üks laulab ette, teine kurdab. Aga tähendab, mul jäi enne veel nimetamata üks asi seoses ütleme siis meloodia ja sõnade või meloodia ja teksti vahekorraga. Et on ka nähtavasti üks teine põhjus, miks viisi reas struktuur on siis mõnevõrra või isegi oluliselt lihtsam kui regivärsilaulude tekst ja nimelt see on see tekstide ja viiside kombineerimise vajadus, et sellest on näiteks Meie rahvamuusikateaduse suurimaid autoriteet Herbert Tampere kirjutanud, kuidas tegelikult viisid ja tekstid eksisteerivad nii-öelda eraldi hulkadena, kus, kus sisuliselt, mida laulik teeb, et ta võtab ühe viisi ja ühe teksti ja paneb need kokku ja see suhe ei ole sugugi mitte konstantne, ehk siis teises olukorras võid ta ühendada teineteisega ütleme siis samaviisi hoopis teistsuguse teksti. Ja on üsna selge, et niisuguse võimaluse annab ainult ainult selline olukord, kus mingist otsast see struktuur peab olema hästi lihtne, ehk siis nii-öelda vabalt ühendatav kaks korpust tekstiviisi korpust ja siin ongi jälle siis põhjust tulla selle kaheksasilbilise teksti seisukohast või kaheksa noodilise viisi või tekstireale juurde, mis on siis see põhistruktuur, mis annab, annab võimaluse kombineerida viise ja tekste omavahel, võib olla huvitav on siin ka minna samas natukene tagasi ja vaadata, mida reki värsilise rahvalaulu varasemad kirjeldajad on öelnud ja siis üks Eestis tegutsenud koduõpetaja Christian Schleegel 19. sajandi alguses Eestis tegutsenud. Tema on kirjutanud 10 köidet reisikirja üldpealkirjaga. Roheline mets ehk siis reisid mitmetesse Venemaa kupper mängudesse ja, ja selle reisikirja viiendas köites, kus ta kirjutab regi värsilisest rahvalaulust, see on siis aasta 1830 ilmub trükist raamat. Reegel kirjutab, viiside poolest on eestlane hämmastavalt vaene, leidub kihelkondi, kus kõikide nende siis eestlaste laulude laulmiseks piisab. Kolmest neljast viisist võib vabalt olla ka kihelkondi, kus viisi vaesus nii suur ei ole. Kuid mulle on need teadmata, et kui nüüd selle tsitaadi puhul mööda vaadata sellest võib-olla kergelt ülevalt alla või, või halvustavat suhtumist, kus siis kriiside vähesust nimetatakse vaesuseks, siis see tähelepanek isenesest tants leeri poolt väga õige ja terane, et tõepoolest viisid ja, ja tekstid võivad olla vabalt kombineeritavad ja kui me nüüd tuletame meelde seda Lennart Mayeri seisukohta, et teistmoodi see olla ei saa, tahakski et siis noh, võiks selles löögile ei mõte ju vormistada ka natukene neutra reaalsemalt siis rääkida mitte vaesusest, vaid vaid rääkinud nagu Tampere seda teeb viiside tekstide kombineeritavusest. Paralleelismiga seoses tahaks tuua Ühe võrdpildi, et et noh, inimesel on ju ka kaks silma, võtame nüüd näiteks fotoaparaadi, pildistame ühe hetke vasaku silma positsioonilt ja siis parema silmapositsioonilt. Ühest pildist saame ju justkui nagu kõik informatsiooni kätte juba, et nüüd küsida, et mis see teine pilt meile andis, kas ta andis meile mingit uut informatsiooni. Aga niimoodi esmapilgul vaadates ta justkui ei annagi, aga see absoluutselt uus informatsiooni tasand tekibki nende kahe kombineeritusest. Et see regivärsis sisaldub varalleelism seal iga parallelismi rida, ta annab justkui nagu sellesama asja natukene erineva vaatenurga alt ja alles sealt tekib absoluutselt uus tasand. Nojah, nüüd me jõuame selle minimalismi või siis uuslihtsuse esteetika juurde, mis 20. sajandi teise poole muusikale ma mõtlen, süvamuusikat on ju üsna omane, et kui mõelda selliste heliloojate loomingule nakku Henriku retski või Poola päritolu helilooja või Kiyaganšeeli gruusia pärit olu helilooja või siis Arvo Pärt või Veljo Tormis, et siis tegelikult maagia on nende loomingus sellist, mis üsna eksimatult lubab kuulajal muusikateadlasel nende loomingu paigutada on 20. sajandi teise poolde. Ja just Tormise puhul on, on huvitav. No see, et kui nüüd püüda Tormise loomingut iseloomustada, siis mulle näib, et tema on üles leidnud seal regi värsilises rahvalaulus peig, tuva minimalismi ja selle, mida Schleegel ja võib-olla ka teised varem nägid kui regilaulu, kui mitte puudust, siis regilaulu vaesemat osa, siis siis torm, mis on nagu pööranud selle asja ümber suutnud selle muuta siis selle orduvuse või, või elementide hästi väikse valikuga kasutamise muutnud, siis nii-öelda vooruseks ja mõtestanud selle ära siis selle minimalistliku või, või Uuslik Sa esteetika raamidest, mis siis lääne või ütleme õhtuma muusikas 20 sajandi lõpus on olnud valda. Mina vaatan praegu oma töö seisukohalt ka Reigi laulule, kui ühendajale inimeste vahel ja kuidas informatsiooni edasi anda ja et see oleks hästi lihtne variant. Tavaline inimene, kes ei ole nii väga koolitunud häälega kes tegelikult kardab eneseväljendust, sest meil on terve põlvkond inimesi, kes on just selle puuri sissekasvamise näol oma hääle ka tagasi kutsunud. Et ta ei julge tegelikult oma mõtteid öelda välja ei julge nagu ennast avada õigel ajal õiges kohas. Ja sellest on siis ütleme see kolu mõju kui avamise võti või võimalus inimesele seda nagu oma elus lubada. Ja et sealt selle sellise riigi laulu kaudu või mis tahes rohkete kordustega, laulu või sellise lihtsama variandi nagu hällilaul, mis tagab inimesele baasturvatunde, kus on võib-olla ainult hertsi või klindi ulatuses kogu meloodia liikumine. Et see toob selle baasturvatunde tagasi inimesele. Ja, ja need pisikesed moonutused aitavad nagu kohaneda, piisa sellise tempoga järgi tulla, seda uut vastu võtta ja samas vana ei lähe kaduma. See on minu jaoks hästi oluline. Ja mida ma nagu näen, Sid ühte silda võib olla hoopiski ka Ida kultuuriga ja sellise mantra ja eesti loitsu vahel mida kasutati tegelikult kontsentratsiooni harjunud tuseks neele keskendamiseks kas mingile väär tusele mingisugusele proovile näiteks, mida siis nagu ellu kutsuda ta tähelepanu ei läheks, kõrvalrada pidi uitama. Aga mulle tundub, et eesti regilaul ma olen seda ise ka nooruses hästi palju laulnud ja ka naistelaule laulnud tormise omi. Et seda, seda tunned, seda kooslust, seda on raske nagu edasi anda üldse sõnadega. Sellepärast võib-olla see tunnetus mist tuleb esile selle laulu lauldes, kus kõik on nagu õige, ükskõik kuidas sõna seal ei setu ees ei saa, et ta just selle laulja poolt. Et, et kõik on õige, kõik sammud on nagu õiged. Et see on selline hästi oluline minu jaoks. Olla protsessis ja minna edasi kogu aeg, et regilaulud on omamoodi nagu sellised lõputa lood. Ja kui enne oli nagu sellest laula, laula suukesest see sõnum meile, et me oleme nagu selle lauluga koos tegelikult juba emaihus ja kuni siis päris sinna mulla alla minekuni. Et tegelikult need laulud, ükskõik mis moel saadavad meid eesti rahvas, ilmselt kuna siis ei olnud seda eetrit ja ja seda klassikalist muusikat. Ta oli eesti rahval olemas sellisel kujul, nagu ta praegu on. Et see oli selline inimeste ja selle hõimu ühendaja ja informatsiooni edasiandmise viis lihtsalt põlvest põlve. Kui sa nimetasid, et türtsi või klindi ulatuses meloodiline liikumine nii-öelda suhteliselt vähe varieeritud, meloodiline liikuma, nii et see mõjub inimesele rahustavalt, et see on jälle üks võimalus nii-öelda pakkida seda arutlust Sis teooria külge. Üks teine USA muusikateadlane, täpsemalt rahvamuusikateadlane Bruno netel on oma töödes esitanud küsimuse, et kas A ilma erinevate muusikakultuuride puhul on võimalik leida midagi, mis oleks suurele osale nendest kui mitte kõigile ühine. Ja, ja ta on sellele küsimusele vastanud ka niimoodi. Ta kirjutab, et enamiku ühiskondade enamiku rahvaste muusikast leidub midagi, mida võiks nimetada maailma kõige lihtsamaks stiiliks. Ja see on siis niisugune stiil, mis iseloomustab rahvuslane laule koos lühikesi fraasi gaase korratakse minimaalselt varieerides mitu korda järjest palju kordi järjest. Kusjuures kasutatakse kolme või nelja nooti kolme või nelja elementi meloodias kvindiga väiksema intervalli ulatuses. See on just täpselt nii, nagu sa seda regilaulu iseloomustasid. Ja kui nüüd Netlil on õigus selles mõttes, et tõepoolest me niisugust maailma kõige lihtsamas stiilis laulmist kohtume paljude maailma rahvaste puhul, et siis on võime siit edasi mõelda küll, et ilmselt niisugusel laulmisel peab olema inimesele mingisugune selline mõju, mida ta vajab oma ütleme siis oma psüühika tasakaalustamiseks või mis kuidagi tema elutegevust mõjus. Kui me selle küsimuse tõstame sellest aspektist, et kumb on siis nagu olulisem inimesele omasem, kas selline tsükliline korduvus või lineaarne kogu aeg millegagi poole liikumine? Ehk siis seda kogu aeg millegi poole liikumist võib vaadata ka mingis mõttes kui kogu aeg iseendaga rahulolu või selle hetkega mitte rahulolu vaid see rahulolu on kusagil, kuhu kogu aeg liigutakse. Et siis võib-olla nende regilaulude puhul tõesti on olnud olulisem see tsüklilisus ja mingis mõttes, kes on see ju inimesele kui bioloogilisele organismile omane igasugused närviimpulsid, südame, töö, hingamine, kõike mingite tsüklitena. Meie jaoks ei ole oluline, et nii, nüüd ma hingasin sisse-välja ära, aga see on juba igav, kihvt, peaks kuidagi uutmoodi hingama või või teeks nüüd midagi, et oleks, oleks põnev? Ei, stabiilsus ja turvalisus, jätkuvus, see tuleb sellest, et, et on protsessid, mida sa teed lihtsalt tsükliliselt nii nagu nad on alati olnud ja selle peale siis esitad neid mingeid muid asju, mis lisaks selle elamise-olemise järjest põnevamaks ja huvitavamaks teevad. See on ilmselt jah see baasrütmivajadus, mis on, hoiab need korras lihtsalt ja ei lase kaasesse minna. Ja see baasrütm, kui omaenese südamerütme on kõigile inimestele hästi vajalik. Kuigi ütleme, et need regilaulu alguse ajad on ikkagi ulatuvad väga kaugele, kus meie elamisse kiirus oli hoopis teistsugune kui praegu on siiski meie süda samuti lööv nagu tookordki. Ainult et mis on toimunud meie informatsiooni hulgaga, mida me saame iga päev vastu võtta, Ta läbi selekteerida, mida me üldse suudame selle tehisintellekti ajastu jooksul ja mis süda siis sel ajal tegelikult teeb, et ta ei suuda nagu ilmselt selle eluga võib-olla niivõrd kiiresti kaasas enam joosta. Ja sellepärast ma näen ka seda regilaulu praegusel ajastul, sellel 21. sajandi alguses kus kõik kogu muusika on just läinud nagu Jaan ütles uuslihtsuse suunda. Et see näitab, nagu seda üle planeedelist olukorda Lääne kultuuris just kuidas on natukene nagu üle piiri mindud kiiruseinfoga ja aga inimese füsioloogia pole ju muutunud. Ja sõda on ikka samasugune ja baasrütmid on samasugused. Võib-olla jah, see kiiruse küsimus on meie jaoks tänases päevas väga-väga aktuaalne. Tänagi siia raadio stuudiosse tulles istuvad autos Ülemiste ummikus ja mõtled et milleks nüüd see. Aga. Reisimise teemal tuli väga sobivalt sisse, ma tahtsin just teha ühe väikese õienduse, et äkki ennistkümnaasedas leegeli tsitaat, et lugesin ma hakkasin mõtlema, et ma tegin talle võib-olla natukene ülekohut, et selles reisikirja kuuendas köites seal ta kirjeldab oma reisi Narvast, Vastseliinas. Ta sõitis Vastseliinas, see jääb mulje sellepärast, et tal oli seal üks südamed. Aga kõige huvitavam on see, mis teed pidi ta Narvast Vastseliinas sõitis, et kui me mõtleme tänasele nagu öeldakse geopoliitilisele reaalsuse, tähendab, ah Narvast tuleb sõita Jõhvi jõhvist Tartusse ja Tartust suurt seda Tallinna luhamaa teed pidi Vastseliinas. Kus leegel mingitel põhjustel, miks ma ei oska seda öelda, on selleks teekonnaks valinud hoopiski Peipsi järve idakalda, ehk siis ta sõitis Narvast Vastseliinas Venemaaga kaudu sõitis läbi selliste kohtade nagu Oudova ja, ja Pihkva. Ja siis jõudis Vastseliinas ja puutus seal kokku siis setu lauluga, tähendab, miks setu laul on muusikauurija seisukohast huvitav, sellepärast seto mitmehäälne tavaliselt Eesti regivärsile laul on ühehäälne, kui välja arvata mõned häälse laulu näited, mis nad lõuna Eestist registreeritud. Mitmehäälsus on midagi väga huvitavat ja, ja omapärast. Ja nüüd selle kohta Schleegel. Aasta hiljem, 1831 on kirjutatud Rootsis märksa positiivsemas toonis kaks neiut, see peab olema siis kuskil Vastseliina ümbruses. Kaks neiut läksid koos karjuse ja karjaga aasale, jalutasin parajasti lähedal metsatukas, kust nende tee läbi läks. Kuna nad mind ei näinud, siis nad mind ei häbenenud, nad mõlemad laulsid kiiresti üteldes üht laulukest varjus väga meloodiliselt oma häälega saatis harmoonia peab olema looduse poolt sügavale inimese hingepandu, kuidas oleks tema siis karjus muidu nii ilusasti siis oma partnerit häälega saata osanud, et see tsitaat võib olla pakub ka paremini selle muusika terapeutilise teemaga, mida me siin saates ju ka jõudumööda. Ütleme igasse hetke on võimalik süüvida erinevatel tasanditel ja igasse nähtus, nii on ju erinevatel rahvastel näitajad, mida tuuakse, et et kui, kuidas äskimatel on lumekohta seal kümneid kümneid värve, kirjeldavaid väljendusi, kuidas stepirahval on rohelise värvi kohta kümneid kümneid erinevaid väljendusi. Et niisamamoodi, meie esivanematel, kas see informatsiooni hulk, mida nad igapäevaselt läbi töötlesid, kas me saame öelda, et see oli väiksem? See oli täiesti piisav hulk selleks, et elus elama jääda sajandeid aastatuhandeid elama jääda, et kindlustada see, et me saame täna siin olla oma esivanemate järeltulijatele. Siis mis on see informatsioon, mida meie tänapäevast päeva läbi töötleme? Võib-olla seal on pisut ka meie sellest entry petmist. Kujutame ette, et kõik on nii väga muutunud, aga samas hingame Me õhku samamoodi nagu esivanemad. Vajame vett samamoodi nagu esivanemad. Jah, nagu siin. Eve tõi näite, et süda lööb samasuguse rütmiga. Et võib-olla me lihtsalt ei oska märgata kõiki neid nüansse. Kuulame ka erinevaid regilaule siis vahel see regilaulu emotsionaalne sõnum või ta kaob meie kõrvade eest justkui justkui ära me tänapäeval seal ei ole harjunud kuulama neid mikrotoonilisi erinevusi või selliseid väikeseid tempo muudatusi või, või mingis mõttes seda rikkust, mis, mis tegelikult selles laulus sisaldub ja mida meie esivanemad olid võimelised nii kuulma kui ka valdama, ise lauldes. Selles mõttes meie esivanemate maailm oli kindlasti samuti väga, väga huvitav ja informatiivne, aga kas me täna suudame seda märgata? Ma olen selle mõttega jah, üsna nõus, et et mis puudutab inimest, intellektuaalset elu või maailma, et siis on ju inimene ise see, kes valib, millist informatsiooni ta teab ja ja püüab seda informatsiooni Hald, keda ja olen nõus ka sellega, kui sa ütled, et see tänapäeva maailma informatsiooniline küllastatus või et mitte öelda liigne küllastatused seal mingis mõttes petlik, sest sest suure osa sellest informatsioonist ma ju püüan lükata tagasi, see on see, kuidas ma kustutan päevas oma elektronpostkastist kümneid rämpsmeile, mida ma sest ma ei taha neid lugeda täpselt samamoodi. Oma tavalisest postkastist viskan ma iga päev välja mitmeid pater reklaami, vaatame, mida ma ei loe, sest ma ei taha neid lugeda. Lugesin hiljaaegu. Rektor Johan Kõpu mälestusi, kes oli 20. sajandi alguses laiusel kirikuõpet ja tabasin ennast mõttelt, et kuidas kuidas kirikuõpetaja tollel laiusel ei, põhimõtteliselt ei erinenud sugugi sellest elust, mida tänapäeva haritlane elab. Noh, muidugi selle vahega sõideti raudteejaama hobusega ja mitte mitte autoga, aga mis puudutab selle elu intensiivsust või, või ka koormatust kõikvõimalikke ülesannetega täpsust, siis ei näe ma siin küll põhimõttelist vahet. Aastat siis ütleme, 2006 ja 1906 või seitse vahel, et see inimese intellektuaalse tegevuse intensiivsus või tema intellektuaalsete pürgimuste konstant Võib-olla siit mõtte jätkuks nende rämpsmeilidega seoses kohe tulebki mitte see, et mis meilid seal suuremas osas on, pakutakse sulle seal Xanaxit ja Viagrat ja nii edasi. Aga mis olid siis meie esivanemate jaoks need need võimalused ja vahendid? Kaose piiri peal ta kardab iseendasse vaatamist või iseendaga jäämist ja siis otsitaksegi abi kusagilt väljastpoolt ka sellistest vahenditest, mida meil selle rämpsmeilidega muudkui usinasti pakutakse. Aga see regilaul, kas me võime öelda näiteks sellist asja, et inimesed laulge ja te olete tervemad inimesed ja kui te laulate veel regilaule, siis see on eriti tervendav. Ma võin täiesti kinnitada südamele käe pannes, et see on nii ja ma võin öelda võib-olla enese kohta, et kui ma poleks ehk laulnud ja muusikaga seotud olnud siis mind võib-olla enam ei ole, kas sellepärast see on kuidagi üks selline kaitse olnud elus, mis on hoidnud mind nagu üleval emotsionaalselt? Ta nagu toetanud ja aidanud mul need oma emotsionaalsed kitsaskohad või need probleemid nagu ümber panna siis oma loomingusse ja selles osas on see, nagu olnud üks selline teraapiline laul see minu laulmine ja muusikaga tegelemine. Aga see on praegu mitte ainult minu probleem olnud, eks me läheme ikkagi oma ülesannete oma elu läbi jõuame välja erinevatesse nendesse jaamadesse, kus siis nagu ümberlülitusi teha ja ronge valida elus. Ja need on need just sissepoole võtame sajad, mida sa nagu tõid ka välja. Ja selge on see, kui meil on selline raske füüsiline töö, nagu meie esivanemad kandsid seda oma igapäevaleiva noh, teenimiseks ja ülalhoidmiseks oma perekondades taludes, et siis oli laul kindlasti see emotsionaalne üleval hoida, sest rasket füüsilist tööd on väga keeruline teha ilma selle hoonikud ta just nimelt eks. Et see laul oli kindlasti esiseks toonik mis hoidis üleval ja kui rääkida veel sellest rännakust ja edasiminekust, me teame ka, et kuidas hakkab jalg kiiremini astuma, kui me hakkame laulma. Ja olgu see siis regilaul või mingi teine variant. Aga mida mina nagu selles regilaulus tänapäeva kontekstis näen, ehk pärimusmuusika kontekstis on just see, et see ringis laulmine, kus igaüks on võrdne kaaslooja, antud hetkel spontaanne see, mis temast tuleb, järg läheb järjest edasi sinna, kust ta nagu üles korjatakse. Vot see on väga teraapiline, see on väga suur kaasloojasuse võimalus praeguses ajas, siin. See on nagu sellise oma tõe väljaütlemise võimalus. Ja kunagi, kui mul oli ka nagu neid aastaid vähem, et siis ma tegelesin ka folkmuusikaga ja pärimusmuusikaga ja see, mis sõnumit tookord nagu pandi sellesse lihtsasse teksti ja lihtsasse viisi, see jõudis. Ja see korduvus, see lihtsalt salvestus ajusse. See on võib-olla ka üks väga oluline minu jaoks just regilaul, kui selle baaseestlastel Ameerika etnomusikolooge on üks ütlus, mida üsna sageli kohtab, kus eesti keelde tõlkida, siis võiks kõlada umbes niimoodi, et pole iial kohanud muusikud, kes oleks oma elukutsevalikut kunagi kahetsenud ja siia juurde ma võiksin veel tuletada oma kunagise Moskva juhendaja, Moskva konservatooriumi professori ja muusikateooria kateedri tolleaegse juhatas Ta Jevgeni Nazaikinski sõnu, kes ütles mulle et muusikateadlase elu vähemasti ühes mõttes on hea, et ta saab tegeleda sellise uurimisobjekti ega, mis on iseenesest väärtuslik ja meeldiv, millel on esteetiline väärtus ja see tõepoolest on üks asi, mis, mis muusikateadlase elu võib-olla natukene kergemaks teeb. Kui lapse kahtlemata inimest mõjutab, aga kuidas see võib detailsemalt toimida, et kuidas üldse sellised hääle vibratsioonid mõjustavad meie organismi ja noh, regilaulu puhul, kus on tegemist sellise sisuga tsüklilise korduvusega veel lisaks sellele kaashäälikute täishäälikutega vahelisel rõhuliste rõhutute vahel kus mingis osas siis mäng käibki sellise selles tsüklis olen ise ja selle vahepeal sellele tsüklile pisut vastu astumisena ja siis jälle sellesse tsüklisse minemiseks skandeerimised retsiteerimiseks käib selline huvitav mäng mingis mõttes nende ratsiooni tsüklitega. No kui lähtuda praegu häälest, et kuidas ta neid ikkagi mõjutab, siis hääl oleme me ise tegelikult meie isiksus ja hääl on väga seotud. Ja eks see hääl on just see pill, mees, mille kõla kastan tegelikult terve organism. Ja kuigi ta loojuhtivuse kaudu nagu vibreerib ja meil on tunda teda, kui me paneme ka räägid näiteks paned oma käe siia rünnakule, sa kuuled, kuidas sul kõik vibreerib siin kuidas ta annab edasi, need sagedused tervele kehale. Aga rinnaku all on ka seda, et ütleme, iseendas kinni hoides on ka võib-olla turvalisem ennast kuulata. Ja et seal on ka see koht, kus nagu inimestel kõige esimene plokk toimub, kui on hirm või selline jäävusseisund ja, ja siis ei tule sealt nagu midagi välja, kõik läheb terve organism pingesse. Aga seda saab just selle kordvuse ja hingamise ja sellega nagu siis taas nagu need lihaspinged vabaks saada. Ja sama pingetega hääle tekitamisega seotud tohutult palju lihaseid tegelikult. Aga me kasutame tavaliselt neid hästi piiratud moel, kuna Eesti räägime. Vaevalt me ei ole nii väga ilmekad, ilukõnelejad ja selline poeesia väljendav näitlejad, nemad rakendavad neid rohkem neid kõrgusi ja madalaid sagedusi oma hääles. Aga kui me oleme tava kõnelemises või ka täiesti tava kõnelemise, siis me nagu ikkagi kasvatame kaarti maksimum ja väga tihti, kui me oleme ka emotsionaalselt ennast tagasi kutsunud, siis jääb see selliseks sekundi isegi selle juurde. Aga nii on tehtud kindlaks, et piisab nagu seitse-kaheksa minutit ühele helitoonil hakata rääkima ja see saal jääb magama seal. Nad hakkavad haigutama ja neil nagu ei suuda rohkem vastu võtta. Sellepärast on ehk see, et nad lähevad sinna ajulainetest madalamad matesse võngetesse, mis on küll väga hoov ja loovas seisundis, käib nagunii edasi-tagasi, sinna tähelepanu korraks nagu väljapoole sissepoole. Aga kui seda nagu toimub selle monotoonse hüpnootilise häälega, siis on meil võimalus minna sügavamale seisundile ka enda sees kus ei kaotame ära teadvust ja samas võib-olla regilaulul, et väiksed muudatused hoiavad nagu tähelepanu üleval, et nad ei lase nagu magama jääda inimesel. Ja muidugi, kui me oleme tekstiga tegelemas oma sõnumeid anda, siis me muidugi seda ei teegi, aga sisejaga teised magama, see on võiblase Hollarina, sest kohe oma teksti kujundame peas ja, ja need pildid hakkavad nagu muutuma need kujutlused meie sõnumit, eks, et siis me oleme nagu aktiivselt rakendunud. Aga teised võib-olla ei suuda kohaga aktiivsed olla, kui nad seda vastu võtavad siis need väiksed nüansid, need lihtsad ameetrilised osad, siis ilmselt tõmbavad selle tähelepanu jälle nagu väljapoole endast. Küllap see töötabki niimoodi kahtepidi. Et ühest küljest nende võimaluste kaudu saab inimene ennast väljendada teistpidi ta häälestab ka iseennast selle kaudu ja noh, mis, mis veel sellise laulmise kui keele puhul ka koguse lisaks häälevibratsioonile hingamisele ka kogu see kujundiloome. Et kui me nüüd mõtleme kasvõi kõigile teada loomislaulu peale et milline oli selle inimese kujundiloome tema jaoks ei olnud probleem kujundites kogu maailm nagu paika panna või siis või siis seda kirjeldada sellisel kujul, et see andiski nii temale kui tema kogukonnale sellise harmoonia. No ilmselt pidi tegu olema lihtsalt ütleme siis kunstiliselt või verbaalselt andeka inimesega. Kuna meie saateaeg hakkab tasapisi lõpu poole tiksuma, et siis kuidas me võiksime oma tänast mõttearendust kokku võtta? Tahaks seda teha ühe sellise küsimuse kaudu võt. Kas laul või siis seda enam regilaul on looja keel sõltuvalt muidugi sellest, mida nüüd loojal keegi kuulajatest silmas peab, kas loojat, kui jumalat või loojat kui loodust kui evolutsiooni, sellist paratamatust või hoopis midagi muud. Kas me võime öelda, et, et laul, seda enam regilaul on looja keel? Kindlasti on sellepärast, et see regilaul on pakkunud inimestele kaasloojasust. Kõikidel loojatel on tahe, millega luua ja nad on saanud oma tahet rakendada ellu, tuua südamele kallid mistahes asju või, või ülesandeid, täita see ühiskonna või hõimukoosluses. Ja kui on inimese tahet, siis ei pruugi olla alati nagu sellise värsaalse tahtega kooskõlas, et sealt tulevad siis need kõrgemad väärtused, mis on seda inimest siis nagu ikkagi selles tsüklilisest spiraali ülespoole tõstnud vaimses arengus. Ehk see muusika on siis just üks väga suur abivahend olnud selleks et hoida seda aja pulssi kogu aeg üleval ka väärtushinnangutes. Hästi ilusti vastasena ära selle küsimuse, kas regilaulik on looja, aga teine pool sellest sinu küsimust, Aleksander võiks siis eraldi välja tuua ja küsida, kas, kas regilaul on keel ja ma pean ütlema, mida vanemaks ma saan, seda vähem mulda see muusika vaatlemine keelena või, või metafoor muusikast, kui kiiresti seda, seda vähem sa mulle meeldib. Mulle järjest enam tundub, et, et neid põhjusi, miks muusikat läheb inimestele vaja, miks inimesed muusikat kuulavad, miks nad seda vajavad, neid põhjusi ei tuleks otsida mitte ainult muusikast tuurist, aga neid põhjusi tuleks otsida siis inimesest, kes muusikat kuulab või kes muusikat teab, et kui seda püüda natuke teiste sõnadega edasi anda, siis tundub, et et muusika justnagu oleks teatud ergastaja, mis lubab inimeses avada või avaneda inimeses mingisuguseid varjatud jõude või kadents. Ja muusika funktsioon just selles seisnebki, et ta nii-öelda seda avanemist timu leerib. Ehk siis inimene oleks just nagu teatud anum, mida muusika aitab täita Ta sisuga, et siis muusika on see triger, see vallandaja, mis viib kokkuvõttes inimese kui, kui anuma täitumiseni mingi mingi sisuga, mida seal ilma muusikata ei, ei oleks. See oli väga huvitav ja väga huvitav, ilus võrdlus ka nii nagu kombeks saanud, võiksime ka selle saate lõpetada ühe ühise laulmisega ja sellele laulule siis ette lühidalt selline soovitused. Et eks me igaüks lauldes loo midagi kas siis neid vibratsioone meie ümber või neid kujundeid iseendis või kes teab, kus ka mujal need kujundid sellest jõudu ja väge saavad või siis selle lauluga saame anda sisu sellele anumale, millest Jaan just rääkis mingis mõttes justkui läbi laulu läbi muusika siis alles saamegi inimeseks, järgmist laulu lauldes, kõik armsad kuulajad, kas ta kaasa laulate järgi laulate saate neid kujundeid mõeldes mõelda, ise arvake, mida me seda laulu lauldes veeretame. Et see päevake võib-olla see päev, mis meile antud meie toimetamisteks päevake võib-olla päike, mis taevavõlvil veeremas ja mille peale või me päris kindlad olla, et ta tuleb taas. See päevake võib olla ka keegi meie jaoks väga armas, kallis inimene, kusagil lähemal või kaugemal kellele saame selle laulu saata, päevake, võib-olla mingi mõnus tunne, mida endaga põues kaasas kanda, see päevake on just täpselt see, milliseks te selle iseenda jaoks laulate Päevagi. Päeva. Ääre ääre Vetta. Ta. Et. Sinna, kus oli siin, kus. Üürisin. Sa sind hellalt või ta ka maa, lon sind kan. Pandas spaad ju olema, aga ma panges, onju. Aga ma peale ringuta ma. Ringuta partsi peale, aga ma ei pärsi peale puhkama.