Tere taas kõigile filmihuvilistele. Ilmad on meil juba kehvemaks läinud ja ka ööd pikemaks, nii et võib öelda, et saabunud on parim aeg kinno minemiseks. Ja pimeda tööd ei ole meie teemaks mitte asjata. Kuna Pimedate Ööde filmifestival hakkab pea kuu aja pärast pihta nimelt 23. novembril, on taas avalöök. Ja meie tänase saate külaliseks ongi festivali peakorraldaja Tiina Lokk. Veel mitte kõikidest asjadest rääkida, see tähendab, et mitte avaldada programmi sisu, aga räägime siiski Tiinaga nendest tendentsidest, õigemini nende maade filmidest. Mida võib siis sellel aastal PÖFFil rohkem näha kui eelnevatel aastatel. Kõigepealt muidugi aega on jäänud festivalini ja sinu näost on juba näha, et see kuu aega nagu praktiliselt nädal aega. Kuidas tunned ennast taha küsimust nii hästi? Ei tegelikult see on aga selles mõttes hetkel nagu väga varajane intervjuu, sellepärast. Et võib-olla ta on nagu kõige halvem aeg, kuna viimane otsade kokkutõmbamine enne seda, kui materjalid lähevad trükki kõikide programmide kinnitamine, filmide kinnitamine, inimeste kinnitamine ja niisugune erilisemaid perioode festivali ettevalmistamisel üleüldse, kus sa tead, et sellel kuupäeval peab olema lihtsalt joon alla tõmmatud, ükskõik mis ka ei juhtu või juhtub siis. Ja selles mõttes ma tunnen ennast, noh, ütleme võib seal võib võrrelda näiteks kui režissöörid filmi endale võtta, siis ta nagu vee all, vot ma olen vee all ja ma eriti ei taha sealt välja tulla. Et lugupidamisest sinu vast istun ma siin hetkel, muidu ma ei annaks ühtegi intervjuud sellel nädalal. No esiteks, ma tänan, aga teiseks ma ikkagi on tegelikult tahaks välja õngitseda isegi mitte seda, et missugused filmid täpselt nüüd PÖFFile tulevad, seda on võimaliku pärast igast allikast lugeda ja PÖFFi kodulehekülje pealt ja kust iganes tegelikult, et ma ju kutsusin siin sellepärast siia, et, et rääkida sellest filmiaastast, et kuna PÖFF on üks viimaseid festivale maailmafilmi festivali kalendris, siis ühest küljest on see kindlasti festival, kus on võimalik vaadata no tegelikult mitte ainult viimast aastat filmis, vaid võib-olla ka poolteist viimast aastat filmis. Ja PÖFFi selline pikaajaline külastaja kindlasti tunnetab ära väga selgelt, et missugune on siis filmiaasta 2006, et missuguseid teemad on nagu väga enam ekspluateeritud või, või missugune uus huvitav lavastaja on ilmunud areenile. Missugused maad on, on saanud enam populaarsemaks, sest erinevate maade kinematograafiat on erinevatel perioodidel väga populaarsed ja, ja PÖFF on selles mõttes alati väga huvitav olnud. Ta toob neid tendentse väga hästi esile, tegelikult mis maailma kinos nagu toimub. Et selles mõttes, kuna suurematele maailma filmifestivalidel pidevalt viibid väga palju filme vaatad ja nüüd hea õnne, saatuse tahtel õnnestus sul ära käia ka Lõuna-Korea ühe idakino, ma arvan. Itaal festivalil pusaanism ja, ja samuti vaatasid ja väga suure portsu tegelikult Ida-Euroopa ginaatil ära, siis ma arvan, et juttu jätkub, meil pikemaks juttu jätkub, meil vist pigem oleks, aga ma tahan lihtsalt seda öelda. Et olles nagu täiesti realistate, et aastad ei ole vennad ja ma ei taha öelda sellega, et selle aasta PÖFFi programm vähem huvitavam kui mingitel teistel aastatel. Aga fakt on see, et, et me peame hakkama mingisuguseid uusi uusi mõtteid mõtlema, kas ei PÖFFi toimimise kuupäevadest sellepärast, et näiteks seda programmi kokku panna veel isegi seal kolm või neli aastat tagasi oli oluliselt lihtsam, kui seda on praegu teha, sellepärast et esiteks oleme me nagu jäänud, et kuidas seda öelda, et kuna meie enda turg on olematu ja need tegutsevad levi firmad kes siin Eestis on, konkreetselt, on praktiliselt olematud ja, ja Baltikumis on küll suuremaid firmad Leedus, aga aga seda kõike on väga ebapiisavalt selleks, et, et hoida näppu pulsil, peaks olema nii-öelda kodustatud levifirma, kes oleks võimeline ostma olulisemaid filme sellele turule selle pärast, et meil on nagu väga suureks probleemiks saanud see, et et üks asi on see, et mida me näiteks tahame saada, mis on tõesti kuum ja mis võib-olla näitab mingeid tendentse, me ei pruugi seda saada. Sellepärast Ta on ootamas, et keegi levitaja ostaks selle ära, selle territooriumi ostaks ära või siis on ta ostetud põhiliselt Venemaale, kust me ei saa teda kätte sellepärast et selle realisatsiooni planeeritakse, jumal teab, millal ja kas üldse kinos ja kus ei tule koopiat ja nii edasi, nii et, et noh, siin on nagu probleeme, palju plusse täiendavalt on tekkinud meile nagu väga oluline probleem see, et, et kui me kunagi alustasime, siis me olime tõepoolest kõige viimane festival maailmas, muideks siis ilmselt vaadati, et uu, see vist on väga hea toimumise kuupäev. Ja nüüd me oleme kaugeltki mitte viimane festival. Ehk teisisõnu, kui need festivalid, mis siin vahepeal on tekkinud ja on tekkinud koopasse samasse perioodi, siis need ei ole meile nagu nagu hullult hirmsad, sellepärast et nendega on võimalik nagu koopaid jagada. Aga palju hullem on see, et praegusel momendil meie toimuma ühel ajal, noh, seal on pisikesed kuupäevaliselt nihked, aga väga väikesed ja ja sisuliselt noh, ütleme meie lõpust alustavad meie festivali lõpust või siis päris samal ajal toimub festival Dubais kui aas India, eks ole, oi kui head kohas, raudselt head kohad enne vahetult on Tokyo. Et Kairo siis jah, ja need on kõik sellised varafestivalid tähendab meie kontinendilt juba väljapoole suisa, eks ju. Loomulikult levitajad on väga huvitatud sinna saatma, eks, aga samas nädal festivalid, kellega meil on küll head suhted, aga noh, võib juba vaata et me ei suuda tindias neil nagu küll 100 koopiat vahatada 24 tunni jooksul, küll aga me suudame Vladislav seda teha, eks. Et noh, et need on nagu need täiesti uued probleemid, millega me oleme praegusel hetkel nagu kokku tõukunud just sellel aastal. Et eelmisel noh, need on nagu niimoodi vaikselt hiilivalt tulnud ja nüüd see aasta äkki niimoodi mürtson välja terve niisuke bukett festivale mis on siis Aasias tekkinud meiega ühel ajal. Peame hakkama nagu mõtlema mingitele nihutamistele kuupäevalistele ilmselt kui me tahame nagu endale programmi taset säilitada edaspidi, aga mis ei tähendaks ise, siis oleks Valgete Ööde filmifestival. Ei, ma ei pea silmas seda, et, et me ei saa teda kindlasti suvesse üle tuua. Aga võimalik, et noh, siin isegi päästaks nädal sellepärast, et, et see ei ohusta meid, kui me oleme Stockholmiga või Bratislava ühel ajal, et me suudame siin nagu lihtsalt koopiaid vahetada. Kui on tarvidus, aga noh, vaat tõepoolest koopiat Dubaiga vahetada raske või veel raskem kohaga eksa. Jah, sest peaks selgituseks ütlema kuulajatele ka, et. Festivali filmid üldjuhul rändavad maailmas ühe, maksimum kahe koopiaga ja seetõttu ongi nii, et kui ühele festivalile härra lubatud, siis festivalid tavapäraselt väga operatiivselt ei, ikka ei toimi, et kui toimub linastus, siis kohe pakitakse filmilint kokku ja saadetakse järgmisse kohta ja seega kõik tegelikult võtab aega ja siis need kipuvad ära kaduma. Ja tegelikult ju PÖFF selles mõttes erakordne festival, et teie puhul film On ära jäänud ikka äärmiselt äärmiselt harva. Et võib-olla üks nii-öelda tähendab aastad ei ole siin vennad, on olnud festivale, kus pole üldse ära jäänud ja festivale, kus lihtsalt no kõik on nagu saatus meie vastu olnud, et oleme neid otsinud peaaegu nagu kriminalistid. Kas eelminegi aasta, kui Mart Laari programm kohtus kusagil Londoni ja Tallinna vahepeal ära, nii et otsisime nii, mis jube, et saadad õigeks ajaks Tallinnasse? Et, et siin on nagu, nagu need raskused küll jah, aga, aga noh, need ei ole ületamatud, aga noh, ütleme see on nagu üks sel aasta raskusi kindlasti kohamile seesmine sipleme, miks programm tahad ju olla perfektsionist, eks ju? Ei ole võib-olla selline nagu ma oleksin päris tahtnud, et oleks, et minu jaoks on ikkagi nagu palju neid asju, mida ma ei saanudki. Ja selle tõttu ma olin nagu veel vaatan, täna vist on veel viimane koosolek, et mis seal siis lõpuks jääb või ei jää, et, et noh et aga samas ma tahan lihtsalt seda öelda, et et tegelikult ikkagi see, et, et selline festival sellistes mõõtmetes sellise programmiga on siin sündinud, siin tuleb aru anda, see on ime. Kui kaua see ime kestab, ma ei tea, sellepärast et isegi kui me ka kõik surnud kokku loeksime läbi sajandite, kes on Eestimaal olnud, siis ikkagi me ei annaks sellist noh, nii-öelda atraktiivse mõõduga turgu välja, eks ole, et levitajal oleks nagu huvi üldse taielda meie festivaliga. Nii et, et see on ikka nagu selline selline tõsine, tõsine saavutus ja ja ta sai sündida tegelikult ikkagi ainult sellepärast, et tollel hetkel, kui me tekkisime, siis oli totaalne kaos, Lewis, et noh, et, et see, see lihtsalt juhuste kokkusattumus, aga et noh, et, et see on ime ja seda tuleb endale aru anda ja olla realist ja teada, kus kohas koht on laua ääres lihtsalt. No ma ei olekski selline pessimist, aga noh, ütleme, et ma saan täiesti aru, praegu on tõesti kõige keerulisem situatsioon, et et ma olen nagu korduvalt öelnud ka seda, et et ütleme filmi ala spetsialistina, kui ma võrdlen erinevate festivalide programme, kus mul endal vahest on võimalus olnud viibida ja vaatan, siis siis ütleme neid katalooge siis PÖFF-i programme ei saa küll kunagi häbeneda ja, ja pole ka ja seda iial olnud põhjust teha, sellepärast et tihtipeale ma arvan seal üks, üks parimaid programme. Kui me räägime, kui me välistame, võib-olla siin Berliini ja kanni, mille isegi võistlusprogrammide kohta öeldakse, et oh, kui igav oli, sellel aastal polnudki midagi head, siis vaatan, PÖFF on isegi huvitavam olnud seetõttu, et tal on õnnestunud väga paljudest maadest ja just nimelt väga headest festivalidest teha oma valik aasta aasta lõpus ja mis teebki tegelikult selle programmi erandlikult heaks. Aga ma saan tegelikult aru, et kõige suurem probleem või need pinged filmideni Te saamisel on tegelikult tekkinud ka sellest. PÖFF lõi võistlusprogrammi ja võistlusprogrammi muidugi ühest küljest tahaks saada ju ka selliseid filme, mis veel kuskil linastunud ei ole, et see on ilmselt ütleme iga festivali programmi tegija unistus, et, et kui võrda, olete te seda suutnud nagu realiseerida. Kuivõrd olete rahul oma võistlusprogrammiga? Ei, siin on nüüd niimoodi, et sul on jumala õigus selles mõttes, et, et minuga filmikriitiku unistus on, ma olen nii emotsionaalne, Sartne inimene, sa võid arvata, kuidas ma lähen põlema, avastan mingi hea filmi, eriti aasta teises pooles, eks ja loomulikult tahan ma võidelda teda festivalil, aga vaat siit võib-olla ka mu pessimismi allikas tõepoolest on, eks ole. Vaevalt see võib-olla tuleb see kunagi see aeg, aga, aga ma ei oska öelda, millal ja eks elu näitab. Kas ta tegelikult ka peab olema, see on ka veel omaette küsimuse kannatanud. Rehvil hakkavad nii-öelda toimuma kas maailma esilinastused või siis kas või Euroopa või Põhjamaade esilinastused, selleks peab olema ikkagi nagu selles mõttes kahesuunaline teed, et hetkel me töötame küll väga tugevasti koos käsikäes kõik võimalik levitajatega, aga meie võtame nagu neilt. Ja vahel nad küll küsivad meilt, eks ole, tahad või õigemini mulda, millest ma olen huvitav ja siis nad lähevad ja ostavad. Aga seda ei ole veel olnud, ta tuleb siia ja siis siit ostab, et peab juhtuma see, et ta tuleks siia, siit ostaks. Aga ma tahan seda öelda muidugi näiteks, et et see, et, et ütleme kas Berliini või Karlovy vaari võistlusprogramm on suhteliselt jama otse välja öeldes, siis see on ka sama häda ja nende valu ja ilu on tegelikult üheskoos, et kuna nad on võtnud endale selle kohustuse, nendel peavad olema esilinastused. Aga kui maailmas ei tule nii palju häid filme, eks jube raske on panna nagu programmi tõepoolest nüüd esilinastunud filmidest jumala uutest värsketest, et nad kõik oleksid väga hea, see on võimalik, aga mitte igal aastal, eks ju. Et selles mõttes meil on nagu vabamad kraad. Et me saame nagu valida endale filme, et meil on nagu reegel, see, et me ei näita, oleks nagu naeruväärne, kui me paneksime, võistleme omavahel kanni Berliini ja ja no ma ei tea, Karlovy vaari, Veneetsia võidufilmid, eks ju, see on mõttetu selle selleks hästi naeruväärne. Aga miski ei sega meid noppimas, sest nimelt kõikides nagu sa juba ütlesid, aga õigesti aasta jooksul toimunud festivalide programmidest selliseid huvitavaid pärle, mis nagu särama lüüa mingisugusel ajahetkel. Et mis ei ole saanud, võib-olla peaauhindasid küllaga, kas on leidnud äramärkimist või on lihtsalt väga huvitavad, et see avastamise rõõm jääb ikkagi. Et, et see on ainult, et noh, vahel on muidugi nii, et kui sa eriti üks aasta ma mäletan, et me panime tegelikult septembris praktiliselt kogu võistlusprogrammi praktiliselt kõik uued filmid ja siis, kui jõudis meie festival katta, siis olid need muidugi see oli väga hea, need filmid olid kõik oma süütuse kaotanud auhinnatud kõikidel vahepealsetel festivalidel, mis näitas seda, kui hea valik meil oli iseenesest, aga meie nagu see on niimoodi, et saime igatahes nagu pruugitud lihtsalt kätt. Aga, aga noh, see on niisugune mõte, arvad, et see on selline kahe otsaga asi ja, ja ma ei oska isegi öelda, see niisugune hetkasarted, oh nagu ma nüüd pusanis nägin, seal esilinastusid on niivõrd huvitavad filmid ja üldse noh, tähendab, ta on tõesti Aaseks kindlasti tugevamaid, paremaid ja huvitavamaid festivale ja tõusvamaid festivale hetkel sellepärast et ta raudselt ei ole saavutanud oma lage. Aga tal on ka potentsiaal, sellepärast et Korea riik on otsustanud, et seda festivali on vaja arendada selle festivali eelarve meie omast rohkem kui 10 korda suurem, kuigi tema mahud on enam-vähem samad ja meie tekkimisaeg on ka üks naasta vanemad meist ja vähe sellest, noh muidugi, mis tegi mind lihtsalt kadedaks, sellepärast et et Buzani linn ja riik olid ka otsustanud, et milleks peaks olema üks filmifestival mingisuguses nõmedus multikas kompleksi kinos, mis asub ja ärikeskuses õigemini veel laiali Tehitavate spetsiaalse meediakeskuse palju saalilise kino niisuguse suure festivalikeskuse spetsiaalselt festivali jaoks ja see ei kuulu ühelegi äriühingule. Et see on noh, niisugune näitab seda lihtsalt suhtumist ja, ja sellepärast ma ütlen, et see festival kindlasti ei ole saavutanud oma arengus veel seda lagedal alal kõvasti potentsiaali, sest et ala nagu vahendeid ja muidugi tal on turg, tagaturg on noh, see, mis kindlasti selle tingib raudselt. Aga kui nüüd rääkida veel korraks tagasi tulles, siis noh, probleem on muidugi võib-olla natuke PÖFFi puhul ka see, et uute filmide linastusele, et kuna see on aasta üks viimaseid filme, siis tavaliselt, kui film on tootmises kaalud, et millal ta nagu täpselt välja tuua, siis sa üritad nagu toota ja no ikka ta välja tuua aasta alguses, et sinna saaks selle numbri 2006. Et siis selle filmi nii-öelda festivali elu oleks sellevõrra rikkam, et kui ta tuua näiteks aasta lõpus välja, siis ta ikka saab selle numbri 2005 ja seetõttu noh, see festivali ringi, eks, võib-olla natuke lühemaks, et noh, see on ka asi nagu, mida, võib-olla nagu kuulaja kohe ei oska nagu arvata, et mistõttu on ka nagu raskem võib olla nagu neid uusi filme just nagu, mis juba nagu öelda, nii-öelda laboratooriumist välja tulema. Seda kindlasti, aga siin on näiteks üks näha Lihtsalt, et ütleme, sellel aastal oli esmakordselt selline Eesti film nagu meeletu, mida me läksime täiesti raudselt tahtnud võtta oma võistlusprogrammis oleks ainult kaunistanud, aga me lihtsalt suuremeelselt loobusime ja pigem vastupidi hetkel üritame teda aidata, aga kas siis Berliini või Karlovy varivõistlusprogrammi saada. Et see on jälle üks nagu festivalide seaduspärasusi või noh, ütleme see võib tunduda võib olla veider tavalisele kuulajale, aga tegelikult, et festival üldse igas mõttes noh, eks väga tõsine tegemine selles mõttes, et ka siin on olemas oma väga-väga ranged rahvusvahelised reeglid, mängu võistlused, konkurents, kõik, mis mis iganes kategooriad ja puha. Et et kui näiteks selle filmi linastus oleks toimunud meie rahvusvahelises programmis, siis näiteks kehtivate reeglite järgi ei oleks saanud enam Berliini festival võtta seda filmi oma võistlus, kammi või siis Karlovy vaari. Et selles mõttes noh, me ei taha ega ei saa panna ja ei taha panna nagu, nagu filmi filmi sellist teed kinni. Küll aga linastub ta meie Eesti võistlusprogrammis on, konkureerib siis sellele Scottish Leaderi auhinnale, aga et noh, et ma lihtsalt tahan öelda, et vaat on mitmeid reegleid, mille, mille, mille. Kimpus Me vaenlane aga läheks võib-olla selles mõttes nagu festivali programmi juurde, et teil on ju igasuguseid erinevaid muid üritusi ka, et, et on olemas alafestivalid, siis on olemas võistlusprogramm, siis on erinevad hukused tavaliselt ütleme, mingile maale pühendatud ja, ja siis on teil nüüd teist aastat järjest Mart Laari programm ja kõike muud sedasi, et mis, mis sellel aastal on sellist, mida sa tahaksid nagu välja tuua, et mis teil nagu festivali sündmus, teil on olemas ka elutöö auhind ja, ja Kaljo Kiisk sai esimesena selle suurepärase auhinna. Mis, mis teil selle aasta plaani No sa peavad, lugesid nad juba kõik ette ära rääkimata, ainult ma pean nüüd lihtsalt, et esimese auhinna sai Kaljo Kiisk ja teisese Elbe Tuganov. Et ma alustan sealt lõpust, kus sa jõudsid, et elutöö auhind meil siis sellel aastal läheb esmakordselt tegelikult väljapoole Eestit. Ta algselt meil oligi ta mõeldud nii, et, et hakkaks nagu üle aasta olema, et üks aasta on Eestis üks aasta, läheks ta siis väljapoole. Et see aasta seoses siis 10. aastapäevaga, me otsustasime siis esmakordselt anda selle väljapoole. Ja tegelikult saab selle siis Soome filmi režissöör Aki Kauris Mägi saata siis selle ühelt poolt Põhjamaade ja Soome filmi nii-öelda kultuuri edendamise, arendamise propageerimise, mis iganes eest, eks, nagu need tavalised lauseksin ette käivad. Aga meie jaoks on ta veel selles mõttes eriline režissöör, et kui poleks teda olnud, siis võib-olla poleks meie festivali mõneti olnud, sest et et see oli nagu Islandi riik, kes esimesena tunnustas Eesti riiki, nii oli agi Kaurismi esimene rahvusvaheline režissöör, kes tunnustas pimedaid öid ja tuli avas esimese Pimedate Ööde filmifestivali. Ja jumal tänatud, et tema tase ei ole langenud, nii et me saime talle anda selle auhinna sellel aastal. Ja siis on, meil tõesti on eriprogrammide, on neil Jordan, muideks, kes tuleb ise Tallinnasse väisama Meide koos kirjastus varrakuga, anname me tema viimase raamatu välja ja siis on ka tema filmide retrospektiiv siis loodetavasti ta teeb teatud võib-olla kohtumise tudengite, mingi väikese vööksoppi nendele siis festivali kooli raamides on veel Haagoloogi mehe workshop tema film City praegu veel jooksma vist kinos ja, ja tema uus film peaks tulema meile võistlusprogrammi nüüd kui midagi, analoogia, viimane osa ja väga tore on jah. Et noh, see on küll nüüd jällegi ma vurtsasin aastatega ikka midagi pikemalt, aga noh, vista tuleb ja niimoodi siis on meil fookuses see aastaid Itaalia. Siis on meil tõepoolest, meil on väga usin ja väga vahva koostööpartner, on härra Mart Laari näol minu kõige suurem respekt, austus talle sellepärast et olles sedavõrd aktiivne poliitik, on ta siiamaani täiesti mastiline proff, ajaloolane, kursis kõigega, mis toimub tema erialase vähe sellega, millega nende valdkondadega, millega ta oma eriala, mis kaasnevad oma erialaga, ehk siis teisisõnu kino ja kõik need teemad, mis teda ajalooliselt huvitavat, siis ta puista filme, nagu ma ei oska sulle öelda parim proff vasaku käega ja parema käega varrukast. Et kord on ta siis pannud nagu kokku programmi parimatest sõjafilmidest läbi aegade, huvitavamatest tasub kindlasti seda vaadata, jälgida mul läheb, ainult on kurb sellest, et ma ei tee Berliini festivali, sest et ma ei saa näidata kõiki neid filmi, mida ta tahtis ja mida ta pani sinna, et juba kasvavad arvuliselt ja rahaliselt ei tule välja. Siis mis meil seal siis veel on? Siis on meil väga huvitav programm, sellel aastal on meie üks selliseid suuremaid sponsoreid, on BMW, BMW Saksa teha tähendab kohalik BMW plussis, sponsor otse Saksamaalt tegelikult. Ja see on siis üks selles mõttes huvitav kontsern, kes toodab filme, osaleb filmitootmises väga aktiivselt ja üle maailma, seda teeb et vanasti ta tootis lihtsalt selliseid reklaamfilme, tema eriprogramm oli meil ka möödunud aastal püsifilmid, sellised reklaamihõngulised, aga praegusel hetkel on ta siis asunud tootma väga tõsiseid ja väga heatasemelisi mängufilme ja vot nendest on siis pandud kokku viimase aasta, ainult noh, niisugune uuem tõsisem programm See tähendab, et need tegelikult toetavad nende filmide tootmist. Olen jah, kaasnevad sisuliselt ja no näiteks üks, üks näide sellest oli ka Lost and Found eelmisel aastal osales film Berliini filmifestivalil, siis ta tegi terves Euroopas uuri. Tegelikult just ja pühi oli samamoodi nende väheseid esimesi linnukesi, teine oli kingituki vibu ja siis me Lost and Found oli väga huvitav toed nukufilmist ja Mait Laas režissöörina. See oli selline komponeeritud lühifilmide ütleme, kassett võiks öelda nii, kus olid Balkani riikide või noh, ütleme ideolooge, andekamate, noorte režissööride lühifilmid, tõesti, väga huvitav projekt ja, ja samas siis Mait Laasi selline nii-öelda ning kompositsioon seal ümber selliste väikeste lühifilmidega animeeritud, lühifilmide ja muidugi Tibki kiibu ka nagu absoluutne maailma tipp noor. Neljandaks. Aga huvitav valik selles mõttes, et neil on äärmiselt head professionaalikest muideks ei ole filmi seotud selles mõttes, et jama filmi eriharidust, aga väga head valijad, stsenaariumide valijad. Et see programm nagu tõsiselt huvitav, siis on meil selline programm sellel aastal nagu Sutting Stars nendega seonduvad filmid. Et see on ka juba aastaid, see on selline euroopafimbrod, grammofon, kes on siis välja mõelnud selleks, et jällegi üks selline haru, mis arendaks siis nagu Euroopa erinevad vaata riikide koostööd ja aitaks siis leida ka nagu huvitavaid noori näitlejaid. Et programm saab alati alguse Berliini filmifestivalilt, neid on 21. Ja siis need noored näitlejad tiirlevad siis nagu omakorda ma võin öelda siis uhkelt Euroopa huvitavamate filmifestivalidel sellel aastal nad valisid meid välja ja mitte kunagi noh, ainult Berliinis on neid 21, sest et nad on kõik üldjuhul hästi hõivatud näitlejad ka teatris ja kinos. Et meile peaks siis ma täpselt hetkel ei teagi, kas üheksa või 10 neist tulema, nendega seonduvad filmid siis ja siis selline ekstra suu, mis nendega toimub ja press ja kõik muu, mis sellega kõigega kaasneb. Kas eesti näitleja ka osaleb selles programmis sellel aastal, jah? Maarja Jakobson, just. Nii, ja siis on veel meil huvitav programm koos europarlamendiga kaitses algeid. See on siis rahvusvaheline kultuurikonverents teemal kas ja kuidas tuleks säilitada oma identiteet, kultuuriidentiteeti siis globaliseeruvas euro ühiskonnas. Ja seal siis peaksid tulema tegijad kokku ka nagu Euroopas, kes siis kes siis arutlevad sellel teemal ja sellega kaasneb ka eraldi filmiprogramm 25 filmi erinevatest Sis Euroopas Ta riikidest. Nii et tavapäraselt on PÖFFil näha kuskil tegelikult 300 filmiringis. Ei, see pole nüüd päris nii, et see asi käib nohu kavalamad kokku. Et niimoodi me ei kasvanud, tähendab, kui me võtame alafestivalid nagu kokku ja kõik lühifilmid siis jah, siis me võime öelda küll, et see on kusagil 500 filmi tuuris isegi. Aga me üritame nagu säilitada seda piiri, et me oma pikkade mängufilmidega ka välisfilmidega ei ületaks 200 piiri, et ma nüüd natukene muidugi petan ise ennast selles mõttes, et et ma olen öelnud, et Eesti filmid tulevad lisaks sellele, et noh, et ütleme kusagil 200 sutsu siia-sinnapoole, siis välisfilmiringis ja siis lisaks selle siis Eesti filmide võistlusprogramm, eks pluss siis linnateatris tuleb meil selline vahva programm nagu eesti näitleja välisfilmides, seda aitab kokku panna siis Jaak Kilmi, kes parasjagu valmistab ette samateemalist dokumentaalfilmi. Ja nüüd ma arvan, et ma vist ei ole midagi ära unustanud, tahtsime teha häbinessi koos Von Krahli ka, aga see neil ei õnnestunud, ei saanud rahva kokku, me teeme seal Aprillikuus. Selge, aga nüüd viimane küsimus, võib-olla ütleme selliseid PÖFFi korraldusliku poole poolt. Et sellel aastal, nagu ma olen kuulnud, on PÖFF ikkagi linnas laiali, et missugused on need kinod ja, ja kohad, kus PÖFFi filme näidatakse sellel aastal et kuulaja oskaks ka orienteeruda, on lihtsam öelda, et kus me ei näita see, kus meie näitan sissi Plaza. Aga igal pool mujal. Näitame ehk teisisõnu siis kosmos Vene draama. No teate, tere sõprus Kinomaja, Linnateater, Vene kultuurikeskus, nukuteater. On veel mõni teater olemas, kumu no mis nüüd on kõik öeldud lina teatama kaistmanni. Estonias Ast, mitte Estonias vast ka ei ole. Et see tähendab seda, et igal pool on see kolmekümneviiene projektsioon olemas, filmilindil saab näidata ja siis tõesti meil ei olegi ju nii vähe neid kohti. No see ei ole nüüd. Niimoodi, et igal pool projektsioon on olemas, et on kohad, kuhu kohtame, tema viime nagu selleks ajaks sisse, kaasa arvatud ka heli. Et õnneks tänapäeva tehnika võimaldab seda, et sa võid ka nagu ajutiselt ehitada kino mingist ruumis, nii et seda me ka teeme. Üldjuhul, ja siis me oleme muidugi klinnates laiali, et see tähendab siis Narva, Jõhvi, Viljandi Tark, Kärdla kipun alati viimasel ajal midagi ära unustama, neid on nii palju. Kas siis samal ajal aktiivselt, sest eelnevatel aegadel mul on meelde jäänud Stefan olnud Tallinnas Tartus, Viljandis, viimasel ajal kultuuriga seoses, eksju, aga nüüd on päris laiali läinud laiali läinud. Kuigi noh, tähendab, ta on see, et, et et seda ei saa nüüd niimoodi nimetada, et oleks nagu suurelt tavaliselt me näitamisel kolm kuni kuni viis kuni seitse filmi mingi päev, nii enam-vähem niimoodi päev ja siis kaks ja ta teenib ühelt poolt seda eesmärki, et teiseks, et noh, tõesti anda siis seda tunnet, osalemise tunnet teistele. Ja teine asi ka see, et, et lootuses, et sealt tuleb meile publikut juurde selles mõttes, et mitte täna vaid vaid noh, näiteks kui jõhvi, linna noor inimene jõuab Tallinna, siis ta on juba ennem kuulnud, mis asi on Beff ja ta tuleb Anarvason kabes. Aga räägiksime võib-olla nüüd natukene filmide eest aastal 2006 selles mõttes, et me ei hakka nüüd valima, et need filmid, mis PÖFFile näha ja mida PÖFFi pärast ka näha ei ole, et filmid või õigemini hiljem maad, mis sul on sellel aastal kõige sügavama mulje jätnud. Samas niimoodi küsida sellepärast et või noh, muidugi mõnes mõttes saab, sellepärast, et, et loomulikult olen ma hetkel vaimustatud ja emotsionaalset kõrglainel sellest, et see nädal aega pusanis kõrgtasemelisel täid professor professionaalsel tasemel ja, ja mentaalselt vaimselt tasemel filme vaadata Aasiasse oli nagu omaette elamus, et noh, et, et see on kindlasti üks minu minu lemmikregioone ja ja raudselt tahaksin ma seda nagu jälgida ka edaspidi. Aga samas on nii, et ütleme, sellel aasta ma olen nagu põhiliselt ma ei saa ju jälgida absoluutselt kogu maailma toimuma järgi, et see on võimatu, eks ju. Et sellel aastal olen ma siis nagu põhiliselt vaadanud Aasiat, Ida-Euroopat ja siis Skandinaavia film No see on juba väga huvitav, aga räägiks mõne sõnaga võib-olla Aasia filmidest ka, et Lõuna-Korea ja vaieldamatult viimasel ajal kal taimaalt on tulemas selliseid väga huvitavaid, nad alustasid tegelikult žanrifilmidega, eks ole, Lõuna-Koreast oli väga palju ülihästi tehtud thrilleri psühholoogilisi draamasid. Aga mis seal praegu toimub, et mis žanris need filmid on? See on, ma ei ole, ma ei julge isegi nii-öelda, et kas nad nüüd alustasid, nad teevad seda siiamaani väga hästi, žanregi ma mõtlen, maailma rebi alustasid või ütleme, need filmid? Kindlasti jah, tähendab kõige paremini. Tõid läbi oma kantsler filmidega ja siin ongi nagu, nagu vahva jälgida siis neid tendentse, et kuidas siis gangster korea filmides muutub läbi väga tähtis. Et kuidas siis neid on mingid kriitilised suhtumisel toimunud nendesse ja nii edasi. Et see, et nad teevad sellist žanripuhast kino, see on nagu üks et ja see on nagu vaieldamatu võlu ja see ongi nagu nagu, nagu nagu üks asi, et sa vaatad filmi ja sai saadavaid ette heita, et, et noh, et käsitöönduslikult on midagi tehtud nagu viletsast. Et tihtipeale tekib isegi see küsimus, et sa mõtled, et sa ei saagi nagu arvata, et kas on hea või halb ilm, sest et noh, põhimõtteliselt professionaal ilmselt on tehtud jube hästi, eks ju. Ja tihti vahel võib jääda lihtsalt sõnum nagu, nagu ära kaduda või nutad, et mille pärast sa siis nüüd lõpuks tehtud. Õnneks nende toodang on ka üsna suur, kui nagu koreast räägime. Aga siis praegusel momendil teevad nad ka väga huvitavaid draamasid ja väga huvitavaid väikeseid filme, ma mõtlen, väikesed ilme selles mõttes, mida on raske ja võib-olla ei olegi vaja nagu liigitada žanri järgi ehk või, või nagu ma ise avastasin, et, et tegelikult see ei puuduta ainult Koread, vaid see puudutab ka Jaapanit ja näiteks Hiina teeb praegu väga huvitavaid filme ja muideks Filipiinid teevad täiesti ootamatu filmima hoopis täiesti teise stiiliga ja väga, väga huvitavalt, noh, ütleme meie publikule jääb see kindlasti hetkel veel võib-olla kaugeks ja jääb nagu ta meil on vaja nagu võib-olla harjuda ka selle rütmi, aeglusega ja nii edasi, et, et see, see tahab nagu sisse minemist, ta seisundi asjad väga paljuski. Aga siis nüüd ma tahtsin seda selles mõttes öeldud Aasia kino, nagu selles mõttes huvitav ja ma arvan, et üks põhjusi mikspärast ta praegusel hetkel mitte ainult praegu, vaid juba pikemat aega on nagu väga kuum-Euroopas, on see, et ta on oma aamen taalselt olemuselt on ta postmodernistlik film. Tegelikult ma mõtlen oma vaimsuselt, omas sõnumilt, sellest, kuidas ta käsitles, on niivõrd orgaaniline, et kui Vana-Euroopa ütleme, püüab alles modernismist vabaneda ja kui ta oma filmides parimal juhul deklareerib, siis mingisuguseid postmodernistlikke tõdesid siis Aasia film seda lihtsalt on. Ja vot selles ongi see mingisugune tohutu võlu tegelikult. Et see on nagu, nagu huvitav ja nauditav ja lisaks kõigele on see, et, et noh, ma arvan, et ega ma olen ka selline noor aasia filmide sõber, ma ei saa öelda, et ma oleksin terve eluaeg neid jälginud, et see on ka minu viimase nii-öelda paari või viie aasta avastuseks ja mis seal salata, ma hakkasin palju paremini neid filme tunnetama pärast seda, kui ma olin ka nende maades käinud ringi natukene. Et, et siin on ka veel see võlu, et, et kui sa hakkad, seda vaatad ja, ja isegi, kui see film võib-olla natukene kusagil tegemise kandi pealt loksub, mis on üldiselt üllatav sisse kultuuriinfo, mida sa saad sellest filmist noh, nagu juba kogu see tegevuse keskkond, pilt, ise suhted, et see on juba seda nii palju põnev jälgida. Et ta on ikkagi nii teistmoodi, ma mõtlen sellest, mis nagu meil toimub või noh, mis seal meeleni harjumuspärane. Et see ei ole nagu igal juhul kaotatud aeg, mida sa seal veedad kinosaalis, kui sulle see film ka võib-olla noh, ei ei pruugi meeldida mingisuguses komponendiseks siis hästi kummaline aisting jäi mul nagu sellest, kui ma vaatasin, siis suvel nagu Ida-Euroopa filme kallavivaariza, ma ei saanudki seal peaaegu midagi muud vaadata kui kui ainult siis kõike seda palkanid ja Kesk-Ida-Euroopa. Ja siis nii ka tagantjärgi velguma siis Poolat käisin vaatamas septembris. Et see on nagu hästi muskina hetkel ta nii depressiivne, et see on midagi hullu, lihtsalt see on nagu selline tunne on, et sa vaatad ja mõtled, et issand jumal, et kas need inimesed nagu ei olegi õnnelikud, et, et nendel on toimunud mingid reformid ja muudatused ühiskondlikus korras. Pärast eriti näiteks nädal aega Poola filme vaadata, oleme ikka veel professionaalselt üsna halvad ja niisugune tunne, et jumal hoidku nüüd nagu Lähed teebki enesetapu. Et sa oled, saad mingi müts pähe tõmmatud tohutust annusest, depressiivsusest, inimlikust õnnetusest, taast kõigest sind tõmmatakse mingitest torudest läbi selle filmi jooksul ja sul ei jäeta kõige väiksematki lootustki, et selles elus võiks midagi paremaks minna või paremaks muutuda või, või noh, et, et see on, see on hästi depressiivne. Piirkonniti tegelikult erinev, noh näiteks kui me võtame Poola, siis just nagu eelmine või üle-eelmine nädal Varssavi filmifestivalil olles olin ühel paneelil, kus siis Poola tootjaid ja, ja Poola filmiinimesed rääkisid sellest. Poola film on ja kuhu nad tahaksid jõuda ja mis on nagu, mis muudatused on toimunud? Muidugi nad olid väga õnnelikud selle üle, tegelikult et sellel aastal oli kaks filmi, üks oli võistlusprogrammis kannis ja teine oli kõrvalprogrammid. Ja üks, üks Poola film on nüüd keerimas muidugi ka Oscaritele, aga eelmine aasta oli ka kandideerimas võõrkeelsele Oscarile hakkanud, alati kandideerivad, sinna kandivideerib iga riik, kes ka saata jaja. Ma tean, et lõppkategooria siis selle viimase viie hulgas Poola filmide kohta võib tõesti öelda, et on kõvasti boss veidi nagu hüperrealismi ja noh, niisuguste inimestevahelist võõrandumist ja, ja ütleme sellist nagu kurjust, aga kui jällegi minna nagu näiteks Serbia poole ütleme nendesse Balkanimaad, mis, mis sinna nagu veel olla vahepeal, ma ei tea, mul on nagu teine kogemusel. Ei noh, ongi nii, et ega siis sa ei saa mitte kunagi ühtegi asja võtta sellise noh, ütleme, jäävad õena ja vaatad, see on täpselt see, millises paras ajahetkes ja milline programm kusagil kellelegi pealt kokku pandud, et noh, et, et see on ainult üldistus või mõte selles ajahetkes, et siin ei saa tõmmata midagi paikapidavat. Jäävad Eino teemant küll sellepärast, et noh, ütleme nii, et kuna neil on ka ütleme, nemad on samamoodi nii-öelda siis vabaduse saavutanud ei saa öelda seda vabaduseks nimetada just otseselt, aga ütleme mingisuguse nagu rahvusriigi, ütleme selline eneseteadvuse tõus viimase 15 aasta jooksul. Vaata, see majanduslik, ütleme selline saamatus ja see kõik väljendub nende filmide siis ütleme, selle olustiku ja selle, selle nagu kirjeldamisel teisest küljest nad, mis mulle meeldib Balkanimaade filmide juures, et nende, see niuke, must huumor tegelikult neil on niisugune kusturiitsejalike, ütleme, ta on läbi. Sellel aastal on või vähemasti minul ei õnnestunud sellel aastal ühtegi sellist normaalset tegelikult armastan Balkani kino. Ja just nimelt sellesama musta huumoriga lastakse armastama teda. Aga vähemasti no ütleme see, mis siis saadeti valikuks, mida, kas või võimalik Karlovy Varys vaadata, eks ju, noh tähendab, see on ka üks teatud etapp on Karla Joarex, ma ei näinud immile, saadeti teatud filmiga, mis pärast sõda oli toodetud. Et vot need olid enamalt jaolt vist oligi see otsustaski, et kuhu on kadunud, saavad sedasama sisemine, niisugune must huumor või, või teatud niisuke iroonia, millega oldi või suudeti asjadest. Üle olla, et seda on olemas tegelikult aga seda teadu olemas debüütfilmides näiteks kannis olnud üks film, mis on minu meelest täiesti suurepärane, eelmine aasta oli see mister Lazar, Esko surm, kui sa mäletad kusjuures nüüd oli Rumeenia küll palkaniga, pole seal suurtes ma kuidagi liigitasin rumeenia Balkanile seepärast, et kuule Sarajevos, filmifestivalil ja neil on noh, nii-öelda Balkani kinoprogramm siis Rumeenia kuulub sinna sisse Bulgaaria samamoodi siis seetõttu noh, ütleme võib-olla ma ei väljendanud ennast päris täpselt, eks ju, siis nende riikide kino on küll äärmiselt sümpaatne, sel aastal on kindlasti Bucuresti see neli, 30 tähendab Rumeenia kino, nagu selles mõttes üllatus, riike, kes on nagu tõusnud fööniks sinna tuhast viimasega. Loodan, et PÖFFil on seda filmi võimalik vaadata, on küll võimalik. Naeratasin, et kas võtta teda võistlusprogrammi või mitte, mõtlesime, et parem on panna ta panoraami selles mõttes, et seda on nagunii paljudel festivalidel juba näidatud, et, et aga see on tõeline, tõeline nauding, on küll, me ei hakka teoreetiliste filmi ümber jutustama, praegu aga otsige ise kindlasti programmist üles ja siis tõesti peab ütlema, et väga palju taevas ma märkasin ka seda, et väga palju on immigratsiooniga seotud teemasid nii mõlemale poole, et ühest küljest Hiina emigrandid nendes Ida-Euroopa melon ei tee ja kui juba, siis teisest küljest ütleme, Froylemis võit This tegelikult Locarna filmifestivali peapreemia, mis on seaduses Šveitsi film, aga seal osalised toodetud Balkanimaaga ja see on teema, et just noga emigratsioonis Šveitsi, et kuidas, kuidas inimesed tegelikult kaotavad oma juured, identiteedi nad samastuvad, ütleme, Šveitsist ega tegelikult ei tahavad samastuda, aga samas nagu nad ei suuda ja nagu ennast maksma panna selle ühiskonna võrdväärsete liikmetena. Ja siiski, tegelikult kuigi nad elavad selle heaolu nime majandusliku heaolu nimel on nende nagu elu nagu valusalt nagu tühi tegelikult tahavad tagasi minna sinna lapsepõlvemaale ja üle see immigratsiooniteema on tegelikult üks olulisemaid teemasid juba päris mitu aastat eriti just Kesk-Euroopa filmides ja teine on ilmselt normaalne ja, ja mis on seotud ka kindlasti Balkani sõjaga, eks ole, ja teine teema on ikkagi sõda. Väga palju on sõjafilme, sõjafilme väga erinevate prisma, mitte lihtsalt nagu selles mõttes tüüpilisi nii-öelda sõjafilme vaid noh, ütleme inimene ütleme, sellistel piir situatsioonidesse või noh, ütleme selliseid nagu võib-olla kammerlike suletud toadraamasid, kus satuvad siis mingi erinevate poolte nagu sõdalased ühte tuppa või noh, mis iganes seda teemat oli ka päris palju ja lahendatud mitte sugugi halvasti. Tegelikult oli üks väga sümpaatne film, her saab siniseks või paber on sinine, et mis on ka rumeenia film. Jällegi, me räägime Rumeeniast, eks ole, oli ja noh, just nimelt, et seal oli esiplaanil need inimlikud suhted, mis tekivad just siis, kui inimesed nagu pannakse niisuguste piirsituatsioonides samast, on tehtud väga inimlikult just nagu noh, mitte isegi dogmalikult ütleme, aga tehtud lihtsalt väga hästi. Ja seetõttu on, on huvitav ikkagi jälgida, et noh, need uued maad just nimelt millest me räägime Bulgaaria ja Rumeenia, et need üllatavad, väga meeldivad ja aina rohkem ja rohkem just tänu nendele debüütfilmidele Bulgaaria Jona praegusele ka sellisel kujul seal ilmselt võtab ikka väga kaua aega, kui ta jõuab mõõdia tasemelt järele teistele nendele riikidele. Aga, ja nende nende toodang on ka muidugi nii väikesearvuline, saime selles mõttes hästi sarnane Eestile, et väga raske nõuda ja oodata, tippusid, kui tehakse kaks või kolm mängufilmi aastas, et see on peaaegu võimatu. Tahaks selle saate lõpetada võib-olla meie lemmiku vene filmiga, sellepärast et Vene filmid on ju meil taas tõusvas joones, rääkimata sellest. Veneetsia filmifestivali peaauhinna võitis film nimega eufooria ja nüüd Rooma filmifestivali peaauhind läks samamoodi Vene filmile ja vene filme ikka vahetevahel mingisuguseid näeme kinos, aga perf on selles mõttes olnud tänuga väärne filmiüritus, et siin on olnud näha väga palju uusi vene filme. Kusjuures peab ütlema, et vene filme näiteks toodeti sellel aastal kuskil 100 ringis ja järgmisel aastal on planeeritud 160 filmi toote. Ja see, ütleme, filmitoodang on seal tõesti tõuseb plahvatuslikult ja samas nagu ütleme selliseid erakordselt häid filme ei ole seal nii väga palju midagi. Aga sellegipoolest väga rõõmustav, et see vene filmide mitmekesisus, et kuna meil on aega nii vähe jäänud, et võib-olla sa nimetaksid oma lemmiku sellest aastast, mul on neid kolm. Ja ma kardan, et ainult ühe saame omale festivalile täiesti radikaalset uut vene filmis on eufooria tõepoolest ja teine film siis, mis on tegelikult täiesti radikaalselt uus, on lavastada kuritegu, mis selles mõttes, sest noh, ütleme, kui teda näidatakse selle vene nädalal, siis ta lihtsalt ei leia oma õiget auditoorium üles, sellepärast et ta tegelikult on äärmiselt intelligentne filme, mis on nagu radikaalselt uus sõna. Ma mõtlen, mine kinos, sellepärast et ta on puhas postmodernistlik film oma sõnumilt olemuselt mentaliteedilt, et see on nagu hästi huvita teda pean tõtt ütlema, suhteliselt raske vaadata. Et kuskil 15 30 minuti jooksul tekib küsimus, kas ta on geniaalne või on ta täielik trash. Ja siis sõltub, kas suudad sellest üle minna ja vaadata edasi. Võta kogu see sõnum nagu vastu. Märksõnad, õigemini need märgid vastu, millega ta siis nagu räägib. Kolmas on siis Lungini saar, mis tegelikult on võib-olla selles mõttes kõige nõrgem ja samas võib olla tugevam, et on selline hea, traditsiooniline konservatiivne, vana vene kino väga hea kaameratööga, väga hea näitlejatööga ja noh, niisuguse filosoofilise sõnumiga et need kolm vast, aga ma pean tunnistama, et, et tegelikult selle aasta vene kino ei olnud huvita või vähemasti mulle ei sattunud teda sellisel kujul kätte, et mulle saadeti päris hulk vene filme, mida ma olen läbi vaadanud. Aga midagi sellist pärast ma nüüd nagu väga läheksin põlema, siis seda ei ole nagu sellel aastal sellisel kujul. Mis on selles mõttes imelik, et, et tegelikult tõepoolest, nendel on plahvatuslikult suurenenud tootmine, neil on väga head võimalused teha. Aga samas mulle tundub, et, et siin on võib-olla hoopis teised tendentsid, et et siin hakkavad hoopis mängima rolli see, et kuidas valitakse teemasid ja, ja kogu see otsustusmehhanism, mis nende niinimetatud koos kinos siis praegusel hetkel toimib ja mis võib-olla mõne kandi pealt on isegi ogarad hakkame, kui ta kunagi vene ajal oli või nõukogude ajal oli, seest on meie kuulajatele rääkisin ka ühest kevade saates, kuidas see süsteem nagu toimib, et, et ma arvan, et siin on, hakkab nagu viga selles olema ja nagu siin praegugi, kui ma üritasin siis võidelda nende filmide eest, siis mulle öeldakse, et jumal hoidku, sa ju tead, Tiina, mis toimub Vene riigis praegusel hetkel, et see on hullem kui nõukogu. Kuid aeg jah, aga sellegipoolest tuleb seal päris kenasid filme, mina omalt poolt soovitan kindlasti, kui võimalik, siis vaadata sellist filmi nagu eufooria. Kui see oli ka, see ilmselt tuleb meile võistlusprogramm, ma arvan niimoodi. Nii et ma arvan, et head kuulajad, te saite küll, aga ikkagi vihjeid vaatamata sellele grammist avalikult ei räägitud. Täname teid kuulamast ja kohtumiseni juba kuu aja pärast. Stuudios oli Riina sildas ja Tiina Lokk.