Tere klassikaraadio kuulajad, stuudios on Ilme Rätsep. Eelmisel korral rääkisime Mesopotaamias ja lubasin, et räägin haualeidudest, mis puudutavad just nimelt sumeri kultuuri aega. Kusagil 2500 enne Kristust on see hetk, kui see esimene kirjeldus tuleb, tegemist kuninga haua, aga tegemist on ilmselt rikka mehe hauaga. Kindlasti heal järjel surnu hauakambris tavaliselt paremal küljel. Ja loomulikult tuleb talle kaasa panna kõik see, mida ta vajab järgmises elus. Sõjariistad. Seal on isegi puidu jäänused, sest kilp oli puidust, metallnaastudega naastud on alles, kilp on juba hävinud. Mõelge, kui pikk aeg on sellest matusest möödunud. Kuldpealised pistodad, vasest pistadad, peitlid tööriistad, üle 50 vaskvaagna hõbevaagnad, vasest kruusid, taldrikud, kivi, ala, paster ja savianumad. Surnukeha oli ka matmise hetkel loomulikult ehitud luustik peaaegu et juba hävinenud ja veel on siis ainult need panused, mis olid tema kyljes nagu hõbeöö. Aga seegi on olnud nii õhuke, ta on peaaegu lagunenud. Aga surnud ümber on kuld, põhiliselt kuldvaagnad, erinevas suuruses, erineva kujuga ovaalsed, ümmargused ja käevõrud helmed, kõrvarõngad. Tegemist on mehe hauaga. Kui sealt edasi mindi, siis järgmisena tavaliselt kirjeldatakse preestrinna Boaabi matust. Ja kui abiks nimetatakse teda hilisemal ajal. Algselt kui ta välja kaevati, nimetati teda kuninganna Subadi. Matusekrüpti ees on ruum kust leiti kahes reas naist ja harfimängija. Viis sõdalast, kiivrid peas. Kaks kutsarid vankril, mille ette olid rakendatud härjad. Härgadest olid luustikud veel säilinud. Matuse krüptis endas oli kuningas kõrval kaks naise luustikku kunagi olnud seljas pidurüü riismed. Inimesed olid maetud koos preestrinna või kuningannaga. Igast järgmisest kuninga hauast tulid välja järgmised inimohvrid. Suurimad neist kusagil 50. ja 80 ümber. Näiteks 74 surnukeha, 62 neist naised. Meile väga raske mõista, miks esimene mõte ka välja kaevajatele 20.-le sajandil oli see, et koos kuningaga pidi siis maadelt lahkuma vabatahtlikult või vastu tahtmist kogu õukond. Aga kui valitseja on jumal? Ta on küll viibinud siin inimeste hulgas. Jumalad olid väga inimesesarnased, nad on viibinud siin inimeste juures ja nüüd nad lähevad tagasi sinna, kus jumalad elavad. Need, kes leiti kuningas linna matusega koos olid ehitud peekritega ja harf koos harfimängijaga pidulikes rõivastes inimesed, musitseerimine, see tekitab mõtte, et tegemist on peoga. Mitte miski ei vii Nende leitud surnukehade juures vägivallale. Nad tulid ise vabatahtlikult. Nad olid ehitud minna edasi. Meil oli kaasas spiiker oma joogiga, oli selleks siis mürk. Ja seda kõike tehti meeleolukalt muusika, võib-olla isegi pidulike tantsude saatel. Veendumus. Usk, üleminekus. Surmapidu aga võib-olla, et seda võiks tõlgendada nii, et kui jumal hakkab lahkuma sinna, kus ta on tulnud ja Mesopotaamia sumeri usus on kirjas koht inimestest, kes kukub, muutes jumalaga saavad jumalatele järgneda siis oleks väga normaalne kujutada ette, et see ei ole mitte hüvastijätt, vaid see on üleminek inimesest järgmiseks jumalaks, siis. Kui me räägime usust, siis me paljudel juhtudel mõtleme religioonile. Aga mõtleme hetkeks sellele. Me usume midagi. Ja kui usk on kindel veendumus, et ma saan jumalate juurde, siis on ju täitsa tore lahkuda koos selle jumalaga, kes ka on nüüd lahkunud. Sellest hauakambrist tahtsin ma rääkida ühel põhjusel veel. Need on kindlasti kõige tuntumad ehted, mis on välja toodud tegelikult Neid ehteid leitud erinevatest haudadest. Ja see on siis üks daami ehtekollektsioon, mis uuris välja, kaevati sellesse ehtekollektsiooni. Löövad kaelakeed kuldpärlitest ja sinistest ning punastest pool kalliskividest. Kalliskivid on lihvitud silindri kujulisteks. Kuld, teadeemid, juuste ehtimise, paelad, peened vermitud kullast kõrvarõngad. Jõulised ja poolkuu-kujulised. Nende läbimõõt on umbes seitse sentimeetrit ja nad kaaluvad mõne grammi. Kullast nõelad, Dio karbid, lihvitud kividega, kullast sõrmused, kullast puudritoosid, nööbid, saalid ripatsid. Lõvi Nonii kujutistega. Käevõrud. Kõige lihtsam kaelakee kaelakeesid oli palju koosneb 300-ga 65-st tükist. Kõige lihtsam ehteid ei kantud mitte sellepärast, et need oleks inimest kaunistanud. Yhtel oli hoopis teistsugune väärtus. Näiteks needsamad seitsmesed klindimeetrise läbimõõduga kõrvarõngad mis on suured dekoratiivsed, kindlasti imekaunid kõrvas, kaitsesid kõrva, et kurjad vaimud pähe ei roniks. Nii et kui te lähete kõrva tegema auke, siis mõelge, et kõrvarõngad peavad olema sellised, mis teie Mõtteid selged hoiavad. Käevõrud inimesel on mõtted ja teod. Muidugi on ka tunded, aga tegusid teen oma kätega. Meil on väga suur osa mütoloogias tan hoidev, kaitsev, õnnista loov. Ja kuidas On vähekaitstud jaan unustusse jäänud, siis on ta hävitav. Sest inimesed on ka väga palju käega hävitanud. Nii teete, peatükk on sellepärast oluline, et paljudel järgmistel ühenditel luuakse väga palju kauneid ehteid kuni kaasajani välja. Aga neid peetakse alati kui etaloni. Peale selle. Nende aastatuhandete jooksul ei ole nad moest maha jäänud, ei ole nad moest välja läinud. Iga kaasaegne naine ehiks oma kõrva vana Määri preestrinna kõrvarõngaga heal meelel. Nii peent tööd ei ole enam võimalik leida. Isegi asjatundjad tunnistavad seda. Nii palju, kui on vaatajaid, nii palju on ka võlutuid. Meil on olnud juttu preestrid taridest järelikult peavad olemas olema templid. Ma arvan, et see on hästi tuntud teemaga vahele Pole ka midagi tuttavat kuulata. Templitornid, siku raadid, nende kõige vanemate otsimine võttis ka päris kaua aega. Ja siit ka see mõte, et me rääkisime riigist, rääkisime linnriikidest, miks siis linnriigid nimelt raames toimuvad üleujutused, Eufrati ja tiigrise UHD maa on väga viljakas pärast üleujutust talvel tuli siiski kiiresti külvata ja kui kevadel see seene tärkas ja maa muutus roheliseks, siis tuli valvata. Valvata tuli seda, et kui tuleb järgmine üleujutus, siis saaks seda peatada. Selleks, et üleujutust peatada, on vaja palju koos töötavaid inimesi, kes lähevad siis ühise rindena täna looduse vastu. Et vili saaks edasi kasvada selleks hiljutigi Lin riikidesse. Ja esialgu võis sellel tornil olla ka tähtsus ülevaate saamiseks, mis toimub eemal. Tornil võis olla mõte olla ka jumalale lähemal, austada jumalaid. See on laial põhjal astmetena üles minev ehitissiku raadialuseid on väga mitmes erinevas mõõdus, aga noh, et suurusjärku natuke tõmmata kuskil 60 korda 40 meetrit. Ja näiteks 130 astet kõrgemale trassini säilinud neist väga palju ei ole, sest nagu meil eelmisel korral oli juttu kivi aardeväärtusega. Kõik, mis ehitatakse, ehitatakse enamikel juhtudest savist põletatud ja põletamata tellisest. Kujutage ette, mõnda savinõud ja kui pikk on tema eluiga või kui lühike ka meie tänastes tingimustes. Kõige tuntum siku raatidest kuulub Uus-Babüloonia sisse, see on jumal, Mardjuki tempel, mida piiblis on kirjeldatud, kui Paabeli torni. Midagi ei ole teha, tuleb ilmselt natuke ka nendest paralleelidest rääkida. Võib-olla, et kõige põnevam on vaatama ja Eeva lugu, mis sumeri tundidest pärineb. Tiia on elu märk. See on mugulelu, kujutati noolena. Raie on terav ja meenutab ka noolt mütoloogias On seen jumalast kes oli väga haige ja keda tuli ravida ja kelle üks roiegi võeti ära tee nool, elu ja jumala küljeluu, millest loodi jumalanna. Meie teame piiblist, et Aadama küljeluust loodi Eevaga, seal jääb see kuule ja elu mõiste mäng nagu puudu. Sumeri songa valitseja Sarg on, on tema nimi. Olen päritolu, vähemalt kirjatahvlite järgi on hästi äratuntav. Nimelt on ta preestrinna poeg. Preestrinna ei tohtinud sünnitada. Hannes tunti rohtusid, nõndanimetatud antibeebipillid, lisaks antibeebipillidele tuntiga aborti. Arvata on, et mõnel juhul võis ikkagi asi jõuda sünnituseni. Ja nii siis üritanud naine jättis oma lapse Eufrati hoogudele koos korviga. Nüüd vaatame vana testamendi Moosese raamatut ja sealt saate siis edasi teada, mis Moosesega edasi juhtus. Et ei tekiks tunne, et me raami ongi ainult sumeri kultuur, mina olen nüüd pühendunud siin sellele vanale kultuurile siis järgneb talle Babüloonia, Süüria ja Uus-Babüloonia. See on hästi. Kuidas ma siis ütlen, selline kirvejaotus tegelikult võiks teda tunduvalt peenemalt jaotada. Ma mõtlesin teile rääkida ka hammurapist, kuna temast oli meil natukene juttu eelmisel korral. Hamorapi, kelle seadusekogu ei ole võrreldav urnammu omaga, tema seadused näevad välja ikka sellised tõsised. Kui keegi süüdistab teist ja kahtlustab teda tapmises, ei suuda seda tõestada, siis peab see, kes süüdistab surema. Sõnaga valekaebuse esitamine lõpeb ka surmaga. Homorapi seadusena aegadesse kuulub üks selline päris huvitav lugu, see on siis Monika, võiks seda niimoodi ette kujutada. Kuut mõisteti linnaväljakule, kohtualusteks olid kaks meest ja üks naine. Lugu ise oli selline, kaks meest tapsid mehe ja läksid rääkisid mehe naisele ehk selleks hetkeks siis juba lesele, et nad on tema mehe tapnud. Mine ei kaevanud ja ei andnud teadet, ta mees on surnud. Lõpuks tuli lugu siiski avalikuks ja kirjatahvlitel ongi siis lugu naisest, kes ei rääkinud. Meeste üle, peeti kohut. Surmapalk oli surm, nii et teistega oli kõik lihtne, aga mida teha naisega? Kui nüüd vaadata Hamurapi seaduste valguses, siis naine, kes ei rääkinud, oli ka kindlasti süüdi, ta hoidis oma teadmist mõrvast Bakal. Siis võetakse arutlusele mees surnud mees ja leitakse, et tali, kes mees, ta ei varustanud naist kõige eluks vajalikuga. Ja mõistetakse naine õigeks. Täiesti uskumatu. Miks see lugu üldse on säilinud, ilmselt kasutatakse seda hilisemas kohtupidamises. Kui pretsedenti ja tuginetakse, siis sellele õigusemõistmisele. Sellesse samasse Vana-Babüloonia kultuuri alates kusagil siis 18.-st sajandist kuni 15. sajandini enne Kristust. Sellesse Punase Babüloonia suurim, kuhu kuuluvad siis suurepärased hammurapi seadused ja Paabeli torn või jumal Martjukile püstitatud sikuraat. Üks võib-olla selline huvitav detaile veel. Nelja ilmakaare jumalad olid kõige olulisemad jumalaid tunduvalt rohkem, legendid olid pikad. Aga nelja ilmakaare jumalad olid kõige olulisemad ja sellest peajumalast tükist oli juba juttu. Neid jumalaid kujutati pildiliselt. Mardioc näiteks tiivuline sõnn, tiivuline inimene, tiivuline lõvi ja kotkas. Ma ei tea, kuidas teiega lugu on, aga minul on pildimälu. Ja kui ma loen teksti, On inimene lõvi ja kotkas siis Mulle tuleb ette pilt. Aga see pilt oleme sopotaaniast. See pilt on pizzansist. Tõsi, mosaiik-idel kujutatakse sõnni tiivulised inimest, lõvi ja kotkast. Ja need on tegelikult evangelist ide nelja evangilisti kujutised. Mõrkus tavaliselt tiivulise lõvina sümboliseerib maks Kristust Ingat esimese evangeeliumi autor Matteus tena kehastab tavaliselt tiivulised inimest. Luukas on tema kajastab ohvrilooma ja ohverdamist ja Johannes ilmutusraamatu autorina kõrgem inspiratsioon, Sanyo kotkas. See teebki võib-olla selle Mesopotaamia Touri nii huvitavaks ja nii eriliseks. Et need seosed on kohati hästi sarnased ja kohati mitte nii sarnased. Kahju on sellest, et seda kultuuri on väga vähe näha. Kui te satute Pariisi, siis Louvre'is käies vaadake kindlasti Mesopotaamia kollektsiooni. Seal on Sumeri kuningas kudeha istumas sümpaatselt. Seal on hilisema perioodi imelised reljeefid. Ta on ülipeened, graafilised ja plastilised. See, mida on kujutatud ja kuidas on kujutatud on mingis mõttes hingestatud looma kui inimese puhul. See Lowry muuseumivaade minu jaoks oligi see sundmõte. Miks ma teid Mesopotaamias kutsusin. Aga järgmisel korral oleme teises regioonis, teises ajas ja vaatamegi kindlasti ka teistsuguseid kombeid. Aitäh kuulamast. Stuudios oli Ilme Rätsep.