Algab Kaarel vanamöldri saade betooni laulikust Jande puust. Ta on noormees, kes ütleb enda kohta, et ta näeb Bretooni keelseid unenägusid. Ta räägib Bretooni keeles. Ta mõtleb Bretooni keeles. Ta on 26 aastane. Ta elab Pariisis. Tema nimi on Jaan Tammpuu ja Ta on laulja. Ta laulab Bretooni keeles. Ta laulab tantsuks. Jaa, ta laulab pikki ballaade. Ta noorumbretoon. Me kohtusime temaga juulikuisel-Prantsusmaal ühel suurel traditsionaalse tantsufestivalil, sealt siis ka kogu see melu. Janne oli seal ning sugugi mitte artistina lava peal, vaid inimesena rahva seast võttis ta aeg-ajalt lihtsalt ülesse. Mõne lauluviisi haaras inimesed sellesse Bretooni tantsuringi. Ja nõnda nad siis tantsisid minuteid kümneid minuteid ainult selle järgi, et üks 26 aastane noormees võttis laule eest. See on umbes nagu Eesti labajalalaulud, aga Jaan mõistab praktiliselt kõiki Bretooni tantse. Ja need ei ole sugugi mitte vähe saata, vaid pelgalt oma lauluga. Nõnda võiski juhtuda, et hommikuti oli Jandmeist kõige väsinum, sellepärast et ta oli lihtsalt pärast seda, kui kõik pillimehed kuskil nii kella nelja-viie ajal olid lõpetanud, mängimise läinud ka ometi magama. Siis väikese seltskonnaga jällegi võeti ringi. Eks Norbratoon laulis noor Bratoon, kes mõistab laulda nagu noor jumal. Tänane saade ongi temast. Millised näevad välja Bratooni traditsionaalsed tantsud? Inimesed seisavad rivis, inimesed seisavad ringis üle ühe mees, naine või naine, mees hoitakse üksteisel kätest kinni, ollakse üksteisele väga lähestikku. Antest. Nende tantsude juures võiks rääkida sellest kuulsast küünarnukitundest. Inimesed ongi sisuliselt küünarnukipidi üksteise vastas sõrmed järgmise inimese sõrmede külge klammerdunud ja liigutakse siis väga väikeste intensiivsete sammudega vastavalt muusikale. Mõned tantsud on Britannias erakordselt lihtsad. Mõned on jällegi väga rasked, et kui me tahaksime seda kuidagi kirjeldada, siis mingis mõttes repretooni. Tantsud võiksid sarnaneda ka visuaalselt väga kuulsaks saanud iiri stepptantsudele, kuid nad on tunduvalt madalamad, vähem intensiivsed. Neis pole nii palju hüppeid, reeglina ja lisaks veel inimesed tantsivad seda kõik ühes liinis või või inimesed tantsivad seda kõik koos sooritades ühtesid ja samu liigud. Tõsi ja kus selliseid tantse tantsiti mõi, kus selliseid tantse tantsitakse. Britannias muidugi toimuvad need kuulsad kogukondlikud peod, mida nimetatakse ses naasiks žestunas ö peod või siis ka samalaadsed peod päeval, kus koguneb terve küla või suurem piirkond. Inimesed saavad, kui inimesed räägivad juttu, inimesed söövad. Ja lõpuks siis ronib keegi lavale. See ei peagi olema mingi kuulus ansambel või esineja vaid tähtis on, et ta mõistaks mängida või mõistaks laulda. Ja inimesed hakkavad tantsima kõik need, kes on sellele üritusele tulnud naasile. Nii noored kui vanad. Ja nõnda tantsiti vanasti Britannia külades ja taludes ka näiteks suurte talgute ajal tehti kõvasti tööd, siis pärast seda ka oli vaja ju lõbutseda. Igatahes just nendelt fest noosidelt on ka Jan õppinud oma laule ja, ja on on saanud selle alge või tõuke just nimelt sealtsamast Fretooni pidudelt nagu ta ise rääkis, 14 aastaselt läks ta alguses noosile ja ostis sealt ka oma esimese laserplaadi retooni muusika vallas konna enne teda see traditsionaalne muusika nii väga otseselt ei huvitanud. Igatahes ostis sealt ühe plaadi ja sealt jäi talle kõrva, kuidas lauldakse ühte tantsu tantsu nimega Shell. See oli ka esimene tantsulugu, mille laulmise ta selgeks õppis. Pärast seda käis ta jätkuvalt Fessagnoosidel, kus inimesed laulsid tantsuks ning muidugi väga palju või väga suurt rolli mänginud, siin ka juba üles kirjutatud või salvestatud operetooni traditsionaalne muusika, laserplaadid ja õpetajad, aga nendest natuke hiljem. Veidi enne intervjuu lindistamist sattusin sel palaval juulikuu päeval Prantsusmaal festivalil minema mööda ühest telgist või sellisest välipaviljonist, kus enne imet Eli kogun väiksem rühmakene ja nende keskel neliga jällegi Jaan võitis aga laulu eest ja seda siis sai ka lindistatud. Kuidas siis helis retooni tantsud kõlavad? Kui inimesed laulavad, tantsime seal, siis on lihtne kuulata oma keha. Ütlesi on helitehnika sööb ja selle tunde ära. Helitehnikas võib kasutada küll. Mikrofone. Võib kasutada sellist kõike, läbistavad massi end. Kui jalad ise löövad rütmi, siis just niimoodi ongi lihtne laulda. Traditsionaalse Bretooni tantsud on olnud algselt väga tugevasti seotud just teatud kindlate piirkondadega. Ühel pool Britannias tantsiti mingeid kindlaid tantse või mingit kindlat tantsu ja selle variatsioone. Ja mujal võis seesama tants olla kas ülepea tundmata või igatahes tantsiti seal hoopis midagi muud ja nõndasamuti siis ka lauludega. Nõnda rääkis Jon ühest sellisest vanaste kuulsast Bretooni laulikust nimega masselle Q kes ta oli pärit sellest britannia piirkonnast, kus inimesed teadsid ja tundsid vaid ühte tantsu, seal nimen Flynn ning nõnda oli siis maas selg jõu, väga üllatunud, minnes korduma kodukohast eemal toimuvale ses naasile. Ja kuulnud seal hoopis teistsuguseid laule ja näinud seal hoopis teistsuguseid tantse. Sest ta polnud kunagi mõelnud, et võiks olla ka teisi tantse, kuna vanasti inimesed ei liikunud oma kodukohast kuigi palju kaugemale. Neid oma sünnipaikadesse, kuid retooni, traditsionaalse tantsu ja tantsuks laulmise traditsioon on üle elanud. Ajas mitmesuguseid tõuse ja langusi. Ja Neist joonistas Jan välja kaks momenti. Esimene jääb sinna umbes teise maailmasõja aega enne teist maailmasõda olid uued ja moodsad paaristantsud. Need vanad küla, kogukondlikud koosviibimised ja kogu külarivi tantsud välja tõrjunud. Tulnud olid, mainisid Foxtrotid Scottishid kui siis Britannia okupeerinud sakslased keelasid ära seltskondlikud koosviibimised sellised tantsuõhtud, mida tuntakse prantsuse keeles väel seti nime all ja kui need populaarsed tantsuõhtud olid keelatud siis ega elu selle pärast seisma jäänud. Bretoonil läksid küladesse ja taludesse ning tegid seal muusikat, tantsisid vana traditsiooni järgi keegi laulis, kuid suurem Bretooni kultuuri taas elavnemine toimus 1900 seitsmekümnendatel aastatel. See on see aeg, mil me võime rääkida Bretooni muusika ja laiemas mõttes kogu Bratooni kultuuri taaselustamisest, millega seostuvad praeguseks ajaks juba legendaarseks saanud nimed. Elan stiivel. Drian, Glen maar, õed, tekid ja teised vertooni, kultuuri ja mitte ainult kultuuri, vaid eneseteadvustamisel ülimalt suurt rolli mänginud nimed. Kuid praeguseks ajaks on traditsionaalne laul tantsuks siiski taandumas, sillutamaks teedia moodsale helitehnikale, traditsionaalse või pärimusmuusikaga suhtlevatele ansamblitele. Nõnda on ja on üks vähestest eriti just noortest, kes veel laulda mõistab. Kui küsisin Jaani käest, et kuidas õppida retoonipäraselt laulma, kuidas õppida Bratooni laulutehnikat, vastas ta lihtsalt et kõik, mida sa teadma pead, on see, et tuleb laulda kellegagi koos. Tuleb juskui imiteerida, tema laulu, laulda kellegagi laulda temaga veel ja veel, kuni lõpuks kaks häält muutuvad. Üheks mingi eelnevalt kõlanud laul pärineb Britannia kuulsamatelt laulikutelt. Ani emme hallilt ja massell Juult sellelt samalt mehelt, kellest juba eelnevalt natuke juttu oli ja keda Jan peab ka sisuliselt enda õpetajateks. Kui küsisin ionilt, et kui palju jääb lauludes ruumi improvisatsiooniks jäi ta pikaks ajaks mõttesse ja leidis, et sellele küsimusele on sõnades aga raske vastata. Nagu Jan ütles, see on vabadus vabadus traditsiooni sees. Mis on minu jaoks traditsioon. Mõned ei saa sellest aru, traditsioon pole minu jaoks vangla, vaid vabadusse nagu pinnast tomatile. Kui seda pinnast ei oleks, siis ka tomat sureb. Kui tuled Fesnoosile, siis näed seal vanu ja noori, kes on kogunenud, kes söövad koos ja siis pidutsevad. Mujal Prantsusmaal toimuvad pärimusmuusika vallas sellised tantsuklubid, kuhu kogunevad peamiselt noored, umbes 20 aastased. Aga mina olen britannias näinud ka 90 aastaseid inimesi tantsimas. See on midagi, mis säilib traditsioonis. Tants on neile inimestele midagi loomulikku, nad pole neidsamu tantse kusagil kursustel õppinud, vaid niisama sealsamas kohapeal tantsu sees. Jan räägib Bretooni keelt, mõtleb Bretooni keeles Janne Bretooni keelseid unenägusid, nagu öeldud. Ja tänu oma Bretooni keelele. On Jaanil laule tunduvalt lihtsam õppida. Ta käib noosil. Ta kuuleb, mida eestlaulja laulab ja siis saab järgi laulda, nõnda jäävad sõnad meelde. See on väga lihtne. Ja sellest ajendatuna küsisin Jaani käest tõsise küsimuse et kas tema laulud jäävad sa umbes kahe generatsiooni pärast püsima, kuna retooni keel Britannias on ja väga tagasihoidlikul positsioonil. Mõned räägivad isegi selle keele väljasuremisest. Jan vastas, et noored täna on, Britannias ei märkaks enam siin mingit vahet. Kui laulda Britannias laulu eestikeelsete sõnadega, siis usuksid noored, et Sandratooni keel, nad ei märka enam vahet, et seetõttu ma olen mõnikord kurb lauldes, kuna inimesed ei saa aru, millest ma laulan. Ja samas see on ju erakordselt tähtis. Näiteks mõnede tantsude puhul, nagu näiteks siis l on enamasti see sõnum või temaatika midagi lõbusat. Mõnedel teistel tantsudel, näiteks Kavottidel on see temaatika enamasti kurvapoolne. Aga kui inimesed seda enam ei mõista, siis läheb midagi väga olulist kaduma. Nagu ütles Jan, ehkki tema räägib betoonikeeles, ei ole praegusel ajal enam võimalik kujutada kogu maailma betoonikeelsena ja Bretooni keeles sest siin on toimunud katkestus, sild on katki umbes 20 30 aasta eest kasvas Britannia selles generatsioon, kes mõtleb prantsuse keeles nüüd tänapäeval nende lapsed käivad küll Bretooni keelekursustel. Neil on koolis võimalik õppida teatud tasemel Bretooni keelt. Kuid samas kogu ühiskond Britannias laiemalt on prantsuskeelne. Mitte kusagil pole enam võimalik kõneleda terve päeva inimeste kainulbratooni keeles, kui igapäevaselt kasutab seda vana keelt mõni 1000 inimest. Britannias lauldakse tantsuks kindlas stiilis ja selle stiili nimi on Kanhandiskan. Mida võiks eesti keelde tõlkida kui hüüdja vastus või laulmine, eeslaulja ja järellauljaga. Ja järgnevalt jaan seletaski, mida tema jaoks tähendab Kanhandeiskan. Ja ta tegi seda Bretooni keeles, mis võiks kõlada eesti keeles umbes nii. Kana, discan või laulmine selles tehnikas. Siin ei ole mitte kõige tähtsam meloodia või järgida meloodiat vaid tähtis on meloodia, pidev jätkumine seal nagu protsessioon. Tuleb jälgida seda, et inimesed tantsiksid Pole tähtis laulda, meloodiaid konkreetselt, vaid tuleb jälgida pulssi, tuleb jälgida rütmi. Kui see katkeb, kui rütm katkeb, siis lakkab ju olemas ka kogu tants laiemalt. See on nagu maailm. Kui selle pulss katkeb, siis lakkab olemas kogu ühiskond. See on laulmine, kus üks laulab eest ja teine vastab. See on nagu lööks süda keha sees. Mõlemad on teineteisele eksistentsiks vajalikud. Aga tänapäeva ühiskond on muutunud ja tantsijad on samuti muutunud. Näiteks ei ole enam lihtne leida kasvõi selliste inimeste ringi, kes tantsiksid spiretooni tantsu sarnaselt. Alati leidub tantsuseltskonnas keegi, kes tahab olla tähelepanu keskmes, kes hakkab aga selline Kanhandiskan? Jaan Bretooni tants on justkui sümboliseerima tervet ühiskonda, see on terve ühiskonnaring ja see peab toimima 11 arvestades. Ja siin on see suurim muutus võrreldes tänase päevaga. Lisaks tantsulugudele võib ja on tundide kaupa laulda ka kummalisi pikki ballaade või nagu ta ise ütleb. Ma armastan ballaade, kuid mul ei ole palju võimalusi neid laulda. Esiteks, inimesed ei saa neist aru, nad operetooni keeles. Teiseks, nende järgi ei saa tantsida. Ja kolmandaks ei oska inimesed neid kuulata, kuna neil ei ole aega. Näiteks võtame raadio. Raadios öeldakse, et jah, palun, sul on eetriaega üks minut. Aga samas minu ballaad võib kesta 12 minutit või pool tundi. Nõnda on need vanad ballaadid kusagilt teisest ajast praegusesse väga kiirustavaks muutunud ühiskonda nad ei kuulu. Ballaadid ei ole mõeldud prantsusekeelseks ühiskonnaks ja samuti selliseks individualistlikud ühiskonnaks. Ballaadid, mis räägivad lugu, on asendunud tänapäeval raadio, kino ja televiisoriga. Ja saate lõpetuseks laulab see noor vratoone maratoni keeles ballaadimehest kelle nimi on nomenda, Arjen kes näeb unes oma ema. Ema on surnud. Lubanud enne minna türgi maale palverännakule ja laul räägib siis sellest, kuidas poeg Damien läheb Türki, läheb palverännakule. Mida ta teel teeb ja milliseid ohte Tagogev. Head kuulamist. Kuulsite Kaarel Vanamöldri saadet betooni laulikust Jande puust. Ka skalva. English. Est kaniska. Nii väga käänes läbude. Soola-le pleedi reele mu. Soo olla. Kiin ta tuba öös.