Tere taas kõigile filmihuvilistele. Meie tänane saade satub olema Pimedate Ööde filmifestivali aegu. Ja kuigi meie eelmise saatekülaline Tiina Lokk väga põgusalt rääkis festivalist selle korraldamise eest ja ka rääkisime väga palju nendest uutest trendidest, mis maailmas hetkel valitsevad kinematograafias. Kuid siiski ei rääkinud me võistlusprogrammist. Ja kuna esimesel detsembril reedel käivitud tegelikult, et nii-öelda suur PÖFF, teised festivalid, nii animafestival kui ka üliõpilasfestival slipp voogers on selleks ajaks juba enam-vähem ühele poole saanud samamoodi lastefilmifestival just siis meie huvi muidugi on võistlusprogrammil, sellepärast et tegelikult On ju võistlusprogramm alati iga festivali nii-öelda krooni Veeliks. Ja meie tänase saate külaline on härra Jaan Ruus, kes ka vaieldamatult omab kõige suuremat kogemust maailma kinematograafias, kes on töötanud pikki aastaid filmikriitikuna ja valib ka PÖFFi võistlusprogrammi. Tere tulemast, härra Ruus. Tere. No kõigepealt võib-olla alustaks sellest, et PÖFFi sai alguse tegelikult publiku festival, lina ja võistlusprogramm tuli meie alles paar aastat tagasi. Tänavu on kolmas aasta. Kas see tähendab seda? PÖFF on muutumas selliseks maailmafestivaliks. Eriti ju tuli, kui väliselt võtta sponsorite soovil, et oleks punane vait, aga selleks ajaks oli defil, mulle tundub ka teatav sisemine vajadus seda suurt filmide tulva struktureerida. Tõst oli publiku festival tõepoolest jaa. Igal aastal filmide arv veidi kasvas. Tänavu on täispikki filme 220 ja loomulikult tekib vajadus neid struktureerida. Kui on selline filmi kihulaste parv, siis oleks tore, kui vaatleja oskaks ehk paremini valida. Ja kui teistel Ida-Euroopa festivalidel. Ma mõtlen Varssavit, ma mõtlen Bratislavas. Ma mõtlen isegi lõuna poole jäävad Kreeka Thessaloniki, ütleme võistlusprogramm debüütfilmidest. Et saada filmega sinna võistlusprogrammi, sellepärast et suured A-grupifestivalid võtavad värsked head filmid ära. Aga defon aasta lõpul meie ei teinud sellist sundreeglit, et kõik filmid peavad olema täiesti värsked, see ei ole võimalik. Kann võtab Jupitseride sellised filmid endale aga kuna festival on aastalõpufestivali, siis me seadsime eesmärgiks, et oleks värsked filmid võimalikult aasta teise poole omad. Et filmid ei oleks saanud kraan priid. Et oleks esindatud kõige värskemad tendentsid püüdjate kinos, nii nagu see võimalik on ja lähtepunkt oli noh, kui ma saaksin öelda ennekõike seinast seina. Aga film peab olema huvitav ja ma isegi ütleksin nii, et võistlusprogramm peab olema nagu selline ratastel liikuv ümmargune kants. Et oleks küllalt mitmekülgne ja meil oli seda võimalik teha. Seekord on ta isegi suhteliselt pikk, on 20 filmi, meil oli 19, aga meil õnnestus saada ka lõpuks esimest korda eesti film võistlema. Kui vaadata tegelikult selle võistlusprogrammi nimed seal Euraasia filmide võistlusprogramm, see tähendabki seda, et te olete üritanud võimalikult laialt territooriumilt filmima. Et ühest küljest nagu piirab, et noh, ütleme, et, et see ei ole nii-öelda maailmafilmide võistlusprogramm, aga siiski see mingisugused niisugused laiemad raamid nagu asjale annab siiski ja annab ka proofili. Tegelikult see tähendab seda, aafrika filme me ei näe, eks ole, ja ka Ameerika filmi Austraalias Jah, võistlusprogrammis muidugi selline ilus reegel on olemas, nagu ütles Kusma Fradkov. Jätsin vead, nõua, hõlmamatut ei saa hõlmata. Aga me püüdsime ennekõike Euroopast leida selliseid värskemaid ja võiks isegi öelda originaalse maid ja võiks isegi öelda ekstravagantse maid töid. Me tahtsime tõepoolest, et, et oleks näha püüdlused, mida kinos tehakse ja me ei valinud eriti filme Libüütide ega vanuse järgi. Aga nüüd tagantjärgi selgub, et, et meil on viis täispikka filmidebüüti on näiteks Taani animafilm printsess. Muide, peale selle, et esimest korda on Eesti film konkursil, mul on hea meel veel, et me saime valida meeletu mis võib täiesti võrdselt võistelda teiste riikide filmidega ja ei pea eesti film põdema mingit alaväärtuskompleksi, aga sel aastal me võiksime ka esimest korda animafilmi seal omaette küsimus, kas kurss peab festivalidel olema mängufilmide konkurss või võib valikukomisjon võtta sinna ka animafilm. Dokumentaalfilme kannis näiteks tänavu oli võetud juba dokumentaalfilm ja animafilme näinud. Näiteks lühifilmifestivalidel seal on kuni 30, minutil hinnatakse filmiliikide järgi ja siis antakse välja Grand Prix. Tähendab, et leitakse, et on võimalik, eri liikidest. Valiti välja parim. Aga tegelikult nende piirid hägustuvad. Ega jah, žanrid hägustuvad ja, ja lõpptulemusena võib seada ülesande, et meie anname teile aega noh, praktiliselt kuni kaks ja pool tundi, ükskõik, missuguste filmi väljendusvahenditega te selle aja ära Sisust absoluutselt kõige eredamaks, näiteks viimasel ajal võib nimetada Puuradit, mis on tehtud dokumentaalfilmi stilistika, eks ole, aga tegelikult on lavastatud mängufilm või kui vaadata Hollywoodist tulevaid action filme, siis tihtipeale nad meenutavad mulle rohkem animafilme sellepärast et ütleme, kolm teie eriefektide kasutamine on juba nii jõuliseks läinud, et tihtipeale jõuguga filmi peategelased on tegelikult loodud arvuti poolt, aga mitte enam inimese poolt. Troll on juba sama, mis on juba animafilmis. Just nii, et ma arvan, et seetõttu teie valik on täiesti igati seaduspärane. Aga ma tahtsin küsida veel seda, et võistlusprogrammiga seoses võistlusprogramm kindlasti annab hea võimaluse tegelikult, kuna on auhinnad ja sellel ajal on hoopis teine prestiiž kutsuda ka väärikaid väliskülalisi tegelikult ja, ja see annab jällegi sellist suurust ja särafestivalile juurde. Et ka see kintset oli teil nagu mõttes ja meeles, kui, kui see võistlusprogramm sai loodud. Jah, võistlusprogramm on õieti festivalil nagu noh, kas ta nüüd päris kui võrreldes linnaplaaniga raekoda on aga ikkagi väike peaväljak. Ja festivali juurde kuulub tänapäeval punane vaip veel üks kümme-viisteist, aga igal juhul 20 aastat tagasi kultiveerib seda ainult kannid festival ja ja auhindade kätteandmine oli selline ja pidulik enamikel festivalidel, aga ma arvan, et see ei ole ainult festivalide väärtustamine, aga see on filmikunsti väärtustamine, et et me saame festivalil esitleda parimaid filme ja parimaid tegijaid. Sellel aastal on festivali peakülaliseks nii Jon, kes kindlasti on klassikaraadio kuulajatele tuttav vast kõige enam filmi Green geim nutumäng poolest ja ta just peaks olema Tallinnas nüüd sellel nädalavahetusel, mil meie saade eetris on. Ja samas teisest küljest ei ole sugugi väheoluline see et žüriis on väga, ütleme sellised silmapaistvad inimesed oma alalt, need ka elutöö preemia, mida PÖFF tegelikult hakkas samuti andma välja alles kaks aastat tagasi. Et ka see väärtustab maailma filmi suurt tegijat, et me alustasime küll eesti filmi esindajatega ka nüüd sellel aastal on agi Kauris mägi kätte jõudnud kord, kus tema saab elutöö preemia. Kahjuks meie suurmeistrit ennast ei näe, sest teadupärast kas ta oma ekstsentrismist veedab ta pigem oma argipäeva rambivalgusest väljas, aga sellegipoolest siiski ja ma arvan, see festivalile kõvasti ikkagi värvi ja sellist sära ja, ja kindlasti kasutada tänapäevaseid väljendeid, niukseid, ütleme, seksikat varjundit juurde ja mõjub nii sponsoritele kui publikule siiski ligi tõmmanud. Aga kui, kui minna nagu võistlusprogrammi juurde, siis rooste väga tabavalt nagu kirjeldasite võistlusprogrammi valikuprintsiipi. Et te tahtsite, et näha seal rohkem selliseid nii öelda ees kõndivaid või, või ees kõnelevaid filme, mis, mis oma selliselt autoripositsioonid oleks karismaatilised kui nii-öelda ja võib-olla ka erinevad, ütleme sellest mainstream istet, filmid, mis, mis näitavad, et kuhu kinokunst on liikumas. Mida te tooksite sellel aastal välja sellest valikust, mida te olete teinud, missugused filmid võiksid kuuluda just eredat Siina kategooriasse? Mul on meeles Mannerheimi filmifestival kus valikukomisjon valis nimme mitte meistrifilme. Ja Mannheimi filmifestival on tänini see paik, kus praktiliselt iga film võiks saada Grand Prix. Meie küll nii äärmuslased ei olnud, aga mulle väga meeldiks, kui publik vaataks näiteks Ungari filmi. Taxi term, jah. Muide, see sai, kas mitte viis kohalikku preemiat Ungari enda filminädalal, see on film, mis on väga intensiivse maalse kan vaaga sinu koos kolmes eriloos, nii sürrealism, nii sotsiaalne satiir kui ka modiaart kehakunst. Siis hoopis mujalt meeldiks mulle kui eestlased, kes on hakanud hindama aasia filme. Vaataksid sellist õrna muinasjutulise meeleolu, filmisündroomid ja sajand, Tai film, see on film, mis on tõesti nagu mälestus nagu kaos ja väga omapärane õrn film, aga siiski väga Meeleolukas ta erineb väga meie harjumuspärasest eelisest filmist ja eriti Ameerika filmist. Ja selle kõrval on ju olemas ka noh, ütleme küllalt viimistletud psühholoogilisi filme, nii nagu türgirõhkkonnad abielu mehe ja naise suhetest, kus väga suur rõhk on ütlematajätmisel, ma ütleksin, et see on isegi mingil moel Ingmar pärimani ja Michelangelo Antoniooni maitsega film. Nii et mul on väga raske üldistada, aga ma ütleksin, et iga võistlusprogrammi film on küllalt hästi isikupäraselt maitsestatud help. Ma vaatan jah, et võistlusprogrammis on nii Hiina kui Tai esindatud, et ütleme, geograafiatundidest on üks paarkümmend aastat mööda läinud, et et kus Euraasia piir, siis läheb. Meil on hea alati võtta Venemaa filme, sest niimoodi Venemaa on seal vahepeal muide, et kartulijuhust, vene film, mängisite sohvrit. Nii absurdikomöödia, nii sotsiaalne satiir kui Hamleti parafraas, kui hea postmodernistlik film ja sealt Aasia ja Euroopa ühendriikidel tuleb alati väga omapäraseid ja häid filme. Aga loomulikult. Meie teadmised PÖFFi meeskonna teadmised loomulikult laienevad, näiteks kinno käis tänavu isegi puusani filmifestivali juba. Aga meie teadmised on Euroopa filmist kahtlemata suuremad kui aasia filmist, aga aasia tuntud kinoriikidest, need on siis Jaapan? Need on Hiina, need on Taiwan, Lõuna-Korea kindlasti Lõuna-Korea, Iraan, nendest me oleme alati saanud ikkagi väga tugevaid töid ja kui saaks nüüd Aasia film iseloomustada, siis siis võiks öelda, et nendes on teatud suund tähendamis sõnalike üldistuste poole. Selline on Iraani film mehed tööl. Ja selline on ka ta krikistani film. Et pääseda taevasse, tuleb kõigepealt surra. Kas võiksite mõne sõnaga lähemalt sellest filmist rääkida, sest tegelikult ma arvan, meie kuulajate jaoks on nagu ka huvitav see sellepärast, et ega me väga palju siiski ei tea nendest filmidest, mis endise nõukogude liidu territooriumil valmivad ja, ja, ja mis filmielu seal üldse toimub, sellepärast et noh, kuskil on kuulda mõnest gruusia filmist kuskil väga-väga harva on võimalik noh, näiteks rahvusvahelistel kaastootmisturgudel näha mõnda Armeenia projekti liikumas näiteks Rotterdamis, aga, aga ega üldjuhul ütleme kuskil need filmid suurt nähtaval ei ole, aga samas, kust te leidsite selle filmi? See film torkas silma ühelt festivalilt ja kas festival ei olnud mittekann? Kallis, on väga palju programme, Kanyson võistlusprogramm, aga nii see on ka regaar. Kuidas tõlkida kindel pilk. Ja sinna oli valitud film. Et pääseda taevasse, tuleb kõigepealt surra. Seal saad rikkistani film. Aga me teame, et Kesk-Aasia riikides on hästi arenenud festivalifilm. Nende oma filmilevi on siiski veel midagi muud. Ja. Näiteks võiks öelda, et selle filmi, režissööri youšeed, uss, Moonovi film, mesilase lend, oli kunagi PÖFFil seitse aastat tagasi seal tuntud mees ja selle filmi produtsent, et saab sellise selle peale raha ka mujalt ja see on ainuke võimalus ka niimoodi filmi teha. Ja vormiliselt on film, et pääseda taevasse, tuleb kõigepealt surra ennekõike ta kõiki film, aga Ta on ka Venemaa film, prantsuse film, Saksamaa Philine, Šveitsi siis, nii et ka selline koostööfilm. Kuid siiski on uss Moonov nii hea ja tugeva käega, et sellest ei tule mingit europudingit, nagu öeldakse, mingit eurofilmi. Mida ma olen märganud, aga paljude režissööride juures, kes võtavad liiga palju arvesse rahalisi nõuandjaid On nõus liialt kergelt minema kompromissidele, võiks öelda niimoodi. Ma segan vahele korraks, ega ta juhuslikult kikki ei ole lõpetanud, et. Oi, see on üks omapärane mees, kes on lõpetanud dušanbee kunstikooli sündinud 1965. Mis ta siis on 41, no ütleme praktiliselt iseõppija siis nii ta on olnud ametis nii stsenaristina on proovinud kätt. Ja harilikult on nii, et kui selline anne kaugelt midagi teeb, siis ta paistab silma ja noh, ta on isegi lavastatud koos filmi ühe korea režissööriga. Aga ma pean jah, tõesti, ütleme, et see on ikkagi ennekõike selline festivali film. Et kommertskinodes, seda ma arvan, ka Euroopas vaevalt tuleb. Jah, kuigi arusaadavatel põhjustel on suurtel territooriumitel ikkagi, ütleme ka festivali filmidele oma publik olemas mis veile vahetevahel tunduda jah, sellise utoopilise unelmana, aga ka näiteks Ameerikas tegelikult on isegi Euroopa ja Aasia autorifilmidel päris suur menu. Kui nüüd natukene vaadata veel selliseid eksootilisemaid riike, siis Filipiinid on ka vaieldamatult tuntud maa, vaid ma arvan filmigurmaanidele et ka see aureusse liituma. Film, Maximoliverose õitseaeg ilmselt ütleb väga vähestele midagi ja, ja samuti režissööri nimi. Et kuidas tema sattus vestlusprogrammi. See ongi õieti selle režissööri esimene täispikk film. Ta tegi nii nagu ikka kõik filmilavastajad enne lühifilme. Seda filmi me märkasime Berliini festivalil mingil moel dokumentaalne lugu ühest poisist, kes kannab ka tüdruku moodi riideid ja on justkui kenake geipoiss, on 12 aastane. See homoseksuaalsus ei saa eriti küll rõhutatud, aga ta on pigem selline tantsides kiitlik. Aga olgu peale, see joon on pigem filmi garneering, mitte olemus, aga film. On väga hoogne ta eksterjööri seks on Manilas lummid ja just sellise Maniila, mitte allmaailma, aga vaeste maailmaelu. Kuhu siis režissöör on pannud sisse süžee, noor poiss, väikese varga või sulilikust perekonnast, kiindub politseiniku, kes tahab poissi kasvatajale moraalseks, aga poissi muidugi ümber kasvatada ei suudeta. Nii et see on selline eksootikaga mõjuv, väga omapärase värviga maitsega vill. Kindlasti on väga huvitavaid filme tulnud sellel aastal ja ka eelneval aastal Balkanimaadest ja kui ma vaatan selle aasta programmi, siis tegelikult Balkanimaadest, Türgist, mida Balkanimaaks tegelikult pidada Türgist, me rääkisime väga-väga põgusalt. Aga, aga noh, ütleme sellistest Ida-Euroopa filmidest, ma näen tegelikult programmis vast ainult tagasinõudja. Fabitski TÖÖ Poolast, mille levi pealkiri peaks olema mujal maailmas kollektor. Ma ise olen mingeid väikeseid lõike filmist näinud, see tundus mulle olevat selline ka ütleme postsovjetliku maailma selline musta huumoriga vürtsitatud kergelt niisuguse realistliku noodiga lugu mehest, kes otsib ka iseennast selles ühiskonnas. Jah, see film on ka ühtlasi küllalt realistlik, veidi melodramaatiline ja tema juures ma rõhutaksin veel seda, et see on ka täispika filmidebüütlavastajast Slavomiir Favitski sai kolm aastat tagasi Tallinnas stiipookealsi festivalil peapreemia. Ja nüüd ta lavastab juba võimsalt ja ja võiks ju veel ka öelda, et tagasinõudja selle pealkirjaga meil on Poola Oscari nominent tänavu. Ja filipiini film, millest me kõnelesime. Maximo Oliverose õitseaeg on ka rahvuslik Oscari nominent. Muide, kui me neid filme valisime, siis me seda veel muidugi ei teadnud. Ja kui nüüd veel üldistavalt tagantjärele vaadata, siis üsna mitmed filmid on Toronto ja Londoni filmifestivali kavas. Aga meie valikuaegu me ei teadnud, mida Toronto London valivad. Nii et see näitab meie ühist maitset. Aga Torontos ja Londonis ei ole, võistlusprogrammis on ka publiku festival, mõlemad on võrdlemisi laiahaardelised, publikufestivalid ja seal võistelnud filmidel on võimalus saada Tallinnas auhind ja üle pea võivad 20-st võistlusfilmist 14 saada Tallinnas. Oma esimese filmiauhinna. See on väga hea tulemus, siiski mul on nagu mõnes mõttes kahju, et Balkani filme on vähesest süst Rumeeniast viimastel aastatel on tulnud minu meelest selliseid filme, mis oma filmi keeleliselt ja ühtlasi ka teemakäsitluse poolest on väga eredad. Ja tegelikult need filmid, kui ma vaatasin teie kataloogi, on on sattunud nii-öelda põhiprogrammi ja seal on väga huvitav rumeenia film, mis kannis lõi kõvasti laineid ja sa ka auhindu director's Fortnight'i kaudu. See oli 12, null kaheksa, Bukaresti järgi, see on väga huvitav see film, mis minu arvates oleks võinud olla võistlusprogrammis, aga ma saan aru ka, et et selline festivali ringi tegemine juba juba mujal maailmas sundis teid ja panema võib-olla esimene põhiprogrammi samamoodi ka vene filmid. Mõned oleks kindlasti väärinud, võib olla võistlusprogrammina näiteks eufooria, mille me jällegi leiame ka põhiprogrammis ja millest me väga põgusalt ka dialoogiga eelmises saates rääkisime, mida võib kindlasti soovitada. Jah, eelmisel aastal avastas maailm rumeenia filmi ja seal oli ka üle hulga aja midagi avastada, härra laser, Esku surm, see oli Tallinnas võistlusprogrammis ja tänavuse filmiga, millest te kõnelesite kell 12, null kaheksa ida pool. Bukaresti no see kellaaeg tähendab käskude lahkumist oma residentsist, eestikeelne pealkiri on, tal oli nii või ei olnud ja see on väga tuntud film. Meil oli tassi valikukomisjonis suur ja pikk diskussioon ja me jätsime. Lihtsalt sellepärast välja, et ta on juba liiga tuntud. Sest et PÖFF on ikkagi aasta lõppu. Noh, ma ütleksin, Euroopa suuremaid filmifestivale. Bratislava on ka umbes samal ajal ja me tahtsime, et võistluste programmis oleksin ikkagi mitte nii toovad tööd, sest seesama rumeenia film oli nii või ei olnud, on olnud kanis kus ta sai režissööride kahel nädalal Kuldse kaamera auhinna. Siis ta on olnud Rumeenias Transilvaania festivalil, Karlovy Varys Torontost Londonis. Temast on ajakirjandus väga pikalt juttu ja lihtsalt liigne tuntus põhjustaski otsust, et me ei võtnud teda võistlema, aga teda võib vaadata rubriigis valitud teosed. Just et vahetevahel ma mõtlen, et Eestini ka, ütleme, praktiliselt siberi lehis maailma teises otsas ja kuidas tegelikult needsamad suurepärased filmid, mis maailmas tegelikult suhteliselt palju kära tekitavad, et meie publikuni siiski jõuaks, et seetõttu võib-olla tõesti on hea, et ühest küljest on olemas võistlusprogramm ja on hea, et on olemas ka põhiprogramm tegelikult, kus, kus need filmid siis siis lõpuks jõuavad ja seetõttu just tahaksingi öelda klassikaraadiokuulajatele. Et kindlasti pöörake tähelepanu ka põhiprogrammile, sest sealt te leiate ka suurepäraseid pärleid. Aga nüüd võistlusprogrammist rääkides veel siis ma leian siit sellise filmi nagu perekonnasõber Paolos orientiire poolt Itaaliast. Itaalia on küll maa tegelikult, kes vaevleb minu meelest tavagi demograafilise identiteedikriisi käes juba mitu aastat üks vaid ma arvan lausa 10, et viimased filmid, mis seal ta on tulnud, on äratanud suhteliselt nagu vähe rahvusvahelist huvi ja on pigem olnud sellise melodramaatika erilise iseloomuga. Et kas see film erineb, ütleme sellisest üldisest voolust, mis Itaaliast viimasel ajal tuleb. Jah, väga paljud Itaalia filmis on väga hea kinematograafilise kultuuriga ja see film, perekonnasõber on nagu must komöödia aga ma rõhutaksin just selle filmi kinematograafilist boonust. Siin on väga omapärane operaatoritöö väga leidlik muusika, nii et see on mingil moel nagu ka isikupärane film, mis ongi selle vooruseks. Just autori nägemus, nagu ma aru saan. Aga siis teisest küljest on jällegi väga tore näha, et suhteliselt palju põhjamaade filme on. Ta on film Taanist, mida te ennist mainisite, täispikk animafilm, printsess, siis aku loo himi ees on esindatud Soome hästi akoloogi neist paistab olevat küll minu meelest selline erakordne sündroom selles mõttes, et, et see peaks olema siis kolmas film tema triloogiast ja esimesed kaks filmi on jooksnud meil ka Tallinnfilmi vahendusel. Kinos Sõprus jäine linn ja siis valge linn, aga see oli tõlgitud eesti, levis veidi teistmoodi jäine valge linn. Tema firmagraafiasse kuuluvad rahutud, mis olid sil. Levatavad ja see on aastast 2000. 2000 jah, kuuvalgel Uudemol kaks paha maa ja Valgoinil kaubungi ehk jäin, olin jest. Ja mis oli inglisekeelse leeber Frozen siit sellepärast tekitaski jah, minust suure väikese segaduse, et paha maa just ja jäine linn on, ütleme, selle nii-öelda triloogia esimesed kaks osa, kus siis tegelikult filmi peategelaseks on nii-öelda väike inimene võib-olla niisugune Dostojevski, lik, väike inimene ja, ja siis noh, ka selline võib-olla veidi sürrealistlik sotsrealism tema ümber ja ta on osutunud üllat tuslikult edukaks filmifestivalidel akoloogi mees oma filmidega ja üllatuslikult hästi, ega tegelikult need filmid, mis ka sellist laiemat kinopublikut ju ei peaks ometigi huvitama, et ka kinodes nad lähevad tegelikult päris hästi. Et selles mõttes on hea meel tõdeda, et selline noor režissöör, kes teeb tegelikult sellises põhjamaises traditsioonis neid filme ikka selline halli inimese hall elu nii-öelda. Aga, aga ta teeb neid siiski mingisuguse sellise sisemise säraga. Aga jah, ja temas on seda soomlasliku sisu ja jõudu. Et võib öelda isegi, et tema puhul on tegemist mingi uue lainega tegelikult, kui vaadata nüüd nende viimaste filmide edu filmifestivalidel sest ükski teine režissöör järjepidevalt, no ma ei räägi muidugi haagi Kauris mäest, eks ole, tema on ju nii-öelda sinna eliitklassi kuuluv lavastaja on siiski tegelikult ütleme sellest regioonist tulnud välja, sest tegelikult on väga palju filme taanist olnud järjest, mis tegelikult ka dogma järellainena tõi meieni väga palju huvitavaid lavastajaid, kes siiski olid nii-öelda nagu muusikaski on need noh, nii-öelda van play tegijad, et sisend ühekordse filmiga saavutasid sellise tähelennu ja pärast seda kadusid kuskile ära. Aga, aga loogiline ja puhul on tõesti näha, et ta järjepidevalt nüüd oma järgmiste filmidega siiski on festivalide ja tegelikult ka kinopubliku huviorbiidis. Et selle ja tõesti on nagu hea meel. Ja teisest küljest vaadates võistlusprogrammi peab rõõmustama muidugi eelkõige Eesti üle ja peab rõõmustama, aga tegelikult Leedu üle. No kust ei ole ka nüüd ühtegi mõistlikku filmi ikka päris pikka aega olnud, et seal on olemas oma tipud Šaruna, Sparta Se kui ka Nawasaitise näol ja siis nüüd siis vill suunas, kes ka oli tegelikult kannis väga nähtaval kohal oma filmiga, on, on meie võistlusprogrammis Ruus, miks. Ka Leedus, nii nagu Lätis, nii nagu Eestis on vähenenud filmi tootmine ja sellepärast ka vähe šedöövreid ja kolmest riigist torkavad meeldivalt silma mitte nii paljud filmid ja meil oli meeldiv võimalus ometi saada ühest Balti riigist võistlema film, mis on omapärase nägemisega veidi õrn. Ja kui ma seda nägin esimest korda, siis mul jäi mulje, et see on justkui Itaalia või isegi prantsuse film. Nii et tegemist on uue põlvkonnaga Leedu ja üldse balti filmi tegemises. Mul oli hea meel saada võistlema esimest korda. Balti film ja meeletu saime me võistlusprogrammi kõige viimasena. Ja kõige huvitavam on see, et ainevald on sarnane. Mõlema filmi tegelased väsivad sellest rabelevast argielust ja tahavad minna kuhugi eemale. Et leida ennast meeletut. Me teame filmis, sina olen mina. See on Leedu film, läheb arhitekt, peategelane ära tüdinud metsa ja ehitab endale puu otsa. Maja pillitiitrites ei ole küll öeldud, et analoogiline romaan on olemas. Parun puu otsas, itaallase Itaalo Calvino kirjutatud, aga see romaan on veidi teine. Viide oleks võinud olla. Aga ega sinna puu otsa ei saa ju eluks ajaks jääda. Nii et oleks päris huvitav võrrelda. Leedu. Ja Eesti filmirežissööri käekirja ja ka, kuidas see analoogiline konflikt lahendatakse. Igal juhul on mul hea meel, et, et me saame öelda Balti filmifestivalil, mida juugaabefon võistlevad Baltifilmid. Ja kahju jah, et meil neid filme kolmes riigis Nile tehase. Aga see tähendab ju, et Euraasia võistlusprogramm Tallinna Pimedate Ööde filmifestivali raames pakub tõesti pilku ütleme Soomest kuni filipiini ideni ja pakub väga erinevaid ja väga huvitavaid pilke ja tõestab taas seda, et et inimesed tegelikult siinsamas väikesel maakeral mõtlevad tihtipeale ühtemoodi. Aga see, kuidas need mõtted meieni jõuavad, on väga huvitav ja, ja erakordne lavastajat silmade läbi ja selles protsessis saatega teie osaleda. Nimelt valida parimat PÖFFi filmi, et iga kord, kui te lähete filmi vaatama, siis on hääletussedelid võistlusprogrammi parimad filmid valib välja küll auväärne žürii aga sellegipoolest on ka teil võimalus kaasa rääkida oma filmi valikul. Ja nagu te meie saate alguses kuulsid ja siis juba ainuüksi mängufilme on PÖFFil üle 200 ja pigem tekib tõesti taas PÖFFi puhul see probleem, et tahaks väga palju näha, kõike ei jõua. Aga loodame, et järgnev aasta toob lohutusega selles osasid. Meie väärtfilmilevitajad on muutunud aktiivsemaks. Et me näeme oma naabrite filme ka teleekraanidel, siin osas aitab meid vaieldamatult Eesti televisioon oma valikuga kui ka kinolinal aina enam ja enam. Ja ega siis midagi muud kui leidke aega ja veel järgneva 10 päeva jooksul kindlasti. Vaadake mida on öelda teistel inimestel mujalt territooriumitel. Kui kalli festivali võistlusprogrammi valitakse harilikult jupiterile tööd ja kui Jupiterid on vormis ja neid töid on palju, siis on kani festival hea Berliini festival teed panuse headele poliitilistele filmidele ja mida ma olen oma haarde poolest võrrelnud Berliini festivali mingil moel seab oma võistlusprogrammis esiplaanile isikupärased karid kelle töödest kokku peaks moodustuma siiski see kinematograafiline Põltsamaailm, mis aastal 2006 toimib ja on loomulik, et siin on ülekaal nooremate inimestetöödel ja need tööd on siiski ka viimased. Nii et minge siis ja nautige PÖFFi, järgnevad 10 päeva, tänan teid kuulamast, stuudios oli ärina sildas ja saatekülalisena härra Jaan Ruus.