Nüüd kuulete Ave Tupits saadet varavidaja. Tere, hea klassikaraadiokuulaja, mina olen Ave Tupits ja mul on suur rõõm teiega taas kohtuda. Lükates ümber arvamust, et folkloor on vaid vanemate inimeste pärusmaa tuleb täna juttu lasteaia noorte pärimusest ning selleks olevat stuudiosse palunud kaks noort daami. Piret Voolaid, tere ja Astrid Tuisk, tere. Ja te olete mõlemad Eesti kirjandusmuuseumist. Tegelikult peaksin tegema ühe täpsustuse, olete mõlemad ka emad, seega kogete kaasaegset lastepärimust otseallikatest jumalast kohal. Aga ma sooviksin hoopis alustada küsimusest midagi vanast lapsepõlvest, mäletate sellist, mida folkloristid liigitavad lastepärimuse alla? Kui nüüd. Oma lapsepõlvest rääkida siis, Ave, küsin sinu käest kõigepealt. Osta elevant, ära isu. Kõik ütlevad, et ei soovi, aga osta elevant ära, aitäh ei taha. Kõik ütlevad, et aitäh ei taha osta, elevant ära osta, ise kõik ütlevad, et osta, ise magas ta element ära. Ilmselt võiksime päris pikalt jätkata. See on siis minu lapsepõlvest hästi meeles. Et sellised sõnamängud on meieealistel kõigil tuntud juba lapsepõlvest ja mina mäletan seda, kuidas me rääkisime pimedas ruumis anekdoote, õudusjutte piilusime läbi uksesilma teise ruumi ja nii olid need õudusjutud veelgi õudsamad. Ja minul oli just väga huvitav see, et kui me hakkasime lastefolkloori koguma siis seal koolis, kus mina õppisin, tulid täpselt samasugused jutud olid täpselt samasugused mängud nagu mina olin oma lapsepõlves mänginud. Mina vist peaksin ka ütlema, mida mina mäletan oma lapsepõlvest ja ja kui ma seda saadet ette valmistasin, siis tuli tõdeda, et ega eriti ei mäletagi. Aga teatud liisklugemised või sellised paroodia, laulud, mutivana solgitorus ja, ja mingisugused sellised meie oleme Tallinnast, me maksame. Et need kõik on minu mälus rohkem kooliajast ja seostuvad ka väga paljuski just selle ajaga. Sellisest varasest lapsepõlvest ma arvan, kõige eredam mälestus on minul hoopiski see, kui ma kogu aeg tahtsin kuulda raudu, kui heeringas elas kuival Maal. Sest ma kuulasin seda juttu mitte kui laulu ja ma tahtsin seda kuulata leile veel. Aga kui nüüd rääkida lastepärimusest yldiselt, siis eelseid arenguid või muutusi lastefolkloor lapse kasvades läbi teeb, et kust, kust alates võib siis öelda? Sellel lapsel on juba folkloor või kas saabki seda öelda? No mõistet lastepärimus on aegade jooksul väga erinevalt käsitletud nii laiemas kui ka kitsamas mahus ja laiemas tähenduses tavaliselt kuulub siia nii laste endi seas ringlev ja, ja teisenenud kui ka täiskasvanutelt lastele suunatud pärimus. Ja nüüd kitsamas tähenduses mõeldakse siis lastepärimuse all selliseid spetsiifilisi pärimusliike, mida lapsed ise väga innukalt kasutavad. Need on siis just igasugused paroodiat, absurdilood, näiteks laste salakeel, millest teinekord täiskasvanud ei ei pruugigi üldse teadlikud olla. Aga laiemas mõttes on siis lastepärimus kindlasti pidevalt suhtluses täiskasvanute pärimusega. Jah, ja sinu jutust tuli ka välja see. Vanemal ajal just mõisteti lastepärimuse ajal seda, mida täiskasvanud lastele laulsid, lugesid, mis mänginud lastega tegid ja sellepärast me oleme ka vahel nimetanud lastepärimust just koolipärimuseks, et anda edasi seda, et meie mõtleme seda pärimust, mida lapsed ise on loonud. Veise kasutavad lastepärimuses on nüüd mitmeid selliseid iseloomulikke tunnuseid mida uurijad on välja toonud. Et kuigi lastepärimus hästi palju kasutab igasugust uut materjali, mis meile jõuab internetti televisiooni vahendusel, siis siiski tugineb ka raste pärimustraditsioonidele. Ta on põlvest põlve edasi antud ühelt laste põlvkonnalt nii-öelda teisele laste põlvkonnale ja läheb kolmandale edasi. Samas varieerub lastepärimus ulatuslikult nagu mujalgi pärimuse pole sellist üht kindlat vormi lastepärimuses mille järgi saab öelda, et täpselt see salm on õige ja teine on vale. Ja ka teised sellised omadused, mis iseloomustavad kogu folkloori, iseloomustavad ka lastefolkloori. Aga on ka mõned erijooned. Näiteks on räägitud, et raste pärimus on väga meelelahutuslik, väga lõbus. Et, et seal ei pöörata niivõrd tähelepanu sellistele tõsistele teemadele või kui pööratakse, siis tehakse seda läbi nalja. Ja ma võiksin veel lisada, et lastepärimus erineb kindlasti täiskasvanute omast ka selle poolest, et ta on, ta ei esine ainult verbaalsel kujul, vaid väga sageli on lisaks sõnalisele loomele seal igasugune füüsiline tegevus. No alustame sellest, et imikut tavaliselt laulude saatel hüpitatakse, juba algklassides on tüdrukutel omavahel plaksutamis mängud ja nii edasi ja nii edasi. Näiteid võib tuua päris palju. Ja üheks selliseks põhiteemaks võiks öelda, lastepärimuse juures on antiautoritaarsus see tähendab seda, et taunitakse pilgatakse täiskasvanute maailma väärtushinnanguid. Et lapsed justkui jama pärimuse läbi kinnistavad, seda oma mina, et mina olen laps ja mina saan nüüd täiskasvanutele nii-öelda ära teha. Ja üksteise üle trumpamine üksteise pilkamine on ka samas väga iseloomulik just laste pärimusele. Nüüd võib siis öelda, et lapsed läbi oma laulude, mängude, igasuguste paroolide ja muude vigurite määravad iseennast ja teisi, Jabivad tundma elu ennast. Kindlasti just nii see ongi. Saastrid mainisid enne hästi sõna salm mis tuletas mulle kohe meelde, et mina näiteks oma nooruspõlvest või oma lapsepõlvest ei ei teadnud ega mäletanud sallikute omamise kommet enne, kui ilmus üks lasteraamat kus oli juttu salvikutest ja seal oli ka üks üks konkreetne, sai ära toodud. Ja peale seda vähemalt ma tagantjärgi teen selle järeldusel peale seda meie klassis tekkis eks salmikute buum, kus kirjutati eriti just ühte seda sellest raamatust pärit luuletust või kust mina seda tundsin ja kirjutati ka teisi luuletusi, salmikesi lauseid joonistati mälestuspilte, et kui sa rääkisid sellest, et lapsed omavahel võtavad ja edastavad folkloori ja nad võtavad seda üle, aga täiskasvanutel, siis, siis leitakse ka igasuguseid muid jah, küll täiskasvanute poolt pakutud vahendit, näiteks raamat. Et täiendada oma oma pärimust. Jah, ega ei saagi ju kindlat piiri tõmmata, see lastepärimus on täiskasvanute pärimus, et need on omavahel segunenud. Lapsed võtavad tõesti üle täiskasvanutelt näiteks mitmed vaimujutud ja kummitusejutud, mida me oleme lastelt lindistanud, siis nad kohe ütlevad, et jah, et aga minu ema rääkis, minu tädi rääkis, seal räägiti seda, et nad võivad küll seda omamoodi rääkida, võib-olla lihtsustada võib-olla mingid vaatenurgad ümber sõnastada, aga, aga jah, et, et see seos täiskasvanute ja lastepärimuse vahel on täitsa olemas. Aga salmid, mida kirjutatakse salmi albumites, on tegelikult enamuses väga vanad. Näiteks lihtne salmike, ela ilmas kui lind, pea meeles ka mind. Mitmete variatsioonidega on tuntud juba meie vanaemadel. Ja näiteks rahvaluule arhiivis on päris palju 19. sajandi lõpu 20 sajandi alguse salmialbumeid ja need nii väga ei erinegi tänastest Salme albumitest. Kas siis võib, võib öelda, et on tõesti üks osa sellist pärimust, mis, mis ei muutu vaid teda antakse edasi just just sellisel kujul, kui, kui teda kunagi keegi luu on tahtnud. Kindlasti. Tean väga muutumatu folkloori salmikud. Ta ei salmide osa, aga sarnikute puhul on ju väga huvitav just see, mismoodi tänapäeva massikultuur on ära kasutanud sellel salmiku traditsiooni. Tänapäeval on ju võimalik poest osta valmis trükitud salmik. Viimasel ajal on selle nimeks pealkirjaks minu sõber. Kuhu on siis juba selline ankeet ette täidetud? Lapsel on vaja ainult vastused kirja panna oma nimest kuni lemmikasjadeni lemmik lilladeni lemmiktoitudega ja saime osaks on jäätud lihtsalt tühi pool lehekülg ja kuhu siis laps saab? Saime kirjutada või siis vajadusel tahtmisel joonistada ise mõne pildisõbrale, nii et selline uutmoodi vorm on Saimiku traditsioonile täiesti olemas. Mart Laar võtab koosolekul sõna mis räägivad ja et me oleme seni kogu aeg kuristiku ära seisnud, aga nüüdseks oleme pika sammu edasi. Me siin nüüd vaheldumisi räägime natuke nooremate laste folkloorist, natuke vanemate laste folkloorist tagant, kas annad tõmmata aga mingisugust piiri noore ja täiskasvanu folkloori vahele või kas annab määrata ära seda aega, kui kui noore pärimus ei ole enam noorte pärimus, vaid juba täiskasvanu? Pärimus? Sellist täpset piiri kindlasti tõmmata ei saa. Sellepärast et oleneb sellest, kellega see noor või siis juba täiskasvanu suhtleb ehk missugusesse rühma ta kuulub ja seetõttu ka folkloristid räägivadki viimasel ajal mitte ühe rahvapärimusest just, vaid ühe sotsiaalse rühma pärimusest. Et ütleme, kui see noor käib kuskil trennis või mängib mingis ansamblis koos täiskasvanutega, et siis ta kindlasti suhtleb nendega, ei kuulub nende rühma ja vahendab seda pärimust, mida nemad räägivad. Ja ja huvitav on ju sealjuures ka see, et lastekultuuri ennast või lastefolkloori ei saa ju ka käsitleda ühtse tervikuna, sest igas sellises suuremas laste grupis võib olla palju väiksemaid kellel on siis oma sõprussidemed ja ühine huviala ning tekib vastavalt sellele ka kohe oma pärimus. Samamoodi on ealised piirangud, sellepärast et kuueaastane laps ei mõista kindlasti seda anekdooti või ei saa sellest naljast aru, millest saab aru näiteks teismeline ja mida räägib teismeline, kusjuures mis, mis samas ei välista seda, et, et see kuueaastane ei püüa järele rääkida. Ta kindlasti räägib seda omast kohast järele. Ja kindlasti on huvipakkuv veel see, et ka sugu määrab. Jah, et tüdrukutel ja poistel on erinev pärimustüdrukud ja poisid räägivad eri asju, mängivad isegi erimänge. Aga ma tahtsin veel Piret jutule lisada seda, et tänapäeva lastepärimuses on just iseloomulik ühtlustumine. See tähendab seda, et kui varem õisi Kirde-Eesti lapsed rääkida hoopis teisi asju kui Saaremaalapsed, Hiiumaa lapsed, hoopis teisi asju, kui Võrumaalapsed siis tänapäeval üha rohkem see pärimus, et ei muutu ühesuguseks Eesti piires, vaid muutub ühesuguseks kogu maailma piires. Et needsamad keerdküsimused, needsamad anekdoodid, isegi laulud ja salmikesed kasutatakse, oli inglisekeelseid salmikesi, kui ka tõlgitakse need eesti keelde, et need muutuvad üha sarnasemaks. Ja kui ma 92. aastal tegime küsitlust laste folkloorist, siis sealt tuli väga hästi välja, et suur osa mänge näiteks oli meile tulnud ida poolt Venemaalt. Neil oli kassiks lõigukene seal venekeelset teksti. Nagu muu folkloori puhul võib öelda, et ka lastepärimus on meil väga omapärane seetõttu, et me asume sellisel geograafilisel kohal, et meile tuleb nii lääne poolt kui ida poolt tavaid pärimusaineid, mida siis meie lapsed kohe omaks võtavad ja vahel omamoodi ka nii-öelda töötlevad. Omamoodi räägivad, noh nagu näiteks seesama Juku. Et me teame ju, et soomlastel on pikugalle venelastele Vootška, meie lapsed on selle poisikese üle, annate poisikese nimetanud Jukuks näiteks kolme rahva anekdoodid, kus meil on tegelastena eestlane, sakslane, venelane ja nii edasi. Seetõttu on meie asend väga huvitav ja ka meie pärimus on väga huvitav. Seda ei ütle mitte ainult meie eesti folkloristid, vaid ka meie kolleegid välismaal on seda öelnud. Kas sellise üldise ühtlustamise üheks suureks põhjuseks võib öelda, et on internet? Üheks suureks kindlasti internet ja laiemalt kogu meedia, ka ajakirjandus, televisioon. Ilmselt ka uued lasteraamatuid? Jah, kindlasti raamatud. Aga miks on lastepärimuse kogumine ja elushoidmine üldse aktuaalne? Kellele see tähtis on? Võiks ju lasta lihtsalt lapsel laulda ja mängida ja olla, miks seda on vaja uurida? Jah, see on oluline, see on oluline meile ja see on oluline ka lastele endile sellest, et see on oluline lastele endile. Me enne juba rääkisime, ta aitab lapsel oma mina kujundada, aga kogu see lastepärimus väljendab ja kujundab ka pärimusrühma ennast, see tähendab, et ta väljendab selle pärimusrühma maailmavaadet, kui ka kujundab seda maailmavaadet. Et seetõttu on see väga oluline ka meile, täiskasvanutele, et me saaksime teada selle pärimusrühma ehk siis laste mõtetest, tunnetest, mida nad ühest või teisest asjast arvavad. Seal ei kehme tervaskatusse, lind lendas kätüssele, saba, jäägin, tõmbas saba lahti, niuke kinni, tõmbas noka lahti, saba, jäägin, tõmbas saba lahti, nõkke kin, tõmbas noka lahti, sabajäägi sabavähki kinni, tõmbas noka lahti, saba, jäägin, saba lahti, nokk kinni, tõmbas noka lahti, saba, jätsin saba lahti, niuke kinni, tõmbas noka lahti saba, jälgin. Rääkides üldse lastepärimuse kogumisest, siis Eestist. Ma tean, et 1938. aastal toimus üks suur lastepärimuse kogumine Walter Andersoni juhendamisel ja Iirimaal aasta enne toimunud kogumiseeskujul. Ja samuti toimus suurkogumine üheaegselt Eestis ja Soomes 1992. aastal. Aga mis on toimunud vahepeal? Jah, aastatest 1921 kuni 1939 tõesti pärineb Walter Andersoni ülemaailmselt tuntud rahvaluuleteadlase ning Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli esimese professori lastelaulude kogu. Just nimelt laste lauludeks nimetati tollal lastepärimust. Termin lastefolkloor tuli mõnevõrra hiljem samuti nagu terminit lastepärimus laupäeval isegi soovituslikult lastekultuur. Walter Anderson on ka ainus, kes on Tartu Ülikoolis ja Eestis üldse pidanud loenguid kõrgkooli loenguid lastepärimusest. Juba 1000 922923. Olid on loengutsükkel eesti laste salmikud ja lastelaulud ja õigupoolest just selle loengutsükli pärast tema Eestis lastepärimust koguma hakkaski. Ta tuli ju Eestisse 1920. aastal ja ütles, et Eestis on küll väärikad rahvaluulekogud, aga vähe on pööratud tähelepanu lastele laulude ja lastefolkloori uurimisele. Et tema üks eesmärke oli siis mõneti seda kohta täita. Ja tema meetod oli väga huvipakkuv. Nimelt käis Anderson vähemalt kogumise algusjärgus ise koolides kohapeal, pidas õpilastele loenguid folkloorist ning lasi järellastel küsitluskavadele vastata ja küsiski ta põhiliselt lastelaule. Liisk, lugemisi, sõrmenimetusi näiteks ja sageli on tema koguda päevalgi, Andersoni lastelaulude koguks nimetada teatud sellest on siis näiteks tuttavad laulud, Aadamale oli seitse poega. Mis siis kell üks muna küps kelgaks, karjalaps ja kooliõpilaste abi on kogumisel kasutanud Eesti rahvaluule arhiiv väga erinevatel aegadel. Näiteks 1900 kolmekümnendatel aastatel on kogutud arhiivi laste hirmutisi. See on siis teateid olendite kohta, kellega täiskasvanuid hirmutasid lapsi. Laste ilmutiste kohta on näiteks ka põhjalikum uurimus ERGO Västlikult. Magistritöö ja näiteks 1934. aastal oli rahvaluule arhiivis suurem mängude kogumine. Just Richard Viidalepa koostatud küsitluskavade alusel. Agaa plaani terasest ja mitmekülgsest laste oma pärimuse kogumisest võib Eestis rääkida alates 1970.-test aastatest ja tollased küsitlused, intervjuud ja filmimaterjal olid rohkem siis suunatud ka folkloori nõndanimetatud taustaandmete saamiseks jälgisid folkloori leviku tingimusi kui pärimuse kandjaid koolilapsi endid. Viimane suurem selline kogumisaktsioon leidis aset 1992. aastal soome ja eesti folkloristid ühisettevõtmisena. Nii et sellise rahvusvahelise koostööna see siis toimus. Ja Soomes osales projektis 2200 õpilast, kellelt saadi pea 4000 lehekülge vastuseid. Ja üle-Eestilise kogumisvõistlusega käigus laekus Eesti rahvaluule arhiivi üle 27000 lehekülje rikkalikku ja väärtuslikku õpilasfolkloori. Peaaegu 2000-lt pastajalt. Kogumisel kasutati küsitluskava õpilastelt oodati anekdoote oletusi, naljaküsimusi ja ülesandeid, vanasõnu argiarvamusi ja kõnekäände paroole hirmu ja absurdijutte paroodiaid laule, salme siis mitmesuguseid ennustamisviise samuti salmiku, kaustiku ja sõbraraamatute duaari ja muid harrastusi, kombeid, Koerusi, mis lastefolklooriomased ning mänge. Sellest 1992. aastal kogutud lasteaia kooli pärimusest on avaldatud ka hiljem rida uurimusi. Niisiis Faclaristidelt endilt kirjutatud selliseid veidi teaduslikumaid uurimusi kui ka lastele tagasi sidemeta, olles koostatud populaarseid allika väljaandeid, nende endi materjalist omal ajal olid siis väga populaarsed näiteks Eda Kalmre koostatud banaanil on nohu samamoodi siin Astridi erinevate rahvaste anekdootidest koostatud kogumik neeger päevitab. Siis on ilmunud ka keerdküsimustest elevant külmkapis ja laste pilte mõistatustest. Kaelkirjak akna taga. Tolleaegne situatsioon oli väga sooduslastepärimuse kogumiseks, kuigi poodides polnud vahel saada vihikuidki, oli seda suurem huvi pärimuse ja lastepärimuse vastu, sellepärast et ka lastepärimus moodustas ühe osa nii-öelda veidike sellisest salastatud folkloorist, mida nõukogude ajal sageli ei tohtinud ja ei saanud rääkida. Ja üks 92. aasta märksõnadest oligi poliitiline tot, mida laekus siis tõeliselt palju. Samas olid meile jõudnud just lastepärimuse nii-öelda uued vormid, grafiti näiteks niinimetatud koopia, huumor, kus siis koopiamasinad olid olnud ja sellega paljundati selliseid paberi peal naljakaid lauseid või naljakaid pilte. Ja kõike seda õnnestus meil tookord koguda. Ja väga vastutulelikud olid nii lapsed kui õpetajad. Nii lapsi kui õpetajaid tuleb tänada selle eest, et meil tõesti esinduslik kogu kokku sai. Te mõlemad olete ise käinud ka vahepeal laste folkloorijahil. Millised on teie uue maja kogemused? Uuema aja kogemused on väga põnev. X alustada sellest, et siin koolipärimuse järjekordne suurkogumine leiab aset 2007. aasta esimesest märtsist kuni 15. aprillini, et selle nimel me praegu töötame. Selle korraldajad on Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiiv ja folkloristika osakond ning Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool. Aga enne veel, kui me kogumisega pihta hakkame, on siin juba 2006. aasta ehk selle aasta kevadel aset leidnud päris mitmed kogumisaktsioonid. Pilootprojekti korras on kogutud koolipärimust näiteks Soomest roju voori algkooli eesti klassi 10-lt õpilaselt kevadel. Seal olin ma seotud Ahvenamaa Põhjamaade Instituudi eestvedamisel korraldatud lastepärimuse projektiga mille eesmärgiks oli koguda kolmelt Läänemerepiirkonnalt lastefolkloori, seda siis Ahvenamaalt, Kotlandilt ja Eesti endistelt Rannarootsi aladelt. No selle kogumisaktsiooni eesmärgiks oli välja anda naljakogumik mis septembri lõpus ka ilmus. See on siis rootsikeelne kogumik, milles Eesti materjal on nii rootsi keeles kui ka eesti keeles. Selle kogumiku pealkiri on deva areng, ook Teebar poengen. Ehk siis eesti keeles elas kord üks lehm ja ongi kogu lugu. See on siis eks naljakene rootsi lastepärimusest. Aga kui need Eesti paralleele otsida, siis Eestis on selle väikse nalja vastaks. Elas kord üks käbi ja anekdoot sai läbi. Tänase saate helimaterjalid pärinevad samuti rahvaluule arhiivist. Need on kogutud siis viimase 10 aasta jooksul ja värskemad sellel kevadel. Vormsist jana Rootsist. See on väga ilus laul. Praegu on käsil mitmed pilootprojektid. Me koostasime uue küsitluskava, täiendasime seda 92. aastal koostatud küsitluskava ja praegu on vastused saabunud mõnest koolist paaris koolis käibel kirjutamine. Nii et kuidas on laste kloor muutunud võrreldes 92. aastaga? Sellest me praegu rääkida ei saa, sest materjal ei ole veel koos. Ilmselt tuleks siin praegu ära mainida ka pilootkoolid ja, ja õpetajad, kes on selle asja endale südamesse võtnud näiteks Jäneda põhikool, õpetaja Mai Ants Antslerimine, Gümnaasiumi õpetaja Liivia Rebane, vanalinna hariduskolleegium Krista Nõmmik ja Mart Reiniku gümnaasiumist õppealajuhataja Talvi Adamson ja Mare kamm ja aga kui palju on plaanis üldse koole kaasata, sellesse kogumisse? Kogumisse on kavas kaasata kõik koolid, kes meil osalesid juba 1992. aasta koolipärimuse kogumise aktsiooni käigus. Aga kuna see küsitluskava ilmub kindlasti ka meediaväljaannetes. Me teeme reklaami sellele aktsioonile kindlasti Õpetajate lehes siis on absoluutselt kõik huvilised kõik õpetajad, kes vaid viitsivad ja kellel on head tahtmist kindlasti oodatud korraldama seda küsitlust ja kaasa aitama sellele küsitlusele oma koolides, saatma materjali kirjandusmuuseumisse. Ja oodatud on ka nii-öelda üksikosavõtjad. Ehk siis lapsed, kes isekodusse jälle kesitles kavale vastavad ja miks ka mitte täiskasvanud, kes meenutavad oma lapsepõlve, nagu meiegi siin saate alguses tegime ja selle küsitluskava võtavad endale ette kirjutavad seda, mida nemad lapsepõlves kogesid, mida nemad rääkisid või laulsid mida see küsitluskava endast kujutab. Põhiteemad on jäänud samaks, lisatud on küsimusi interneti kohta, suhtlusportaalide kohta, arvutimängude kohta, meili ja mobiiltelefoni teel leviva folkloori kohta. Ta. Ja lisatud on küsimusi ka laste gruppida, ehk siis laste oma rühma kohta, et kellega suheldakse, mida tehakse. Mis jutt, et omavahel räägitakse ja natuke küsimusi lisatud ka taustaandmete kohta tähendab ei ole küsitud seda, et mis mänge te mängite vaid seda ka, vaid on küsitud, et kus te mängite, kellega te mängite. Küsitluskava on päris pikk ja põhjalik, aga sellest ei tasu ära kohkuda. Me eeldame seda, et tervet küsitluskava ei jõuagi võib-olla üks laps vastata. Ja kui siin küsitluskava punktid täpsemalt ära nimetada, siis esimesed punktid on vaba aeg ja sõbrad, naljad edasi arvuti ja televisioon, näiteks hirmud, uskumused ja ennustamised ja lõpetades tähtpäevade ja pidudega ja muidugi laste seas väga oluliste mängudega, mis on siis ilmselt 1992. aastaga võrreldes juba väga palju muutunud. Et väga paljud mängud on virtuaalkeskkonda kolinud, on tekkinud väga huvitavaid rollimänge, mida tol ajal ei olnud. Ja kui nüüd õpilane võtab selle küsitluskava kätte siis ta võiks vastata korralikult ära ühe teema. See tähendab, et ta hakkab kirjutama tähtpäevade teemad ja ta kirjutaski selle põhjalikult lõpuni. Et me ei oota vastuseid, ainult et meil koolis täidetakse valentinipäeva, meid, me tahaksime ka teada saada seda, kuidas seda tähistatakse, mida siis selga pannakse, mida tehakse. Et sellist põhjalikumat vastust nendele küsimustele. Ja see aktsioon hõlmab siis õpilasi alates neljandast klassist kuni gümnaasiumi lõpuni 12. klassini välja. Meil on mitmeid häid sponsoreid ja me loodame, et nende abiga saame lastele toredad auhinnad. 92. aasta aktsioon lõppes meil ühiskülastusega Helsingisse käisime ka Ühe grupi lastega Baltica folkloorifestivalil. Ja ka see kogumisvõistlus peaks saama sellise toreda lõpu, ehk siis me nende lastega, kes meile on kirjutanud, tahame kindlasti kokku saada. Kui sellist materjali koguneb väga palju, siis kuidas te seda hindate ja kuidas te seda au hindate? Sest iga vastaja vastus on ju omaette väärtus. See on raske küsimus ja kindlasti ei käi see auhindamine nii et me loeme kokku leheküljed mitu leheküljed, Ta on iga laps kirjutanud ja anname auhindu selle järgi, kellel on rohkem lehekülgi kirja pandud, see käi nii. Ka eelmine kord tegime me nii, et valisime välja 20 meie arvates paremat tööd võtsime arvesse tõesti ka lehekülgede arvu, aga just ikkagi sisu. Et pigem on siis ikkagi kvaliteedi ja kvantiteedi suhese määraja mille järgi me auhindame Jah, et mida laps ikkagi oma kogemustest kirjutab ja mida ta oma kogemustest oskab edasi anda, me arvestame just seda, et mitte ei lähe arvesse, see, ta egopeerib internetis anekdoote kindlasti mitte. 2007. aasta koolipärimuse kogumise aktsioonil on ka oma kodulehekülg, mis asub aadressil www folklare. Ee kaldkriips. Väikesed tähed kaob, Me me paneme sinna välja küsitluskava, me paneme sinna välja juhendid õpetajatele, sest just õpetajates näeme me enda kõige paremaid abilisi. Õpetajatel on võimalik oma ainekavadega siduda võib-olla seda küsitluskavadele vastamist. Nii et miks mitte seda kasutada ka väikese folkloori õppimise tunnina. Mis juhtub selle kogutud materjaliga edaspidi kas pannakse arhiivi, kas ta sinna jäädki? Või on seda huvilistel võimalus ka näha lugeda? See pannakse arhiivi ja ta jääb sinna, kuid huvilised saavad alati seda sealt vaadata. Ja kindlasti on plaanis selle materjali põhjal nii nagu ka 92. aasta koolipärimuse kogumise materjali põhjal anda välja esmalt võib-olla lastele endale tagasiside mõttes tekstikogumike fantaloogiaid. Aga kindlasti on siin uurimist Faclaristidele küll ja küll ja küll. Selle laste kirjapanekute juurde jääb kool, lapse nimi ja see jääb arhiivi igaveseks. Nii et soovi korral võib laps kunagi hiljem tulla ja küsida ja vaadata seda, mis ta kunagi koolis on kirja pannud. Jah, nii laps kui tema lapsed, kui tema lapselapsed. Nii mõnigi 92. aasta koolipärimuse kogumisel vastuseid saatnud laps on tänaseks juba ise emaks isaks saanud. Nii et miks mitte, kui ta seda mäletab, et ta kirjutas meile ei astuda ka kirjandusmuuseumist läbi, jai ei tuleta meelde, mida ta kirjutas. Kindlasti jälgitate kirjutama ka oma lapse. Kas teil on oma kogumisretkedest ka mõni põnev lugu rääkida? Lapsed on olnud alati väga vastutulelikud ja kui nad aru saavad, mida me tahame, nad alati nõus väga heal meelel rääkima meiega. Nad näitavad ära ka kõikuma, joonistused räägivad ära oma kodu, lemmikloomad, mida nad vabal ajal teevad kus nad trennides käivad, nii et lastega on väga tore juttu ajada. Ja see aines on väga oluline, sellepärast et et see iseloomustab kindlasti seda kultuurikeskkonda, milles laps kasvab mis on väga tihedalt ja selle pärimusega või, või selle suulise repertuaariga seotud. Tal oli suurepärane võimalus sellel kevadel Noarootsi koolis lastega koos veeta mõned päevad ja samamoodi nagu Astrid võin öelda, et lapsed olid väga-väga vahetud rääkima kõike, mis on nendega juhtunud. Ja võib-olla kõige põnevam oli see, kuidas nad rääkisid kohalikke, kummituslugusid mulle näiteks kummitama tapp Noarootsis. Eks, endine kolhoosiaegne sigala tüdrukud viisid mind sinna sigala juurde, siis see me ei julgenud minna. Ja kui me sealt sigala juurest ära tulime, siis üks tüdruk igal juhul ütles, et tema kuulis surnud sigade Ruigeid nimelt andnud siis omal ajal ka seal tapamaja ja see on siis üks põhjusi, miks surnud sigade hinged seal kummitamas käivad. Ja kui lapsed on alati meid hästi vastu võtnud ja meisse hästi suhtunud, siis minul on küll olnud juhus, kui ma pean seletama õpetajale, et milleks sellist jama vaja on või milleks sellist asja kogutakse. Ja miks seda siis tarvis üldse oleks, et noh, tegelikult lasteaia noorte pärimuse kaudu on ju võimalik väga hästi jälgida neid ühiskonnas toimuvaid arenguid ja protsesse. Et kas või seesama, et kui 92. aasta koolipärimuse kogumise käigus laekus meile väga palju sellist poliitilise alatooniga anekdoodirepertuaaris, mis oli just tollase totalitaarse või just lõppenud totalitaarse režiimi vastu siis võib prognoosida, et et 15 aastat hiljem on selline jutuaines absoluutselt kadunud laste suust, küll aga on asemele tulnud anekdootides blondiinid tegelaskujudena ja sellised uuemat uuema ajastu kangelased mis mõneti näitavad ka ühiskonna väärtushinnangute muutumist. Et miks see poliitiline anekdoot just tollal päevakorral oli? Seda oli ju hästi palju just suulises repertuaaris. Tänapäeval teeb selle poliitilise nahutus töö ära juba meedia ajakirjandus. Tavalisel inimesel ei olegi vaja seda läbi anekdootide enam välja elada. Samas on ju näha väikeste tüdrukute sellist barbi ihalust või mannekeen yks saamise soove, mis siis kindlasti mõnes mõttes nende blondiininaljade ja blondiini anekdootide ka omal moel tagasi lükatakse. Astrid, sa enne mainisid kolme anekdoote. Ja ma tahtsin küsida, et kas selles anekdoodivaramus on ka mingisuguseid muutusi toimunud, kas need rahvused muutunud kirjumaks või, või vastupidi, on jäänud samaks. Tundub, et rahvused on jäänud samaks, et võib-olla on juurde tulnud neid rahvaid, kellest räägitakse anekdoote, aga, et see kolmik, eestlane, sakslane, venelane, see tegutseb meie anekdootides jätkuvalt. Mina võin ka selle kinnituseks öelda, et sel aastal Lääne-Eesti lapsed rääkisid just samadest eetilistest tegelastest. Anekdoote. Aga võib-olla on kogu see anekdoodi repertuaar nagu ka muu lastepärimus üldse nihkunud järjest varasemasse ikka see tähendab, et järjest väiksemad lapsed räägivad, nii vaimulugusid õudusjutte kui ka anekdoote. Kas sa räägiks mulle mõne õudusjuttu? Perekond kolisid uude majja ja siis köök oli kaardistada. Ja siis ema saatis õde venna poodi, aga õde Need hakkasid kisklema. Olin karjunud, valida, simasid doge punased kardinad. Lasid toodi, oleksid punased kardinad ära ja ei, ma panin kohe ette. Ja öösel kutsus keegi isana, kui kõik magasid, et isa, isa, ärka ülesse, isa süles. Isa, pane riidesse, isa panevidesse. Isa trepist alla. Trepist alla, isa kööki, Isalaskergi isa, astu laua peal isased laua peale, Karn käis ära. Ja siis venna ja emaga juhtus samamoodi. Aga midagi. Jääga õde näridesse, sõdalasi, kümneka ja libe. Tule trepist alla õdede salatitesse. Õde, tule kööki, mida lasumis. Piss talle. Õde, astu laua pääle. Isegi karmimat teeksite. Kuidas peaks sellesse suhtuma üks lapsevanem, kes kuuleb oma oma väikest last selliseid anekdoote õudusjutte rääkimas, kas ta peaks sellest hirmsasti ära ehmatama või, või vastupidi, jääma üsna rahulikuks? Ühe õudusjuttude funktsioonina ongi nähtud seda, et laps õpib oma hirmuga toime tulema. Traps õpib hirmule vastu seisma ja seetõttu on see üsna loomulik nähtus, et teatud eas lapsed räägivad õudusjutte. Aga muidugi, kui kas õudusjuttude või anekdootide ka seostuvad ropud sõnad ja selline teiste väga agressiivne pilkamine, et siis seda võib küll lapsevanem muidugi korrigeerida. Kindlasti on nii mõnigi lapsevanem mures, võib-olla sellepärast, et kui tuleval folkloristid ja küsitlevad lapsi, siis siis tekib hirm, et kas laste käest ei esita mitte liialt palju ja väga-väga isiklikku materjali. Tõepoolest, see oht on, sest lapsed ise on ju väga vahetud ja valmis ja kõik endast rääkima. Aga siin ilmselt on kindlasti abiks Voltalisti enda eetikatunnetus, mis näiteks ei luba tal oma oma vastajate nimesid avalikustada. Et kui me seda materjali iga kusagil avaldame, siis me püüame mitte laste nimesid juurde panna. Ja eriti käib see muidugi näidata ja videomaterjali puhul. Mis nüüd selle aktsiooniga ei ole niivõrd seotud aga kindlasti ootamatult oma lapse või, või hilisemas elus enda videos nägemine ei ole mitte hea alati arhiive püüab ka luba küsida, enne, kui plaanib seda materjali avaldada nimedega. Jah, ja nii autorikaitse kui teised seadused on sätestanud selle, et hirmu tunda, et lapse nimi või lapse suust räägitud rumal anekdoot Järtugu kuskil lagedale hüppab, seda ei ole põhjust karta. Kõnnib mööda metsateede põõsa all püsib Unt kõrval kiitvaid rahulikus tükkamaid. Kuule hunt, miks on niisugused hambad, on Ontika vaid küsib. Kuule, hunt. Timmaden. Ma loodan, et sellest pikast ja põhjalikust saatest on abi nii õpetajatele kui lihtsalt lastevanematele kui ka lastele endile. Ma tänan Astrid tuisku ja Piret Voolaidu saatesse tulemast. Hellega tänane paravedaja saadega. Aitäh kuulamast. Aga see, see, kuidas sellise vanamees ja püksid ja konn ja seda me ei tea. Äkki. EKigelgiga minemi memmesid, Balsi läheb pommist, käis üks kõva pauk sätest püksis tšehhist välja hepascann, kes siis kus me oleme, sest sellesama kividega, sina oled mängust vaba. Kuulsite Ave Tupits Saadet varavida.