Tere taas kõigile filmihuvilistele. Täna on meil aasta viimane saade ja ma arvan, et paras aeg oleks tegelikult teada tagasivaade aastasse 2006, missugune see aasta oli filmile ja muidugi meid eelkõige huvitab see, mis toimus Eestis nii Eesti kinoekraanidel kui ka see, mis toimus eesti filmis. Ja ega ei saa muidugi üle ümberga tulevikuta ja muidugi me räägime ka sellest, mida toob meile aasta 2007. Tänase saate esimeseks külaliseks on Katrin Rajasaare kino Sõprus levijuht ja mul on hea meel sind tervitada meie saates, sest kino sõprusest on välja kujunenud mitte ainult kino näitamise koht vaid tänu sellele, Tallinnfilm opereerib kino, sõprust on, on teist saanud ka väga tubli filmi levitaja ja te levitate Euroopa filme, filme, mis meie ekraanidele võib-olla üldse ei jõuakski ja mis ainult võib-olla PÖFFi vahendusel veel kuidagi ringlevad. Võib-olla sa iseloomustaksid mõne sõnaga aastal 2006, mida see tähendas sellisele ajaloolisele kinole nagu sõprus. Tere. Minu arust on tegelikult hoopis kaugemalt, mulle meenub, et see oli umbes täpselt kaks aastat tagasi, kui ma esimest korda siin mikrofoni ees olin ja seal ma ei teadnud isegi päris täpselt, mis asi see sõpruse kino on. Ja veel vähem teadsin ma sellest, et kunagi hakkame levitama, et toona tundus kuidagi, et filmid tulevad ise Eestisse. Aga mõne kuu pärast sai selgeks, et ega nad ikka ei tule küll, et neid tuleb ikka ise tooma hakata. Selleks, et kinos oleks pidev programm. Ja täna ongi olukord selline, et alates 2005. aasta märtsist on Tallinn film filme levitanud. Enamasti on need siis Euroopa filmid, mõned aasia filmid ja Ameerika sõltumatud tootjad filmid hulka ja peab ütlema, et On olnud päris toredaid säravaid Hitega on ka olnud, et selliseid filme, mille puhul publikuhulk ei ole kuigi suur aga samas kui tagantjärgi vaatame, siis ega neid filme nagu Toomatu küll ei oleks tahtnud jätta, et need on olnud päris olulised filmid. See kaks aastat tegelikult siis aidanud kujundada tegelikult sõpruse näo, seest. Oli ta BDG halduses ja oli seal võimalik näha võimalikke erinevaid Disney filme, eks ole, ja siis muidugi oli ka Euroopa film on tegelikult kogu aeg olnud sõpruse kinoekraanidel, siis sõpruse, kino, neuroopa Cinemas, keti liige ja seal on nagu, ütleme tunduvalt rohkem sellise muu maailma ja Euroopa filme kui näiteks Coca-Cola Plazas, kes on siis Ameerika filmide kõige suurem maaletooja või õigemini siis noh, ütleme selline. Areen tegelikult meie parimaid levi partnereid, päris sõpruse, kino nagu väärtfilmikino, navi julgete filmide kino alguse hetkedel oli tegelikult, et seesama BDG film, kes täna kahjuks enam filme maale ei too, loodame, et ajutiselt tegelikult meie kõige esimene hitt nii-öelda oli dokfilm, mis oli ka ju BDG maale toodud. Et tänaseks on Tallinn film võtnud paljuski sellise Euroopa hittide toomise üle ja noh, mitte ainult Euroopa hipide, vaid tegelikult meenutagem siin aasta tagasi esilinastus lillekimb armusi, film, mis jooksis väga heade tulemustega ja see on ju teadagi ameerika teos ei tahakski kuidagi nagu seda ajalugu niimoodi hikilt hitile arvestada, aga tegelikult selliseid tõsiseid filme on nagu sama palju olnud, et ütleks niimoodi, et Euroopas Cinemas see organisatsioon, kuhu siis sõpruse kino kuulub ja mille auhinnaga sõpruse kino on tegelikult aasta tagasi pälvinud soodustab rohkem sellist noorsoorepertuaari ja eelkõige on, on nende hukuses Euroopas toodetud filmid, mis ei ole toodetud sellel samal maal, kus neid linastatakse. Ja selles osas on meie eesmärgid olnud väga sarnased Euroopa Cinemas reeglitega. Et kui me sõpruse, kino tegemist alustasime, siis me olime juba selles samas raamistikus, et sõpruse kino oli juba enne Euroopa Cinemas võrgustiku liige, kui meie seda Tallinkil, mis pidama hakkasime. Ja seesama Europa Cinemas reeglistik suhteliselt palju, nagu andiski meie need raamid, milles tegutsema hakata, nende eesmärgid said meie eesmärkideks, sellepärast et me ei olnud enne kino pidanud, me ei teadnud enne, kuidas kino peetakse. Me hakkasime täitsa nullist peale ja seega said need nagu Paideaalid meie ideaalideks. Aga te ju ei näita ainult Euroopa filmide. Teil on väga toredaid, laseb. Programmid ja kirjandus, kinos ja muud sellised erihommikud, nagu ma olen lehtedest lugenud, et kuna meie sihtgrupi enam ei kuule siis ma nendel hommikut, et tihedalt ei osale. Aga seegi on päris suureks trumbiks saanud ja, ja nagu ma aru saan, lastefilmid on teie ekraanil olnud ühed populaarsemad. Jah, lastefilmid on tegelikult ka seni olnud pigem Euroopa filmid, et meil on siin olnud mõned variandid. Me oleme vaadanud läbi mõndasid filme, mis võiksid sõpruse kinoekraanile jõuda, aga me oleme tunnistanud neid, need tihtipeale liiga Ameerikalikuks. Et on sellised filmid jäänud välja meie repertuaarist enamasti. Me näitame siiski Euroopa programmi, aga mis puudutab kirjandus, kinos, programmi, siis see on meil hästi mitmekesine, et püüame tegelikult lähtuda konkreetselt koolide programmidest, mida õpilased peavad lugema. Aga seda suurema üllatusena tuli meile tegelikult teadmine, et vene kirjandust ei peagi enam tänapäeval eesti lapsed lugema. See on küll halb üllatus, ometi need suured klassikateosed on just vene versioonis nagu kuidagi kõige armsamad ja kõige kvaliteetsemad ka, mida Eesti film on sõpruses korda saatnud aastal 2006 2006 ongi võib-olla selline aasta, kus Eesti tootjate mingil määral nagu leidsid sõpruse kino, seni oli sõpruse kino kasutatud dokumentaalfilmide ja lühifilmide esilinastus paigana ja mõnikord järgnes sellele ka nädal-paar. Sellist nii-öelda paar linastusaega ja nii-öelda vägitegusid hakati tegema juba jaanuaris, kui meil esilinastus selline nii-öelda poolpikk rool, lühike film, Tühirand, mis osutus väga populaarseks, linastus meil esialgu ainult kaks nädalat ja sai kohe üle 1000 vaataja, mis on rohkem kui nii mõnigi Euroopa film teeb oma neljanädalase linastus perioodi jooksul. Aprillikuus Tõime Me linale Tallinnfilmi oma nii-öelda arhivaalidest kevade, mis taastati ja sügisel siis juba tulid kaks tõelist hitti. Need olid siis meeletu Elmo Nüganeni film. Müümise kunst. Oletan, et müümise kunsti pärast käis ikka natukene lahing ka, et tootja plaanis seda või noh, tal olid nagu mõned mõtted, 500 film Coca-Cola Plaza'sse, aga mulle tundus, et see film kaotaks oma teravuse või oma sellise sõnumi ära selles suures multiplex siis ja seetõttu ma ikka tegelikult päris võitlesin selleks, et see film jõuaks sõpruse ekraanile ja ja ta tegi oma tubli töö ära, et nii hästi pole ühelgi Eesti dokumentaalfilmil Eesti kinodes läinud. Jaak Kilmi ja Andres Maimik on sellised. Võitlevad anarhistid, sotsialistide, nende fenomen on terav. Nende filmid on just nimelt dokumentaalfilmid on väga aktuaalsed ja ja ma usun, et, et tegelikult see ongi see publik, keda sõprus siis tahab näha võib-olla oma kinosaalis. Jah, mulle leiabki kahe aasta tagune ka väike võitlus, kui hakkas kinodesse jõudma film vali kord mille üheks režissööriks on samuti Andres Maimik ja oli see tõesti selline võitluslik ja vägagi palju kära ajakirjanduses ja üldse inimeste hulgas tekitanud teos siis toona autorid otsustasid, et nad võtavad nii-öelda nagu kaks kärbest ühe hoobiga, et nad ei linastuvad filmi sõpruses saavad siis nagu sellise hea vastukaja sõprusest kirjastatakse ju häid filme. Ja siis kogu see linastamine siis mitu nädalat toimub Coca-Cola Plazas. Film kogus üle paari 1000 vaataja, mis on muidugi köömes praegu müümise kunsti kõrval, mis kogus ainuüksi sõpruse kinos ligi 6000 vaatajat, meeldivad mulle ikka need kinopidaja tekki enda poole, mis on muidugi loomulik jah, et tegelikult sellest meeletu ja ja müümise kunsti sellisest lähedast edust on võib-olla saanud kannustust ka allfilm, kes toob nüüd oma laulva revolutsiooni sõpruse kinos jaanuarikuus linale ja ma arvan, et, et see film toob isegi rohkem vaatajaid kinno kui müümise kunst, nagu ma aru saan. Väga paljud eesti filmid just, mis on tegelikult mitte tehtud ei ole filmilindile, eks ole, on tehtud, sellise väiksema formaadiga on sellised alternatiivsed ja ta on leidnud oma väljundi. Sõpruse kino kaudu, aga tegelikult selles mõttes on ka Eesti film nagu 2006 väga huvitav iseenesest sellepärast et just need sellised tugevamad, kõnekamad ja huvitavamad linateosed ongi tulnud just nendest nii-öelda väga Ta eelarvelistest filmidest, mis ei olegi tehtud filmilindi peale ja mis siis elavad kalevis täiesti nagu oma elu. Jah, no esiteks on niimoodi, et sõpruse kino linnastab väga edukalt filme ka 35 millimeetrise lindi peal, et ei pea olema ilmtingimata video. Ja nüüd on tõesti niimoodi juhtunud, et madalaeelarvelised filmid noh sellepärast ongi tegelikult madalaeelarvelised, et jaksatud või eelarvesse ei ole siis mahtunud tohutud kulutused filmilindile, eriti filmi ning ise on, mis ta on, aga ilmutamine ja kõik seepärast uuesti uue 35 millimeetrise prindi tegemine, see on tegelikult päris kallis lõbu, eks ei maksa ka palju just ja siis ongi videoformaat on justkui nagu viimasel ajal tunnustatud nii-öelda, et loomulikult me püüdleme sinnapoole, et me oleksime võimelised ka videoformaati näitama samasuguses kvaliteedis peagi nagu see on 35 millimeetrine optiline lint, aga see tähendab seda, et sõprusest saab digitaalformaadis filmi levitaja. Ma arvan, et see aeg ei ole kaugel, kui sõpruse kinos näidatakse digitaalformaadis filme ja kui Tallinn film hakkab levitama digitaalformaadis filme, et ma arvan, et paar-kolm aastat võib-olla mitte mitte enam. Nojah, sest tegelikult on see suhteliselt värske uudiseid. Et Pariisis just Kinolevitajad leppisid kokku tootjad sama moodi, et missuguses formaadis lõpuks nagu hakatakse digitaalsel kujul filme levitama, sest see valmidus on olnud tehniliselt juba väga aega olemas. Aga ütleme, et see on nii-öelda mõlemapoolne huvi olnud, et säilitada filmilindi formaat, sellepärast et ühest küljest nagu on see kasulik nii-öelda filmilaboritele ja kogu sellele tööstusele ja teisest küljest ka need firmad, kes siis hakkavad neid digikandjaid tootma, et ka nende vahel ei ole olnud sellist selgesti aru saama. Euroopa tegelikult tegi selle kokkuleppe enne ameeriklasi ära ja võib öelda, et tõesti Euroopas vist ilmselt see digitaalformaadis digilevi saab kindlasti varem alguse, võib-olla isegi kui Ameerikas. Aga nüüd edasi minnes võib-olla juba järgmise aasta juurde, et ma saan aru, et ikkagi jätkate samas vaimus, mis aastal 2000 kuuski? Jah, et nagu ma juba mainisin sedasama filmi laulev revolutsioon, mis PÖFFi alas ja nii tohutute innovatsioonidega vastu võeti, et see film jõuab siis üle Eesti tegelikult linadel ja alates 19.-st jaanuarist, et allfilm ja Tallinn film teavad siin kõva koostööd ka kinobussiga, et see film tõepoolest jõuaks võimalikult paljudele ekraanidele korraga ja ja võimaldab siis nüüd jällegi see videoformaat, ehkki päris paljud kinod Eestisse ei ole veel videotehnikat endale hankinud, aga noh, eks see paraneb ka, et kultuuriministeerium toetatu kinosid. Ja selleks, et, et sellised tehnilised uuendused saaksid teoks saada ja põhimõtteliselt on nagu loomisel uus alternatiivne leivõrk. Ütleme niimoodi, et see videoprojektsioon. Ma olen siiski nagu selline hädaabinõu praegu, et lihtsalt et võimaldada sellist laiemat levi just nendele Eesti filmidele just nimelt Eesti filmidele, mis vajaksid laiemalt, levis sellepärast, et need on niivõrd olulised filmid. Aga lisaks eesti filmidele loomulikult endiselt me toome siis Eestisse Eesti kinodesse kaupa toodangut ja mitte ainult, sest ostud on teil tehtud juba 2006. aasta turgudelt ilmselt nii kõnes kui Berliinist. Praegu on niimoodi, et aprilli lõpuni on meil enam-vähem siis filmid ostetud sellise kahenädalase nõksuga. Et alustame siis viiendal jaanuaril äärelinna tulede, kas nagi Kaurisimegi film, mis PÖFFi lõpetas Taagi Kauris mägist teatavasti sai PÖFFi elutöö auhinna ja selle filmi ees Me näitame tegelikult, et nii-öelda üllatus, filmi ühte lühifilmi, vägev võlur, mis on toodetud prantslaste ja rootslaste ja eestlaste koostöös. Et seda maksab vaatama tulla, see on selline ringvaade ja edasi lähme tegelikult Euroopa toodanguga põhiliselt noortefilm, et võib-olla üks Hikimaid filme on veebruaris esilinastuv kuninganna Missis esilinastus Veneetsia filmifestivalil, väga lõbus film. Õudselt meeldis. Helen mürren siis kuninganna Elizabeth teise rollis oli lihtsalt nagu äravahetamiseni sarnane ja üldse oli väga tore, kui vaadata kõiki neid briti, selliseid leebritisid neid nagu kuulsusi või nagu kuningakoja ja valitsuse esindajaid, keda sa tead nagu telekast ühe näoga ja siis sa tead neid briti näitlejaid teistest filmistavad, et issand jumal, seenel mängib seda nagu hästi kogenud avaliku elu tegelane mängib teiste avaliku elu tegelased ja ütles, et, et väga head leiud ja ma arvan, et väga paljud Eesti inimesed on need briti näitlejad kõik ära näinud meie sarjades, nii et see oli väga tore ja ilmselt see film läheb ka siis parima naispeaosatäitja Oscarit püüdma ja kuldsele gloobusele. Ilmselt on ta siis ka üks tugevamaid pretendente. Ja me näitame ka mitte ainult Tallinnfilmilevi filme, tulemas on teooria vene film, mis Veneetsias ka esilinastus, Varssavi filmifestivali võitis. Et see on ühe noore vene teatrilavastaja esimene režissööritöö ja tõesti väga õnnestunud. No tundub, et juba need kaks esimest filmi annavad aluse arvata, et sõpruse kino ei peaks mitte meie heade kuulajatega trajektoorist välja jääma. Võin edu siis kinos Sõprus ja kindlasti. Tallinnfilmile, ja loodame, et näeme palju toredaid filme teie vahendusel ja järgmisel aastal kõige paremad. Ja nüüd on meil hea võimalus vestelda aktsiaseltsi Emmbeedee levijuhi Lauri kaarega ja Lauri on küll selline mees, kes toob iga nädal peaaegu kaks filmi Eesti ekraanidele. Kas vastab tõele? Neid nädalaid, kus ainult kaks filmi meil välja tuleb, on jäänud õige väheks. Harvad ei ole väga, kui on kolm-neli uut filmiekraanidele tulemus, et jätkuvalt oleks ikkagi tõesti niimoodi, et igaühele midagi välja pakkuda. Aga see teeb ühest küljest rõõmu ja teisest muidugi kurnab, sellepärast et kes jõuab kõikidest nendest filmidest siis inimestele ikkagi rääkida. Jah, kui sa selle mätta otsast vaadata, siis küll, aga samas just et et ega kõik ei peagi ju kõiki filme ära vaatama ja et, et sa pead ise ka tahes-tahtmata valikut tegema, millistest sa räägi eks siis vastavalt oma arenenud maitsele juhinduda. Aga räägime siis võib-olla tagasivaatlikult ka aastast 2006, et mulle tundub, et see on tegemist täiesti erandliku aastaga vähemasti samamoodi nagu filmikultuuris ja filmitööstuses on filmide areng, mulle tundub nagu sinus Soidne, et ühest küljest on aastad, kus on väga palju, Ta jäi tänu sellele on väga palju huvitavaid filme, kas eri žanri või, või selles mõttes mingis uues vormis uued näitlejad, uued teemad ja siis tekivad aastaid, kus need uued vormid või uued filmid, uued žanrid leiavad väga palju jäljendajad ja muidugi on see supp siis tunduvalt lahjem, vaatajaid vähem, aga aasta 2006 on täiesti selline, kus on väga palju olnud uusi filme mis on saanud väga palju vaatajaid. Rääkimata sellest, et jääaeg on taas püstitanud jää kaks uue rekordi ja sellele mälu järgi ma mäletan ja nemad ta vintsi Wood tänu sellele, et film põhineb muidugi ka maailmas enim müünud romaanile samanimelisele romaanile ja siis Kariibi mere piraadid, täiesti vaimustav seikluskomöödia ja juba need kolm filmi, muidugi on sellised suured tegime ja siis, ja siis siis üllatas Bamborat. Tegelikult nüüdseks isegi mul on siin 20. detsembri seisuga esikümme ees, et Poolat on jõudnud lausa kolmandale kohale, sellel aastal, aga esikümnes on enam kui pool on pere ja lastefilmid, et võin rõõmuga öelda, et tagantpoolt ettepoole, et kui ruudi autod rahvilt kaks jahihooaeg leiutajateküla Lotte ja siis ülivõimsalt tabelilt rooniv Jääaeg suur sula. Ja tõesti nagu sa mainisid, et rebiraadit surnud mehe aardekirst, mis oli pööraselt edukas omas 104765 vaatajaga, et see siis selliseid teisel kohal, mis annab alust oodata ja loota, et mida toob siis 2007. aasta 23. mail meile jõudev piraadisaaga kolmas peatükk. Et Kariibi mere piraadid maailma lõpus. Kas tundub, et inimesed lihtsalt käivad rohkem kinos või, või on see siiski nagu tingitud nendest filmide valiku, sellepärast et kui vaadata eelnevaid aastaid, siis seal nagu top 10. ja tegelikult ka selles top viies on nagu filmid, mis on saanud 38000 40000 vaatajat 28000 vaatajat. Et selles suhtes on jah veider, et kui mõni aasta on olnud võimalik saada esikohta filmil, millel on vaatajaid tõesti 44 midagi sellist 1000 et siis nüüd 44000 vaatajaga oleks kohal number üheksa selle aasta tabelis, sellepärast et no praeguseks muidugi Bond on juba ilmselt kaheksandast kohast kõrgemale jõudnud, et 20. detsembril oli ta veel 45000 vaatajat. Aga just, et siin LOTE 53000 Da Vinci kood 62000 poorat 64000, mis ka praeguseks on juba vananev infot on kindlasti nii mõnigi tänulikke ennast haigeks naerma, silma paar lisandunud. Ja siis jah, piraadid 104, Pöörane jääaeg kaks suur sula 129614 vaatajat. Üks asi on just see, et kõik see, mis siin tabelis olid need lastefilmid või animafilmi, nad on kõik ju eestikeelsed. See on olnud sellel aastal tõeliselt positiivne näitaja, et on olnud kaks Eesti koguperefilmi Ruudi ja Lotte ja et on olnud stuudiot selles suhtes julged ja pannud olla oma animafilmide dubleerimisele või, või siis ka niimoodi mängufilmi dubleerimisele, nagu hea näide sellest on Foxy Garfield kaks. Aga kui vaadata nüüd aastavahetust ja, ja järgnevate aastate, et kas sa näed, et on, on tulemas peale selle, et sa mainisid Kariibi mere piraate et on tulemas selliseid hitte või on saabumas tegelikult hoopiski Oscarite periood, mil te hakkate levitama filme, mis kandideerivad Oscarile ja mis on võib-olla niimoodi otseselt veidi intellektuaalsemat laadi Nii nagu tavaliselt, et aasta esimesed kuud on, meil tuleb mitmeid selliseid võimalik auhinnafilm, et noh, kas või kas või Christopher Nolani väga-väga hea. Ma ei oska teda nimetada muhv põnevusfilmiks, prestiiž ehk lõppvaatus kohe viiendal jaanuaril nädalake hiljem paabel. Tema vabandust, tema eelmine film oli Memento, kui ma ei eksi. Ei, tal vahepeal tuli ülimalt hea seiklusfilm nimega Batman alustab venda ja ja, ja, ja Batman alustab, et kõik need ja nüüd noh, prestiiži näinuna või lõppvaatust näinud ma võin öelda, et et Nolan ei ole sugugi oma taset alla lasknud siis selline keelte paabel nimega paabel, mis tuleb siis meil 12. jaanuaril filmi hetkel on, on kõige suurem Kuldgloobuste favoriit, kandideerides korraga seitsmes erinevas kategoorias. Mehhiko lavastaja hinna riidu film mis ilmselt on kindlasti väga tugev pretendent ka, ma arvan, parima filmi Oscarile. Kindlasti selles suhtes akadeemia ja selle Hollywoodi pressimaitset ei ole nii nii radikaalselt erinevad, et selles suhtes see on hea näitaja või no nädal aega hiljem siis tarenaronovski ääretult kummaline meeleolu film, ma ei oska öelda ulmeline vastase lugude Fountin ehk allikas reitzervassi ja juudi Jackmaniga peaosas. Lugu armastusest, mis ulatub üle 1000 aasta kolm lugu Vat kolmes erinevas ajajärgus. Et ääretult omanäoline ja huvitav asi. Kuigi noh, kuldgloobuseid sellest praktiliselt täiesti mööda läksid, et seal on ta nominendiks ainult parima muusika kategoorias. Aga siis sellist vanamoodsamat ütleme, et kellele vähegi midagi pakub sõnapaar filmi noored siis brändi Itaalia EL-i konverentsile ja autorid eelmisel Roy samanimelise romaani põhjal, et seegi mahun meil jaanuarikuusse või siis eetris, ehkki põnevusfilm maailma juveelitööstuse murelikult tagajalgadele ajanud põnevik plaat, aimanud ehk vereteemant. Veebruarikuusse mahub veel Sofia Coppola Mariantonet, mida tegelikult korra sai juba detsembrikuu meie oma tippfilmide nädalal näidatud. Üllatavalt kiiresti said piletid läbi müüdud Anthony kella uus film, sissemurdmine ehk Preigiline mentering inimsuhtedraama tänapäeva Londonis džud looja tüli Epinos mõlemad näitavad järjekordset tõelist taset või siis parima stsenaariumi kuldgloobusele kandideeriv Struensee tan Fiction ehk väljamõeldis, estki veidram selline. Ma ei oska seda isegi ühtegi ühtegi žanri kasti praegu paigutada tulpherrele Emma Thompson, lahtine osman et selline, ütleme, kes on treilerit näinud, et väga Charlie Kaufman lugu maksuametiametnikust, keda kehastatakse Wulf järel, kes hakkab päeval oma peas kuulma jutustaja häält Emma Thompsoni häält, mis, mis kirjeldab kõiki tema elus toimuvaid sündmusi. Ja et mees muutub tõeliselt murelikuks, kui ta saab teada, et, et emad tegelaskuju, kes on siis Ulfereli tegelase elust raamatut kirjutav kirjanik, et ta üritab välja mõelda, kuidas oma peategelast tappa. Just nimelt, et kuigi ta ei ole Kaufman oma, aga, aga väga väga Kaufman küll ja muidugi tõeline. Vähemalt kõigile mees vaatajatele kõige kellel vähegi süda õiges kohas, on tõeline nostalgiapomm ja väga-väga hea film Rocky Balboa. Et 30 aastat tagasi alanud vabastaja lõun viib selle niivõrd õnnestunult lõpule, et see on meil ja sai tõstetud tükk maad etem, pole märtsist jaanuarisse kolitud. Praegu ei tea veel, et kas jääb jaanuarisse või või märtsi koolivaheajale Eesti keelde dubleeritud järgmine mängufilm, mis on siis klassikalisel lasteraamatul Charlotte koob võrku selle ekraniseering. Selge, aga kui nüüd ikkagi vaadata veel aastavahetuse pühadeaega mida sina peaksid teie ekraanidel olevatest filmidest selliseks suurimaks pärliks? Kui aastavahetuse asjadest tõelist pärlit asjade, siis ei saa olla kaksipidi arvamist, et see on väike, must komöödia, väike miss päikesepaiste, leidub tantsijaid. Selline tõeline Ameerika kinoturu Tuhkatriinu lugu siin aasta lõpust, film, mille filmis tehti täiesti tühise eelarvega ja mis on noh, eks 60 midagi miljonit juba ainuüksi Ameerikas osad teinud, et lugu ääretult ebatervest perekonnast, kus noh, et kõik seal ei ole mitte ühtegi leemideta tegelast. Ja see on siis nende Rõud Movina arenev lugu, kui nad, kui nad pere pesamunaga sõidavad Californiasse. Kuna tüdrukul õnnestus pääseda osalejate hulka sellisel konkursil nagu väike miss päikesepaiste. Et see on, see on niivõrd sädelevad vaimukaid häid näitlejatöid, täidet Steve Karell ja ja Creeki neer, tonni kollet, alanarkin väga head karakternäitlejaid on, on kokku liidetud, antud neile kohutavalt hea skript kätte ja tulemus on puhas rõõm, et ja see on tõesti aastavahetuse kinokava kõige säravam täht. Ja meil, Gibson jäi välja. Ei apokalüpsise lihtsalt kuna see on praegu juba ekraanil, et seda ka raudselt rause, ma soovitan, aga ma tahtsin just öelda, et ma sind ega sinu saate kuulajad. No ma teadsin, et see mõjub solvanguna, kui ma soovitaks sulle, näed, oi et Jacki kaks tuleb ka hea küll, aga sellele on kindlalt draama vaataja olemas, et ma lihtsalt need kuulavad ilmselt mõnda teist saadet, sellepärast ma seda siinkohal ei soovita, aga, aga ei, sa mainisid õieti Mel Gibsoni hapuka lüpto. Mehel on ju viimasest lavastajatööst Kristuse kannatused juba väga hea, jupp aega mööda läinud, aga nüüd siis jah, maiade keeles, Ladina-Ameerikas praktiliselt ainult amatöörnäitlejatega lavastatud põnevus, kus film, mille puhul tõesti peab paika see, mida Gibson ise ütles, et noh, et see toimib nii mitmel tasandil, et seda sa võid vaadata kui kui puhtalt action filmi, kui puhtalt suurt tagaajamist, et, et noor sõdalane jaaguarikäpp, kellel õnnestub pääseda inimohvriks saamisest ja kes siis peab kiirustama džunglisse koju oma viimasel piiril raseda naise ja pisipoja juurde, aga et samas võib seda vaadata tõesti ka lugu suure tsivilisatsiooni loojangust, et kuidas hirm toidab hävingut ja häving omakorda suurendab hirmu, et väga-väga tugev ja head ööd. Ma tunnistan, et mulle absoluutselt ei meeldinud Gibsoni Kristuse lugu. Mis oli selline, noh, ikkagi juba selline räige vägivalla pornoapokalüpsis on selles suhtes kuidagi kõik palju paremini paigas, et ütle mehele, kes oleks kunagi osanud arvata, et selliseks kunagi oma aja präpytics selliseks lihtsalt ennelikke mees näoks loetud kipsame temast kasvab aastatega välja niivõrd tugev lavastaja, sellepärast et tema privaatkuulub mulle jätkuvalt kõigi aegade 10 lemmikfilmi hulka. Peab tunnistama, et sul on õigus ja tegelikult, kui vaadata natuke tagasi kinoajalugu, siis Clint Eastwood, tegelikult on ka teine senine mees. Kusjuures pole ju välistatud võimalus, et ma peavad niimoodi mingil aastal minema korraga korraga sama Oscarit püüdma. Gibson on öelnud ka, et et üks asi on see, et ta oskas omal ajal kasutada seda hindamatut filmikooli, et ta on teinud väga heade lavastajatega koostööd ja et ta on alati kasutanud võimalust. Nüüd võib öelda oma aastakümnete pikkuse karjääri jooksul, et ta on, ta on küsinud ja uurinud, et kusjuures kunagi enne esimese filmiga asume, siis oligi klindi istuvad, oli üks, kellele ta helistas, ütles, et kuule, tead, et jube pabin on sees, et mida ma teen, istuja ütles talle, et tegelikult see on sulle kõik juba alateadvusesse salvestunud ja et küll sa näed, et kogu asi loksub nagu iseenesest paika siis kui sa juba platsil olev ja asi käima lähevad. Ja et nüüd on mõlemad on Oscari-võitjad ja ilmselt mõlemad teavad, millest räägivad. Inimesed andekad inimesed, aga tänan sind, Lauri, sest ka sinu puhul on tegemist andeka inimesega kusele anda ikka eetriaega, siis sellest jääb alati väheks. Eiei saajad pidurdamatult loba segamini andega, aga tänud sulle sellegipoolest kiitvat sõnade. Aga soovin teegi töökale kollektiivile siis palju jõudu ja, ja meile kõigile palju toredaid filme järgmisel aastal. Nimelt kohtumiseni kinos. Aga need kindlasti meie kuulajatele on väga huvitav teada saada, missugused uued kodumaised filmid on tulemas meie ekraanidele. Ja tegelikult teeme sellise lühikese tagasivaatega aastal 2006, kuivõrd edukad olid eesti filmid ja kuivõrd paljuneda tegelikult kõigile meile meeldisid. Ja meie vestluskaaslaseks on Raimo Jõerand, kes on Eesti filmi sihtasutuse ekspert ja teab seda asja past kõige paremini. Tere, Raimo. Tere ise seal ka filmitegija, kuidas hindad aastal 2006? Mul sisetunne ütleb, et, et oli parem aasta kui eelmine. Aga mul on see sisetunne, ütleb veel, et järgmine aasta on veelgi parem tulemas. No mis nii viga? Mitte ainult sellepärast, et noh, publikunumber pere on suurenenud ja esilinastus filmide arv vaid töös olevad projektid, millele sai algus pandud, need kõik tegelikult linastuvad ju järgmine aasta. Nii et igasuguseid toredaid asju tulemas. No kui iseloomustada aastal 2006, siis mulle tundub ka teise kõrvaltvaatlejana aasta on minu meelest suhteliselt erakordne selles suhtes, et ütleme, kui meil enne linastus sellele kaks pool kolm mängufilmiaastase ja nad said kõige suurema tähelepanu osaliseks ja põhimõtteliselt need olid ainukesed filmid, mis tõid vaatajaid siis kardinaalseid muutused on toimunud, et kuskilt kõrvaldan hakanud tulema selliseid väikesi madala eelarvega mängufilme, mis tihtipeale muidugi ei ole tehtud üldse filmilindi peale ei ole tehtud, sellise samasuguse võib olla ambitsiooniga nagu need nii-öelda suured filmid, aga on tehtud tegelikult väga suurest ja tugevast soovist midagi öelda, nimelt et selliste väikeste vahenditega ja, ja need on värskemad filmid. Need on huvitavamad filmid võib-olla mõnes mõttes. Ja nad vaieldamatult on leidnud kama publiku. Kuna põhilise vaatajaarvu suureks ajasid, tähendab see, mis publikut kõige rohkem kinno tõid, olid lastefilmid muidugi, Ruudi aasta alguses, nüüd sügisel aga odavalt tehtud telefilm meeletu režissöör Elmo Nüganen. See näitas tõesti head taset. Peale selle ta tehti küllaltki odavalt, tehti ka väga kiiresti, suvel kahe nädalaga vist. Mulle meeldis see, et teatrile kirjutatud tekst suudeti seal filmina tööle panna mis omakorda tunnistust, et Elmo Nüganen on endiselt hea õppimisvõimega looja, sest kinokeele teatrikeel on ikkagi väga erinevad. Teine ja üllatus oli tyhi rand, mille tegi režissöör Veiko Õunpuu. Mis alguses, mille kõik märgid viitasid, et tegu peaks olema raamatöörlasega. Et nii, režissöör oli isehakanud, samuti peaosaline Rain Tolk. Aga film mõjusest oma visuaalse väljapeetuse, peene iroonia ja allasurutud traagikaga. Ja ütleksin, aktuaalse teemaga. Jah ja lõpptulemus näitas äärmiselt kindla käega tehtud filmi, mida tegelikult on juba ammu oodatud. Ütleme selgrooga režissöör, kes teab täpselt, mida ta tahab. Just et kuigi tegevus võib toimuda nagu kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel, aga tegelikult mentaalsus ühiskondlik mentaalsus on väga sarnane tegelikult praeguse aja. Praeguses ajahetkes hästi kinni. Ja siis kindlasti no kasvõi vana daami külaskäik, eks ole, meie superstaar Ita Ever sellises säravas rollis, et ja selline videomängufilm see näitab ja seda, et need väikesed filmid on inimestele hoidel inimesi huvitab tegelikult eesti film. Nad tahaksid neid rohkem näha ja nad tahaksid võib-olla tõesti näha filme teemadel, mis kõnetaks, neid võib olla rohkemaid, selliseid noh, ütleme ajalooliselt suurfilmid või mingid noh, niisugused suhtelised pöidlased, imetatud rõhud, muumid võib-olla jäävad natukene juba kaugeks. Ühte filmi ma tahaks veel esile tõsta sellise Rasmus Merivoo diplomifilm, tulnukas, mis oli kinobussis, sõitis suvel mööda Eestit. On ilm väga skandaalne film oli, põhjustas igal pool äärmiselt teravaid vastukajasid ja vist isegi Prangli saarelt Lätti selle filmi pärast kinobuss minema. Film ju tegelikult tutvustas rullnokkade autopedede elufilosoofiat äärmiselt autentselt. Jah, aga see oli samuti väga kindla käega tehtud. Lükk. Ja šokeerivalt, tegelikult eelkõige ilmselt keelekasutuse tõttu ja võib-olla seetõttu ka, et kinopoiss paigutas ta ikka sellise pereprogrammi, et kui sa ikka lähed vaatama roodite pärast, oled sunnitud selles mõttes nagu rusikaga silmaauku saama, siis ei saa isegi õnnetut rangi rahvast, eelistan küll. Kuigi film on täiesti erakordselt hästi. Enne seda öeldi, et lapsed, nüüd minge magama. Aga lapsed ei täht magama minna? Seda juhtub tihti täiesti. Nii et võib öelda, et aastal 2006 on, on ka sinu arvates selline värske ja huvitav olnud. Ma arvan küll, jah, eriti kui tokkidest veel rääkida, siis siin on natuke kehvemini, sellepärast et õudsalt vähe on nagu kaasaegsest elust ja ühiskonnast rääkivaid filme. Ja need on just need, mida nagu näiteks välismaafestivalid Eestilt ootavad. Aga see formaat, Eesti lood näiteks. Ja aga nende formaat nüüd pool tundi ei ole nagu jälle oli festivali väga soodne, et läheb rohkem lühifilmi alla. Aga siin jälle õudsalt hea näide müümise kunst, mis ühisJaak, Kilmi ja Andres Maimik panid kinodesse ju oktoobrist ja see jooksis, see oli vist ligi kuu aega ja publikut kogu aeg jätkus ja ma arvan, et noh, kui nüüd need inimesed, kes seda vaatamas käisid, nad ei pettu. Ja järgmine aasta loodetavasti tulevad vaatama ka järgmisi filme. Aga räägigi võib-olla mõne sõnaga ka sellest, et mida me näeme järgmisel aastal esimese pooleaastase Eesti filmidest või missugune on üldse 2007 Eesti mängufilmi osas. Mängufilmidest nüüd Veiko puu teeb Mati Undi romaani ergi sügisballi. Ja Mati osas on taas Rain Tolk, mis ma arvan, et tuleb tühirannaga nüüd sarnases stiilis aga hõrk ja art-house ja ma arvan, et hea film siis kaks noorte filmi on tulekul. Rainer Sarnet on lõpetanud võtted haigi valliku lugude ainetel tuttfilmiga, kuhu põgenevad hinged, mille lõpliku stsenaariumi kirjutas Peeter Sauter. Mis on selline puhas ja kaasaegse pildikeelega põhjamaine noortelugu, aga see peaks valmima sügisel juba märtsis. Nende odavate telefilmide programmiga raames tuleb Ilmar Raagi kirjutatud ja lavastatud klassika mis on üsna terav noorte lugu koolivägivallast. Veel on tegemisel suur film, Georg, mis loodetavasti tuleb uhke ja Eesti filmi kohta küllaltki kallis ajastudraama Georg Otsast. Ja tahaks loota, et see on nüüd Peeter Simmile õnnestub realiseerida see, mis kõrini puhul tegemata jäi. Aga see film linastub siis ka ilmselt sügisel, sügisel, selge, nii et ütleme jällegi on päris palju seinast seina. Enne valimisi tuleb kinno peaks tulema üsna provokatiivne dokk hea tempoga, Urmas liiv teeb toki, senine pealkiri on tal valge laev. Pealkirjaga võib tulla tervitusi Nõukogude Eestilt, mis uurib lähiajalugu ja polemiseerib nii-öelda nõuka nostalgiaga. Ja ma arvan, et enne valimisi seda välja lastest ta tõstatab üksjagu niukseid küsimusi, millele ükski erakondadest vastata ei suuda. Aga jaanuarist tuleb veel Helle Karise portreefilm eri klassist dirigendi kõla. Ja veebruaris veel Sulev Keeduse dokfilm, mida ta on tükk aega teinud Mustjala küla elanikest. Sealse süvasadama nukker koomilises saatus. Selle nimi on briljantroheline maja pumbakaev ja viimane laev. Ja veel on tegemisel film valuutast eesti jaapani rahva lemmikust ja arvatavasti see peaks valmima novembris. Film eesti karjapoisist, kes sai Jaapanis kuningaks. Teine Eesti rahva uhkus oli veel Jaan Ehlvest, kes vahepeal on nüüd tükk aega varjus püsinud, aga temast filmi Kaupo Kruusiauk. See peaks ka valmima nüüd, kas siis kevadel või sügisel? Nii et dokfilmi osas on, on päris suur teemade valik ja päris värske galerii. Ei, mulle endale tundub küll, et üksjagu hakkab tulema. Nii-öelda Me oleme väljunud sellest surnud tsoonist ära minevate objektide üles filmimisest. No see on juba teine teema, sest neid filme samamoodi tegema Vaieldamatult aga on tore, et selliseid värskeid puhanguid on meie kõikides filmiliikides ja, ja mis siis muud, kui jõudu teile sinna Eesti filmi sihtasutusse tarvis ja häid filme meile kõigile järgmisel aastal. Aitäh. Raadiokuulajad täname, et olete leidnud aega meid kõiki, kes on olnud selle saatekülalised ja kaasa arvatud ka mind kuulata selle aasta jooksul, tahan, et me oleme pakkunud teile erinevaid hetki pakkunud teile ülevaateid filmidest. Me oleme pakkunud teile uudiseid laiast filmimaailmast, me oleme rääkinud telefilmifestivalide eest, me oleme rääkinud teiega telgitagustest. Ma loodan, et need aitavad teil leida endale väga ilusaid hetki pimedas kinosaalis. Ja ma loodan aastal 2006 ei ole olnud teile igav filmi seltsis ja ma loodan, et aasta 2007 tuleb veel parem. Tänan teid kuulamast. Stuudios oli Riina Sildos ja meie tänase saatekülalised olid Katrin Rajasaare, Kinos Sõprus, Lauriga, Mare EPT filmilevijuht ja Raimo Jõeränd Eesti filmi sihtasutusest, head vana aasta lõppu ja kõige paremat teile uuel aastal.