Esin. Regitund. Regi. Tervitus, armsad kuulajad, oleme taas siin, meie stuudios, teie vanusates kodudes, raadiote taga, et üheskoos regitunni raames jälle meie esivanemate pärandile ja, ja selle tänastele kajastustele meis endis tähelepanu pöörata ja sellel mõttel kulgeda lasta. Tänasteks saate külalisteks on minu kõrval siin Tartu stuudios Madis Arukask. Tervist Tartu Ülikooli dotsent, oma taustalt folklorist ja muusik, eelkõige muusikuna siis ansambli Raud-Ants koosseisus ja meie külaliseks Tallinna poole peal Lauri õunapuu. Tere. Tere. Railise meestelaulu seltsi asutaja, eestvedaja, ansambli metsatöll, laulja ja muusik ja meie tänaseks ühiseks teemaks regilaulu ja seadet, et küsimus, et siin teemasse sisse elada, kuulaksin kõigepealt ühe muusika näite sedasama muusika näitasteks osakest saite kuulda, aga saate rägi tund saata Kellis siis ansambli Ort esituses veere veere päeva. Veere veere päevake, veere veere päevad. Me veere veere Vetta, ta ääre ääre ta pere sinna, kas nii sinna, kas me. Meeleveere päeva me ääre äärepäeva veere siin, Soome siin, kus nii sööri siin, kus sa siin, mis saanud veere veere? Äärevett ta seal siin-seal, kui ta seal On ka ikka on, et panna spaadi ma ka ei ole, aga peale are peale ta oma partei peale ka pärli peale. Nii et. Siin. Siin. Siin kas saar resin, soosi seal Ella, kui ta, kas. Ta siis ka siin on ka maal kandmetas matta spaad, magama. Et selles kuuldud muusika näitas, sai meelses päevake veeretatud just sinna, kuhu igaüks seda oma mõtetes soovis saata. Aga kes me oleme, kust me nagu muusikalises mõttes, kust me oleme tulnud, kust me oleme regilauluga kokku saanud tahaksingi küsida, esmalt siit Madis Arukase käest, et kuidas sina muusikaga kokku said ja ja kuidas ühel hetkel, kas sina leidsid? Regilaulu, või, või regilaul leidis sind? Noh, raske on nii ilusat vastust anda, nagu sa küsida oskad, aga ma viisi olen natuke pidanud kogu aeg ja võib-olla sedasi noorus lapsepõlve tagasi vaadata, siis siis sellist teadvustatud regilaulu huvi kui seal üldse peakski olema, siis seda nagu loomulikult ei olnud, aga, aga kindlasti on mind kogu aeg paelunud vanad asjad ja vaimne ajalugu. Enda päritolu, need teemad seda pidi. Ma ei ole kindlasti regilaulu külge või sissekasvanud sellist loomulikku traditsiooni pidi. Kardetavasti Eestis on neid inimesi ka üsna vähe, kes sellega võiks uhkustada? Jah, edasise haridustee käigus olen ma saanud siis regilaule ka teaduslikult uurida ja nüüdse muusika tegemine. Ma ei ole kindlasti elukutseline muusikat. Et ühel hetkel tundus see väga loomulik, et, et ühildada see muusikaisu ja ja huvi arhailise kultuuri ja ja loomulikult siis regilaulu vastu, sest et mis siin maarahvakultuuris päevaks paremini säilinud saab olla kui, kui regilaul, kui rääkida muusikast muusikaosast, kindlasti see on minu elus olnud ka see etapp, kus ma olen arvanud või tahtnud teha sellist maid inglisekeelset rokkmuusikat näiteks või, või oletanud sellises puberteeti, kus õhinas ja tuhinas. Et regilaul on niisugune vanainimese asi või midagi sellist, eks ole, kas siis täpselt nii, aga umbes nii, eks ole, et ma võin siis õnnelikult öelda, et see lapse haigus on minu jaoks ammu üle läinud ja elu läheb regi laululiselt muusikaliselt sedamoodi, nagu see mulle meeldib. Aga seda klõpsu kohta on raske üles leida. Kus see muutus toimus? Kuidas sinul, kust ja kuidas sa oled varasemalt muusikaga kokku puutunud ja, ja, ja kus siis kas võib kuskilt leida selle klõpsu koha, et vot kuulsin seda inimest regilaulu esitamas ja, ja see täiesti lummas? Minu muusikutee on väga ilusti hakanud, sest kunagi ma ei mäleta, oli teises klassis või kui meil oli selline tore poistekoor koolis siis mind arvati sealt kohe esimese korrapealt välja, sellepärast et ma ei pidanud mitte sugugi viisi ja minu hääl ei sobinud ka teistega kokku, siis oli neetult madal nagu poisikese häältega võrreldes. Ja pärast seda ma läksin klassikalist kitarri õppima, aga see ei tulnud ka mul mitte sugugi välja. Natukene maad, aega ma seal käisin, aga, aga siis ma hakkasin seal pappi viskama, sellepärast et kitarriõpetaja nägi minuga metsikut moodi vaeva ja tolku minust nagu ei olnud. Et sedamoodi siis hakkas nagu muusiku asi pihta, aga teismelisi reas muidugi, kui vanust natuke rohkem oli, siis kõik sõbrad mängisid mingisugust pilli, siis ma hakkasin kitarri uuesti näppima ja siis mul sai vahepeal eesti elust silmini ja mõtlesin, et põgenen ära ja läksin hääletades Ungarisse. Mõtlesin alguses, et lähen Itaaliasse, sealt edasi Aafrikasse. Aga, aga sellest ei tulnud midagi välja sellepärast et viisakeelud olid tol ajal päris karmis. See ma võtsin sinna ühe vilepilli kaasa ja ma arvan, et nagu teemuusikuks saamiseks hakkas, sest nagu seal nendest nagu rännakutest, et kuna siis ei olnud tee peal midagi teha, siis mängisin vaikselt pilli ja ja siis tulid meelde ka mingisugused vanad viisid, mida ma oma vanavanaema käest ja vanaema käest ja vanaisa käest olen kuulnud, et nemad ikka nagu vahetevahel natukene laulsid. Ja kuna see nende elu ja see kogu see maaelu oli ühe lapse jaoks nagu väga sügav asi, siis see ilmselt ongi mõjutanud minu muusiku sellist maailmapilti, et neid vanu laule laulda ja vanu viise ja, ja mõelda iseendale ja viise ja enda laule, mis on sellised nagu mina lapsena mäletan, et ma arvan, et kõige rohkem ongi mõjutanud see nagu taustakultuur, eks see mõjutab igat inimest, et mis sind lapsena ümbritseb ja väiksena tegelikult kogu see selline hiline nõukogude aeg, kus mina kasvasin, tegelikult oli täis sellist rahvuslikku ja list varjatud harjatud vana aja otsimist ka regilaulu otsimist ja, ja sellepärast, et leegayus ja leigareid on ju sellest ajast pärit ja kõiksugused filmid, kus kasutati vanu laule ja kus isegi, mis kõik laanetaguse suvi ja jõulud Vigalas ja kõik olid ju sellist nagu vana aja asja täis, et see last loomulikult mõjutab ja vast nagu osa on tulnud ka selle kaudu. Aga kas meenub midagi otseselt regilauluga seoses? Sinu mingid varasemad reaktsioonid, võib-olla see esialgu ei olnudki, ei tundunudki kuigivõrd, selline huvitav või sind kui noort inimest kõnetav, aga üks, üks ühe aja jooksul on see muutunud, nüüd laulad sa regilaule väga mõnusalt ja üha rohkem inimesi neid sinuga koos ja sinu järgi laulmas. Tead, ma arvan, et ma ei ole mõelnud selle peale, et kas ta mind on mingil määral kõnetanud või mingil määral mitte meeldinud, sest vaata, kui sa kasvõi kasvad vanavanemate juures maal, siis sa ei mõtle selle peale, et kas sulle need vanad taluhooned meeldivad või meeldib, siin on loomulik kultuuri osa ja see on nagu võtad seda loomulikult. Et ma võin nüüd filosofeerida, et kas mulle tookord meeldis või ei meeldinud, aga, aga ikkagi ma ei suuda selle peale mõelda, sest see on ikkagi mingisugune loomulik asi. Ja, ja kõik on seda teinud ja kui ma oleks kasvanud klassikalise muusika sees ja oleks vanemad oleks mänginud eluaeg Mozartit, siis ilmselt ma räägiksin teist juttu. Ma räägiksin sellest, kuivõrd kas mind on mõjutanud Mozart või mitte mõjutanud, aga kuna ma olen kasvanud sellises keskkonnas nagu ma olen kasvanud, siis ma olen see kestma. No just praegu olen ja selle üle mõtelda, et kas see on hea või paha, ei oskagi seda, nagu öeldes loomulik asi. Samamoodi nagu hingad. Mõtle selle üle, et noh, on ju häid ja pahasid asju, aga sa pead seda tegema, see on sinu loomulik olemine. Kui ma meenutan enda kokkupuuteid või regilauluga kohtumist, siis muusikaga seoses üldse oli kodune, selline musitseerimine oli tavaline, kõik pere sünnib päevad olid niisugused, kus, kus ka pereliikmed ühiselt muusikat tegid. Kuna oli suur pere kuus last, siis neid sünnipäevasid ikka aastaringi jagus ja iga kord oli nii, et isa võttis karmoška ja istus klaveri taha ja kes mis pilli mängis, mina väiksena siis helistasin trianglid sinna juurde, ma ei mäletagi ausalt öelda väga, mis lood need olid, mida me mängisime. Ma mäletan, et see oli hästi mõnus ja regilauluga kokkupuutumist. Ma mäletan küll konkreetselt ühte telesaadet, et ühte saadet, kus üks naisterahvas laulis regilaule, ma ei ole nüüd uurinud, võiks, võiks olla millalgi tagantjärgi järgi uurida, et mis saades võis tollel ajal olla, eks naisterahvas lihtsalt üksi kõndis mööda kaasa ja laulis regilaule ja sellel ajal olin ma ise küll suur sellise karmima muusika austaja, metallik Led Zeppelin ja sellelaadsed asjad. Aga seda saadet vaadata. Tõesti tundsin, kuidas regilaul täiesti lummas, et ja noh, esimese hooga sealt tekkis muidugi mõte, et milline imeline tulemus võiks olla, kui, kui nüüd Metallica ja selline selline regilaul omavahel kokku saaksid. Alles hiljem siis ringi pidi rahvamuusikaga rohkem kokku puutudes tundsin, et seda metallik, et ei ole võib-olla alati sinna juurde vajagi või teistpidi, et et selles metallikas on, on mingi omamoodi regilaulu vägi või olemise vägi, kulgemise vägi ja mingil tasandil nad saavad kokku mingitelt, mingil tasandil võivad 11 toetada, aga mingil tasandil nad ei vajagi üksteise toetust, on iseseisvalt tugevad ja siis eluviis seda rada, et ahaa, et võib-olla lapsepõlvest muusikaga seoses ka, et peres olin mina esimene laps, kes muusikakoolis ei käinud, vanemad, õed-vennad, kõik käisid muusikakoolis. Aga kui minul oli aeg, et, et võiks minna katsetele, siis ütlesin, et ah ei, mina ei taha, ei viitsi, tahan parem spordiga tegeleda ja nii ta läks. Aga nüüd tagantjärgi elutee on viinud nii, et et mina olen meie peres inimene, kes muusikaga igapäevaselt kõige aktiivsemalt tegeleb. Kõik teised lõpetasid laste muusikakoolid ja vanem vend on nüüd tegev veel ka ühes orkestris metsasarve mängimas, aga teised õed-vennad väga harva, kui neid musitseerimas näeb või kuuleb, et eks selles ole mingi omaette fenomen, mis meie kultuuri on saatnud. Madis tahab lisada. No et sul on küll hästi rehinud, palju õnne, et äkki tasuks nagu järeldust teha. Klassika-lise muusikapõhjaline muusikaharidus ja muusikakoole pidi on jagatud lastele, et et see on ikka kurja vaeva näinud, vähemalt meie ajal sellega, et seda regilaulu kuidagi üldse ära kaotada või igal juhul mitte selle laulmist levimist soodustada, sest ka mina olen oma sellises kooli nooruspõlves igasugu koore pidi laulnud ja kui sa siin kogu aeg küsinud neid esimesi kohtumisi ja siis on raske küll mingit mingit nii-öelda muusikaõpingutega või heakskiidetud muusikategevusega koolis seotud regilauluelamust meenutada. Nii-öelda, et see regilaulu juurde jõudmine on ikka käinud hoopis kõrvalisi võiks otse öelda muusikaväliseid teid pidi, see on ikka mingisugune eneseotsing. Mingisugune, ma ei tea moesõnaga identiteedi otsing, eks ole. Et võib-olla seda küsimust nii väga muusika keskelt üldse ei saa, ei tasugi püstitada. Tänases päevas on rõõm, et on üks hulk inimesi teinud tõsist tööd ja juba toimib erinevates muusikakoolides eesti pärimusmuusika õppekava selja Roose, Anneli Kont rahvale ja terve rida teisi inimesi, kes aktiivselt selle nimel töötasid, et, et see sündinud on ja see annab võimaluse meie suurepärases muusikakoolide süsteemis asuda tema ka rahvamuusikat ja noh, eks see on ju mingis mõttes ka loogiline. Kui kusagile tahad maja ehitada, siis ikkagi lähtud sellest, milline seal pinnas on, kas on soov, liiv või kivi lähtudes sellest, valid millise vundamendi sa teed ja milliseid materjale kasutad, et eks nii ka meie muusika muusikalisel harimisel on ju mõistlik, mitte Ta vaadata sellest, mis on meie muusikaline taust olnud aastasadu või, või aastatuhandeid. Meenutan nüüd sellist tihedamat kokkupuudet, et regilauluga siis oli see sellel ajal, kui õppisin Viljandi kultuurikolledžis tollel ajal oli ta veel kolledž rahvamuusika erialal, siis noh, eks selle põhilise nakatumise saigi sealt kui õhtul öösel istuti ühika põranda peal kusagil suitsunurgas või, või kus iganes ja lihtsalt tundide viisi lauldi. Et sealt nagu sai selle põhilise sideme regilauluga ja, ja selle järgi siis see, kui, kui sinna lisandusid teoreetilised õpingud, kui sai lihtsalt nädalate viisi käidud ringi pleier peas ja kuulatud vanu antoloogia lindistusi, need olid niivõrd mõnusad ja seda oli niivõrd mõnus kuulata, et kuidagi eks seda saab igaüks ise tunda, ei oska seda sõnades niimoodi hästi edasi anda, et võib-olla siia vahele võikski siis tulla näiteks muusika näide ja, ja minna siis edasi regilaulu enda juurde. Kuulsime siis ansambli raudtants esituses üht Vadjakeelset laulu, mida võib-olla Madis võiks paari sõnaga kommenteerida. Nojah, et ega siis regilaule nüüd pole laulnud ainult siin tänasel Eestimaal elanud inimesed vaid, vaid seda on regilaulud liste joontega. Laulmist on ju teadupärast viljeldud märksa laiema skulptuuri Stahlis paljude läänemeresoome rahvaste seas ja teiste seas, aga siis on vadja maarahvas laulnud üsna üsna sarnaseid laule, et see lugu, mis kõlas, oligi siis üks pulmalaul või ütleme, pulmatemaatikaga seotud laul vadja keeles teadlased siis elavad viimased vadjalased elavad siis tänapäeval Venemaal Leningradi oblasti lääneosas Soome lahe ääres, et sealt way poolest lugu. Tarit oli aga regilaulu kohta. Ta tahaks küsida, mis teile tundub, mis on, et regilaulu kõige põhilisemad väärtused, kas nüüd täna regilaulu sellistes seadetes, viljeledes või ka lihtsalt lauldes tõenäoliselt on mingi osa meist, mis teeb seda ka sellises pisut missioonitunnet tundes et, et mis on need, millele see missioonitunne baseerub, et need, need on need regilaulu olulised tunnused, olulised väärtused, mida oleks vaja edasi kanda, edasi anda või mida peaks iseendas istutama, kastma, kasvatama või võib-olla selle missioonitunde mõte isegi võib sealt võtta ära, et sealt need piirid on nii ähmased, kus on missioonitunne, kus on see, et seda lihtsalt mõnus teha ja võib-olla isegi see, et seda on lihtsalt mõnus teha, on isegi palju olulisem. Ma arvan, et ükski missioon paljast tuimas tahtmisest püsti ei püsiet, et see on mingi kaasaegne projektipõhine mõtlemine, sätime, ma mõtlen emissiooni välja või kutsume ta esile, vähemasti mina võin öelda selle selle ansambli tegemise puhul, et see on ikka kuidagi loomulikult see missioon seal kokku saanud selle tegevusega, mitte mitte asjana asja pärast. Aga teistpidi loomulikult ma ei saa välistada, et või ei taha välistada nii nagu sa ise kirjeldasid seda nähtud filmi mõju endale või kus, kus lauldi regilaulu regilaulude taas ja taaslaulmine erinevates töötlustes või eriesitate. Ühelt poolt tänapäeval võib-olla selline huvi tekitav või käivitav või, või eneseleidmist soodustav nähtus, sest päris kindlasti tõesti Eestis on neid inimesi, kes tahaks sellest asjast rohkem teada ja tahaks sellest rohkem tunda. Ja üldse sellistest asjadest rohkem teada, aga kellele see nii-öelda ametlik kultuur või heakskiidetud kõrgkultuur kõigele higile rahastusele vaatamata vastust pakkuda ei suuda. Lauri, kuidas kommenteeriksid seda regilaulu, väärtuste või nende edasikandmise Regilaul, ja mitte ainult regilaul, vaid igasugune rahvalaul on kindlasti side oma esivanematega, et inimene, kes hoolib ja kellele lähevad korda põlised väärtused, ükskõik mis rahvusest on ikkagi vaatab seda, mida tema ja nemad on teinud ja mida nad on kogenud ja mismoodi elanud, kannab seda edasi, et see ei ole mingisugune kohustuslik asi ja kõiki inimesi ei peagi kõnetama inimesi. Need on kasvanud erinevas kultuuris, meil on praegu terve posu linna lapsi, kes ei saa sellest vanast asjast kindlasti aru. Aga kas nad peavad sellest aru saama, see on nagu teine asi, et väga hea, et koolides on see arengukava, millest asjust nagu rääkis mõni aeg tagasi, lastel on võimalus kohtuda oma esivanemate kultuuriga ja olemisega. Aga missioonitundest, et ma arvan, et kui sa mõtled Metsatöllu ansamblit, siis tegelikult meie oluliselt regilaulutöötlusi ja mingisuguseid töötlusi ei tee ja kui seal midagi on ka, mis on, sarnaneb regilauluga, suurem osa teksti on enda kirjutatud Studia viisid sinna peale tehtud, et see on nagu väga hea. Kui see sarnaneb vana asjaga, siis see näitab, et on kuidagi loomulik see võtmine ja metsataludesse osad võetakse ka neid asju loomulikult nagu, et kui sa oled siiani naine, kes sa oled, siis sa teed seda muusikat, mida sa teed, et just täpselt see, et kui ma oleks lapsest peale kuulanud ainult Mozarti, siis ma ilmselt teeksin hoopis teistsugust muusikat ja oleks ka loomulik ja isiklikult mulle nagu sellised tohutut riigi laulu seadet lava peal ei mõju veenvad mitte sugugi. Et oleneb muidugi taotlusest, ega selles mõttes, et iga muusik taotleb oma muusikaga erinevat asja ja on võimalik teha kõiksuguseid vanade viiside, vanade tekstide seadeid. Mida sa sellega taotled, see on, sa võid teha ükskõik mida sellega, et on ju igasugused inimesed meil siin teinud regilauluseadeid ja taotlevad sellega kindlasti täiesti erinevat asja. Väga tore, kui sealjuures on missioonitunne, et või kas siis taotluslik missioonitunne või siis ka selline võib tunda missioonitunnet võib ka mitte tunda, aga kindlasti missioon mingil määral ta on, sest inimesed, erinevad inimesed kuulavad erinevat stiili, muusikaidenit kõnetavad erinevad asjad. Et ikkagi neil on võimalus kohtuda selle vana kultuuriga ja, ja leida sealt enda jaoks midagi, et igasugune, igasugune muusika on tegelikult mingil määral missioon, kuna sa väljendad seda asja, mis sinu sees on ja, ja, ja sa tahad, kui sa juba seda sellega lava peale lähed ja teed helikandja, siis ta juba mingil määral ongi missioon, sa tahad nagu teistele anda seda asja edasi, mida sina tunned, et kui publik sellest aru saab, siis on väga hästi läinud. Aga teine asi, mis ma selle meestelaulu seltsiga teen, et see on juba niisugune nagu loomulikum asi, et see ei ole lavakultuur, vaid sinna teeme selliseid kooslaulmise ja koostegemise ja kooskäimisi, et siis see on selline asi, mis tuleb loomulikult ja emis, millel ei ole seda lavalist eputamist ja poisi juures, mis kahtlemata lava peal tuleb, kas sa tahad seda või mitte. Et see on nagu mulle seoses regilauluemissiooniga nagu tähtsam ja olulisem kui see, mis toimub metsatallu ka lava peal, nagu ma rääkisin, et iga asi on oma eesmärgiga ja igal asjal on oma mõte ja oma taotlus, et metsatöll juba ei ole kindlasti taotlus töödelda regilaule ja seda missiooniga nagu rahva ette tuua, et inimesed tuleksid regilaulu kui religiooni või mille iganes juurde, et see on loomulik olemine ja kui inimestel läheb korda, siis on väga hea Et jah, ega siin siin ei saa, seda ei maksa võib-olla tõesti seda tänapäevast regilauluga seotud muusika tegemiste, muusika tegemisi nii-öelda väga Tomiseerida või alg algallikates laiali jagada. Eelmine aasta lõpus pidasin ühe ette kanda kirjandusmuuseumis just nimelt sarnasel teemal. Ja kus ma esimest korda olin nii-öelda natukene siis teaduslikumas või analüütilisemaks keeles sunnitud lahkama seda kasvõi sedasama ansambli raudtantsutegevust kus ma siis kaasale, et midagi nagu ühemõttelisemat paberile panna ja ette kanda rahvale, kuulajatele, asjatundlikule publikule, ja ma jõudsin endasse järeldusele, et see, mis me siiski teeme esmajoones rokkmuusika, millal siis kuidagi õnnelikult ja loomulikult on veel see regilauluosa juures rahu, tantsulood põhinevad regilauludel, täpsemalt meloodiatele sõnadel, mis on pärit arhiivitekstidest, aga loomulikult kaugeltki mitte sellel ilusal loomulikul algupärasel situatsioonid, millises siis regilaule sellises traditsioonilises skulptuuris teadaolevalt lauldi, et siit kõikide nende seadete või vähemasti vist Ma ei tea selle praeguse meie seltskonna puhul, kes me tegeleme elektrimuusika ansamblites, mis vähem või rohkem tarvitavad, viljelevad, laulavad või regilaule, et peaks nagu jah, rahumeeles aru andma, kus regilaul kuhumaani ta olemas on ja kus ta võib-olla ei saagi seda oma loomulikul kujul üritada. Eks ole, sest see, mis enne kõlas, et see, ma olen ka järjest rohkem hakanud seda arvama, Ma uskuma, et selle regilaulu ülesanne omas ajas on kindlasti olnud hoopis midagi muud kui missiooni täitmine või otseselt kaasaegses mõttes enesenäitamine, ehkki see enesenäitamise osa on kindlasti teatud situatsioonides ka siis külakultuuris olemas olnud regilaulude laul, mis tal tüdrukute puhul loomulikult jah, et minu jaoks võib-olla sellel regilaulu üks kõige iseloomulikumaid tunnuseid ei olegi mitte nii väga enam see meloodia või spetsiifilised teemad või, või ma ei tea, alliteratsiooni Assonventsivaid, esimene tetrameeter või mis iganes, vaid, vaid pigem see, et nad oma loomulikul kujul esinesid hoopis sellise skulptuuri situatsiooni, mis tänaseks on suuresti kadunud, ehk siis suulise skulptuuris, kus inimene jättis asju meelde, tuletas asju meelde hoopis teistviisi, kui meie ja kus regilaul asus ja oli hoopis teises olukorras. Mul on selles üha rohkem veendunud, et see võiks tänasele inimesele arusaadavalt olla palju parem regilaulu kui nähtuse seletusviis. Mulle Endal hiljuti võimalus kogeda üht, ühe inimese laulmist. Tõsi, jah, see ei olnud, ent regilaulu laulmine, iitkemine, kes ei teinud seda mingist missioonist või esinemistahtest või takkajärgi õpitud oskusest, vaid, kes oli nii-öelda loomulik selle kultuuri kandja jättis ikkagi minu jaoks kustumatu mulje ja pani eriti siis asjale nii vaatama, et teeme, mis me siin tahame, me oleme ikkagi juba ammu teised uued inimesed. Ja teeme seda asja nii, nagu meie oskame, aga me ei saa luua endale illusiooni, et me teeme 100 protsenti seda sedasama vana ja, ja täpselt nii, nagu nemad seal tegid, eks ole. Mis ei välista meie otsinguid. Kaasajal loomulikult, eks endal on ka olnud siin suurepärane võimalus regilauluga seni kokku puutudes saadud kogemusi siis nüüd reaalselt mõne enda terviseprobleemi vankri ette rakendada, siis kaovad täiesti need muud, et muud asjad sealt ära, et kas sa tahad seda sellega kellegile ennast näidata või mitte. Küsimus on selles, et kas regilaul sind ennast aitab? Kui ta aitab, siis ta täidab seda ülesannet, mida ta oleme täitnud ja kui ta ei aita, sest ta ei täida seda ülesanne see millises vormis seda täpselt tehakse, see võib-olla ei olegi nii primaarne. Aga võib-olla siit seadetega seoses väga tihti on tekkinud seda küsimust on ka minule või meie ansamblile seda sageli heidetud või just selle eest tänatud, et on mingid asjad, mida regilauluga tohib teha ja mingid asjad, mida ei tohi teha. Kas on selles olnud teil mingeid eredaid kokkupuuteid mälestusi, mida tahaks tuua siin esile, et või enda mingit seisukohta, et seda tohib regilauluga teha ja seda ei tohi? Ma ei tea selles mõttes, et ei ole metsadele üle keegi ette heitnud, et me teeme midagi valesti, sellepärast et meil on enda viisid enda muusika. Kui ma teen laulu, siis kuidas ma saan teha seda valesti või teistmoodi, kui ma teeksin midagi, mis mulle ei meeldi, siis see oleks valesti, et loomulikult on inimesi, kes tegelevad regilauluga ja kelle missioon on regilaulu elus hoida ja kuulevad seda asja, mis lava pealt tuleb ja mis on nagu seatud nii ära, et see ei meenuta enam mingil määral seda laulu, mis kunagi, kes iganes karjased pulmalaulikud laulsid, siis loomulikult tekib tal trots. Et aga siin on just nagu kinni selles, et mida sa taotled enda muusikaga, et kõik inimesed, kes noh, Raud-Ants taotleb oma asja. Veljo Tormis on taotlenud ka enda asja, et väga paljud, kes on nagu töödelnud rahvamuusikat igalühel, on oma taotlus kellelegi meeldida või mitte meeldida. Lõppude lõpuks muusikuna teid ikkagi seda muusikat, mis sulle endale meeldib teha, kui sulle meeldib töödelda mingisugust materjalis töötled ka seda nagu enda väärtushinnangute järgi, mis ei hakka tegema seda sellisena, kuigi kindlasti on ka selliseid muusikuid olemas, kes teevad muusikat nõnda, et mõtlevad kõigepealt valmis, mis rahvale võiks meeldida, mis mitte meeldida ja teevad nende reeglite järgi. Aga sellisel juhul ma arvan, et see muusika ei ole nende endi jaoks nauditav muusika, nagu ta ja nagu praegusel ajal lava peal on, see ei saagi olla mitte mingil määral selline muusika, mida tehti 200 aastat tagasi või 1000 aastat tagasi, kui sa sead endale eesmärgiks selle, et oleks regilaul loomutruu, siis sa ei lähe seda kunagi tegema lava peale 1000 inimese ette. Ja nagu just, me oleme ka siin rääkinud, et et kultuur on ju kogu aeg muutuv, et samas on jälle tegelikult ju positiivne see, et rahvamuusika pidevalt elab oma elu, sellepärast ongi rahvamuusika ja tegelikult on see isegi täiesti nagu jahmatamapanev ja samas nagu huvitav, kuivõrd isegi nende õiget, mitte nii-öelda õigete reeglite järgi regilaul on muutunud juba näiteks võrreldes 20 aastaste taguste salvestustega, mis seal leegahjus näiteks tegi juba nagu need see laul, mis siis oli ka õigete reeglite järgi õiget moodi nagu arhiivilindistuste järgi õpitud nagu see laul ja tänapäeval, kes tegelevad, et nagu sellise nii-öelda loomutruu regilaulmisega, et mis ei ole seatud hirmsat moodi, et kuidas nagu need kaks erinevat mõlemad õigete reeglite järgi tehtud laulmist on juba niivõrd palju ajas nagu edasi läinud muutma. Et see on minu arust noh, päris nagu huvitav kuulata mõeldes mõelda selle üle, et me võime küll taotleda kogu aeg ühtesid samasid asju ja teha seda õiget asja oma reeglite järgi ja, ja, ja kõik ja puha ja õppida arhiivilintidel, aga tegelikult nagu ilmselt olenevalt sellest kultuurist, mis meid nagu selles hetkes ümbritseb ikkagi see laul, kogu aeg muutub. Madis jah, et see küsimuse püstitus või vastase otsingud sarnastele küsimustele annaks või annavad justkui siis märg, kui juba sellest, et äkki on eesti kultuuris aeg siis kehtestada klassikalise regilaulu kaanonid ja teha temast üks ühesõnaga öelda, et nüüd on regilaulu puhul rahvamuusikaga lõpp, sest et fiks kerime teatud klassikalise regilaulu kuju ja näiteks minu pärast siis kasvõi õpetame teda muusikaalases kõrgkoolis, et see tundub justkui nagu ainus mõistlik lahendus, sest sest tõepoolest elav elu ja elus laulmine paratamatult läheb ikka ju oma teed ja ja omal moel pole see regilaul ju ka aastatuhandete jooksul kogu aeg olnud kindlasti muusikaliselt ei värsitehniliselt temaatiliselt ei kontekstuaalselt üks ja see sama, see on ainult meie võib-olla unelm või näha tahtmine või mõnede uurijate unelm näha tahtmine, et äkki ta on kogu aeg olnud üks ja see sama kindlasti mitte ta ei ole olnud ja sellest sellest lähtuvalt võime me jutumärkides õigesse või valesse regilauluseadmesse suhtuda, ka täitsa rahulikult võtta seda vennast. Aga tõepoolest jah, need inimesed, kes nagu rohkem näpuga järge ajavad ja tahavad, tahavad konserveerida või nii-öelda õigena alles hoida midagi, ega siin muu rohid vist ei aita. Tõesti, kui seda tuleb, siis kuidagi klassikaliste enam formaalhariduslike vahenditega hakata õpetama, sest elusas elus ja elusas rahvamuusikas tahab inimene laulda, mängida, tunda ikkagi viienda või läbi enda äratundmist ja ta võib võtta arvesse vanemaid teadmisi ja talletusi, aga, aga see ei tule kunagi või ei saa või ei peagi tulema üks ühele välja. Arhiivimaterjaliga. Näiteks kuidas te arvate, kui regilaulu traditsiooni vaadatakse, ütleme aastal 2200, keegi folklorist vaatad tagasi, mis ta võiks leida siit 20. 21. sajandi juurest kasta lisaks, et jah, see 20. sajand, 19. 20. sajand oli aeg, mil regilaulu traditsioon välja suri või ta leiab, et 20. 21. sajandil mõjutasid seda mingid teised muusikud, stiilid ta leidis mingisuguse uue niši oma keskkonnas või, või ta elas mingisuguse, kuna perioodil lihtsalt üle ja, ja teda hakati kasutama uuesti mingites ökokülades keskkondades, kus inimesed eraldusid aktiivsest kärarikkast tsivilisatsioonist. Kas need tänane muusikastiilide mitmekesisus meie ümber, kas niimoodi tagasi vaadates mõnesaja aasta pärast võib öelda, et need kuidagi oluliselt suunasid regilaulu sängi? Ka ma arvan küll, et, et see kuigi, kuigi ka mina ei usu seda, et, et me elame, seda, usub iga inimene oma oma eluajal ja kaasa alates tema elus on just juhtunud tohutu rebestus progressi suunas ja minevik. Ta on selline arusaamatu hägu, eks ole, ja tulevik on särav ja pulbitsev turism, eks ole, et seda inimene kogu aeg üritanud mõelda selles suhtes arvata, et et me oleme mingisuguse järsaku äärel või järsakust üle saanud just meie siin kaasajal, mida, mida siis aastasadade või tuhandete pärast keegi tähele panna võiks, on mõnes mõttes natukene kannatlik, aga loomulikult, kui me siin juba kas või selle vestlusega kuidagimoodi kirjeldame oma oma hetke kultuuripilti, nagu me seda näeme, siis seda rohkem saab teha ka inimene tulevikus järeldusi Nende võimaluste kohta võimalike muutuste kohta, mis, mis kogu aeg tegelikult toimuvad. Ja kui me vaatame kas või nüüd kaasaegsest enda seisukohast regilaulu oma teadmistele regilaulust, siis need on ju näruselt lühikesest ajast pärit natuke rohkem kui viimase 100 aasta jooksul ainult teha ka selle põhjal ülipõhjapanevaid järeldusi. On mõnevõrra ennatlik arvata, et regilaul ongi täpselt selline kogu aeg olnud, nagu 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses. Lauri, mis sina arvad? Ma arvan, et nad panevad kindlasti ühe märkene sinna, et, et praeguses hetkes, mis, nagu meil praegu käimas on, et et selleks ajaks on nagu regilaul jõudnud põhiliselt estraadilavale. Või selles mõttes, et ta on ju väga palju ansambleid, kes mängivad kitarre laval ja hüppavad ja kargavad ja laulavad regilaulu nii-öelda regilaulu seoses Viljandi pärimuskultuurifestivaliga ja millega iganes. Et on neid selline põlvkond nüüd tekkinud. Kuidas see põlvkond edasi käitub ja, ja mismoodi külades või augulitesse rahvalaul edasi läheb, seda nüüd ei oska ennustada. Ma arvan, et selline seoses just elektriga ja makkidega, jaa, jaa, estraadikultuuriga, popkultuuriga ansamblitega ja on tegelikult mingil määral ta suretab pärimuskultuuri, ei vaevuta nagu ise laulma ja oma vanematelt kuuluvaid pannakse pigem Mac peale. Et mingil määral, kas ta on hea või pahakultuuri, sealt läheb sellise nii edasi, tahame me seda või mitte, ma arvan, et mingisuguseid selliseid mõtteid võiksid seal 200 aasta pärast mõelda meie aja kohta. 200 aasta pärast saab inimene ikka ju järeldusi teha nas autentset allikate põhjal, kui need on üles salvestatud või teine oluline allikas on see, mida mõtlevad inimesed ise sel ajal sellest või on mõelnud, eks ole, meie häda 100 aasta taguse laulud on see, et neid kribiti hoolega üles, aga, aga väga vähe küsiti inimeste käest, et mis sa ise sellest nüüd teadjad tead ja arvad või üleüldse, eks ole, et Jakob Hurt tegeles ikkagi päästmistööga, eks ole, et ta uskus seda, et regilaul kohe kadumas. Ja ta ongi nii-öelda antiik, eesti antiikkultuuri kuuluv nähtus. Uus aeg ja euroopaline, eesti kultuur nagunii läheb teist teed, ehkki see moderne eesti kultuur kurva ajal ei olnud sugugi iseenesestmõistetavalt veel käes ja olemas, eks ole, et see diskussioon seals käisid seal aga sellegipoolest jah, tõesti see, see periood, kui Eesti regilaulude tänaseks säilinud kullafond Archive eriti oli ikkagi selline filoloogiline tekstipõhine luulepõhine kogumise käitumisviis sellega, nii et mingis mõttes selle vilju me maitseme ka praegu, eks ole, seda rohkem olemas meganatuke praegu infosulus või hädas sellega, et peame ise selle puuduva elusaine sinna juurde luuletama või mõtlema või endast üles leidma või kuidas keegi. Et kui nüüd jah, püüda vaadata seda regilaulu elu pikemas laiemas perspektiivis, siis mina isiklikult arvan, et ei kaota kusagile, ei ole ta ka praegu kusagile kadunud oma nendes mõõtmetes, mis puudutab inimese enda suhet muusikasse, ta on leidnud erinevaid väljendusfarm ise, iseküsimus on see, et kas mingist piirist alates on seda põhjust enam regilauluks nimetada, aga ma usun, et ka sealt 200 aasta tagant tagasi vaadates, mina loodan küll, et sealt tagasi vaadates nähakse, et 21. sajandil on inimesed taasavastanud enda jaoks selle isikliku suhte maailmaga laulu kaudu või muusika kaudu. Et see ongi inimese, iga inimese loomulik olemise viis ennast, muusika või laulu kaudu, iseenda ja maailmaga suhestada ja selles osas on regilaul minu meelest täiesti kas nüüd möödapääsmatu, aga väga suurepärane vahend, mis puudutab inimese hingamise, rütmi ja, ja üldse sellist inimese seotust muusikaliselt enda füüsise, ka selleks on regilaul suurepärane vahend ja ma usun, et see saab edaspidi veel ka regilaulu arengut oluliselt mõjutama, sest ega inimese füüsis ei ole ju märkimise järsult muutunud aastatuhandete jooksul ja ei muutu seda ka järgmise 200 aasta jooksul. Lihtsalt üha aktiivsemaks muutub see väline surve, kus erinevad mudelid hakkavad umbe jooksma, kus lihtsalt ei ole enam nii palju ressursse, mille varal saab ühte, teist kolmandat nähtust elus hoida ja muutubki üha olulisemaks inimese enda tasakaal ja inimesele sisse ütleme, looja poolt antud keele muusikalise keele kasutamine, selle tasakaalu taastajana ja säilitajana. Kas on midagi, mida võiks öelda julgustavalt kokkuvõttes, julgustavalt kõigile nendele inimestele, kes täna või edaspidi regilauluga kokku puutuvad, otsivad oma teed kas Audentsemat või rohkem sealt, vat mida tahaksite kokkuvõttes ühe-kahe lausega neile inimestele öelda. Mina arvan, et soovitaks kõigile inimestele, kes tahavad, kas seada või, või uurida regilaulu kohta, kindlasti kuulata võimalikult palju arhiivilindistusi ja kuulata neid mitte üks kord, vaid 100 või 200 korda ja kuulata selle mõttega läbi ja kaasa laulda. Et ükskõik mida sa kunagi hakkad tegema sellest regilaulus, see on su enda asi ja taotlus on enda asi, aga tähtis on see, et sa saaksid sellest sest aru, mispärast seda kunagi on tehtud. Mina arvan, kui sa võtad selle laulu töötleta ära, seata ära, aga ta jääb tühjaks ükskõik, kas lava peal või sinu enese jaoks, et siis see on sama hästi, kui oleks võinud selle muusikapala tegemata jätta, püüda leida see mõte üles, mispärast kunagi seda keegi laulnud ja mikspärast on ta just niimoodi laulnud, nagu ta on laulnud. Ma tahan, esiteks muidugi väga loota, et kasvõi 200 aasta pärast keegi sellest jutust midagigi aru saad, mida me räägime, et on veel neid inimesi ja kui nad kohe ütlevad, et vau, miks me siis regilaulu ei teha, siis, siis on nagu asi korras. Aga jah, ma arvan, et, et need inimesed, kes ühte või teist otsa pidi regilauluga tegelevad olgu siis isetegijate või teadlike kaasa elavate kuulajatena et neil on loomulikuna see mingi heas mõttes vastutustunne, hoolimis, tunne selle suhtes olemas ja see on suur asi. Mingis mõttes hoiab ehk ka ära kõige suuremad või koledamad libastused ehk sel teemal. On see nüüd õige klassikaline regilaul või on see pidevalt kaasajastatud kaasajastuv regilaul oma ajastuliste vahenditega sõnumitega? Võib-olla see siis nagu ei olegi minu jaoks hetkel peaküsimus peaküsimus, et on, on neid inimesi, kes ei ole oma esivanemate kultuuri suhtes muutunud sellisteks nokkmütside Screolideks, vaid kellel on see geen või närv olemas, et, et see asi ikka jälle ette võtta ja selles elada. Võib-olla enda poolt tahaks kokkuvõttes öelda seda käige mõnu teed nagu regilauluviisi vanasti alati nimetatud viisiks või, või seda enam meloodiaks või millegiks niisuguseks tihtilugu nimetati teda mõnuks. Et käigegi seda mõnu teed. Enda kogemustest oskan öelda, et regilaule neid autentseid arhiivi salvestusi kuulata on tõeliselt mõnus. Regilaule laulda on tõeliselt mõnus ja leida mingisugune selline uus viis, kuidas regilaul ka iseennast võiks kõnetada mingi seade läbi. Kas see on ütlemata mõnus see enda jaoks mingisuguse uue avastuse tegemine, et oi, näe, nii laul jõuab selle sõnumi, mida ma tahaksin edasi anda, käige seda mõnu teed. Kui ei ole mõnus, siis tehke midagi muud. Kui on mõnus, siis andke, aga andke aga hagu. Siiralt usun, et üha enam inimesi jõuab selle regilaulu mõnu juurde. Iseküsimus, kas see on klassikalises mõttes regilaul. Aga kindlasti on ta seda selle mõnu mõttes. Ja nii nagu traditsiooniks saanud saatele buss laulnud koos ühe regilaulu võiksime täna laulda sellise laulu nagu tantsimist, neiukesed, noorukesed, pärand tahab tantsimist, paralleeliks võib tuua siis muusika tahab laulmist, laulud tahavad laulmist, regilaul tahab meie sees elamist. Ja üheks selliseks kandvaks osaks on selle juures olnud kava vaheline suhtlemine. Nii nagu selles järgnevas lauluski ka selline enda üksteisele näitamine ja üksteise kaemine, et siis sellest ühisest järgmisest kokkusaamisest leida selle elu edasiviimise mõnu. Laulan siis eest ja raadiokuulajad, kui saatekülalised saame korrata koos järgi. Neiu, see nooruke Se jooke, nooruke, see leina häälat, linnu, see leinalaka linnuke, Danske, ta saadan. Ske targu tants Sa Danske ta nagu, et see oli maast ei liigu liiva, samas ei liigu ka tar Moomast ei ru ka bar Moomas ru, ta ei näe paisi päi paisi vaatava kui seal Mil, vaata, seal meelerr kael, sel meel hel neiu koellusel meil. Aitäh kõigile saate külalistele ja selleks korraks kõik kohtume järgmises regitunnis.