Armsad kuulajad, oleme teiega taas koos, et ühiselt veeta mõnusat mõtteaega saate regitund raames, kus me siis otsime neid jälgi. Et mis on meie esivanemad jätnud regilauludesse, kus kulgeb see maailmapildi kuvandit ja kus on need jäljed meie endi sees meist igaühe endi sees. Ja meie tänaseks saatekülaliseks, kellega koos neid jälgi mööda käime ja neid jälgi otsime, on Mikk Sarv, kes on regilaulude õpetaja ja ka õuesõppe eestvedaja. Varem salvestatud regilaulud ja samuti elavad laulikud on, on imepärased õpetajad olnud, aga muidugi ka loodus ja seesama õues värskes õhus olemine. Korregi laulgi ütleb. Õhk sind õrnalt õpetagu taevas tarka meelt taand meie ümber kogu aeg olemas ja tuleb lihtsalt ka seinte vahelt välja õue minna ja, ja kõik õpetus on käes. Muidugi on lisaks, ja kui on mani ja tark mees või naine, kes käekõrvale võtab ja aitab järje peale saada, aga põhiõpetaja on ikka sama õhk, puud, meri, mets, kogu loodus meie ümber. Siit võib-olla saamegi natukene laotada laiali meie tänase saate teemat sai mõeldud selle üle, et kust läheb see piir, mis on meile ette antud ja mis on see, mis sünnib ja peakski sündima siin ja praegu. Ühelt poolt on meile ette antud suurepäraseid salvestisi meie regilaulutraditsioonist. Võib-olla siinkohal tahakski lähemalt tutvustada ühte antoloogia kogumiku, mis koosneb kolmest CD-plaadist, mida on võimalik teil igalühel saada, tutvuda, kas jalutades raamatukokku, kus on helisalvestiste osa või minnes mõnesse suuremasse plaadipoodi või kui on kumist käimist Tartus, siis Tartus, Vanemuise tänaval, Eesti kirjandusmuuseumis on see algallikas, kus on see antoloogiakogumik välja antud ja kust on võimalik kõige soodsamalt endale seda plaadikogumikku soetada. Hinna poolest maksab kolmeplaadina kogumik siin kohapeal nii palju kui kui kusagil plaadipoes. Korralikum üks plaat. Et selles mõttes, kui on Tartus käiku, kindlasti tasub siit läbi lõigata. Selle kogumiku nimi on Eesti rahvamuusika antoloogia ja tegelikult oma põhiosas on ta kokku pandud juba 1900 kuuekümnendatel aastatel. Rahvamuusika suurkogujad ja kujud nagu Herbert Tampere, Erna Tampere jaotiili Kõiva panid tol ajal Q viie plaadilise kogumikku ja sinna juurtega tutvustava raamatu. Kuid praegune Tseedeede kogumik, milles Sass rääkis, on tõesti tunduvalt põhjalikum ja parem, seal on ingliskeelsetega, kes seal noodinäited olemas, seal on laulikute elulugude kohta värvikaid põnevaid detaile toodud. Aga muidugi kõige tähtsam on nende plaatide sisu, et on võimalik kuulata Ta ja püüda järgi laulda neid laule. Kusjuures, kui neid hoolega kuulata, siis järgi laulja jääb tihtipeale jänni. Sest kui me võtame näiteks Pärnumaa Kihnu lauliku Liisalase, kes 87 aastasena on 1937. aastal lummava laulu Plaati laulnud, mida seal kuulata, saab paljudele tuttav meile tundub, et regilauluviis on hästi lihtne veere veere päeva keeleveere looja. Ta mööda. Ja niimoodi on kümned rahvalauluansamblit üle Eesti laulavad seda. Aga samal ajal, kui vaadata muudis üleskirjutust, süveneda sellesse, kuidas Liisalast tegelikult laulab, siis selgub, et igal real on natuke teistmoodi viis et see pidevalt muutma dub, pidevalt voolab nii nagu ükski merelaine, mis randa tuled, ei ole kunagi täpselt samasugune. Tal midagi taolist veere pääle geene nüüd loo ja et see kaaslatvu kaudu siit on esimene põnev ülesanne igale regilaulu õppijale võtta seesama liisalase laul, mis oli muide üks tema lemmiklaule ja püüda noodi järgi iga viisi keerutusi ikka väiksema niisuguse häälevärinal seda täpselt järgi laulda, et nii on natuke võimalik tema kingades astuda, nii nagu väikestel lastel meeldib ema või isa suurte kingadega ringi astuda, et loomulikult me ei kõnni ja me ei ole nii sujuvad ja nii sügavad ja võimsad nagu Liis Alas on, aga, aga vähemalt me oleme sammu võrra lähemal. Võib-olla võiksimegi kuulata siis siit antoloogialt selle laulu, millest just juttu oli harja otsimine Liis Alas lugu salvestatud 1937. aastal mil Liis Alas oli siis 80 seitsmeaastane Kaudu ei ole aega PV. Seoueptioolas päid ka kaija peid. Nii laulis siis 87 aastane Liis Alas ja siin antoloogial on jah ka selline väike käega väga mõnus kokkuvõte tema eluloost ja taustast. Mik, oled hea, äkki sa loed selle näiteks ette siis kes ei ole juhtumisele antoloogiaga kokku puutunud, saate ettekujutuse, mis, mis materjali siit saab ammutada? Siin on olemas ja laulikute nimed ja nende fotod, kui need vähegi olemas on ja liisu kohta on siis nõnda kirjutatud. Liis Alas, Elizabeth Ta kuraga liis aia vana, kes elas 1850 kuni 1939 oli väga hea traditsiooni tundja, rahvaluule ja murdekogujate hinnatud konsultant. Liisu mees oli varakult surnud, Liis oli asunud venna juurde ja hiljem elanud rändava käsitöölise elu kuni 70-ni date eluaastateni, kui talle Lentsi külas väike majake ehitati. Et see on ka näide sellest kogukonna üksteisest hoolimisest. Liisu mäletati kiiret ja väsimatult tööinimest. Laulik oli haruldase huumorimeelega, kihtlate meenutuste järgik, Räde tuline ja erk nagu süsi. Omaette tehes armastas Liis siiski laulda nukraid vaeslapse laule. Üheks tema lemmiklauluks oli harja otsimise laul, sama, mida me praegu kuulasime. Liis oli tuntud pulma eeslauljana. Oluliseks laulmise kohaks oli ühine taimede valmistamine neljapäeva õhtused ülalistumised. Liisu lauluvara oli suur ja mitmekesine, et temalt on jäädvustatud ligi 100 laulu, kuid helisalvestatud üksnes üheksa laulu ja viis nendest on koos teise lauliku reet sutiga. Aga muidugi see laul, mida me praegu kuulasime, on, on õige mitmes mõttes des lummav ja põnev. Ja see on tõesti üks üks paremaid laule, millega hakata õppima regilaule. Ise olen laulu õpetanud väga erinevatele inimestele ja ka väga erikeelsetele inimestele tuleb meelde üks detsembri õhtu Roomas, kui oli kokku 15 erinevat keelt kõnelevat inimest üle kogu maailma. Koli metsandusega tegelevad just kogukonna metsandusega tegelevad inimesed, kes olid mitmeid aastaid väldanud programmi lõpetamas ja siis peeti nõu, et, et oleks vaja mingi püha rituaal teha, millega see ilusti kokku võtta. Et aga et mis keeles inglise keeles osad on prantsuskeelsed, osad hispaaniakeelseid, siis ma pakkusin välja teene kihnu keeles. Et see on kõigile ühtemoodi võõras ja, ja olidki inimesed päri, mõtlesime kihnu rattas ringi, üks käsi teise õlal, teine ümber teha ja aeglaselt edasi tammudes laulsime liisulaulu, kõik püüdsid järgi laulda või vähemalt järgi ümiseda. Ja ring oli tehtud, siis olid kõik nagu lummatud, mitmed tulid tänava suisa pisarsilmil, üks aafriklane tuli ütles, et see on täpselt nii nagu nende külaski, et nende külas tehakse samasugune ring ja siis inimene saadab oma hea Te mööda ringi käima. Ja kui see mõte jõuab tagasi temani, siis läheb see täide. Ehk niisugune ääretult soe ja, ja hea energia tekkis nõnda ringis olles. Ma ise olen mõelnud laulu kohta, et see on omamoodi nagu meie regi värsiline evangeelium või, või jumala sõnasest laulus. Date päike kammib vaeslaste päid ja, ja kuidagi ei taha oma tööd lõpetada. Tundub, et neid vaeseid on nii palju, kes abi vajavad ja lohutust. Aga ometigi õhtu tuleb, ilm läheb külmaks ja päike peab looja minema ja tema kiirte kamm kukub vett. Ja siis läheb päike otsima, kes võiks selle kammi vee alt välja tuua, pöördub Jeesuse õpilast. Ja kui mäletate, et varsti on lihavõtteaeg käes ja siis räägitakse neid lugusid jälle, et kui Jeesus läks palvetama suurel neljapäeval, siis jäid Peetrus ja, ja, ja kõik teised tema head õpilased magama lihtsalt nad ei jaksanud sellele pingele vastu pidada, mis õhus oli samamoodi, nii nagu Jeesus pidi minema läbi surma, et tuua tagasi armastuse sõnum ja hoolimise sõnum, et täpselt samamoodi pead ka päike tegema. Hästi ilusti on laulus öelda töös päev läks ise illuk gene mööda tiheda tillukene mööda maad madaluke mööda Ta väikene mööda kallast kaunikene, ehk siis see on eeskuju, mismoodi tuleb regilauluga laulda. Ja mitte keegi teine ideetrusega, Paulusega, Sass ega Mikk ei hakka sinu eest seda laulu laulma. Sa pead ise minema läbi sügava tee läbi külma allika ja tooma omaenda regi lauluselt veepõhjast välja ja seda laulma hakkama täpselt nii, nagu selles laulus päike tegi. Küllap sellepärast oli see liisule ka üks lemmiklaule, mida ta aina laulis, et tal on tõesti niisugune uskumatu eneseületamise vägi sees ja see on sama, mis meil ümberringi ka, et me ei saa panna vastutust kellegi teise õlgadele. Siia ise oleme selle maa ja rahvahoidjad ja, ja peremehed ja, ja ise oma keelega peame seda hoidma ja, ja kaitsma ja samuti oma lauludega, nii nagu siis, kui me iseseisvuse taastasime, laulsime regilaule kõik koos lauluväljakul küll ja, ja ta tuli ja, ja nii see jääb ka edaspidi, et selle tõttu on kindlasti selle plaadi kogumikul tohutu väärtus. Just 60.-te lõpul, 70.-te algul algas otsustav liikumine iseseisvumise poole, mis kulmineerus suurte regilaulmist ega 80.-te aastate lõpul ja lõpuks ta Eesti iseseisvuse taastamisega. Siin ongi huvitav see, et me nagu seisame kahel jalal, et ühe jalaga toetame siin, mis, mis on see etteantud toetama sellele laulutraditsioonile, nendele konkreetsetele lauludele, konkreetsetele tekstidele, konkreetsetele salvestustele, mida ikka ja jälle üle kuulata, et seda tunne Dust tabada, mida need inimesed on tolles ajas looduskeskkonnas oma igapäeva toimetamiste juures olles milline tunnetus neil on olnud ja teise jalaga toetame nagu sinna teisele poole piiri, kus ei ole valikuid, kus sa pead ise olema, kui sa ei ole ise, siis, siis sa ei olegi. Kui sa ise ei saa iseenda elu ja terve olemise eest, siis siis seda ei olegi. Lihtne näide, et kui sa ikka ise laua taha sööma ei lähe, siis. Jäädki kõht tühjaks, jääbki kõht tühjaks. Sa võid lõpmatult rääkida ja söömine on ja kui tervislik ja kuidas see aitab ja muidugi vastupidi ka, et praegu on ju tegelikult paastuaeg Sa lõputult räägid, kui hea on paastumine, aga sa ise seda järgi ei proovitants on täpselt samuti sedasama kaelani vette minemise vägi on, on see, mida regilaul lõpetab. Tõesti, igaüks peab, peab ise selle oma nahal läbi tegema. Sellepärast me, eestlased oleme ka sellised, et ühtepidi me tahame eest ära hoida, noh, ei taha kuhugile ennast vahele segada, aga aga teistpidi on selge, et kui ise ära ei tee ta ega siis jääbki tegemata ja muidugi see on põnev, see ette antus ja teistpidi siis teadmatusse või, või teeallikasse sukeldumine. See on ju regivärsis ka pidevalt, alati on vähemalt kaks paralleel värssi, kui hakkad maailma loomises laulma, siis algab siniSirja linnuga gene. No see on nüüd see sinine unistus kusagil kõrgel taevas ja, ja teine on punapäine pääsukene, mis on siis seal päikeseloojangut või, või tõusus, kus kõik on nii veripunane ja, ja sukeldumas kuhugile teadmatusse. Et pidevalt need kaks poolt on, on meil kõrvu noh, nii nagu meil keelestki, et eksmaailm on kaks poolt, kogu aeg meeles ja kõrvu või ööpäev on hästi ilus sõnaga, et me ei salligi seda, et kõik oleks üheselt määratud, me teame, et kõik on nagunii liikumas ja muutumas ja me peame ise leidma selle muutumise keskelt oma tee. CD-le. Kui ma siin ennist võrdlesin seda nagu kahe jala peal seismisega, et üks on siis selles tuses ja teine on selles siin ja praegu olemises, kus me oleme ja saamegi ainult ise olla keegi meie eest ei saa olla siis aga kui nüüd liikuma hakata, siis, siis ongi see, et me peame korra tõstma ühte jalga ja korra testi jalga ja, ja toetuma kordamööda nende jalgade peale, et võib-olla samamoodi ka tahame oma liikumises areneda koos lauluga, kus selle pärandiga, mis esivanemad meile pärandanud on, siis, siis ongi see, et me korra toetame ennast sellele ühele jalale, nendele helisalvestistele kuulame neid, katsume selle jala võimalikult tugevalt maha saada, aga siis selleks, et edasi liikuda. Me peame jälle toetuma teisele jalale, tunnetada seda, kus on siis see hetk siin ja praegu, kus ta algab, kus ta lõpeb. Kas me enda teadvuses üldse seda märkamegi, seda enda olemist ja tõstame jala korraselt ette antust üles, asetame ta jälle edasi järgmisesse paika ja nii me saamegi edasi liikuda kord ühele, teisele toetudes, sellise edasiliikumise juures tahaks ka julgustada kõiki, et ärge kartke oma jalga üles tõsta sellelt paigalt, kuhu te olete ta tugevasti maha saanud. Võib-olla liialt tihtime, pelgame astuda uut sammu, pelgame, tõsta jalga sealt üles, kus, kus me olime talle just kindla aseme saanud. Aga mõelgem, millised avarused meil jäävad avastamata, kui me ei astu seda järgmist sammu kõne tõsta oma jalga ka üles sellelt ette antuselt. Kui me ei eraldu sellest, et jäta sinna mingi jälg hõljuda õhus ja asetada siis kuude paika selles ette antuses uude paika selles regilaulu mitmekesisuses. Samas tõstas jälle jalg sellest ette määramatusest sellest siin ja praegu olemisest, distantseeruda korraks ka sellest, tõsta jalg edasi järgmisesse hetke, et siis seda suurema mõnuga tajuda seda uues hetkes olemist siin ja praegu olemist. Ja eks ta nii käib, oleks meil ainult julgust ennast lahti rebida, nii jätta antusest kui siin ja praegu olemisest julgust jälgi jätta, nii ühte kui teise julgustades jälle jalale õige koht leida, kuhu astuda. Nii see elude käimine kulgeb. Eks see on see õuesõppemõte ka et kui tõesti klassis kõik asjad tahvli pealt ja raamatust õpin, et see on noh nagu etteantud. Aga kui sa õue lähed ja tahad kõik arvutused teha, tegelikult käbisid või sipelgaid või linde lugedes või või õppida omadussõnu, vaadata des, mis omadusi siis tegelikult parasjagu ümberringi on neid kõike mängu pannes, see on see samamoodi, et ühe jalaga oled sa siis nendes kõneldud ja kirjutatud teadmistes ja teise jalaga oled keset elu. Ja, ja ainult niimoodi mõlemal pool käies on võimalik saada terveks ja, ja ehedaks nii, et kõik hakkab liikuma ja elama sinu enda sees. Et seesama mõlema jalaga ühel pool ja teisel pool korraga olemine on see, mida, mida tuleb taodelda ja ma arvan, et sama kehtib regilaulu õppimise kohta ka. Et ma olen tõesti aastakümneid regilaulu õppinud ikke palju. Nõnda et püüdes võimalikult kuni viimse detailini kuulata antoloogia plaate ja järgi teha laulikutega kohtudes kuulata nende elusid ja nende mõttekäike, kuidas nad on teinud ja seal peab paratamatult leppima sellega, et et enda laulmine on alguses vilets ja väeti. Aga aga ega ta ilma laulmata paremaks ei lähe. Kindlasti hästi oluline on nüüd ja praegu laulu tegemine, ega me asjata oma keeles nimeta praegust hetke, et see on parim hetk, mis võib olla paraaegub parimal ajal sama hetk, kui me praegu sinuga räägime, siin seesama, et kui raadiokuulajaid meid kuulevad seal nende elu kõige parem hetk, sest see on praegu kõik varasemad hilisemad hetked. Nende kiitmine või, või ka mahategemine oleks ülekohus, sest me elame nüüd selles praeguses hetkes selle laineharja peal. Ja täpselt samamoodi ongi ka ka regilaulu laulmine. Et ükskõik, kui see laulge alguses kehvalt välja tuleb, algriimid ei klapi, et ma võiks ju laulda, saata raadiokuulajatele hüüde. Kuulge, kallis kuulaja, rahva, seal, selle lai, need ei, see soodsa noh muidu oleks nagu regivärss, aga hästi palju vigu on, algriim on olemas enam-vähem. Kuulge, kuulge kuulaja, rahvas, kuulaja, rahvas on juba natuke liiga liiga pikk sõna värsi ja rea lõpus ei tohiks olla nii pikk ja raske sõna. Aga kui ei proovi, kas siis ei õpigi. Ja seetõttu soovitan tõesti kõigile kuulajatele, et kui te olete üksinda autoga sõitmas või ka bussiga sõitmas laulge endale nina ette, alguses kesijaga küpsi autos olete või miks mitte ka siis kõva häälega sellest teest, mis teile vastu sõidab päikesest järjest soojemaks minemas, kevadest praegu on juba sulailm väljas, suured külmad hakkavad mööda saama ja tee hakkab teid tänama ja väljad hakkavad teid kiitma ja kõrged puud meelega kõnelema. Et igalühel meeldib, kui teda meeles peetakse ja tunnustatakse, et seesama üks osa nüüd ja, ja praegu olemisest üks lemmiklaul antoloogias tal minu jaoks olnud Indrek Tamme kevade laul, mis ta tühja muretsete. Kuulame seda ka. Kevade tulekust on küll natuke hilisem kevad kui praegu, et ega rukkipea veel ei ole näha, aga no palju sinnagi aega lähed. Indrek Tamm sama antoloogia andmetel sündis 1877 samal aastal, kui minu vanaisagi suri 1946 ja tema elas päris Tallinna lähedal Jõelähtme kihelkonnas Nehatu vallas ja Iru külas. Lisaks põllumehe tööle oli ta postivedaja pikka aega ka kohaliku vallavolikogu liige. 12 aastaselt hakkas ta laulutekste selleks valitud vihikusse kirja panema. Regilaule oli ta kogunud ümberkaudsete valdade meestelt, kui noot Tallinna teel kõrtsis peatusid ja temalt on 1937. aastal riigi ringhäälingus salvestatud 11 regilaulu. On üks niisuguseid väheseid meeslauljaid. Regilaulud on suuremalt jaolt salvestatud üles kirjutatud naistel. Ja millegipärast mehed ei ole pidanud seda eriti. Kohaseks minna laulu üles, kirjutajale laulma, et millegipärast on neile üleskirjutajatele parem kontakt ikka naistega tekkinud ja sellepärast on vahel arvatud, et meie regilaul ongi ainult naiste laul olnud. Võib-olla põhjus ka selles, et vahel on mehed laulnud niisugusi kangemate sõnadega laule ja, ja neid on piinlik olnud naissoost üleskirjutajatele laulda. Aga küllap seal on muidki põhjusi. Ometigi on olnud päris vahvaid mees, laulikuid olemas Jõelähtme naaberkihelkonnas Kuusalus Christian Kiviloo endise nimega Manitski, et küllap siis Jaan Manitski sugula stan tõesti samas kandiks pärit pime Jaanikson teda hüüti tutki. 1893 kuni 1967. Sündis, elas Viinistu külas Jumindast ida poole jääval pärispea poolsaarel. Samuti mis on jah, nagu öeldud, Kuusalu kihelkonnas. Pärast teist maailmasõda kolisid naaberkülla turgu neemele. Seal salvestasid folkloristid 62. aasta kogumisretkelt kaks regilaulu ja eesti ja soomekeelseid uuemaid laule. Kristjan oli pärit tuntud laulikute Manitskit suguvõsast. Kaasasündinud halva nägemise tõttu ei saanud teha Tõid ent laulmiseks oli seda enam aega ja lauluhääl oli ta suurepärane. Noorena olevat Kristjani laulmine kostnud ent üle mere Mohni saarele välja. Ja see laul, mida ta laulab petisest peiust on, on samuti. Eks niisugusi uljaid meeste laule alguses kuidas harjutatakse Teie jutt, see on väga palju lubanud. Lapsi on praegu, kui õhk on paks, igasugustes lubadustes, rahades ja mujal. Asjakohane kuulata, et alati maarahvas on kainet meelt säilitanud, aga laulu teine pool on gramm. Et kus kallaulik kurdab, et eks mu ema point isa võinud hunta sööta emaga Karu kaisutada hoida enne kui sööstsid mind meheksi, et kui palju vanemad vaeva näevad ja kui vähe nad tihtipeale tänu selle eest tagasi saavad. Aga peale laulu kuulamist räägime edasi sellest, mida pimedus tegelikult juurde anda. Laulikule ja loojale. Kas selles antoloogia versioonis, kelle laulud teistpoolt ongi? On küll on et selle poolest on see CD-plaatidele antoloogia hästi ja väärt, et, et vinüülplaatidel oli laul pooleks jagatud, et kuna koguruumiga oli väga kitsas käes, vinüülplaadile ei mahu nii palju. Ja seetõttu oli laulu teine pool, mis päris otseselt esimese poolega ei haakunud, oli lihtsalt kõrvale jäetud. Ma mäletan, kui põnev oli, kuid ma kirjandusmuuseumis leidsin selle salvestuse ja avastas, et vaata kui hea kvaliteediga ja kui põneva sisuga laul on, on olemas. Ja, ja õnneks on tarneid jah, seedeantoloogias anud plaadile pandud tervenisti. Selline oli siis petis, peiu. Näed sa endalegi üllatuseks. Laul oli tunduvalt pikem kui sellel materjalil, mida mina tavaliselt oli kuulanud, et nendelt samadelt vinüülplaatidelt, millest Mickenem rääkis oli mul salvestatud aastaid tagasi kassetid, mida siis hommikust õhtuni pleier peas kuulatud ja sealt talle nii pähe kinnistunud, et see laul tõepoolest poole pealt sealt lõpeb, ära. Üks materjal, mida veel tahaksin ühtlasi viidata, et on olemas selline viieköiteline raamat Eesti rahvalaule viisidega, Herbert Tampere poolt kokku pandud. Et nüüd käesoleva antoloogia ja see viieköiteline Eesti rahvalaule viisidega on nüüd tõesti selline aabitsamaterjalid või A ja B kõigile, kes regilauluga tegelevad või kokku puutuvad. Nii kes nendega hakkavad tegelema kusagil kohaliku lauluansambli nina kui ka meie kõigile teada-tuntud suured heliloojad. Need materjalid on suurepärasteks allikateks kõikidele. Ja neid pead kindlasti käsikäes kasutama, sest nagu ma seda antoloogia kogumikku sirvides avastasin, et et mitmetes lauludest on jälle paberimahu kokkuhoiu mõttes avaldatud ainult kaks esimest viisirida. Aga tegelikult need viisid tihtipeale muutuvad, nii nagu liisalase laulu kohta kõnelesime kogu lauluulatuses ja just seesama antoloogia Eesti rahvalaule viisidega Herbert Tampere poolt koostatud, kuna seal on paljudel lauludel, on algusest kuni lõpuni kõik viisiread noodistatud ja seal on hästi põnev jälgida, kuidas lauluviis pidevalt varieerub, kunagi ei ole sama. Aga muidugi, mida tasub kõigile meelde jätta, et, et kindlasti ikkagi vähegi sügavam huvi on regilaulu vastu. Võtke see vaev, Teie, minge Tartusse Vanemuise tänavale, Eesti rahvaluule arhiivi kirjandusmuuseumisse. Et seal on ikka lõputult palju rohkem materjali veel. Ja hästi põnev on süveneda ühe või teise lauliku elukäiku näiteks seesama Eesti rahvalaule viisidega viis köidet, seal on hästi palju Kuusalu ja Jõelähtme laule ja see on üks hea põhjus rääkida sellest, et kuidas tõeline regilaulu õppimine saab toimuda ainult sügava usalduse õhkkonnas, südamest südamesse, et kui see soojus tõesti leegitsena hakkab. Et väga paljud laulud Kuusalu kihelkonnast rannaküladest on üles kirjutatud Gustav Vilbaste poolt 1910. 1911. aastal Gustav Vilbaste isa oli pärit rannaküladest, aga nad kolisid Peterburi maantee äärde elama ja siis rannakülarahvas läks Tallinnasse oma asju ajama turule või mis iganes, siis jäi töödima Vilvastajate juurde tolle loid nad Wilbergid veel. Niisiis noor Gustav oli paljude külameeste süles põlvedel ratsutanud ja kui ta 26 aastase koolmeistrina läks tagasi oma isa koduküladesse võeti teda muidugi vastu nagu vana head sugulast ja, ja püüti talle laulda kõige põnevamaid, kõige paremaid laule. Ta käis seal koosviiside üleskirjutaja, Karl viljakuga ja Nende kahe aasta lauluvarast on meie praeguse, tänapäeva regilauluansamblite kasutuses ikkagi uskumatult palju laule. Sealt on ääretult, et ilusaid ja kirkaid laule kirja saanud ja ja kui selline meeleolu uuesti taastub regilaulu laulmisel, ükskõik regiöö festivalil või, või kus iganes inimesed laulu üles võtavad. Ja siis ma arvan, et esi esivanematel on tõesti hea meel, et need mitte see pole tähtis, et inimesed laule uuesti laulavad, vaid mõnu on uuesti tagasi inimeste ümber, et nad voolavad. Nad ei ole kinni, ei olnud seega ka tulevas nad elavad ja nad põimivad, astuvad kahe jalaga keset elu ei ole kuhugile stagneerunud ja kõik voolab, kõik sujub mõnusalt. On niisugune põnev kategooriad meie Eesti mõtlemises. Et alati maamees püüdis asju teha niimoodi, et kõige väiksema jõupingutusega oleks kõige tõhusam tulemus saadav. Ja see oli eluaegne pimise tee tunda ilma, kuidas ilm muutub tunda kõike, mis looduses juhtub, millal on õige aeg heina niita, millal on õige aeg puid maha võtta, millal on õige aeg, puit, kui ta seal on tegelikult nelikke lõputult palju veel õppida. Ja küllap regilaul aitab sellel teel kaasa. Aga me tahtsime rääkida Kristjan Kiviloost veel ja, ja sellest, et mida pine olemine võib kaasa aidata. Et ega me ju ette ei tea, mis järgmine päev toob. Ja tihtipeale tuleb ka üsnagi pimesi käituda, et kui pime Jaan Manitskit soost Christian, kelle laulumees ja kuulasime, oli ka looduse poolt kehva nägemisega. Et sul, Sass oli huvitavaid mõtteid sellest, kuidas, kuidas pimedusest võib teinekord abi olla. Jah, sellega seoses läks mõte liikvele seda rada pidi, et tihtilugu ongi kasulik laulda just nimelt sellest, mida me ei ole näinud, kui teadlased on välja selgitanud, et meie aju ei tee mingisugustel tasanditel vahet, kas me reaalselt näeme mingit pilti või see pilt on meie kujutluses, et meie sedasama signaali aju, mingid teised osad võtavad, võtavad täiesti võrdväärsena, et sellest lähtudes ka see, et me saame iseennast ja enda alateadvuse ja alateadvuse kaudu kanda, ümbritsevat suunata, muutuma, noh, me teame ju, et on, neid loitsusid seal vaktule vällja ja vihmakmine üle ja me saame luua enda kujutluses nende laulude abil pilte. Mis on meie sellised soovunelmad, mida me hetkel ringi vaadates ei näe. Aga mida me tahaksime näha. Ja kui me seda laulu kaudu teeme, siis meil ongi võimalik see reaalsuseks luua. See tuletab mulle meelde ühe laulu, mis ma tori laulikult Liisa kümmelilt õppisin. Ja sellesama plaadiantoloogia pealt. Ja siin raamatus öeldakse, et Liisa laulude seas oli loitse lastelaule ja vanu laulumänge. Hästi vahva vastlalaul on seal ja, ja muuhulgas on ka üks põhitegemise loit siis kokku kokku koorekene, midagi mädad, käine taevas tulgu sisse, mingu. Noorpõlves ma pidin tädi juures, aeg-ajalt võid tegema kolmeliitrine piima manner kolis koorega käte vahel ja seda tuli muudkui loksutada, igavene vaev oli, käsid, käed väsisid ära ja siis, kui ma olin plaadi pealt seda loitsu kuulnud korra proovisin. Uskumatu, kui kiiresti isegi rõõsa koorega või läks äkki, kui, et et tõesti see, et inimene lauldes ja loitsu lugedes midagi nagu haarab, tõmbab enda tervenisti kaasa rütm ja kõik tegemine läheb nii palju võimsamaks. Et see on küllap seesama, mille pärast diskoõhtutele minnakse või mispärast räpp kisub kaasa. Kuidagi pime enda rütmiga, kaasame, viime teiste seisundisse ja neist tõesti on peidetud võim ja vägi sees. Tihtipeale me oleme liiga leiged ja liiga lõdvad ja seetõttu asjad jäävad meie ümber ka ripakile ja Rapakile ja ei toimi. Et kui tõesti regivärsis kas või uusi loitse juurde, mõtleksime, noh, mine sa tea, kui tootlikud ja tõhusat, Me võiksime olla, et see on üks koht, kus võiks mõelda. Äkki on üks Eesti Nokia jälle siin peidus, millega kaasa minna, aga kuulame seda või tegemise loitsu tori lauliku Liisu kümmeli esituses, nisu oli siis sündinud 1888 ja elanud 1964. aastani Suure-Jaani kihelkonnast leid külast. Millal siis seda isa tegi võlg ja laulis ja meie lapsed, ootasin seal võileiba ja õmblesime juur. Kooreke midagi, nädalin Männake kebadi kobanic kokku wind, midagi mädanenud, näppartunud. Selles kooretegemise laulus on, on põnev see, kuidas maailm on kõik läbipõimunud. Laulus Liisu Kümmel ütles, et koor tuleb taevast, taevas tulgu sisse, mingu ümber Männa metsa metsa siis koore Kernu sees olev pulk, mille ümber või hakkas kogunema samal ajal nagu taevasamba võrdkujuga. Ja kui tõesti taevas valgeks läheb, juunikuus, siis saabub või aeg see, kas kaal kõik taimed on valku ja, ja rasva täis ja piimas on täiesti rasvaprotsent, kasvab kõrgeks. Et jaanipäeva eelne aeg on niisugune hästi rõõmus ja rasvane aeg mille üle hästi suurt rõõmu tuntakse. Üks mõte, mis fon endas tasapisi juuri ajanud, siin ka regilauluga seoses. Et vaat kui ennist sai räägitud siin ka sellest, et meie aju ei tee mingil tasandil vahet, et kas me näeme ühte pilti või me kujutame seda ette kuskilt alates ajus, signaalid lähevad edasi täpselt ühtemoodi. Meie muud elundid reageerivad samamoodi. Samamoodi saadetakse mingi stressihormoon meie organites edasi. Kui me nüüd kujutame ette, et kui me näeme reaalselt ühte vägivallajuhtu või sõjasituatsiooni või me kujutame seda endale, et siis mingist staadiumist alates meie organism reageerib sellele ühtviisi, et siit ongi tulnud see mõte, mis on ilmselt nõuaks eraldi lahti arutamist, kust, kuskohast me ennast erinevate mõtete ja lauludega ka kinni peame just selles negatiivsuses, et küllalt raske on suhelda põlvkonnaga esivanematest, kes on elanud läbi need rasked ajad, sõjaajad, see on mingis hulgas seda suhtlemist on väga kosutav. Ta mingist hulgast hakkab väsitama, kui, kui räägitakse neidsamu jubedusi ikka ja jälle üle seal tekibki seesama asi, et kas me näeme seda jubedust uuesti võime, kujutame seda ette. Meie organism reageerib sellele ühtviisi. Ja kui me vaatame, mis siis sellega seoses meie organismis toimub. Me ju teame kõik, et meile mõjub väga erinevalt, kas keegi ütleb meile häid sõnu, kas saame kusagilt palgalisa või hoopis saame linnas bussis või trammis sõimata. Meie keha kuulab väga hoolikalt meie emotsioone ja reageerib nendele veel väga truu alamlikult. Ja seal ongi see jah, et meie keha reageerib neile ühtviisi, ei ole vahet, kas me kujutame endale ette neid emotsioone või me elame neid reaalselt läbi. Ja kui me nüüd elame taas ja taas läbi neid sõjasündmusi sisendama kogu aeg oma teadvusele, sealt edasi alateadvusele, sealt edasi oma erinevatele organitele meie rakkudele. Et nüüd ja kohe peab olema valmis näljaks, peab olema valmis väga järskudeks teravateks sündmusteks, peab olema valmis ennast kaitsma. Ei ole aega selleks olla normaalses olukorras ei ole aega selleks, et ennast tervendada ei ole aega selleks, et valmistada ennast normaalseks jumalikuks olemiseks. Ma usun, et ka, et ka selles on mingis mõttes rohtu regilauludes. Ja siin on kindlasti see olemas, tuleb meelde Veera pärnapuu põrste küla laulik Setumaalt, kelle juures ma mitmeid mitmeid kordi käisin laule lindistamas ja ühe korra ta pinnisin, et kuidas ikkagi need laulud sünnivad sul, vaata, rääkis palju, et kuidas ta mõnest laulust ainult paari värssi mäletas kusagil lapsepõlves pulmades kuuldud ja, ja seejärel siis ta ehitab laulu uuesti üles, paneb teistest lauludest osi sinna juurde. Korra rääkis ta mulle loo, kuidas ta lähed värskesse poodi. Seitse kilomeetrit on minna ja täpselt nii, nagu sa ütlesid, et hakkab muretsema teede all mõtled, et ei tea. Trega on seal käreveres juhtunud, kus ta kaupluse müüja oli ja kindlasti on tal lapsed haigeks jäänud aina haigemaks ja haigemaks, muretsed ennast ja mingil hetkel taipad seda enda sees teha, väikse klõpsu lüliti teistpidi lülitada ja mõtles, et et ega tütrel ei hakka sellest kergem, kui ta enda haigeks muretseksin. Poetee peal vaatas puude peale, ümberringi hakkas laulu tegema ja sellest sündis laul, mis on üle Setumaa siiamaani üks kõige populaarsemaid laul. Laul läks läbi Setumaa õppe Helmi helinal kulda, keedi kõlinal. Laul, mida tõesti kõik laulavad, vähesed veel mäletavad. Veera pärnapuu tehtud laul on samasugune laulik, kes lauluteele enda suudab lülitada. Laulu teele minek ongi negatiivset enda lahti lülitamine oli Kolga-Jaanis Marie sett keda ka kõue Marieks hüüti. 1862 sündinud. Elas Soosaare vallas ja oma rikka ja mitmekesise lauluvara õppis ta emalt ämmalt kõige rohkem laule, aga mehe vanaemalt analt laulikul ja külaämmaemandalt Purtse röödal. Ja Marie seppan laulnud laulu ema haual. Tundub, et on ka niisugune õudne ja kurb laul, aga tegelikult see laul, see on see, mida kõige rohkem on Eestist üles kirjutatud. Samas umbes samasugust laulu laulavad Lõuna-Ameerika indiaanlased, et see on mingi ääretult ürgne ja vana mõte sees, räägib sellest, kuidas kaks vaeslast lähevad üks ema, teine isa hauale. Ja nad tahavad teha vana aega tagasi, tahavad, et tema ei saa, tõuseksid üles, aitaksid hoolitseksid nende eest. See, mida esivanemad õpetavad, on see, et vaadake ümberringi sama õhk, maa, mets ümberringi, laske nendel ennast õpetada, kui me suudame seda teha ja õpetuse vastu võtta ükskõik regivärsi kujul või, või mis tahes muu mõtte kujul. Ma arvan, et siis me suudame sellest aktiivsuse või eitamise ja, ja maailma mustana nägemise nõiaringist välja murda ja, ja rõõmsalt edasi minna. Külmajalga keeld ääres. Selline mõtteainet pakkuv laul siis, kus osatud toetuda kahe jalaga, nii et nii siia kui sinna Poola poolsusesse. Armsad kuulajad, meie saateaeg hakkab lõpule jõudma ja tahaksin tänada väga meie saate külalist. Mikk Sarv. See aeg kulges nagu linnulennul. Suur tänu sulle ka tõesti põnev ja vahva oli, aga sa oled alati saate lõpus ühe laulu laulnud koos saatekülalise käest täna ka teemani. Võiks küll, jah, äkki sina pakud sedakorda otsa. Mul mõlgub meeles üks Saaremaa laul minu isa poolt, vanaema oli Saaremaalt ja sina oled ise Saaremaal sündinud, et millega siis veel laulu sisu on ka kenade, ütleb et ega sellega jää. Ega see saade sellega ei lõpe, et kindlasti tulevad veel järgmistel nädalatel sinu saated ja jääki, teeme midagi koos ka. Niiet. Laul sai otsa, allat läks, metsalaul, sai otsa, laks läks metsa, lenn taas laialepa otsa, lenda slai päev otsa ka. Jalg, seega see otsa, k jalgsega see otsa kuujalgse kuu see otsa. Jalgse, kuhu see otse sealt tema tõulepp tagasi lapsub, jälle edasi, sealt tema tõugu leta gaasijalakas, lõug jälle edasi.