Tänane vestlused kultuuristan pühendatud ooperile ooperi praegusele päevale meil siin Eestis aastal 2007. Mina olen Tõnu Karjatse ja jutukaaslased on Eero Raun, Liina Viru ning Tambet Kaugemaa. Niisiis on esindatud ooperisõbrad meie, Estonia teater ja Vanemuine. Esmalt küsimus laiale ringile. Eero, milline oli sinu viimane ooperielamus? Viimane ooperielamus jah, noh, ütleme viimane päriteatriga seonduv elamus oli Pipi Nuki Puhhi esietendus see uus lastetükk, mis tuli Estonias välja ja mis koondab endasse siis imekaunid, lastelaulud kõige menukamatest lastelavastustest, mis meil on olnud. Liina sama küsimus. Ma viimati käisin vist ootamas Dowskat nimelt külalisesineja pärast, kes mulle väga huvi pakkus Marian talava ja, ja ma ei pidanud oma ootusi petma ootusi, lootusi, et väga hea etenduse Tambet minu selline viimane oper elamuse abist paari päeva taha, tegelikult kui laupäeval esietendus Vanemuise suures Soffmanni lood mille Dmitri Bergmann Moskvas lavastuses ei ole need mitte sellepärast öeldud, et ma nüüd peaks kuidagi oma teatrit reklaamima vaid, vaid see asi mulle tõesti meeldis. Et oli nagu sellist suurlinnahingust tunda, selles lavastuses ei jäänud provintslikuks. Mina olen selles ulatuses võib-olla kõige tagasihoidlikum, sellepärast et minu viimane ooperielamus oli nüüd esmaspäeva õhtul, kui ma kuulasin klassikaraadiot ja seal mängiti ühte lemmikooperit Carmenit. Et meil on ooperikuu, siis saab ka selliseid vahvaid tükke raadiost kuulda. Aga nüüd, kui asja juurde tulla, siis mida praegu üldse Eestis mängitakse ja kellele seda report paari valitakse, kuidas ta repertuaari valitakse? Eiro, kas praegu ikkagi lähtutakse sellest, et meil on populaarsed tükid ja neid üha enam ja enam uuesti lavale tuua või võetakse ette laiemalt? Et mida ooperiteatris nagu mängida, et kellele ja miks? No siin on teatud tööjaotus, millest tuleb tegijatel rohkem või vähem kinni pidada, ütleme noh, on kaks muusikateatri sellist suurt tegijat, et Estonia ja Vanemuine, kes on eksole kõvasti üle saja-aastaste traditsioonidega juba varsti ja kes peavad nagu arvestama sellega, et, et nende kohus on esitleda ja tutvustada oma vaatajale ka neid traditsioone, mis 400 aastase ooperikultuuriga Euroopas seonduvad. Et ses mõttes väiksemad projektipõhised trupid saavad endale lubada eksperimenteerimise sellist laboratooriumi katsetamist. Aga seda tehakse ka loomulikult suuresti suurte teatrite nii tehnilise abiga kui ka suurte teatrite palgalehel olevate sealistidega. Aga noh, ütleme suured teatrid ise ei pääse kuidagi sellest mööda, et ikkagi hoida oma kavas ka Luikede järve, Travjotate kõiki neid teisi toredaid asju, kuigi kapatsiteet loomulikult võimaldaks, võib olla rohkemgi mingisuguste katsetustega tegeleda, aga siin on ka natukene selles asi, et nii lauluteatri kui ka tantsuteatri poole pealt tuleb hoida oma repertuaaris klassikalisi asju selle jaoks, et kui tantsijad ei oska tantsida Luikede järve siis neil kaob ka teatud selline pinnas ära selle jaoks tantsida hästi moderntantsu ja sama seal lauluteatris, et ikkagi peab katkematult edasi minema ja elujõulisena säilima see klassika esitamise traditsioone. Ja loomulikult, siin on oluline ka see asi, et mõni väiksem projektiteater sellist maailmaklassikat ei saa ka sellepärast esitada, et selle väljatoomine on tohutult suurt rahaliste kulutustega seotud ja see on väga suurte inimmasside liigutamisega seotud. Kas Vanemuine kuidagiviisi võistleb repertuaarivalikus, kas vaadatakse, et mis need Estonias tuleb ja et mitte sama asja ise lavale tuua? No eks ma natuke vaata ikka, aga noh, ütleme meie olukord on natukene teistsugune selles mõttes, et Estonial on eksju, ooperiballett. Aga meil on nagu kolm žanri, sinna lisandub ka veel sõnateater, mis omakorda noh, on kindlasti nendest kolmest võib-olla sellisele laiale publikuhulgale kõige arusaadavam kõige atraktiivsem on, et selles mõttes oma teatri sees kuidagi konkureerime. Ja seda kõike tuleb arvesse võtta. Aga jah, kindlasti me kindlasti me vaatame ka, mida Estonia teeb, aga noh, meil nagu see ooper siis moodustab võib-olla kolmandikku meie repertuaarist, aga mis ei tähenda kindlasti seda, et me saaks nagu kuidagi kolm korda kergemalt asja võtta või kolm korda kehvemalt teha seda asja, et pigem siis hoopis kontsentreerida mingeid jõudis. No kui tuleb meie olukorra raskemaks küll, et selle ühe teatri sees on tegelikult nagu kolm erinevat trupiga, kolm erinevat teatrit ja kõiki neid tuleb ka avalikkusele kuidagi nähtavaks teha ja ja mõnes mõttes muudab see rubla raskemaks, aga teisest küljest Vanemuise selline trump minu arvates on see, et, et et või ülesanne on see, et pakkuda just väga mitmekesist asja. Kuigi mulle isiklikult endale operetižanr ei meeldi. Siiski, ma olen suhteliselt veendunud, et on head, Vanemuise reporter, proovisin ka üks üks operett pidevalt, sest et noh, on ka mingi mingi osa publikut, kes, kes just ainult sellepärast tulebki teatrisse ja ja kui tal Eestis see võimalus oleks väga napp, siis olekski. Liina, sina oled üks nendest noortest inimestest, keda ma tean, kes tõepoolest armastavad ooperit. Ütle, miks sa armastad ooperit. Ma arvan, et see pakub mulle võimaluse kuidagi pääseda ära paremasse maailma, ta pakub mulle mingisugust maagiat, et mul on võimalus alati tulla teatrisse, saada osa millestki, mis on ammu olnud kogu selle lavastuse, selle imeilusa muusikaga, seda, mida pakuvad lauljad. Et see on niivõrd ilus, ükskõik, kas ta tuleb siis läbi traditsioonilise esituse või kuidagi modernsema lähenemise. Et see on minu jaoks hoopis selline eraldi eraldi maailm. No kui sa nii palju oled selle ooperiga, ma kujutan ette, et sa oled väga palju sellega kokku puutunud Nathan lindistusi kogunud, DVD-sid, kassette, mida kõike võib-olla käinud isegi noh, teistes riikides seda vaatamas, et kuidas sa praeguse meie Eesti ooperite repertuaariga rahule jääd või jää rahule. Ma arvan, et ma jään rahule sellepärast et kui ma tulen Estoniasse, mul on võimalus valida kas mõni traditsiooniline ütleme ka teiste maade ooperirepertuaari kuuluv selline traditsiooniline etendus või, või mul on võimalus näiteks praegu valida ka taanide kontsertettekanne, mis minu jaoks Cooperi fänni jaoks on tõeline pärl. Sest et võimule pakub rahuldust ka traditsiooniline selline ooper, siis ma kindlasti otsin repertuaarist ka midagi sellist, mida mul on siiani olnud võimalus kuulata ainult plaadi pealt või näha DVD pealt. Ja minu jaoks näiteks puritaanid on üks selline etendus, mida näiteks Eesti kontekstis ka ei ole ju esitatud väga pikka aega. 19. sajand oli viimati, mil ta üldse üldse Tallinna Saksa teatris esitusele tuli. Et et ma arvan, mina olen, olen praegu küll rahul. Soove ja tahtmisi võib küll olla, aga, aga eks see siis tulevikus võib-olla Eero, kui palju praegu noori käib ooperit vaatamas, ooperist räägime? Ballett on omamoodi jutt, aga, aga nüüd ooper. Jah, mõnes mõttes see ooperiteater, kuhu kuuluvad nii ooper, ballett on ju tervik ja, ja noh, mingid vaatajanumbreid me ju ka mõlemal puhul analüüsime, paneme kõrvuti, mõnes mõttes loomulikult Egon eri Sandritega. Meil käib noori ikkagi järjest rohkem ja kui me võrdleme olukorda meil ja sellistes võib-olla välja kujunenud mate skulptuur riikides, noh, ma ei tea, minu meelest Soome või Saksamaa või midagi muud, eks ole, siis võime olla iseenda üle uhked. Sellepärast et meil ikkagi ei ole niivõrd teravalt sellist probleemi nagu on kasvõi Saksamaal. Et nad on siiamaani saanud väga hästi ka finantsiliselt hakkama selle olemasoleva generatsiooni peal. Nad ei ole tegelenud nagu järelkasvu peale kasvatamisega ja nüüd on suht raskes situatsioonis, et iga aastaga hakkab publikut vähemaks jääma. Need inimesed, kes on otsustajad juba uuemast generatsioonist, ei oska nagu võib-olla seda kunsti väärtustada ja, ja noh seal on vaja neil tõsiselt millegiga tegeleda. Aga meil on kuidagimoodi imelik küll, kuigi me oleme selline katkestuste hulk tuur ja, ja igasugustest üleminekuperioodidest räsitud. Meil see asi on kuidagi tõesti paremas olukorras. Aga millega seda seletada, et kas meil on nagu koolidest siis piisavalt head tööd tehtud, et ütleme, et noh, ma mäletan küll, et kooli ajal toodi klassidega ikkagi, et ooperiteatrisse ja teatrisse balletti vaatama ja kõike noh oli, oli küllaltki tüütud, ekskursioonid mõnes mõttes, eks et ega noor inimene ei oska nagu midagi tahta või oodata sellest. Nojah, vot see on. Näitusevaldkonnaga seotud nagu seal ikka, siin on hästi palju tasandeid. Üks kõige lihtsam tasand on see, et Estonial on endal, eks ole olemas vähemalt üks inimene, kes iga päev ainult noorteprojektidega tegeleb ja et meil on noortetöö spetsialist olemas, eks ole, tasand mis lähtub puhtalt teatrist. Aga loomulikult on palju tasandeid, mille nagu edenemist teater hästi tähelepanelikult jälgib. Aga Gusto võib-olla kõike mõjutama ei pääse. No see on kas või seesama laste muusikakoolide tasandil, kus tulevad nii pillimehed neil orkestrisse kui ka selline kõige teadlik, kui publik meie etendusi vaatama, eks ole. Ja siis jah, loomulikult on selliseid, veel laiemat tasandit püramiidi alus, mis seostub üleüldse, millised väärtushinnangud ühiskonnas levivad ja kuivõrd mingeid selliseid, euroopalikke kultuuriväärtuste propageerimisega seotud toiminguid ka kõige väiksemad maakolid. Tõotavad kas Tartus on noori rohkem, kuna Tartu on ülikoolilinn, omade traditsioonidega, Tartu spetsiifika võib-olla on see, et seal on tõesti üliõpilasi, tuleb sügisel suur sähmakas sisse ja, ja need vahelduvad ka niimoodi, osa lähevad jälle ära. Et mingi osa kindlasti on tudengite seas, kes, kes päris aktiivselt käivad. Võib-olla see on ka kuidagi seotud sellega, et kui sa nagu ülikooli tuled, et siis siis kõik tundub uus ja huvitav ja võib-olla täiesti juhuslikult satub sinna uue huvitav hulka ka hulgaga teatriooper. Ja Vanemuine samamoodi kui Estonial juba on see noortetöö spetsialist palgal, siis me just väga pingsalt otsima praegu sellist inimest. Tal ei saa kerge olema selles mõttes, et see on selline iseendale töö otsimine, tegelikult sa pead käima koolides propageerima seda asja ise välja mõtlema ja neid asju, et see niisugused inimesed on väga raske leida. Aga jah, kindlasti kindlasti on meil plaanis ka edaspidi just nii koolilaste kui ka kui ka tudengitega eraldi selles mõttes tegeleda, et neid kuidagi teatri juurde tuua. Jahi Tartus ei ole, see ooperi publik ei ole selline pensioniealine, nagu Euroopas näha võib. See on ikkagi. Ka keskealisi inimesi on hakanud tulema kuidagi, kes on enda elujärje kuidagi enam-vähem juba sellele tasemele saadet on ilusad riided seljas ja Taksugi minna. Jah, ja ooper on selles selles suhtes nagu väga hea koht ju. Jah, selline pidulik dramaatika, mis sealt lava pealt selles muusikas etenduses vastu voolab, eks jah, ja nii kaua, kui see majandustõus nagu praegu kestab, selles mõttes võib, võivad nagu ka ooperiteatrit suhteliselt positiivselt tulevikku vaadata. Kui need peaks midagi juhtuma, siis, siis võib-olla tuleb väike tagasilöök seatud. No kui palju määrab Tallinnas nende põhjamaa turistide Soome turistide külaskäik? Ma tean, et seal pakutakse kohe pakette Tallinnasse ooperisse, näiteks. Jah, no eks muidugi, siin Estonia turundustiim on aastaid tööd teinud ja, ja neid pakett on üksjagu, aga samas ei ole kindlasti põhjendatud mingi selline eelarvamus, mis Eesti turul on. Et need inimesed, kes Estonias ooperit käivad vaatamas, ongi eelkõige Soome turistid. See ei ole kindlasti nii, ma arvan, et Soome turistide osakaal meie publiku hulgas jääb kuskile sinna veerandi kanti. Ja, ja kui aastate lõikes analüüsida, siis nii nagu Soome turistid on üha väiksem selline kahanev osa Eestit külastavate turistide sellisest koguarvust protsentide poolest siis Moody protsentuaalselt järjest vähemaks jääb Soome turiste aastate lõikes ka meie vaatajate hulgas praegu. Noh, see on nagu viimaste aastate tendents. Nii et ses mõttes enamjagu on meie vaataja ikkagi selline kodumaine, asjatundlik. Ja oma teatrit armastav, nii et ei saa öelda, et ütleme, kava pannakse kokku just nende maitset arvestades, et mida nad nagu tahaksid näha mingisuguseid tükke. Ei, seda mitte ja noh, ütleme loomulikult siin on küllalt palju selliseid soome teatrisõpru kes on öelnud, et nad satuvad tihedamini isegi Estoniasse, kui enda kantselei Sooperasse. Siin kantselei, Sooperale on suured majanduslikud probleemid praegu ja paratamatult see mõjutab ka seda pilti, mis nagu lavale jõuab. Nii et noh, et see on ka üks, üks selliseid valdkondi, kus võib ütelda, et Estonial läheb hästi. No kui siit niimoodi teha kerge mõtteline kõrvalepõige, et kas siis näiteks kui kantslis operal tõesti need raskused jätkuvad et siis sealt mingit solisti mõneks hooajaks näiteks ju meile, kas siis Tallinnasse või Tartusse üle tuua. No aga see on tegelikult selline pidev igapäevane manageerimine, millega meie produtsendid nagunii tegelevad. Et kogu aeg selline solistide vahetamine käib, satuvad nad nii Tallinnasse kui Tartusse, eks ole. Nii et oluliselt aktiivsem kui see, mis noh, niimoodi natukene kõrvaltvaatajale silma. Kuidas võib rahule jääda nende külalisetendustega, kui palju meil üldse käidakse andmas külalisetendusi kusagilt teistest ooperiteatritest ja kui palju meil käib soliste, orkestreid? No vot, see ongi nüüd ütleme, soliste käib palju selliseid suuremaid koosseise a la et üks teater in corpore tuleb kas trolli andma, siis see on loomulikult seotud niivõrd suurte finantsiliste logistiliste ressurssidega, et seda juhtub harvem, kui tahaks kindlasti ka näiteks Estoniale kutseid kusagile kastrollile tulla ja oma oopereid etendada on ka noh, oluliselt rohkem, kui me realiseerida jõuame. Ütleme viimastel aegadel oleme siin käinud eelkõige Tamperes näiteks varsti läheb meie operetitrupp ka ta sinna lõbusat leske mängima. Ja, ja noh, meil on kutseid tulla lääne poole kuni Pariisini välja, aga noh, siin lihtsalt tuleb paratamatult ka see rahakoti probleeennost. Vanemuise ka sama jah, noh, viimastel aastatel, mis siin on, Soomes on käidud, Riiaga on selline väikest laadi nagu koostöö olnud, kuivõrd paar aastat tagasi toodi otsise kalad tea välja koostöös Riia rahvusooperiga. Ehk siis niimoodi, et nende poolt lavastaja, kus ühesõnaga selline selline avastus, mis tuli ühtlasi välja nii Riias kui siis ka Tartus ja selles suhtes on nagu kutset kutseid olnud ja me oleme, oleme ka käinud. Ja mis seal Riiasse puutub, siis nagu Tallinnal on, nagu Helsingi lähedal, siis huvitaval kombel on, on hakanud Tartusse justkui Riia publikut käima, algselt võib-olla isegi tänu muusikalidele. Mida siis sai Riias messidel pakutud ja mis, nagu sealsel publikul huvi äratas, aga nüüd viimasel ajal on hakanud ka suisa busside kauppaga ooperit kuulama tulema sealt, kuigi neil on ju endal endal väga korralik ooperimaja väga korralikul tasemel ooperimaja. Et selles suhtes ka sealtpoolt natukene tuleb publikut. Liina, sa käid ikkagi rohkem siin Estonias vaatamas, sa käid käega, siis kõik etendused vaatad elamisse, mis tulevad uued või või jõuad ka kuhugi väljapoole, milline on su ooperi tarbimisharjumus? No Estonias on kõik ooperid ära nähtud ja, ja mitmeid kordi selline rekord arv, ilmselt on tehtud ooperiga Don Giovanni, kuna see oli selline esimene ooper, mis mind nagu enda endasse niivõrd mattis, et et ooper sai selliseks huvialaks ja seda on nähtud 17 korda lausa. Aga väljaspoole nüüd ongi plaan minna. Mais tuleb Finlandia Talos, Soomest tuleb tšintšilja kartuli ja, ja teda tahaks kindlasti kuulama minna. Ja võib-olla suvel siis. Kusagile vaadata Euroopa poole saksa ooperiteatrites, selline plaan on ka veel. Oo. Jaa. No sa enne mainisid siin, et, et Estonias saab ka näha tõepoolest selliseid pärle muusika ajaloost, mida võib-olla esmapilgul ei oskagi nagu oodata. Et kas võiks neid rohkem olla, kui sa vaatad seda Estonia repertuaari läbi aastatega Vanemuise repertuaari, et kuivõrd on sinna pandud selliseid modernistlikke julgeid töid ja, ja kuivõrd on võetud veel kusagilt aegade hämarusest selliseid töid, mida võib-olla oleks huvitav kuulata, aga noh, võib-olla ka mitte, kuna need jäävad juba ajalise distantsi tõttu sedavõrd võõraks. No neid on ikka olnud ja nüüd lähitulevik peaks tooma veel huvitavat näiteks on olemas vannenberg mis on, on väga huvitav ja omapärane ooper ja tõesti maailmatasemel ope ja netojõuka koduteatrisse ning ma arvan, et selle lavastuse ja sellise esituse võti on niivõrd põnev, et ma julgeks küll soovitada ja kutsuda kõiki seda vaatama. Ma võib-olla ütleks siia juurde seda, et ooperimaailm on selline üllatavalt paljude eelarvamustega seotud isegi väikesel Eesti turul ja, ja noh, ma ma olen kokku põrganud sellega, et küllalt sageli inimesed arvavad, et et ooperimajad on sellised kohad, kus imetletakse ennast ja, ja oodatakse et miks mind keegi ei tunnusta, kuigi ma olen niivõrd vahva ja maailma tasemele mida iganes. Et siin ma nagu kindlasti ütleks nagu selle ooperimaailma selgituseks seda, et et minu kogemus on küll see, et väga realistlikult teatakse enda plusse, enda miinuseid, väga realistlikult arutletakse nende üle ja loomulikult igasugune repertuaaripoliitika on kompromiss meeletult paljudest detailidest. Noh, kui me räägime Eesti rahvast, siis see miljon ike, mis meid siin on ja natukene vähemgi siis see on selline pinnas, et et kui meil tuleb tõesti mõni hea tema, siis me peame meeletult teda hoidma ja kui parasjagu ei ole tenorit, kes näiteks Berliini puritaanide, eks ole, soolopartiid võiks esitada, siis me lihtsalt ei saagi seda kavasse võtta, kuigi eks ole, oleks võib-olla täismaja, eks ole, kindlustatud ja nii edasi ja nii edasi. Et ses mõttes noh, teater on üks kohutavalt keeruline kombinaat tootmise mõttes, samas ta on ju selline ülimalt ereda leegiga põlev loominguline organism. Et sellepärast paljud teatriinimesed ütlevadki niimoodi, et et see on maailm, mis on seestpoolt suurem kui välja. Poolt tundub aga pluss siis veel ju sellised tehnilist laadi probleemid, et noh, et rahalistest ei saagi rääkida, see on nagunii on omad piirid, tulevad ette, aga. Aga see ei ole ooperiteatri spetsiifika, eks ole, rahaliste selliste Finessidega peavad arvestama absoluutselt kõik loo looja isiksust, eks ole, sõltumata sellest, kas nad töötavad filmi kirjanduse alal või kus iganes. Lihtsalt jah, ütleme kuna ooperiteater on selline noh, kasutades Wagneri terminit Gesamtkunstwerk ehk ütleme, ta on selline 400 aastase ajalooga multimeediažanr siis seetõttu on ta ka ressursimahukam igas mõttes. Ja loomulikult on ta küllaltki kulukas jah, paratamatult ühel väikesel riigil ülal pidada, aga noh, ma arvan, et see, et Eestis on kaks tublit ooperiteatrit, on kindlasti Eesti kultuuri seisukohalt hea ja, ja, ja see rikastab meid. Jaa, jaa. Me peame kindlasti seda tugevust endal hoidma, sest see on lihtsalt küsimus sellest, et et kas me saame osa sellisest olulisest osast euroopalikus kultuuripärandist isend õuel. Neli aastat tagasi oli juttu ka ju uue teatrimaja ehitamisest, kuidas on sellega praegu lood, põhjuseks siis see, et Estonia ooperiteatrilava ei, ei ole ju väga hea ooperi esitamiseks. Nojah, see lava on lihtsalt ehitatud draamaetenduste jaoks ja eelmine nädal tuli Tamperes välja Arne Miku lavastuses aida päris hea lavastus, päris hea lavakujundus ja ta oli hea vaadata just nimelt selle tõttu, et Arne Mikk sai seal teha teoks selliseid ideid, mida ta koduteatris iialgi ei saa, lihtsalt sellepärast, et lavaauk on väiksem. Ja see noh, eks ole, ei ole niisama kõrvaline probleem, eks ole, vaid see seostub sellega, et kui palju on võimalik mingit isegi kui seesamaaegselt tuua lava peale, kuivõrd eks ole, tekib mingisugune kolm tee seal efekte, mida laevavaataja saab nautida ja nii edasi. Tegelikult see teema Estonia mingist kas uuest saalist või kogu uuest majast, see on ju tsükliliselt üleval olnud. Aastakümneid mäletan veel seda projektigimis, Henno Sefanja Peep Jänes tegid, Peep Jänese on selline arhitekt, kes on Estonia teatriga erinevates olukordades erinevatel teemadel tegelenud juba 35 aastat minu teada, aga noh, kuidas öelda enamasti sellistes olukordades kiputakse arvama. Ma et kindlasti need teatriinimesed ise on kõige varmamad killud haarama ja, ja nemad on kõigi selliste juttude taga, aga noh, ma olen küllalt palju kogenud. Et küllalt palju on seal sellist mõtet, et kultuurijuhtimisest selline killuhaaramine ongi selline kõige esmane instinktiivne tegevus ja, ja siin ma võin küll öelda, et Estonia oma inimesed mõtlevad üsna realistlikult ka selle peale, et kuiv, uus maja ehitatakse, siis tuleb seda üleval pidada, selle ülalpidamise kulud ei ole sugugi mitte väikesed. Kas Eesti vaatajatel oleks põhjendatud mingi selline peaaegu kahe tuhandene saal nagu on Tamperes ja Tampere on kaks korda väiksem linn kui Tallinn, eks ole. Kas me täidame ikkagi selle saali ära ja kõik need muud küsimused sinna juurde, et selles mõttes? Ma arvan, et Nilsson, Estonia rahva tahtmine on pigem see, et olemasoleva kompleksi juurde saaks mingi ühe saali. Loodetavasti mitte väga kauges tulevikus tõesti, on laiema lavaauguga, kus ei oleks seda probleemi, mis meil praegu Paleriinidel on, et kui ta hakkab ühest lavanurgast oma virtuoosliku hüpet tegema, et siis ta poole peal nagu kinni pidama õhus, sest muidu ta lihtsalt maandub kardinasse, eks ole. Ja, ja sama asi on, eks ole, ooperižanriga, mis ma rääkisin. Nii et hea oleks, kui oleks üks saal juures, aga see Estonia oma ajaloolise hingusega, selle kultuuripärandiga, kõik selle erilisuse ka, mis sellest majast ja sellest kollektiivist nagu õhkub, see peab ikaga paika jääma sinna, kus ta on. Et seda Estonlaste veendumuste kohaselt ei saa mehaaniliselt transportida mingisugusesse, uude modernsesse kasti, kusagil on ta siis Lasnamäeveeru peal või kuskil mujal. Üle tee üks kast kerkib kas sinna ehitatav saal kuidagiviisi nendele nõuetele võib vastata, mida teil oleks vaja? Trisaalil on oma väga tugev spetsiifika. Jaa jaa, see olemasolev Sakala saal, mis on praegu seal, ei ole sellist suurt kõrget lavatorni seal ei ole suurt tagalava ega külglavasid, mida on vaja, eks ole, mitte ainult dekoratsioonide jaoks. Nii et ses mõttes, kui nagu on sellist kultuuripoliitilist tahet, et kujundada üks selline korralik ooperisaal, siis noh, miks ta ei võiks olla seal, kus praegu on Sakala järgnenud näiteks sellest rääkinud, eks ole, väga aktiivselt meie oleme pigem näinud muidugi seda, et ta võib-olla võiks olla ehk seal Pärnu maantee poolses siis ta on nagu otseselt füüsiliselt seotud, eks ole, olemasoleva kompleksiga, aga seal on just nimelt asi selles, et ei saa nagu tekitada ka kindlasti sellist olukorda, et ehitame mingisuguse saali välja, vaatame, enam-vähem istekohtade arv võiks olla see ja see ja siis ütleme, et hakake nüüd ooperit tegema. Sest kõik need igasugused nõuded, mis on lavatorniga ja kõigi nende till omadega muude asjadega seotud, neid tuleb algustele arvestada. No praegu on kõik alles algusjärgus, nagunii see vana Sakala võetakse maha, tehakse uus, et siis saaksime nendega arvestada, et teha selline multifunktsionaalne saal sinna, nagu nad kavatsevad teha. No iseenesest noh, kuidas öelda malle, mida mujalt maailmast nagu otsida, millest õppida. Et on üks teater, mis võib olla ka messikeskus, mis võib-olla ka konverentsikeskus neid ju olemas on. Küsimus on lihtsalt meie õppimisvõimes ja meie fantaasialennukõrguses selles kuivõrd seda sinilindu praegu tahame püüdma minna, et siin on elu õpetanud natukene ettevaatlik. Kuule aga siis uue Sakala ehitajatega olete mingisuguseid läbirääkimisi pidanud? Ei, me ei ole läbirääkimisi pidanud, aga loomulikult me nagu jälgime huviga, mis toimub, sest me oleme lahutamatu osa eesti kultuuripildist ja, ja meid kõiki puudutab see, mis toimub. Kas on nüüd selle ooperisaali puudused, nagu nad praegu on, kus nad on mingil määral mõjutanud ka seda repertuaarivalikut, on nad mingit negatiivset mõju avaldanud peale selle, et lauljatel tuleb rohkem häält pingutada ja tantsijatel tuleb hüpeus pooleli jätta. Eks ta selles mõttes võib ka positiivselt väljendada, et kui näiteks me tõime balletipoolel viimase esietendus ana välja kurnanud Willi koreograafiaga sulfiidi kus see koreograafia on erinev petipaazellisest vene klassikalisest suurte virtuooslik hüpetega korragraafiast see vaid seal on just nimelt selline väikesiseste tähtsustav pantomiim, eks ole, siis see sobib kindlasti üsna hästi meie olemasolevale Estonia lavale. Et siin kui üritadagi asja kammerlikus suunas arendada, siis võib huvitav olla. Aga samas ei ole võimalik Estonias just nimelt sellistel põhjustel tuua mingeid grandioossed Wagneri oopereid välja, eks ole. Mida võiks ju ka tegelikult eesti publik kahtlemata vääriks näiteks, ja noh, kui meil ei ole ka endale Wagneri lauljaid, siis neid saaks ka, eks ole, kas või projekti korras tuua väljapoolt. Nii et jah, see on loomulikult aastakümnete jooksul on, niikaua kui muusikateatrit on Estonias olnud ja noh see on ju ka, eks ole, juba 100 aastat. Siis see on kogu aeg repoud repertuaaripoliitikat mõjutanud. Tartu saax Wagneri ära teha ruumi poolest küll, nii lahedalt meil nüüd ka ei ela nagu Soome rahvusooperis, kus rekord võivad deklaratsioonidega ühest otsast sisse sõita ja teisest otsast välja, et seal noh, nii suur ei ole. Aga meil suur maja on ikka seitsmesajase saaliga on tegelikult maksimum, mis nagu Tartu ooperietenduste jaoks võib-olla välja kannab rohkem nagu seda publikut küll ei küll ei ole ühe etenduse jaoks mis oligi huvitav näiteks tegelikult kui nüüd poolteist aastat tagasi tuli Mozarti võluflööt välja Vanemuise suures majas, mis iseenesest oli juba selles mõttes natukene julgustükk tõesti, et seal on ikkagi suur maja ja Tartu ei ole väga suur linn. Siis nagu katsekatseks tegime sellise reklaamikampaania, mis põhimõtteliselt võis nagu niux rokk rokk-kontsert kampaaniaga võrrelda, et olite no tal need suured suured plagud üleval ja ja lehtedes suured leheküljelised reklaamid ja pandi päris palju raha magama sinna alla. Ja veidral kombel see töötas küll vähemalt umbes aasta olid need seitsmes vaheliselt saalid täis mida me ei julgenud üldse unistada, aga ega arvata, et selles mõttes, nagu see sihuke massireklaam toimib, aga see toimub üks kord, ma arvan, et kui niimoodi päevast päeva ja aastast aastasse tampida, siis mitte enam. Selles mõttes siiski noh, ütleme Vanemuise siuksed. Suurem osa oopereid on siiski, pole väikses majas selles mõttes, et see on ka publikuarvult natukene kohas, on seal on küll tõsi probleem see, et ega sealgi on lava veel väiksem kui Estonias ja et seal midagi suurt samuti teha nagu ei saa, pigem sellised konarlikud asjad. Aga ega neid kammerasju väga palju ju ka meil ei ela vastata või kuidas teile tundub? Ma just mõtlen selliseid modernsamaid tükke, kus võib-olla ei olegi vaja suurt instrumentalistina koosseisudega lauljate koosseisu ja, ja mis on võib-olla mingi ja 20. sajandi ooper. See sõna modernsus on ka muidugi ses mõttes hästi tinglik, eks ole, et on võimalik modernsest teha ka mõni Mozarti ooper ja, ja et mis modernsus tegelikult tähendab jah, loomulikult ütleme Estonia jätab väga hea meelega selle nishi nagu väiksematele projektipõhistele tegijatele, noh kui me räägime kas või Nargenooperast, eks ole, jah, siin küll käivad ka ikkagi küllalt palju Estonia solistid, aga see on selline teistmoodi enda loomingulise potentsiaali rakendamine, mis on ju laul ja arengu seisukohalt ka vajalik. Nii et see on väga hea, et sellised väiksemad tegijad on ja et nad suudavad ka niimoodi paindlikumalt pakkuda rahvale sellist teistmoodi vaatamist, eks ole, nemad ei pea sedavõrd pikalt oma repertuaari ette planeerima, kui, kui Estonia peab seda tegema, eks. Et see peakski olema ju samal laval põhimõtteliselt, et kui ta on juba teistsugune vormilt. Ei, no mida rohkem lavasid, seda parem, eks ole, et ses mõttes ka on see Tõnu Kaljuste Naissaare idee suurepärane, laias maailmas tehakse ooperit väga erinevates kohtades, kus me räägime siin Arena Diewiroonast, eks ole, lavadest nagu nagu näiteks skandaal Halla ühes vanas karjääris Rootsis. Me läheme Estoniaga sinna, sellel suvel külalisetendusi andma, mis on ka neli korda suurema lavaga, kui on Estonia. Nii et kui me toome seal välja Enda Rigolettot siis Me sobitame selle kõigepealt Taal halla lavale. Ja sügisel, kui me toome selle Samariga leto oma koduteatrisse oma kodupubliku ette, siis me peame arvestama, et seal on need neli korda väiksem pind kuhu seesama Super osaliselt samade deklaratsioonidega tuleb ka ära mahutada. Siis oleks selles suhtes huvitav ju vaadata sedasama Regaleta etendust üks kord Estonias teinekord näiteks Vanemuises. Et kuivõrd siis see saal seal mängima hakanud ja see tuleb kõige paremini vist see vahe välja, siis mis regulatesse puutub, siis ma tean, et meil mõlemil on nii Estonial kui Vanemuisel on plaanis ka järgmisel hooajal reguleta välja tuua, nii et selles mõttes tekib üks võrdlusvõimalus veel, eks ole. Aga, aga kindlasti ma arvan, et of Estonia tuleb ju siin aprillis nüüd vanemusele Vanemuisesse võõrus etendusi andma, nii et selles mõttes ma arvan, et eks me käime vastastikku ja ja kindlasti ka on see võrdlus võimalik. Liina, mida sa ootaksid ooperist, mida sa tahaksid näha meie Eesti lavadel? Ma arvan, et mu esimene valik oleks muidugi muusikast lähtuvalt et mina väga pooldan süda. Ta kuulub jäägitult kõigile itaalia ooperitele, aga ma ei välista ka seda, et Wagner või mõni suurem või modernsem ooper võiks olla midagi, mis mulle annaks samasuguse emotsionaalse laengu. Ja ma arvan, et kui lavastuslikult ka rääkida, et siis see modernne võti, kui ta õigustab seda muusikat, räägib minuga läbi muusika, siis ma arvan, et ma võiksin vaadata ka midagi väga-väga-väga. Tõenäoliselt midagi, mis tõesti Eesti kontekstis varem ei ole tehtud. Mingi neli tundi või kuus tundi pikad lavastused näiteks kannatuse proovile. No see ei ole nii primaarne, eks ole, ütleme näiteks, kui me räägime Erkki-Sven Tüüri Vallembergist, mis esimesel juunil Estonia teatris lavale tuleb, siis see on alla kahe tunni. Aga ta on kahtlemata suurepärane ooper. Võib öelda ka, eks ole, väga modernne ja, ja kindlasti ka suurepärane lavastusest Dmitri Bertman, kes ma arvan peale porissbukrovskiton kaheldamatult Venemaal kõige väljapaistvam muusikateatri lavastaja tuleb seda tegema, eks. No praegu saabki kasutada võimalust, et millised selle lähema tuleviku, selle hooaja põnevamad lavastused veel ees ootavad, meie ooperisõbrad? Hooaega ju palju Ena ei ole jäänud, aga Estonias on ees veel kaasaegset tantsuetendused sellised Eesti inimese jaoks mõlemad klassikalised lood nagu libahunte Hamlet mille esietendus on 29. aprillil ning teine suur ettevõtmine saabki olema siis Erkki-Sven Tüüri Vallenberg. Esimest korda Eestis ja see etendub neli korda juunikuus ja, ja ilmselt siis kaks korda septembris. Et sedavõrd palju on siis eesti publikul võimalik seekord sellest Erkki-Sven Tüüri ooperist osa saada. Vanemuises selleks hooajaks olnud Vanemuise ooperi- ja tantsuteater oma esietendused ära teinud juba ja neid on päris palju tulnud, nii et selles mõttes nagu selleks hooajaks aitab. Aga kui nagu järgmisse hooaega pilk heita, siis sügisel on kohe hooaja alguses on plaanis uuesti välja tuua ei oska. Kuivõrd Mikk Mikiver-il oleks saanud nüüd 70 eluaastat täis ja siis selle selle tähistamiseks toome tema viimase lavastuse siis välja taas esietendus ja siis veel juba mainitud Rigolettot on ja truba tuur on nagu järgmise hooaja ooperiplaanidest. Suveks mingit suurt lavastust. Estonia ei plaani, suvine ressurss, suuresti läheb Rootsi sinna Taal Halla vabaõhulavale, kus Me karmimini ja siis Rigolettot läheb, et meil tõepoolest kukubki niimoodi välja, et Rigolettot kõigepealt tutvustame ära Rootsi publikule ja siis nii-öelda ametliku esietenduseni, toome ta siis sügisel välja. Ütleme siin väiksemaid plaane muidugi on, aga eks tõsi ta on, et tuleb teatriinimestel mingi hetk ikka puhata ka lasta. Sest et paraku see teatrielu ei ole selline, et üheksast viieni ja viis päeva nädalas, vaid ta nõuab ikka rohkem pühendumist. Küsiks veel ära, et milliste lemmiktooteid on, on teil sellised oma lemmiktüki liina? Ja kindlasti on, kõigepealt tuleb mulle meelde loomulikult Verdi maskiball mis mulle hirmsasti meeldib. Ja mul oli kunagi väga hea meel, et Vanemuise kavasse see tuli. Ja ma käisin seda kaks korda vist isegi vaatamas. Ma arvan, et millele oma veel rõõmus olin, mis millega Estonia välja tuli, oli Padaemand Tšaikovskit. Need kaks on kindlasti need, mis minuga kaasas käivad. Ero. No mina ei saa üle ega ümber ikka Carmenist, mida ma arvan, et mul on kõige rohkem, tunnen, sest et juba 25 aastat tagasi. Esimene palga teenimise koht oli Estonia teater, kus ma ise lava peal kaasa laulsin Carmenis. See oli see koori osa, mis seal poistekooripoistel laulda tuleb. See oli ikka oma poolsada etendust, nii et oluline osa poisipõlvest. Pean ka ütlema, et ega Karmen mind nagu ükskõikseks ei jäta, nii et ma kardan, et ma võib-olla erinevatelt ülejäänud vestluskaaslastest olen võib-olla natukene ooperikaugem inimene või, või selles mõttes ma ei. Ma ei ole ühte ega teist ooperit käinud vaatamas. 10-l korral maailma erinevates punktides, nii et selles mõttes ma võib-olla üheks Carmeni juurde aitäh tulemast stuudiosse Eera, Raul, Liina, Viru ja Tambet, kaugema kuulsite vestluse kultuurist. Täna siis rääkisime ooperist. Tänases saates kuulsite katkendeid ooperitest Giuseppe Verdi saatuse jõud Joseph Haydni armida Vincenzo Berliini puritaanide ja soosby see Carmen.