Tere kuulama filmi peegli saadet, täna vean taas Riina sildas asemel seda mina, Tõnu Karjatse ja juttu teeme täiesti uhiuuest Eesti mängufilmist. Nimelt on kinolinale jõudmas neljast lühimängufilmist koosnev. Ei saanud öelda, et kassetid või ta on siis seanss ühise pealkirjaga seks ja surm. Ja seal näitavad oma värskeid töid Kristiina, David Jants, Marianne Kõrver, Priit Pääsuke ja Tanel Toom. Ja ongi hea meel tervitada siin praegu Kristiina ta vidianssi. Tere, Kristiina. Sinu film kannab nime, sidemed alustamegi ehk sinu filmist ja siis vaatame, kuidas suhestub nende ülejäänud filmidega, et millest su film siis räägib? Noh, nagu iga autor, kui talt küsitakse, milles film, raamat, mis iganes räägibki, siis ta hakkab kokutama ja ütleb, et no filmitakse äkki ma enda eestimis rääkima, mina olen. Aga ma arvan, et film räägib inimsuhetest ja nendest kõige algelisemast instinktide nagu armastus, ahnus, omandiinstinkt, kuidas inimesed nendega hakkama saavad või kui ei saa, siis mis nendega juhtub. Loo on kirjutanud siis Elo Selirand, aga idee idee Altidee on tegelikult kaks Belgia stsenaristi. Ja nemad tulid algideega välja. Aga kuna siis kui film tootmisesse läks, siis oli näha, et nemad ei saa, eks ole siia tulla nagu kauemaks, et stsenaariumi lihvida ja ega nemad ei oleks olnud võimelised ka tegelikult Eesti dialoogi kirjuta. Nii et siis Elo aitas stsenaariumit lõpuni kirjutada. See on su esimene lühimängufilm, miks sa ise ei tahtnud stsenaariume kirjutada? Sest ma ei tunne, et ma oleksin stsenaariumi kirjutamisest teadmist tuge esiteks. Ja teiseks, mulle tegelikult meeldibki säärane sünergiat nagu legoklotsidest, maja ehitamine, tüks, paneb ühe klotsi teineteise ja siis vaadata, mis sellest kokku tuleb, et mul on tunne, et see võib-olla ma loodan, tähendab, et seal märksa põnevam kui lihtsalt, et üks inimene teeb kõike ära. Pealegi kui me vaatame laias maailmas ringi. Et tegelikult ei ole väga palju neid režissööre, kes ise ka sama hea stsenaarium kirjutatakse, et Woody Allen kirjutab, kui me räägime väga suurtest nimedest. Aga Scorsese lavastab teistest stsenaarium või mitte, et ma oleksin suhkur sees, aga Elo Selirand oli siis sinu valik ja no sellest filmist veel, et kui kaua oled sa selle ideega ringi käinud? Siiamaani sa oled teinud peamiselt tõsielufilme, seal on mitmeid tõsielufilmide projekte veelgi käsil ja kavas ja nii edasi. Aga siis lühimängufilm, miks otsustasid siis mängufilmi kasuks radiksamad Maran algusest saati minus, aga tegelikult seal on mingid filmi teed, siis ideaalis peaks olema jutustada mingisugune lugu. Ja tihtipeale tulebki otsustada, et millised on need väljendusvahendeid, et vahest on dokumentaalfilm nendeks sobiv ja vaestele mängufilme on hiiglama palju asju, mida dokumentaalfilmiga on kas võimatu öelda, aga ütleme raske aga see konkreetne idee sai alguse aasta tagasi, kui ma workshopis osalesid Rotterdamis ja sealt hakkas idee tiksuma ja nüüd siis aasta hiljem on ta filmiks saanud Rotterdamis võrghombil, siis sa pidid tegema ka mängufilmi. Noh, see oli küll hoopis väiksem, kui nüüd see 20 minuti pikkune. No see oli jah, vana workshop, et seda ei saa ka mängufilmiks nimetada, aga algidee on põhimõtteliselt sealt pärit, et kui sa küsisid, millest film räägib? Ta on klassikaline kolmnurk, mees, naine, armuke, kuidas nad maid omavahel jagavad. Aga no loomulikult ma ei tahaks väga pikalt sellest rääkida, sest muidu ma räägin filmi ümber ja kuule Turay kinno. Kuidas leidsid näitlejad, kuidas leidsid võttepaigad, kuna see on esimene Filmul, et siis loomulikult mul oli mugavam või mitte, mugav on, aga mul endal oli parem teha inimestega, keda ma hästi tunnen, et mitte, et ma nüüd võõraid professionaalseid näitlejaid häbeneks. Aga säärased esimesed naeratused on ikkagi parem teha sõprade silme all. Mul mängib seal Taavi Eelma, kes ta isegi mängib vist absoluutselt igas Eesti mängufilmis, aga no midagi pole teha. Kui teda. Kui nüüd vaadata, siis see on lihtsalt nii hea, et siis on selge, et kõik teda valivad oma filmidesse, aga võib-olla 12 näitlejat natukene ootamatumalt, et siis mul mängib seal Rein Pakk, kes minu arust on ka mitte avastamata anne, aga just avastamisel on, et ta on väga orgaaniline, väga fotogeeniline ja siis mängib maal kolmandat osa Aigi Vahing. Haigi kohta ma pean ühte asja küll ütlema. Et Ta on eesti filmides seni mänginud või üleüldse Eestis, ta ongi vist mänginud Jan Uuspõllufilmis, kus tal oli sõnatu osa ja siis ühes teatrilavastuses, mida ma näinud ei ole, kus tal oli ka sõnatu osa ja sealt võib vaatajale jääda mulje, et ta ei oska trükkida põlve. Aga see on sügavalt ekslik arvamus, sest minu arust haigi osutus väga-väga orgaaniliseks näitlejannaks, et tal on säärane näitlemiskool, mis ei ole võib-olla parem ega halvem sellest, mis meil siin antakse, aga ta on ikkagi täiesti teistsugune. Tal ei ole seda Tris tampi külge õpetatud, et ma arvan, et põhimõtteliselt paljud näitlejad saavad sellest ka lahti, kui nad piisavalt tööd teevad, aga tol hetkel ma otsustasin valida pigem siis säärase näitleja, kes on saanud ikkagi filmikoolituse ja põhimõtteliselt mul jäi lihtsalt pilk tema peale pidama, sest kui ma näitlejatele mõtlesin, siis aasta tagasi just oli see superstaarisaade, kus ta saadet juhtis ja ma arvan, et ma tegin õige valiku selles suhtes. Huvitav jah, et sul on siis teatri näitleja, filminäitleja ja Rein Pakk, kes ei ole nagu näitleja, aga sain Bakalaniversaalne ja et selles suhtes on tõesti nagu õnnestus teiste eest, siis need tegelased ära nabada. Kui vaatajatel on neile midagi ette heita, siis on see kindlasti pigem režissööri kogenematus kui näitlejad. No sa ütlesid, see on selline klassikaline armukolmnurk ja seda saab siis väga hästi ju mängida Pi ainult ühes ruumis, nii et selle ruumi valikuga vist ka väga keeruline ei olnud, et oli vaja nelja seina. No tegelikult see nii ei ole, et jah, mul on suhteliselt kas, sest teatraalne, aga kammerlik film noh, ütleme niimoodi, et see ruumivalik ka kerge ei olnud, sest sul peab olema a, kas väga palju raha, et üles ehitada see ruum kuskil stuudios, mis kindlasti mingis mõttes tegelikult elu palju kergemaks tehniliselt. Sest kui sa synni teed, siis seal olen ma üsna palju võimalusi, et kaameraga ringi manööverdada ja nii edasi või sa pead minema konkreetsete inimeste kodudesse ja hakkame otsima. Ja noh, meie siis valisime teise tee ja otsisime, mis me otsisime, lõpus läksime stsenaristi Elo kodusse, niiet kodu annab nagu selles suhtes juba hea tausta, et seal on kogu see atribuutika, mis üheks koduks vaja on, seal ümber. Aga noh, muidugi koduomanikule pärast näha oma kodu sellise võitlustandrina, noh, see on juba omaette üritasime olla korralikud. Kaua selle filmi valmimiseks, siis kulus aasta aega, kui arvestada selle idee tekkest. Või läks kiiremini Eino ta kuluski umbes aasta erinevatel põhjustel, sest kuidas filmi tegemine Eestis käib, sul on mingi idee, saarendad sedasama taotlused erinevatesse fondidesse sisse siis mingi jama aeg-ajalt tuleb ette valmistada, ootad, millal võtteperiood algab, võtteperiood ise oli neli päeva, tegelikult siis läheb jälle aega, kunisesta monteerib. Noh, põhimõtteliselt eks ole, kõige on ka omad tööd ja tegemised. Et loomulikult kõrval seisev küsida, kuulge säärane lühike filmiks seda aasta otsa tehakse. Aga need on siis ütleme, elu seatud nõudmised rahastamisega raskusi polnud meie õitseva majanduskasvu tingimustes, nagu meil aasta on olnud aasta tagasi. Me õitsesime täiel jõul. Nüüd lõikame vilju selleks hästi. Aga noh, sa oled ka olnud selles ERSO süsteemis ja sees, mis sa arvad, et mida see praegune majanduskasvu pidurdumine ja siis sellised raskemad olud võivad kaasa tuua, et kas noh, kindlasti see tähendab mingeid kärpeid ju ka meie filmitootmises seda on väga raske nii-öelda, sest ma rääkisi SA tegevjuhi Marge Teiskega paar nädalat tagasi ja Nemad on üritanud niimoodi kärpida oma eelarvet. Otseselt filmi tootmine ei kannata, et kärbitakse mingitelt muudelt kuludelt nagu erinevad workshoppideuuringuid ja nii edasi ja nii edasi, nii et, et ei peaks raha võtma ära filmide tegemised kui sääraselt. Ja selles plaanis olid nad mitte just optimistlikud, aga olukord ei tundunud väga traagiline. Aga kui tuleb hakata veel kärpeid tegema, siis loomulikult hakatakse tõmbama juba rahaga filmi tegemisel täna, nii et olud lähevad kitsamaks, sellepärast et ega mujal maailmas ütleme, need fondid, mille peale Me oleme, loodame, ega sealt ka midagi muud tulemas ei ole, seal hakatakse samamoodi neid kärbetega, jah. Nii et, aga noh, ennustamine on väga tänamatu töö. Nii et ärme sellest ja igatahes neli filmi on valmis ja 22.-st maist on nad siis ka limonaadi, kino, Ekre Taanil kõigile vaadata. Ühine pealkiri on siis sellel kas öeldunud filmi kassetil või sellel filmil kuul, seks ja surm, kas teie otsustasite kõik koos sellise pealkirja? Ma arvan, et see oli vist Marianne äkki, kes ütles selle pealkirja välja. Kuigi oma arutades me rääkisime, et noh, et mis nendel neljal filmil ühistan, seks, surm, seks, surun siis ongi loogiline filmi nimeks isakese surm Marianne, isegi õnnet. Ta ei saanud ühele välja tuua kaks filmi nagu seks ja surm, seks ja linn? Ei, see oleks hea olnud, aga mulle ta toob meelde Helsingi festivali armastus ja anarhia, et nagu kuidagi ümber ümber nimetatud ja armastus ja anarhia on tegelikult Liina Mülleri filmile, nii et tagasi juurte juurde viited kinoklassikale, nii et seks ja surm on nendel kõikidel neljal filmi siis selline noh, võib öelda, et põhiteema või tead ka ehk lähemalt rääkida näiteks Tanel Toomi filmist mille pealkiri on siis teine tulemine proovimegi selles saates niimoodi läbi ajada, et usutleme ainult tüdrukuid ja poisid siis saavad kuulata, mida tüdrukud nendega ütlevad ikka poisid on välismaal, üks on inglismaalt, ei näe enam. Aga Tanel Toomi teine tulemine on huvitav, finimisest on päris mitu aastat tehtud. Ta on tehniliselt üsna keeruline, ma arvan, et ta on sellepärast ka veninud see valmimine. Ja ma arvan, et nii Taneli jaoks, tähendab, ma julgen oletada, et nii Taneli jaoks kui ka võib-olla siis nende näitlejate jaoks, kes seal filmis osalevad, nende jaoks on võib-olla see film vananenud ja nad on juba sellest sellest hetkest loovisikutena kõvasti edasi arenenud, sest Tanel hakkas seda tegema. Kas ma võin nüüd eksida esimesel teisel kursusel? Et noh, et see on temale ka üks esimestest töödest, eks ole, et ilmselt kuidas ta vaatab, ma arvan, ta leiab palju, mida kritiseerida. Seda ma ei räägi nüüd sellepärast, et hakata rääkima, et seal filmis on palju, mida kritiseerida, ma lihtsalt arvan, et, et nii see on, eks ole. Sest vot lühifilmi mingi üle kolme aasta teha juba natukene paljuvõitu, aga ma ütlen, et see on tehniliselt üsna keerukas film. Ja kui te lähete, võtame siis te saate ka aru, miks, nii et noh, et see kõik on mõistetav. See on, ütleme, et on allegoorilise sugemetega lugu kahest vennast sõjas ja üks neist saab surma üks vend, keda mängib Hendrik Kaljujärv ja siis Rasmus Kaljujärv, kes mängib peaosalist vinnab oma surnud venna üle õla ja hakkab astuma lahinguväljalt minema, lootuses, et ta surma saanud vend uuesti siis elule tagasi tuleb. Ja mõnele silma selle poolest märkimisväärne. Võib-olla mõndadele haardcor kunsti armastajatele mitte meeldida sest ta on mingis mõttes ka üsna lihtne, aga ta mulle meenutab parimaid Hollywoodi filme. Selles plaanis. Vaatad sa mõistusega, võib-olla oskad midagi, saab ette heita või kritiseerida, aga ta töötab, et see on nagu kodus või kinos, televiisori ees istudes ja vaadates näiteks seal mingeid ameeriklaste jaapani õudukat saan, eks ole, et sa sa vaatad ja sa ütled, ahah, jumal, mis jõudukasse säärane ikkagi sa paned sõrmed silma. Hirmus, Taneli film, töötamine minu arust kõikidel nendel kõige olulisematel tasanditel, mida filmi vaatamiseks vaja. Seda on selline vaatemänguline emotsionaalne kaasaelamine mitte niivõrd nagu kaasamõtlemine juurde mõtlemine ja ütleme niimoodi, et ta ei ole võib-olla mõeldud või, või ta ei tööta mingi intellektuaalsel plaanil, aga see, seda enam mingil psühhofüüsilised, et ma ütleksin Taneli kohta nii et kui talle anda hea stsenaarium ja enam kogenud näitlejad et siis ma arvan, et me saaksimegi asja, mille järgi kõik nutavad, et säärane hea Eesti kommertsfilm huvitanud ta valis just sõjafilmi, mis asetab täitsa omaette nõudmise iseendast ja ta tuleb nendega väga hästi hakkama, saab hakkama. Ja kui ma ütlen, et kommertssilmad tihtipeale ka inimeste kirtsutavaid nina kommeltsin kommertsilmet, oi kommertsfilme on väga raske teha. Et üritage, see ei ole üldse. Kritiseerida on kerge, aga teha raske siin ongi huvitav ja see, et ta on filmilavastaja kui siis ka stsenarist. Et kogu see lugu on siis ta enda välja mõeldud ja Etonit kolme aasta pärast pärast seda väljamõtlemist lõpuks valmis sai, see on iseküsimus, aga aga juba algatas ise nagu kiiduväärt muidugi algatades ja ise ja ma kardan, et seal filmis on väga palju sellest postproduktsiooni nõudvat tööd mis kindlasti võttis ka kõvasti aega ja energiat ja ma julgen oletada, et kindlasti ka palju vabatahtlikke rest abi ja ressursse. Et siis on ka mõistetav, et see filmi tegemine venis. Meil on huvitav ka see ju, et mõlemal operaatoriks Rein Kotov siis kaamera taga, et miks just see valik, eks oskad enda eest ka öelda, eks, aga miks mitte jah, ma ütlen, miks mitte, sest Rein on üks Eesti parimaid operaatoreid ja ma ei oskagi midagi. Ma julgen öelda? Nojah, et eks siis saab, et see on vaatajal tegelikult huvitav võrrelda. Kuidas on üks ja teine lugu üles võetud, et noh, siin on lavastajad muidugi jällegi ka oma käsi mängus, aga kui palju seal näiteks tulioperaatorit, et suunata või juhendada või see ei olnud nagu filmi juures peamine probleem? Vähemalt sina juures ei olnud, ma arvan, et meil on praegu raske tagantjärgi öelda, mis oli sinu filmi juures nüüd siis kui probleemidest rääkida, et mis seal võis olla kõige suurem takistus, kuidas enda jaoks nagu tundsid. Olgem ausad, kui me alustasime sellest, et see on mu esimene mängufilm kas see oligi kõige suurem takistus, sest filme vaadata ja kritiseerida on üks asi aga hakata neid konkreetselt tegema, et siis saab juhti, juhti kogu tarkust peast, et. Eks ma enda kogenematuse ilmselt loomulikult, et siis raskused stsenaariumiga, sest jah, tõesti välismaalased võivad välja mõelda mingisuguse huvitava idee, aga et seda Eesti konteksti tuua, selleks nad peavad. A kas tulema siia ja tükk, aga noh, kas just elama, aga ikkagi olema koha peal kaua, ega siis tuleb see teksti eesti keelde tõlkida ta ise ka teha niimoodi tükitööna. Ja põhimõtteliselt siis oligi probleemne see, et saada selle enesest lühikese jupi käsikiri rasesse kordajatena siin eesti näitlejatega Eestis filmida saaks, jah, no ma arvan, sügisball on praegu nagu sellise Eesti psühhodraamalati kõrgele tõstnud, et kas on ka mingi selline vari nagu sul tunda, et, et kui sa seda filmi tegid, et kas ta nüüd sarnaneb või ei sarnane sellise asja peale niimoodi ma niimoodi ei saa üldse mõelda. Esiteks, ja teiseks ma juba selles plaanis tähendab et kui ma seda filmi tegin suvel, siis sügisball alles tuli välja. Ta vist septembris esilinastus. Ma isegi mäletan, et neljapäeva õhtul Sügisball esilinastus ja reedel oli mul viimane võtta nii et tegemise äärma sügisballi jäist hingust küll kuklas ei tundnud. Ja ma arvan, et need on nii erinevad filmid või et üleval need niimoodi kõrvuti panna, eks. No ma arvan, jah. Ma arvan, et ühest küljest oleme me kõik ühesugused oma kõige sügavamate soovide ja tungide hirmudega. Aga ikkagi igasugused. Ma julgen kasutada sõna loovisikud, et samas kui nad üritavad teha nii, nagu nagu nad ikka ise tahaksid, et nad on selle võrra erinevad inimesed. No igatahes, see lühifilm on nüüd väljas ja, ja ma arvan, et ta pole Sult mängufilmi tegemise isu ära võtnud. Ei, hakkas meeldima, väga hakkas meeldima, järgmise asja on seal juba kuskil mõttes olemas, millest teha pika asja või annaks sedagi veel pikemalt välja mängida, sedasama ideid? Selles mõttes on lühike ja ees on nüüd valmis ja korras. Aga jah, eks ikka mingid mõtted mõlguvad, aga aga mis neist praegu rääkida? Hüva, aitäh, Kristiina, ta vidians. Niisiis Kristiina ta Vidantsilt film, Veresidemed. Pange tähele, nii sündi. Meelvee. Oli üürike hetk Melsi kui äkki puutusid kokku veega. Veerestaar Riin? Ei kus. Ja millal siis taas ses silmis? Ja räägime siis ka filmist amatöörid, mille režissöör on Marianne Kõrver. Räägi ise, milles so film, firman Armin Kõomägi novelli amatöörid põhjal tehtud lühifilm mis räägib ühest kuueteistaastasest poisist, keda elu keerdkäigud viivad ühele porno põnevatele, et see on nagu sisuline kokkuvõte filmist. Valisid sellise väljakutse. Kas teema pärast, kui nüüd selle filmi saamisloost rääkida, siis tegelikult see algas väga keerukaid teid pidi. See algas ühest kooli projektist, kus oli ülesandeks teha komöödiafilm. Ma ise ei ole endale vähemalt komöödiažanris üldse väga-väga tugev, väga pädev. Ja siis leida mingi lugu, mida suudakski, möödas on siis nagu ära teha. Ja ma lugesin samal ajal Tarmingaa novellikogu. Ja kui ma seda lugu lugesin, siis see oli ainuke lugu, mis mind nagu paaril korral naerma ajas ma selle nagu kuidagi sõnaosavuse väljenduse pärast, mis seal, mis seal nagu kirjapildis oli. Ja siis tekkis mõte teha sellest film. Aga kui seda filmi hakata tegema, siis muidugi seda komöödiažanr oluliselt vähenes selles ja selles sai hoopis midagi muud ja, ja ka oma sellest nagu tekstist on seal iseenesest ka üsna vähe järel. Et seda filmi tehes mind lõpuks huvitas, mitte niivõrd see sisu ise nagu teema, millest film rääkis vaid see, kuidas on võimalik nagu mingit lugu kuidagi stilistiliselt muuta, teistsuguseks, võib-olla panna mingisugune natukene teistmoodi dimensioon sellele lihtsale. No see on samamoodi nagu teinekord on komöödiaid, mis mõnda ajavad naerma ja teiste ajavad hoopis nutma, noh võtta kas või väga lihtne näide, pastor kiitan, kes ju tegelikult etendab dramaatilist tegelaskuju igas oma filmis, aga ta teeb seda niivõrd halenaljakalt, et sa ei saa nagu mitte muietega naeru tagasi hoida, sest et ega vist see see ei ole nüüd see võti muidugi, et kuidas sinu film lahenes, ma kujutan ette Mulle põhimõtteliselt väga meeldib. Mulle meeldivad tõsised asjad muidugi ka. Aga mulle meeldib, kui mis näide selles praegu tõid, et kui räägitakse olulistesse tõsistest asjadest nagu kerges mide humoorikas võtmes, vaid vaid justkui sellest üle, olles mingis huumoriga tasandil Igatahes, see film, mis sul nüüd lõpuks täna õhtul linastub, ei ole päris komöödia, aga ma kujutan ette, et ta ei ole ka päris. Draamaet on seal kusagil vahepeal vaata mina nagu sooviks katsetada just nimelt seda, et et kuidas muuta seda lihtsalt nagu komöödialugu mingisuguseks tõsisemaks või, või kasvõi nagu noh, ma ei ole kindel, et sinna tuli mingisugune teine nagu filosoofilise dimensiooni juurde. Aga, aga võib-olla nagu, et kuidas tekib vähemalt niisugune imelik või võõrandunud tunne seda vaadates, et seda, et kui väga see kedagi naerma ajab, seda ei oska öelda. Aga kuidas see lugu selle üldse näppu juhtus? Kõomägi on ju selline kirjanik, keda vist võib-olla eriti tihti ei satu lugema. Ma ei tea, need kaks novellikogu, mis tal on, olen läbi lugenud, kõik soovitada tähele panna, muidugi sa oled sa ainuke lugu, mis mulle nagu temalt meeldinud on. Mulle meeldib tema kohati tema selline tõesti nagu isemoodi nagu kummaline huumor, et mis, võib-olla siis minu uurimine natuke sarnane. Sinu filmis mängib samamoodi Taavi Eelma, nagu siis ka Kristiina David Jantsi filmis. Mul on peas asjast selle ma, et mulle meeldib filme teha inimestega, kes saavad aru, millest ma filmi tahan teha, kellega mul on mingid sarnased loomingulised vankide, kellega mul on lihtne võtteplatsil hakkama saada. Ja kahtlemata Taavi, vaid ka, vaid ka Juhan, kellega ma olen varem koostööd teinud ja Jassiga, ma olen väga lihtne teha, et mulle meeldib sellises keskkonnas filmida nende inimestega, see on nagu selline oma oma tiim välja kujunema suid. No ma arvan küll jah, et ikka mingi loominguline keskkond, mis muidugi vabastav ja et ei ole mõtet hakata nullist pihta suhtlema inimestega, kes kellel tuleb kõik nagu algusest peale selgeks teha kõik taotlused, ambitsioonid, mitte et see ei pruugiks olla kunagi, aga aga ma ei leidnud selle vajadust. Savisaar oli suurepäraselt. Kus kohas võtteplatsid olid, kui lihtne neid valida? Mul on tegelikult, kui ma seda filmi hakkasin tegema, juba üks esimesi kohti oli mul nii-öelda peas tiksumas, mis olla võiks selleks vana ühiselamu, mis praegu tegelikult on nagu kättekukkunud balti filmikooli stuudio teine korrus. Et seal on niisugused tõesti kummastavad pikad tühjad koridorid filmi kohal ja selle looga mulle absoluutselt algusest, seal on kogu aeg seostanud, et võta katet otsima, tegelikult väga keeruline ei olnud, et võib-olla see tuba ise hotellituba, see sai nii-öelda algusest lõpuni katrin sipelga hädama, tiimi poolt üles ehitatud. See oli ainuke keeruline punkt selles kohas, et ülejäänud kuidagi hukas küll kergelt kätte. Filmi algusest filmi ideest kuni valmimiseni. Kui pikk see periood sinu jaoks tavaliselt on selle filmi juures sama. Periood, millal see mõte või see juskui tekkis, seal tegelikult oli veel aasta aega tagasi. No kui nüüd päris aus olla, ega ma olen ise väga tihti mõelnud, kui ma näen mõnda lühifilmi eriti veel mingisugust nagu humoorika vööndiga lühifilmi. Et kuidas on võimalik, et režissöör on teinud seda mingisugune kaks aastat, et kuidas ta saab, nab ühte mingit anekdooti endas kanda. Vot ja siis veel tahta seda filmiks tehase kokku monteerida, minna esilinastusele kohale ja naerda ikka seesama nalja ei ole, et mul kunagi pähe mahtunud enam põhimõtteliselt tegelikult samas olukorras ma olen teinud ühte filmi Asta mis tegelikult oleks võinud valmida võib-olla isegi nagu kolme kuuga, siis oleks seal nagu noh, minu jaoks mingisugune olla nagu suurem tähendus või suurem kogemus olnud sellest, see neljane kassett kannab siis pealkirja seks ja surm. Kuidas sina selle pealkirja valikut seletaksid? Näksimine natukene, selline tudengiliik ja banaalne Pealkiri tuli lihtsalt sellest, et kui me neljakesi või noh, ütleme kolmekesi tanel on praegu ära, saime kokku ja mõtlesime, et mis, mis see küll võiks olla, mised film ühendab, siis tulid kaks sõna, seksi, surfan, ainsad asjad, mis filme ühendavad. Ja siis läks mõte, et mis me ikka midagi keerasid, veel mõtlevad, las ta siis jääb. Aga et just selle nelja autorifilmid nagu kokku pannakse, mis on selle taga? Ma valetaks, kui ma ütleks, et et kui me hakkasime neid filme tegema, siis meil oli kõigil plaan moodustada üks selline tervik. See, see tegelikult oleks puhas juhus, et tegelikult on tore, kui, kui filme näidatakse kinos rohkem kui esilinastusel ja see lühifilmi puhul osutus võimalikuks ainult siis, kui see on nii ter, pikem seanss. Ja kuna meil enam-vähem nagu ühel ajal valmisid filmid, et siis mõtlesin, et miks mitte teha sellest üks selline filmikassett ja seda siiski mõnda aega. Mida võid öelda näiteks ka Priit Pääsukese filmi kohta, mis siis kannab pealkirja Must Peeter Must Peeter toob pealkirja poolest juba. Kinoklassika, kas mitte Milos Forman ei teinud samasuguse pealkirjaga filmi kunagi? Tegi küll, ma ei ole kindel, et neil kahel lühist õnnega pigem andis ühist minu ja Musta Peetri filmil. Et me mõlemad oleme valinud eesti kirjanikule, kelle, kelle põhjal see lugu teha, et Priit tegi petes autori Musta Peetri ainetele selle, selle oma loo põhjal selle omal ajal see on üks selline selle kohta must komöödia, must komöödia inimsuhetest ühest mehest ja naisest, kes on oma suhtest kuidagi tülpinud ja tüdinud ja, ja üritavad siis leida mingeid kolmandaid teid, kuidas oma suhet elustada ja huvitavamaks muuta. Ja tekib selline selline ohtlik armumänge, suhtekolmnurk. Oled sa mõnda katkendit tema filmist näinud juba? Ma tean, ta on selle filmi ära näinud küll. Ja eks siis sa võid öelda, et millise hinnangu annad, kuivõrd hästi asi mõjub, töötab selle filmi puhul on üks suurepärane asi. Aga Ma kahjuks ei tohi sellest rääkida. Sellepärast et nimelt selle filmi point tervis on üks suurepärane tegelane, kelle sarnast mina ei ole varem üheski eesti filmis näinud. Ja, ja see tegelane on selle filmi täielik kompvek, ütleme nii, et tasub igal juhul ära vaadata. Selgelt siis tuleb nagu seda tähele panna, aga sa endale sellist kompvekke sinna filmi ei ei toppinud või kunagi ei anna sulle selleks päriselt ainet. Millised on sinu filmi tegelased, vanad, sellised tavalised inimesed, keda iga päev näha või on või on seal midagi ka väga nihkes tegelast? Rääkides filmi tegelastest, siis Ma ei tea küll, kuidas on välja kukkunud, aga mul pole otseselt olnud küll soovi välja mõelda mingeid kangelasi, keda, keda reaalses elus ei eksisteeri. Ma arvan küll, et ma võtsin inimesed, kes on meie ümber, meie keskel, kõnnivad neist tänavatel mööda nagu iga päev aga lihtsalt see olukord ja see, see atmosfäär, kohad on sattunud ei ole päris igapäevane. Ja noh, minu jaoks ongi mitte otseselt mingisugune realistlik sündmus vaid see justkui on nagu selle noore poisipeasse nägemus kõigest sellest toimuvast. Selline veidikene äraspidine ja müstiline reaalsusest moondunud kogemus. Filmi pikkus selline 20 minutit oli ette antud filmikese otseselt ei ole ette antud kunagi olnud, aga kui rääkida täispikas mängufilmis, siis tegelikult koosneb üks täispikk mängufilm just nimelt sellistes kahemeetriste stseenidest. Ja et see kaske meetrit kuidagi on mingisugune ajaühik, kuhu lihtsalt võimalikeks koera mahutada, et noh, vahel on 18 22, vahel 15, aga see kahekümnete piiran kuidagi selline loo jutustamise ruum. Sellepärast ka see aeg nagu, nagu mingi puhas jutustus või tundub küll, mida kasutasid näiteks muusikalises kujunduses ja kuidas seda atmosfääri lahendasid, kas oli, vajas sinu filmi jaoks näiteks atmosfääri kuidagiviisi muuta, atmosfääris on seal päris palju muudetud muidugi see koht ise, seesama, see, see ühiselama juba lõi teatud atmosfääri, mille, millest ei olnud võimalik eriti kaugendada, seda sai seda, kui sai seal ainet nagu süvendada, mis, mis selles selles siis elamus tekkis. Ja sedagi, seda siis selle muusikaga on. Olen üritanud nagu süvendada sensorit. Ta hakkas muusikat kirjutama ja me nagu koos töötasime selle selle kontseptsiooni välja. Auto on üks paremaid filmimuusikat kirjutanud ja mitte ainult filmimuusikakirjutajaid praegu. Ta kuulub ka sellesse sellesse ringi inimestest, kellega mul on lihtne suhelda. Aga kas võib sama tiimiga võiksid alustada, kui mingit pikemat filmi näiteks seda pole mõelnud? Me veel tuleme ainult pigem selle peale, et et just nimelt peale seda filmi teha filmi tegemises pigem paus ja mõelda järgi, mis, mis on nagu tegelikult oluline. Et mulle mulle ei meeldi see nii-öelda projektipõhiselt tegemine, et need nüüd sa just praegu üks läbi millise. Nii ma siis nüüd võtan järgmiseks, et ma üritan edaspidi lähtuda sellest mõttest, et maailmas on nii palju halba kunst, et ei ole mõtet seda lihtsalt tootmise mõttes juurde toota. Et teha tuleb siis, kui, kui on midagi päriselt hingel ja kui selle tegemata jätmine muudaks täiesti väljakannatamatuks. Eks mõtlen natuke ja siis. Ja nüüd teeme juttu veel filmist Lotmani maailm, mis jõuab sellel nädalal Kinos Sõprus ekraanile, jääb sinna isegi kaheks nädalaks jooksma. Ja stuudios on hea meel tervitada produtsenti Kiur Aarma. Tere. Tervist. Sul on see pressiteade käes, näitab, just nii on, sa oled juba juba teine, kes teeb selle vea, ütleb kaheks nädalaks, et tegelikult on seal üks nädal, ta on seal üks nädal alates nüüd siis reedest kuni järgmise reedeni ehk 23.-st 20 üheksandail, küll on ta kaks korda päevas. No selge siis igatahes Lotmani maailmast peaks saama iga huvitatu selle pildi, aga vot milline see pilt on, see on nagu omaette küsimus. Seepärast, et Juri Lotmani teame ju eelkõige teadlasena ja teadus on selline asi, et mis võib olla väga laiadele lugeja hulkadele, võib kaugeks jääda. Aga, ja kuidas on lahendatud need selline märgilise maailma edasiandmine kinolinal? Sest et Juri Lotman on lisaks sellele teadlane on ka väga huvitava eluloovihikus, eks see ongi väga keerulise lähteülesandega lugu olnud. Ja, ja lihtsalt öeldes oleme me selle lahendanud suures piires, nii et lähtunud luuletusest, et inimese elu loostama biograafias on mingid niisugused tõigad, mingid murdepunktid, mingid võib-olla jumalikud juhatused, mis, mis viivad teda mingisuguste mõteteni. Ja mõni lugu on kahe liini paralleellugu, millest üks on siis tema kujunemine inimeseks ja teine on siis tema kujunemine õpetlaseks. Need on nagu kujundatud omaette märgiline süsteem Lotmani eluloost ja sellele siis üles ehitatud tema mõttelugu. Jah, no see, see kõlab niimoodi puiselt ja igavalt, aga tegelikult ta seda ei ole. Just vähemalt seda, mis on näha filmi treileris, mida võib juba netist üles leida see oli vist VVS Lotman poee nõu ja, ja, ja ka Youtube'ist kuidagi üles otsib, kõik asjad on Youtube'is. Kõik, jah, kogu maailm on Youtube'is. Et juba sealt on näha, et see ei ole mitte selline tavapärane dokumentaalfilm, kus arhiivikaadrid vahelduvad liikuvate peadega, vaid sellele on tõepoolest nagu lähenetud, hoopis mängulisemalt on sisse toodud animatsiooni. On isegi võib öelda, et Lotmani sellisesse tõsisesse mängulisusesse on toodud teatud koomiline element, seal on näiteks Juri Lotman väikese animeeritud kujuna, kes siis jälgib ajalookaadreid ja, ja miks just nii, kas koomilisus on seal nagu taotluslik, kas ta nüüd on koomilisus? Võib ju, vist, võib ju vist enam-vähem niimoodi ütelda, et kõik suurvaimud ajaloos on keskmisest tundlikuma huumorimeelega ja kindlasti oli seda ka ka Juri Lotman, vähemasti niipalju kui kui tema tema lähedased seda rääkinud on. See Ma ei ole selles mõttes nagu tahtlik katsekomöödiat teha, aga teinekord ka kõige tõsisemad asjad lähevad kuidagi lustakamaks käest ära. Kiusa on siis hea, nägedas ta ei ole mitte päris montypythonlik versioon, nüüd senior sfäärist. Seda ei oska mina ütelda, aitad, Monty Python on, on küll olnud mingis mõttes niisuguseks ikooniks seinal kuhu poole eriti siis Rein Pakk, selle uus teostuse, noh, võiks öelda idee autor või vähemasti miskis mõttes suunaandja kuhu tema kiiganud on. Kas see film on nagu mõistatus omaette, kas ta lahendab Lotmani sellise keerulise senior sfääri, kas ta mõtestab seda lahti või ta tekitab omaette küsimuse, mida siis peaks võib-olla filmi mitu korda vaatama ja selle läbi vastust otsima? No sellele jah, ei ole, ei ole vist mina õige vastama? Kindlasti ma ei saanud ütelda, et, et üks 50 kolmeminutiline dokumentaalfilm olgugi siis suuremas osas võib-olla mitte nii dokument, reaalne, et tema nüüd siis seletab lahti ühe teadlase elutöö. Et, et nii see päris ei ole. Aga populariseerib kindlasti selles mõttes, et ta annab mingeid pidepunkte, millest edasi minna. Väga tahaks loota, jah, väga tahaks loota. Juri Lotman siiski on, on ju üks üks Eesti märke võib nii-ütelda, et ma siiralt loodan, et, et see, meie filmikene aitab seda kuidagi rõhutada või millal see mõte tekkis ja miks selline keeruline ülesanne ette võeti. See mõte tekkis tegelikult väga ammu filmitootmise tsükli mõõtkavas väga ammu. Ehk ma julgen arvata kuskil viis-kuus aastat tagasi siis sai selle asjaga kallal ka nagu nokitsema hakatud ja miks see tekkis? Ilmselt tekkis lihtsalt nagu rumala peaga ja kogenematusest ja nagu toona noore ja algaja filmiprodutsendina kuidagi siis ilmselt mõtlesin umbes nii, et et ma toetun siis no justkui kõvematele nimedele, eks. Et kui juba teema nii kõva, et küll siis saab ka hea filmi. Aga mingis mõttes on, on seesama film olnud mulle ise justkui teiseks kooliks teiseks Lotmani kooliks. Et kuidas filme produtseerida ja, ja milliseid vigu teha ja milliseid mitte. Aga jääd tulemusega ikkagi produtsendina rahule ja oja. Läbi kibuvitsapõõsaste on ta nüüd ikkagi valmis ja. Agne nelk on selle valmis teinud. Kas Agne oli kohe valmis sellist keerukat ülesannet vastu võtma või kuidas jah, jagunes akne on, on õigupoolest ju ju selle filmiprojekti kolmas režissöör kolmas ja võidukas ja võttis, võttis selle siis mõelda ja teha kuskil ma julgen arvata poolteist aastat tagasi ja viis selle võidukalt ja väga-väga lustaka finaalini, mis eelmistega režissööridega juhtus siis või neist ei räägita. Aga nad andsid alla töömahukale materjalile, võiksime mõelda mingi legendi väljumiseelist? Jah, nii võib ütelda küll, jah, nagu sa ütlesid. No igatahes, need inimesed, keda te siin filmi tegemise jooksul intervjueerinud olete, on ju ka vägagi nimekad siin näit. Eks, Vladimir tooporov ja Peeter Torop ist teda. Me teame, Mihhail Lotmani, teame ka näiteks Boris Uspenski, Toparov, Alexander Byatti korsk ja need on kõik. Sellised Bertoycogi on, eksju, jah, need on, need on nagu sellised kaalukad mõtlejad tänapäeva maailmas. Et nendest endast juba, kui nad suu lahti teevad, on omaette, mitu saadet võid ära teha, rääkimata filmidest. Muidugi muidugi kuidas te need nõusse saite, ei ole ju teema neile ka nii vastumeelne, et nüüd nüüd sellest sugugi rääkida ei, ei tahtnuks ehk see on siis meie töö leida intervjueeritavad ja neid siis ka intervjueerida. Selleks tuli ikka päris palju aega tegelikult varuda, kuna need intervjuud on valdavas osas salvestatud ka neli-viis aastat tagasi. Aga no ma kujutan ette, et need jutud võiksid pikemad olla, kas neid jutte näiteks pikemal kujul kuhugi DVD-le lisana on kavas panna? Jah, meil on väike väike plaan Ülikooli semiootika osakonnaga, et et osakond saab need nii-öelda järgi jäänud lindid siis endale. Seal on tõesti, see on tundide kaupa lugu Lotmani semiootika-st ja kõigest muust. Aga kas Lotmani maailm oli tehtud mingit teatud vaatajaskonda silmas pidades või tegite seda täitsa nii, nagu iseendale tundus, need mõlemad on tegelikult üks ja see sama asi. Et kindlasti ei ole ta selles mõttes niisugune teadmisteaduslik õppefilm, mis sunniks vaadata erialaselt teatavale tasemele jõudnud vaatajaskonnale. Ta on ikkagi Lotmani elu ilma Lotmani mõttelaadi ja teda ennast loodetavasti populariseeriv. Ehk võrdlemisi rahvapärane vist, julgen öelda. Seal on üks huvitav kujund, nimelt Lotman kui Püha Graali otsija, et kes selle kujundi peale tuli? On see on Agne metafoor ja, ja minu arust õnnestunud ja, ja, ja, ja filmiski väga ilusasti toimiv. Nojah, see viib jällegi tagasi mõte kohe jällegi Monty Pythoni peale kraaliattetud, noh, mingid asjad on kultuuris sellise ületamatu märgilise tähtsusega, et kui sa hakkad selles suunas vaatama, Ta kõrgub niisuguse mäena sul seal ees ja sa pead kuidagiviisi seda mäenõlva pidi kas siis mäest üle, võib-olla sa ei saa minna, aga, aga kuidagi sealt kõrvalt mööda minema. Teed on niimoodi õhus ja teinekord kukuvad sulle pähe nagu surnud tuvid. Selle filmi tegemise käigus tuli ka mingeid selliseid huvitavaid ootamatusse või kokkulangevusi ette, noh, kui võtta ette semisfäär, on üks märgiline maailm, kus kohas üks märk viitab teisele ja see jada võib-olla isegi lõputu, et siis kas siit tuli välja mingeid ootamatuid seoseid näiteks kas mingite kultuuris paaride või mõtlejate mõtete vahel filmi tegemise käigus? Täitsa täitsa kummalisel moel peale peale meie Tartu esilinastust. Juri Lotmani üks lastelastest teatas, et, et vanaisa viimased sõnad olidki olnud enam-vähem needsamad, mis filmis. Aga seda filmi tegijad enne filmi tegemist ei teadnud. Noh, selleks tuleb igatahes film ära näha, et need sõnad siis ära tunda. Just. Hüva, aitäh, Kiur Aarma. Niisiis Lotmani maailm kinos Sõprus ja vaadake siis ka nelja noort mängufilmi, mida saab limonaadi kinos vaadata. Filmi peegel tänaseks lõpetab, teiega oli Tõnu Karjatse.