Ja täna ei kuul oma spiikrit ja kirjanduse sõber kohaga on taas teiega ja on ka see koht suvi kätte jõudnud või vähemasti hiliskevad, mis sooja suve tõotab. On ilmunud väga palju huvitavaid raamatuid, viimasel ajal jõudsid ju välja tulla nii Ene Mihkelson, Ehomon kui Jaan Kaplinski uus romaan. Kui õige mitu muud põnevat teost, aga nendele tahaksin pühendada selle hooaja viimase ehk juunikuu saatel. Kui olen juba, mis seal salata, ise jõudnud nendesse amatustesse rohkem süveneda. Sest oli ju May muuhulgas ka tihe kirjandusfestivalide kuu ja otsapidi nendega on seotud ka üht kui teist meie tänasest saatest tänases saates tahaksingi keskenduda kahele heliplaadile mis seisavad kuskil muusika ja luulepiirialal või siis hõlmavad neid mõlemat, nii et selle saate võib ristida tänast partide. Bei ehitajad rabatuuride saateks. Lasengi alustada laulis homme hell palaga Surfeline faas. Laulvate kirjanike plaadilt, et siis tutvustada tänase saate teemasid lähemalt. Revolvri saabuna Barn. Igalühel. Oleks. Märts. Mil sa oled? Corioskade. Triibulist kuulemetsa hõljum. Meloo vahutavad. Maid. Nõnda siis, olles Kago ehk Lauri Sommer ja täna jutuks tulevad plaadid, ongi too laulvate kirjanike plaat, mis Prima Vista kirjandusfestivalist välja kassas. Ja teiselt poolt Chalice'i uus album taevas ja perse. On küll ühes justkui laulavad kehanikud ja teises ikkagi ennekõike lauljana tuntud tegelane, aga need piir on õigupoolest raske, kui mitte võimatu tõmmata. Mine nüüd, võta kinni, kas on Jaan Pehk rohkem kirjanik kui Kuitsialiis rohkem luuletaja, kuid soliis igal juhul ühel laval ühes nii-öelda bändis on mõlemad ka esinenud ja ja mingit pidi ühte ja samasse kultuuriruumi või fenomeni kuuluvad. Ja samas jällegi eelmine september, kui eklektika festival toimus Tartus, siis toona juhtus ka nii, et sait solistile ja teistele noortele häpp poeetidele pakutud kontserdi võimalust festivali raames, ent nemad otsustasid hoopis luuleõhtu kasuks Kirjanduse majas, et välja tuua selle Teksti lausumise sõnaline pool just on hiphopi puhul suurt tähelepanu pööratud just nimelt muusikale, aga aga ehk mitte niivõrd tekstidele. Žüriisse tema nooremad kolleegid tegid väga publiku menuka ja väga meeleoluka luuleõhtu tookord ja tõepoolest tuli välja nende tekstide kujundlikus jõulisus ja ja vaimukus võib-olla selle määrani, et nii mõnigi toona kõlanud tekst on muusikaloona isegi natukene kahvatum. Väga eredalt on meeles see, kui ta Streets esitas toona vist esimest korda oma luuletuse kiim publikuga flirtides kavalalt naeratades ja ja väga efektselt tekstisiseselt Buanteerides. Muusikapalana Charlisse uuel albumil on sellest saanud Ta võib-olla üks selle albumi isegi minu jaoks mitte niivõrd huvitavaid lugusid, vähemasti too elav luuleline esitus oli, oli minu jaoks isegi tugevam. Aga kui rääkida nendest piiridest või piiride ületamisest, siis ühelt poolt On ju äsja kuuldud lause some Kagoogi tegev nii muusikuna kui kirjanikuna, luuletajana on ta väljas mitu haavatut ja, ja samas ka mitu plaati. Teiselt poolt jällegi hägustab kogu sellel laulvate kirjanike plaadil piire ka sellega, et mõlemad siit kuuldavad tema lood on õigupoolest teiste autorite tekstidele. Ja omakorda siis seda laulvate kirjanike plaati ühendab Chariisi plaadiga veel see, et mõlemas on teatav pisikene osa Taavi Eelmaal. Seal issi puhul siis eeskätt albumi pealkirjas teatavasti on siis osad lootsid pähid Von Krahli teatrietendusest Faust just läbi Taavi Eelmaa tõlgenduse ja üks väike tekstikatke on siin ka. Ja samamoodi äsja kuuldud lauseid homme pala surveline faas on Taavi Eelmaa tekstile. Muide, õigupoolest tahaksingi selle laulvate kirjanike plaadi puhul täna keskenduda natukene nendele artistidele siin, kes on ehk kriitikas jäänud varju. Andku tahta noki raskekahurid Jaan Pehki, Aapo Ilves ja ja Vahur Afanasjev mulle andeks, aga, ja Jan Rahman, aga palju on ju just kontsert Itaalia ja ka arvustustes tähelepanu jagunud sellele nende peiuslikule poolele. Ja ehk mõnigi põnev element sel plaadil on selle tõttu natukene tähelepanuta jäänud. Ja tulles tagasi trumme juurde, kes on ka nendel kontserditel natukene teist süda ajanud lüürilisemat ja kohati sellist loitsivat rahvale olulist siis see ta kasutab. Taavi Eelmaa teksti viitab koht taas tollele 80.-te lõpu ja 90.-te alguse nii-öelda kadunud põlvkonnale kehanduses keda on üha üha hakanud hakatud rohkem taasavastama. Nii mitmedki noored autorid toona surid õnnetut surma, teised võimalik, et siis ka selle teatava, alles tekkiva vaimse võrgustiku katkemise tõttu läksid teistele elualadele kas või toosama Taavi Eelmaa või kahingo Hingvee, keda lauses homme on asustanud. Ja samas jällegi tulevad need, kes teistesse valdkondadesse ära läksid, nüüd kaanega ja ka läbi sellist laulu persiooniline tekstidest kirjandussfääri tagasi. Ja seda just oma kohta ajal, kui hoopis teistest faktoritest Walton tihenduste vetikud hakanud tolle kadunud põlvkonna peale rohkem mõtlema. Otsapidi selles kadunud põlvkonnas või või vähemasti sealt küll kirjandusse jäänud, aga, aga senini suhteliselt ehk mahhinaalsetele hädadele on olnud Jüri Kaldma kes küll puudutada tab mitmeid tollele põlvkonnale omasid teemasid sellist ühelt poolt ardist lohutust, teiselt poolt religioosseid pürgimusi, kohati siis ka väga rammusat erootikat. Ja samas jällegi on ta kohati väga selgelt dolla Legendaarse Tartu boheemia traditsioonide jätkaja. Kuulgem kas või järgnevat lugu sellelt laulvate kirjanike plaadilt. Mind vahetati koera vastu ja peale seda kohe vanema põlvkonna mehe Sass Mülleri lugudele viise samalt plaadilt. Täiesti ilmne temaatiline ja vaimsuslik sarnasus tuleb siit välja. Muhe Ardi Kessler pekil PayPal. Pirul lemmik jooma Mauri Kerli. No ta jällegi v ja? Maiustusi MB. Iraagi imbuma ikka puuduvad seto ja veel nagu diiva. Päta unistadagi. No ta ei tee ja mina ei vaiki. Maius. MB jooksma. Ei oleks ess. Parteitu ruumi käte, käe met jaka on surma. Mina ära. No ta ei tee ja Vaidzee topitakse ainult MB jooksma. Heeren leni Ivan liigskeere vaev peenikene meedeni, vaest. Paneeli mol. Kreebee. Laenu. Oleks näinud poleks iialgi ma läinud. V. Reeoo? Horma, Esmi. Ale. Nii Sass Mülleri kui ka näitajaks Meka puhul pehmitmetegi teise puhul seen laulvate kirjanike plaadil on küsitud et kui esitus ära võtta, et kas need tekstid siis oleks nii huvitavat lugeda? Minu meelest see on nagu natukene vale küsimus, sellepärast et nad on nii niivõrd lahutamatult koos need asjad, et loomulikult võib raamatu väljaandmise mõttes või ette tulla need tekstid kuidagi paberi kui välja andnud, seda ju teha teadupärast ju hiljuti ka Oil andis oma tekstid raamatuna välja ja on seda teinud ka Henry Laks näiteks. Aga sellisena nad jäävad ikkagi natukene ebaloomuliku staatusesse ja samas ei saa öelda, et et luule nüüd ilmtingimata ainumalt peaks kuuluma raamatusse, on ta ju ajalooliselt suuresti olnud lauldav kuulnud laulmisega väga tihedalt kokku. Mitmeski keeles. Need sõnad omavahel ei ole helistatud, laul ja luule on sageli ühesõnaga öeldud. Ja ega ju, kui tekst on paberil või raamatus, ta ei ole ka mingisugusel null kujul, vaid ta on seal kujundatuna teatava liigendusega oma hädadega teatavate tekstide vahel. Ja mine võta kinni, kas see on selle teksti loomulik viis või või annaks seda teksti ka hoopis kuidagi orgaanilisemalt vaheline esitada. Ja kas või näiteks järgmises Merca ja Jaapo ilvese ühises palas tuleb lagedale just Võsu kandi auto heitvõi, setokandja, autode, Lõuna-Eesti autosid. Eripäraks olev laulu või loitsu ja ja luule lahutamatus. Kuidas sa siin ütled, et see tekst oleks paberil kuidagi kohasem või luulelisem siis Trumm Merko tekstile ja ja Aapo Ilves on osalenud muusika tegemisel ja ja kogu see Lõuna-Eesti seltskond on mingisuguses olulises mõttes ühtepidi kella väga jõuliselt tagasi pööranud, viinud luuletaja poolest teatavasse identiteedikriisi, jõudnud kirjandusest välja tagasi kogukonda tagasi laulu sisse. Ja teiselt poolt jällegi on see kõik teinekord vägagi ajakajaline ja ümbritsevat elu kõnetab ja ega seda sama kihenduse identiteedikriisi kõnetab. Mehkaja Aapo, Ilves ja trumm, nii siis on see järgmine pala. Ma täitsin need trummi ja valts sai suurust maa imest, mõtsa esest tuulist ja pilvepuust. Trummikitse taast, elescu Baskini. Seegi. Kask jään, eks. Uusi. Ka Baltimaade. Laulu nei jääki, mis ta tuua need siis äkki on kla. Jah, kui palju siis on neid tänapäeva algajaid laulikuid, kes endale trummi teeksid ikkagi rohkem sinnapoole, et üritatakse oma tekste sinna ja tänna ja loomingule vikerkaarele saata ja niimoodi lauliku orden rinda saada. Aga eks paljudel ole need laulud ka tõepoolest metsa kadunud, neid sealt enam tagasi ei too. Tee trumm, kui tahad, aga, aga mingisugune eru tunnetuslik side tolle vähesema väega on kadunud. Ja seda ei tooge tagasi loomingus või Vikerkaares, avaldamine värskes õhus? Eks leidub muid asju. Aga kui sa ei öeldud, et see piir kirjanduse muusika vahel on üsna häguseks muutunud kohati ja ja ehk ka mõnele juba luulena ilmunud ja ehka luulena tunnustatud tekstile olnuks või oleks too muusikaline tõlgendus märksa loomulikum paberil püsimine siis sai otsapidi mõeldud ka näiteks jõhkendroostele kelle puhul luuletus nimega saladus kuulus minu arvamist mööda. Ma olen kuulnud mitte ainult minu arvamust mööda ühte tema nõrgemasse luulekogusse, lameda taeva all. Kuid muusikapalaks saanuna väljub selles mõttes ikkagi juba luule ja kirjanduse piirest, et et siin ei ole muusika mitte kulissiks või toeks või glasuuriks, vaid sinna mäe märkida ikkagi vägagi tugevast muusikapala seda üldse. Ja ma olen seda juba mõnel kohal öelnud, aga ma ütlen veel, et kui tehtaks film sellest kümnendist 2000.-test, siis see saladus koos ansambliga hea elu võiks olla selle filmi lõputiitrite lugu, midagi väga olemuslikku sellele kümnendile, sellele teatavale leegilisele nukrusele ja ja samas ikkagi ümbritsevast rõõmu tundmisele. Läbi selle nukruse. Selles palas on muusikategijate hea elu hulgas muide Hongiga värske õhu praegune toimetaja Lauri eesmaa, nii et kontakte kirjandus- ja muusikaväljal on siin veel. Ja kui raske on ikkagi tõmmata piir nüüd muusika ja luule vahele, tänapäeval kuuleta ja sellest üleminekust selle valaja jätmise vahel. Et me siis juba saaksime minna teise tänase plaadi juurde, millest juttu tuleb? C5 maja, üksikuid algust, akendi, mör laia. Ühe häälen tees teisteski soovisioonides. Õnnes siis ja. Siis meene. Hoolides nelk Läänemaalt asfaldilt elus ta ei see siin elada. Päeval meenutades koeratoidu ja pohlamoosis Elgoidu haapurra pisut narkootilise Maailmamunakivi tee jõle pluss. Maaema muna. Vanas omada temas. Ei ole. Tõest. Mayday sõna ka pea vastu kivi ta mul seal, kus saabukuid end, aga ei ole mõtet tüli norida. Armas, kui ka mõnikord Kalev ei saa maailmavaade ja avaldus Leica. Sulle ei meeldi siis sellega leppinud või ta? Nüüd siis jõudsime juba Chariisi albumi taevase pese juurde kuid viimati opi vaatasite siis. Isa ütles mitu olulist asja seal albumi kohta üha ütles ka seda, et siin ongi siis mõlemad koos mõlemad poolused taevase pääse on sellist väga sunnist ja ja ülevate siirast südamlikku muusikat ja on ka selliseid vigureid ja, ja nagu ta isegi ütles, kohati maitsetusi täitsa teadlikult. Mõne koha pealt on see ikkagi vägagi mõjus halvun nii tekstiliselt kui kui muusikaliselt eriti nende kokku sulamises, milles see solisi plaat on tugevam, kui, kui ta varasemadki vahesematel oli kohutaval määral ideid ja ja kõik need olid väga toredad, aga kohati kippusid nagu natukene just seda teksti poolt summutama ja ja üle käima tekstist, aga siin on tekst muusikaga väga hästi aktsepteeritud ja samas need meediumid on täiesti võrdsel tasemel. Solissi ühendab laulvate kihanikega see kontserdil ja plaadil kõlavad mõned lood vägagi erinevalt ja ja nõnda on põnev saada osa mõlemast, võrrelda neid omavahel. Paratamatult kujuneb välja, et ühe loo puhul võib olla eelistab kuule üht, teisel puhul teist ja muidugi seega kuulati erinev. Aga. Tuleb nendest kahest meediumist kokku veel mingisugune mõtteline, kolmas. Nii nagu mitmel juhul need laulvate kirjanike esinemised on kujunenud väga teatuaalseteks, nii katsialisi puhul võib öelda, et ennekõike on ta siin albumil rohkem kui kunagi vahem. Selline kabareeartist või või teatud määral. Ühe mehe muusika teate kas või too järgmine lugu, mis kuuldavale tuleb hiirelõks siit albumilt, eelmine muide kandis nime David Lynchi. Aga pala hiirelõks, mida võite kuulda, on ühelt poolt väga valus ja ja isiklik luule teiselt poolt muusikaliselt väga huvitatult huvitavalt lahendatud ja ja kolmandaks, tõepoolest, meenutab tige Flilise või siis nende siinsete interpreetide eriti kurva muusika ansambli ülesastumisi ja ja tõepoolest, kuigi osad palad siit juba teatri etenduses kõlasid, siis on väga kerge kujutada ka teisi, mingisuguse etenduse oinlasena. Kuid solissi muusikast kunagi tehakse muusikal ja ma ei kahtle, et see tehakse siis see saab olema üks igavesti põnev ettevõtmine, mitte ainult muusikaliselt tekstiliselt teatraalselt te võtate poolest, mida, kas võidu järgmine pala kindlasti palju pakuks? Niisiis hiirelõks. Aga räägime. Pisut segane perekonna, see. Luitsemite mängis. Paaris. A V. Kaheksa. Kas peaks tooma? Ja need on need head tingimused. Ära ole kade, üles sinu varile maha, saad rotti ja kuidas saab üks inimene nagu sina? Ise täita suured unistused, ongi äitäh. Selline väikene miniooper sees lausa reisilt ja muidugi oleks kirjandussaade täielik kui me ei puudutaks seda chisse, Kalamees juba on saanud osaks võib-olla sellest kõige suhe unenusest, spektaaklist ühest kõige suurejoonelisemate spektaktikatest, mis siinmail näha on. Jutt käib ikka minu inimestest. Niisiis see oli see tuntuse võis hoopis teisele tasandile. Kuigi ta ise on ikkagi rõhutanud, et tegu ei olnud esialgu plaanitud alternatiivse presidendi kõnega ega mingisuguse riikliku steitmendiga või sõnavõtuga, siis ometi ta selles kujundas ja ja ei ole vist paljud luuletajadki jõudnud selleni, et nende tekst võetakse, avaldatakse paralleelselt täismahus mõlema suure päevalehe arvamusrubriigis. Aga minu inimestega juhtus ja juhtus muide muutmata kehapildiga, mis on selle asja juures, on äärmiselt oluline. Et tänu sellele sõnumile, tänu sellele teksti sisule saavutas soliiska tegelikult selle, et et üsnagi tänapäevases noortele inimestele oma omases täpitähtede asemel numbreid ja gaasi asemel yksi ja mida kõike kasutavas kinapruugis tekst võis esineda päevalehtede lehekülgedel ja ja mõnikasteerida sellega teatavat keelelist eksperimentaalsust vabadust, mida noored on endale võtnud. Ja teiselt poolt manifesteerin seda, et sellise tugeva sõnumiga varustatult on sellel kihe puugil võimalus läbi lüüa. Käivad ju keelekonservatiivid ringi ja pahandavad iga väikse hälbe üle kisa keelest, saamata aru, et iga põlvkond ise peab endale selle keele uuesti kodustama. See eeldab selle keelega teatavat mänglemist senisest kihe pruugist erinemist. Ja paratamatult toob kaasa senises kihe pruugis muutusi ja see on keele loomuliku arenguprotsess serisson siin teinud väga olulise nihke ja tahaks loota, et see toob sellise Tänapäevase luule juurde koos kõigi tema tehniliste vahenditega veel väga palju noori inimesi. Minu inimesed Chaliis. Osa rahvast uhkelt rohkem. Oskan lugeda ühes olen kindel, et nad on head inimesed. Nad meeldiks sulle ka. Ma ei usu, et sa kõiki neid tunned, vaevalt nad üksteistki tunnevad, äkki tõesti klapi, samas äkki on tegu pelgalt halva esmamuljega? Nad mõistavad ja peavad endast lugu ka siis, kui neil puudub kontakt sinuga. Kudeid. Kats siduvas jagades iga mure mõõtmatas selle tõsidust ja vahe, piisab pilgust kaalu, pole tundeid sõnadesse tõlgitud. Nad ei karda hooli. Jah, ei hoia häid emotsioone alla, kunagi ei soovinud halba, juhtub, siis juhtus kogemata juba möödas, unustatud, nad on kõiges sünges, süleargipäeva mured rõhuvad ümber, nende omavahelisi suhteid tegelikult ei mõjuta üldse, või ma eksin, siin on minule teiste elude segi läinud. Kui päriselt ongi teisiti paremat, siis kõik oleks mängult. Kuigi on igalühel oma asja ajada, laktik selles osa moodustavad rahva, nad on minu inimesed ja mina olen. Kus siis on vahemaad väiksed head sõbrad, võib-olla mujal ongi parem seikle, aga ära jää võõraks koos kaas koos. Koos vallandame Talvuseid koos palkame spetsialistid, kuid keegi ei tee meie eest otsuseid, kui puruks kisti. Verstapostid on ikka keegi läbime juuri. Tean, kes ma olen, kui mäletan, kes ma olin, Elar Mytandi, võta ruumi isegi. Tuul rannaliivalt uhtus jäljet inimene, ükskõik kui suur päike järjest kukkunud on inimene, ükskõik, kuulajad. Ta võis liigitada neid nagu muusikat, tema nahavärvi vaimu, tema religiooni, rikkuste haridusest, mis iganes, mille järgi sa võid unustada maha, jättes selle nime ainult uppunud laevale. Sa võid öelda, et seesama maa, mis elab ja hingab tegelikult, kuulub pangale aga kuskil raamatus on see rida või keegi ütleb, laulab ja ei hoia ainult endale, mõtleb nii nagu kas sina seda teeks iga päev, näe, mis koht on maailm tihti, millised võivad olla teised ikka päris. Temaga minul. Vanematele inimestele, kes on ühendatud, see on pühendatud kõigile, kes tunnevad, et neile pühendatud otse kontrollkeskusest kasutamata ütleja hääle privileege pühendatud. Kõige enam, mis, mis on niipalju kui palju tähendab kõige kõrval üks inimene, räägin, sest nii hakkab kergemkuningatele küla keeles lihtsalt tänan võimalusest näidata, mis meelel südamel kirjas toored, taas aktuaalne, kirjutan perega olla, see jääb rahvale, mitte ei lähe mehega hauda. Teenin omani. Mesi jäid erandit, ütlen veelkord, minu inimesed ja maju unustanud mitte kedagi. Väega muusik väega luule, muusika ja luule, mis on omane üsnagi lahutamatud ja mis on väga paljudele inimestele korda läinud mida siis veel muusikalt luulelt tahtagi? Järgmises pikris juunis juba nagu öeldud, tahaksin anda ülevaate mitmetest uutest raamatutest, mis vahepeal on ilmunud ja mis seda kehandus aastat tunduvad vägagi põnevaks tegevat. Lõpetama jääb seda saadet veel üks pala laulvate kirjanike plaadilt. See on tänavune Juhan Liivi preemia laureaat Tõnu Õnnepalu lõpetuse ingel ja seda laulis homme kagu esituses. Head lugemist, kirjutamist ja head kuulamist, head laulmist. Ja kohtume taas spiikri saates. Kuu aja pärast. Ootad kevadet ja siis ta jälle tule vabasele saasta. Tühje valge linnusule mustast must laulavalgeda. Lõpetus, kel paadi üles ei ole maailma. Tema malli selga tunnen lapsest saati, ta on minusse. Tennisesõbrad, kõik on mööda läinud. Kes nad olid? Võimillaku uskusin olevat sind näinud kulla sinisilma. Armastus taevasse täna May, loen. Ingliseni kõige umbes nagu mina Aga mis seal karta, midagi ei tule. Pärast olnud enne meid. Palun natuke silmad, sule üks, üks seal ainult on. Lõpetasin paati üles sellele ka. Tema tundmisel tunne saan. Ta on minusse.