Tere kuulama saadet, vestlusi kultuurist, täna on see pühendatud filmimuusikale ja lähtepunktiks võtsin selle. Eestit väisas üks tänapäeva filmimuusika suuremaid nimesid, Maiken, aiman kes andis Tallinnas ka kaks kontserti, ühe neist Kaarli kirikus ja teise Pimedate Ööde filmifestivali ametlikul avamisel Vene teatris. Siinkõneleja, kes on siis Tõnu Karjatse, nägi vaid vene teatrikontserti ja selle teine pool oli minu jaoks tõeline elamus. On aimanni dünaamiline helikeel sobis peaaegu ideaalselt siga vertovi tummfilmiga, mis on valminud 1009 29. Inimene filmikaameraga nimelt ja see film on samuti hästi dünaamiline. Meil on ka stuudiokülaline Märt-Matis Lill. Tere, Märt-Matis. Tere. Tere. Kas sa nägid kumbagi neist kontserditel või isegi mõlemat? Ei, ma nägin ainult seda, seda teist ja mis mulje sulle jättis? Noh, minu jaoks ta ei olnud nagu dünaamiline pigem just nagu oli seda öelda. Noh, ma üldse ei ole väga suur ameerika minimalismi austaja ja see oli minu jaoks isegi selles valdkonnas natuke ekstreemne, essa korduste rohkus säetud, lähenema tuli uut nagu muusikalises mõttes kogusele pika aja jooksul. Aga see siga, vertovi pilt Ta ei mänginud seda nagu üle, noh, see pilt oli samamoodi hästi kollaažilik ja selline väga mitmekihiline ja ei, sellega ma olen nõus, et põhimõtteliselt filmikeelega ta nagu sobis, aga noh, see on mingis mõttes nagu see asi mulle meeldib, nagu, kui mulle pakutakse ükskõik mis kunstis nagu rohkem informatsiooni, kui tol õhtul. Oled sa näinud seda vertovi inimene filmikaameraga mõne muu muusika taustal ei, ala. See on kuulu järgi üks enim komponeeritud film, jah, tähendab noh, samamoodi nagu näiteks punuelli Andaluusia koer ja jah, et Anne mõnedki nüüd, mida on väga palju tehtud, ma tean või siis Fritz Langi on ja see tropp metropolis ja et noh, neid teist kahte ma olen päris palju kuulnud. Aga endal pole kiusatust tekkinud, et kirjutada ise sinna või helindada see kasvõi mingite tsitaatidega. Ei tea, noh tänapäeval helilooja on natuke selline kool Karli staatuses, et kui tellitakse ega endal pole väga sõna sekka öelda. Küll kuulame natuke Maicel Naimani muusikat ja, ja siis kuna Maicel Naiman andis Tallinnas ka pressikonverentsi, kus ta, Ta rääkis enda tegemistest enda olemistest, siis on hea võimalus seda ka raadiokuulajale edastada, mida siis helilooja enda helimaailmast mõtleb? Maicel Naimeni muusika on omaette kvaliteedimärk, sest pole palju neid filmiteemasid ega heliloojaid, kelle kirjutatud filmimuusika elaks oma eluga väljaspool ekraani ehk siis kontserdilavadel või heliplaatidel. 63 aastane Michael Naiman ise taganeb ajakirjanduse poolt pandud nimetusest filmi helilooja, kuna ta on kirjutanud muusikat, ooperit, Lähen teatrile, näitustele, isegi videomängudele, rääkimata eraldi töödest, vokaal või instrumentaalkoosseisu telemööda maailma reisib ta 11 liikmelise ansambliga, mida ta nimetab bändiks. Nimetus raskustele muusika liigitamisel. Naimani lugudes on Barrockile omas dünaamilisust minimalismi omast korduvust ja popmuusikapinna pealsust. Lisaks imeilusad meloodiad ning kadestusväärselt planeerimisoskus nii-öelda näiteks Pieter kliinovi filmide juures kasutanud otsese inspiratsiooniallikana inglise, austria baroki ning autoreid nagu ühendit öösel või Wolfgang Amadeus Mozart. Nõnda kõlab näiteks Maicel Naimani muusika Pieter Ksenja filmile joonestaja leping aastast 1982. Koostööd Twitter krinoweiga nimetab Michael Naiman õnnelikuks etapiks ame elus, kuna seeläbi avastas ta maailma, kuhu muidu poleks sattunud ja kirjutas muusikat, millele muidu poleks tulnud. Minu jaoks on filmimuusika kirjutamisel kolm etappi, et see meeldiks mulle filmilavastajale ja lõpuks ka publikule, räägib Naiman. Mul on vedanud, et joonestaja lepingule või Chain kämpiani filmile klaver kirjutatud muusika on saanud nii-öelda vaatajate omaks. Seega pole neil vaatajaid, kes austavad ja armastavad kämpeni filmile kirjutatud muusikat või on isegi muutnud oma elu selle tõttu tegelikult midagi filmiga pistmist. Film on ainult abivahend, mis annab muusikale omaette elu, räägib Naiman. Muusikal on filmis vaieldamatult oluline osa eraldub filmidest ja saab inimeste elu osaks. Seega saan pidevalt kirju, mis räägivad sellest, kuidas minu kirjutatud muusika on inimeste elu mõjutanud, räägib Maikel. Eriti klaveri ehk pianiino on olnud just see film, mis inimeste elu on muutnud paremuse poole, olgu see siis emotsionaalsel või isegi seksuaalsel tasandil. Seega võin lugeda end uhkusega nende heliloojate hulka kuuluvaks, kelle tööd on midagi sellist põhjustanud, ütleb Naimen. Joonistaja leping oli esimene Pieter krinovey Maicel Naimanni koostööfilm, mis haaras laiemat publikut. Koostööd tegid mehed aga juba 1967.-st aastast, mil valmis eksperimentaalne lühifilmi viis postkaarti pealinnadest. See on valminud neil täpselt 20 filmi, neist viimane prospelo raamatud aastal 1991. Maiken laimanile oli kohtumine Krina veega peamiseks tõukejõuks tema heliloojad, eelkõige põnevamad asjad, on tema elus juhtunud juhuse läbi, räägib ta sest kliinoweiga kohtuski ta pelgalt seetõttu, et Krina või oli ta õe koolikaaslane. Mihkel Räim on räägib, et see on vist üldine valem, et kõige põnevamad asjad juhtuvad elus siis, kui oled õigele rajal õiges kohas, võib naisele hoopis vales kohas Krina, vaid teati juba siis aastal 1961, kui filmitegijat nikkel Naiman õppis sel aastal aga kompositsiooni ja nii nad kokku saidki. Järgmised 50 aastat olid nad sõbrad ja koos ei töötanudki selles mõttes, nagu seda arvatakse, reetis Naiman saladuse. Nagu helilooja rääkis, andis Kreinovi talle väga suure vabaduse ja filmiheli. Vead valmisid tihti enne, kui võtta tulid üldse alanudki. Aasta 1976 märgib nende sõpruses uut pööret sest siis oli juba kriinova filmidel konkreetne vajadus muusika järele ja Naiman alustas oma helilooja karjääri. Seega oli seegi asjaoludega soodne kokkulangemine enne kasvatas kriini või oma filmides helilõikeplaatidel loodusest, samuti ka inimhääli ja muud taolist. Nüüd aga tundis ta vajadust originaalmuusika järgi ja sealt see koostöö algas. Kestis koostööni siis aastani 1991 ja nende aastate sisse mahtusid sellised filmid nagu imearmas, lühifilm veekeskkonnast, Meegindas, Blaž, mängufilmid, saite kaks, nulli, varas, naine ja tema armuke, uppumised järgemööda joonestaja leping ja prospira raamatud. Michallaineni sõnul oli koostöö Pieter või ka tema jaoks üks viljakamaid seda läbi suur lugupidamine üksteise töö vastu. Meile meeldis säilitada oma sõltumatust, samuti oli meeldiv meie töömeetodite põimumine. Mulle pakkus põnevust tema filmide intellektuaalsus ja talle meeldis minu muusika emotsionaalsus sest tema filmides emotsionaalsus reeglina puudus. Kui vaadata Ta filme, muusikat, ta saab aru, kuivõrd palju lisab filmi kogu emotsioonile muusika. Ja huvitav on sealjuures see, et ka emotsioon tuleb välja läbi mingisuguse juhuse või siis protsessi tagajärjel, räägib Naiman. Emotsioon ilmneb mingite muusikaliste ideede abstraheerimis tagajärjel räägib Naiman oma heliloomingust. Praeguseks need kaks meistrit aga enam koostööd ei tee. Kui töötasime 1991. aastal filmi kallal nimega prospiro raamatud, see on siis 50 aastat pärast me koostöö algust, kirjutasin taas oma nägemuse järgi parima saatemuusikat. Minu arust oli see isegi üldse parim muusika, mida ma krinovi filmidel olen kirjutanud. Üpris meeldejääv ja vaheldusrikas sest pean vaheldusrikkust parimaks lahenduseks filmide juures. Seekord esitas krini või aga palju nõudmisi, mida muuta. Tegin omalt poolt parima, kuid kui nägin lõpptulemust, sain aru, et ta on muusika hu pisara rikkunud. Krinovi kasutas seda hoopis teisiti kui lubas ja muidugi oli tal õigus seda teha ja aga kuna olin asja peale pannud palju aega, energiat, raha ning lõpptulemust oli muudetud, leidsin, et oleks pidanud oma kaastöölisele siiski vähemalt teatama. Räägime laiman. Seega pidasin aimanud raamatuid pettumuseks ja enda reetmiseks ning pärast seda pole need kaks suurmeest omavahel rääkinud. Aga filmitegemisega on kätt proovinud Kanayman ise. Esimene katsetus oli aastal 1968 kuidagi Krina või kaasabil väntas lühikese eksperimentaalfilmi laavlav laad. Hea külg muudutvuses Pieter kreeni päiga oli see, et meil mõlemil oli 16 millimeetrine kaamera ja me käisime mööda Londonit, võttes üles tõsielu. Nii tegime tokke näiteks Vietnami sõja vastastest meeleavaldustest ja võtsin üles palju materjali, ilma et oleks selle materjaliga midagi teinud. Räägime, aiman, siis tegi kreeni või, aga ettepaneku filmida ühte marihuaana legaliseerimist pooldavad meeleavaldust ja sellest saigi mu esimene filmilaev laev, laev, ehk siis armastus, armastus, armastus. Olen harjunud võtma nüüd kontserdireisidele kaasa HD kaamera ning praeguseks olen kogunud ligi 80 tundi materjali. Seda töötlevad kaks toimetajad, kelle abil jaotame materjali selleks, millest võib veel asja saada ja mis on lihtsalt turismikraam. Praeguseks on meil ligikaudu 18 videot. Mõned neist on tavaliselt filmi jutustused, mõned videoinstallatsioonid. Mõnedega ei meenuta midagi, mida videokunstnikud tavaliselt teevad. Räägime laiman. Läinud nädalal näiteks olin Mexico Citys neid filme toimetades. Huvitav on sealjuures see, et neil videotel pole muusikat, ehkki nende autor on helilooja. Põhjus selles, et meil pole tegelikult vajagi heliribasid, ütles, aiman. Maiken laimal räägib, et neid filme tehes ja toimetades hakkad filmi ning filmimuusikat vaatame hoopis teisiti. Kuga mõistvad. Kui oluline on muusika osa mingite külgede esiletoomisel või filmi õhustiku kujundamisel. Kümmekond aastat tagasi olin Moskvas andmas intervjuusid, võtsin nad kõik videolindile, räägib Naimal. Ta lähenes asjale aga väga lihtsalt intervjuu alguses pani ta kaamera lauale, suunas kaamera Silva intervjueerijat poole ja panin masina käima. Seeläbi sai hulga huvitavaid portreesid küsijatest, küsimustest ja kogu sellest sündmusest. Panin ka tähele, et iga kord, kui vastan, vastan teatud kõhklusi viivitusega. Hiljem videot töödeldes asendasin oma kõhklused, vastused muusikaga. See oli kogu aeg üks ja sama ning kestis sama kaua kui mu vastus nimel. Neist videotest on saanud teatud kultuurilised vaatlused, katsetused, mis on mulle endale väga palju olnud. Nii räägib helilooja. Näiteks filmis ta kahe auto pumperi põrkumist ja pani sellele taustaks romantilise muusikapala. Neis filmides on tõepoolest palju huumorit ja seetõttu erinevatena videokunstist, kus huumorit reeglina pole. Seega on minust saanud üpris radikaalne videokunstnik, räägib Maiken Aivar. See on väga lõbus, sest mõne nädala eest oli meil ühes Düsseldorfi galeriis mõnepäevane näitus. Seal ilmnes videote seos üksteise ning kohaga, kus neid näidata. Muusika ja heliga on nimelt asi selles, et need pole nii-öelda läbipaistvad. Helikatab kõik, visuaalne pilt võimaldab kombineerida, asetada üksteisele mitmeid visuaalseid kihte üheaegselt, seda tehes muusikas saaksid aga hoopis kakofoonia. Räägib siis Maicel laiman oma uuest harrastusest. Märt-Matis Lill, kas see, mis kuulsid, avas sulle Mikene Naimaid kuidagi teisiti, kui sa teda senini teadsid? Ma ei oska öelda, noh, see, mis ta Krina või koostest rääkis, noh ega ta väga pikalt ja põhjalikult sealt midagi rääkinud, et et võib-olla see on see, mis mulle endale on, nagu võib-olla tema puhul kõige rohkem ongi nagu huvi pakkunud, sest näed seal minu arust tõesti see filmimuusika koostan kuidagi väga õnnestunud. Huvitav on see, et ta rääkis, et kirjutanud need muusikalised saated enne kui film ise on tekkinud nagu sellest pildireast sõltumata et talle on antud nagu teema ja siis sellest lähtunud. Et see on ju tohutu vabadus tegelikult heliloojale seda muidugi tundub, et sa ei saa iga filmi puhul ka niimoodi nagu olla ja toimida ja mingis mõttes on nagu, mis ta rääkis, et kui nagu väga palju oli muudetud, see on tegelikult väga tavaline olukord. Filmimuusika, ma tean väga palju juhtumeid, kus kas on täpselt samamoodi läinud, et võib-olla selles mõttes oligi lihtsalt ka selles mõttes nagu vedanud. Et kuidagi Krina või sinnamaani ei vajanud nagu seda tavalisemat lähenemist ja kummalisel kombel see ongi tavalisem lähenemine, kus, kus režissöör ikka väga-väga kohati lausa jõhkralt nagu selle asjaga ümber käib. Et selles ei ole midagi tegelikult väga imestamisväärset. Noh, muidugi üks asi on see, et filmi tegemine on nagu paratamatult koostajad tähendab loomulikult teineteist nagu tuleb kuulata ja seal võib olla tekkel kommunikatsiooniprobleemid, see on nagu teine asi, aga see, et nagu noh, väga palju midagi muudetakse, see on, see on üsna tavaline. Nad on uhke selle üle, et tema tööd on saanud nagu sellise omaette elu mida saab siis esitada kontserditel jaa, jaa plaatidel, eks. Et nad on nagu läinud sõltumata sellest filmilisest taustast kuhugi rahva sekka, et noh, selles suhtes on tal ka nägu vedanud, et ei ole väga palju selliseid heliloojaid, kes ma ei tea, minu isiklik suhtumine on jälle, niiet kontserdil igav hakkab, siis ma mõtlen, et oleks mingisugune pilt või asi. Minu arust ongi nagu laias laastus nagu kahte tüüpi muusikat, üks, mis köidab tähelepanu piisavalt, et sinna ei ole midagi muud vaja, et see on siis see, mida võiks nimetada kontsertmuusikaks. Ja teine on siis see, mis, mis ei suuda sind köita, mis pigem siis muutub selliseks taustaks millelegi muule. Väga hea muusika, aga ta spetsiifika nagu täiesti teine ja ma pean ütlema, et mina kontsertsaalis ei suuda kuulata eriti just nimelt seda teist laadi muusikat. Kas filmimuusika on sinu jaoks pelgalt taust või, või ka midagi enamat? See nüüd võib sõltuda väga palju. Et ütleme, aimanni puhul, see on minu jaoks ikkagi pigem selline taust, et kui mõelda nendele krinovi projektidele, siis Ta ei ole mingist tohutust intensiivsusest kantud. Et on ikka pigem selline kerge, elegantne noh, kui mõelda, minuks lemmikfilm see Downing Panombers näiteks, et sa mis annab sellise, noh võiks olla sellise mõnusa kõrvalmaitse täpselt noh, see, mis tasakaalustab väga hästi seda Krina või sellist tõesti suurt intellektuaalsest, nagu seal intervjuus te ise ka mainis. Jälle huvitav asi, et et ega muusika ei pea alati üks-üheselt filmile vastavalt, mõnikord ongi parim tulemus, kui seal on isegi mingi kontrast just nimelt strina või on võimalik vastane on selles mõttes hea näide, et maailm on helilooja, kindlasti on nagu tunduvalt vähem safistikeeritum kui Krina või režissöörina. Ma arvan, et seal küll nagu üsna selge ja noh, see on ka põhjuseks võib olla Naimann ei kuulu minu lemmikute hulka, ma nagu ise nagu helilooja, ma hindan muusikas ikkagi sellist nagu mitmendat rahandilisust intensiivsust ma sellest taltsutada kontserdil suudab mind nagu jäägitult köita, et seal nagu aga noh, laimani muusika ei ole nagu ta eesmärk ei olegi see, et mina ei ole ilmselt tema, siis publik, kuidas öelda. Aga aiman jah, selline üks näide, aga, aga väga palju erinevat laadi filmimuusikat kirjutatud ja ma pean ütlema mulle endale üks võib-olla sisaldasid muljetavaldava maid. Filmimuusika kasutamise on olnud Stanley publiku poolt. Ja minu arust kobrikonnal nagu režissöör, kellel on nagu tohutult hea maitse, et tõesti selline väga arenenud muusikamaitse selle režissöörid, noh, nad ei ole selle ala eksperdid, mul ei ole selle ala inimesed, nad ei, nad ei oska hinnata neid väärtusi, mis nagu sellises kaasaegses süvamuusikas nagu peitub. Aga, aga noh, publik on selles mõttes nagu kindlasti klass kõrgem paljudest teistest temal see kuulus kas või Space Odyssey 2001, kus on kasutatud liiget, atmosfäär, mis sobib sinna nagu rusikas silmaauku või siis haisvaid Shatan üldse vist mu lemmikfilme muusika kasutamise kohapeal, et seal on kasutatud ühte liiget jällegi Ligeti väga varas klaverilugu, kus on selles mõttes täiesti uskumatu teosed, seal kastetakse ainult kahte nooti nagu aga ka selle kahe noodiga varadangu suudab Ligeti luua sellise pinge ja see pinge on just see, mis sellele filmile annab sellise tohutu intensiivsuse, et seal nagu need kaks sellist intensiivset asja koos mängivad, selles mõttes väga hästi, et ütleme, et see Kubrick puhul on küll nii, et sedalaadi muusikat võib väga hästi kontserti kuulata, aga noh, need ongi tegelikult kirjeldatud kontsertile need teosed või noh, kontsertmuusikana vot selles mõttes see ei olegi filmimuusikast kirjutatud. Kublik, kasutage seda kontrasti selliste ootamatute ühendust. Erinevaid ajastuid ja erinevaid stiile žanre kokku pannes loob mingisuguse teise kvaliteedi ja sama lugu saab hoopis uue tähenduse või pilt saab mingi teise dimensiooni, eks on küll jah. Nii et sul ei ole sellist lemmikut, filmi heliloojat võib nii öelda vä, pigem on lemmikud heliloojad ja kui ma näen, et neid on väga õnnestunult kasutatud või nad on nagu teinud mingi filmimuusikaprojekti mis toimib hästi ja nad ei ole nagu allahindlust teinud ka kunstilises mõttes, siis üks näide võib-olla veel kurassaava ja takemiitsuga osta näiteks on minu arust nagu nagu tohutu vot selline paljupakkuv nagu ka kunstilises mõlemalt poolt nad tegid ka tõepoolest nagu koostööd, mis just sul on olnud seni võimalust kirjutada muusikat animafilmidele. Et kuidas on, mitte ainult, on teises dokfilmidele. Animafilm on selline väga spetsiifiline žanr, spetsiifika seisneb selles, et Ta peab olema muusikaliselt tohutult täidetud, et noh, näiteks dokfilm on täiesti nagu vastavalt sellele, et seal on vaja natukene kusagil midagi. Aga, aga animafilm on tõesti üks sekund animafilmi muusikaliselt nagu hästi-hästi kuidagi tihe. Samas nii doku mängufilm on täiesti teine. Aga seal on ikkagi režissööri selline soov või diktaat olnud ikkagi nagu peamine. See sõltub, et mul on olnud ka nagu projekt näiteks Rebasenaine nukufilm Brittenderiga kus oli tal soov nagu teatud lõigud muusikat. Et ma kirjutaks nad varem, siis ta selle järgi tegi seal mingit rütmi, asjad pildis, nii et ta on ka niipidi rebase naises on sihukesi lugusid ka, mis vaata täitsa kuskil raadios edetabelis, aga, aga mis on täitsa selline hea mängitav iseseisev laul näiteks? See oligi selles mõttes selline, kuidas öelda, sai kätt proovitud nagu sellistes žanrites, millega muidu poleks üldse kokku puutunudki, võib-olla Ladina-Ameerika, noh, Eesti mõistes siis silt, aga päris lõbus oli sellesse maailma süveneda. Aga filmimuusikat, et sulle põhimõtteliselt siis nagu meeldib kirjutada? Ei, mulle meeldib, mulle meeldib just see, et ütleme, heliloojana sa kuidagi tegutseda väga üksi. Meil magus Lindbergh kunagi ütles ilusti, et kui sa tahad nagu helila olla, siis sa pead armastama üksindust. Aga oma loomult vist nagu ma olen selline, mulle meeldib väga inimestega suhelda. Ja noh, minu arust üks parimaid võimalikke suhtlusviise on teha seda just nagu kunsti kaudu. Selles mõttes ütleme näiteks mingi filmimuusika või mõni teine tantsumuusikat, ma olen ka päris juba paljud läinud, et et see on selline asi, mis tõesti pakub endale ka siis väga palju, kuna seal tekib mingisugune sünergia. Kui on hea koostöö ja, ja siis tulemus on nagu just nimelt seal nagu palju enamat, kui see, mis sa muidu üksi teeksid just nimelt sellise sünergia suhtes. Sellised raamid või mingid kunstilised piirangud on nagu olulised, et sinna sisse ennast sobitada ja nende kaudu siis avastada midagi, eks ole, paratamatu jah, ega ma ei saa öelda, et seal need alati nii ääretult lihtne oleks nendesse raamidesse ennast suruda. Aga noh, ma ei ole ilmselt ka selline, aga suure egoga inimene, kellel oleks raske noh, selles mõttes mõtestada ümber, pigem mulle just meeldib see väljakutse, et kuidagi hoopis teistele lähtealustele viia. Loomingulised küsimused, sest niikuinii oma kontsertmuusikas ma tegelen ainult sellega, mis mind nagu iseennast. Huvitav, et seda ma olen saanud teha piisavalt, teen seda kogu aeg. Niikuinii saangi oma põhitöö. Et selles mõttes on tõesti selline meeldiv vaheldus, on siis nagu olla isegi selles mõttes kellegi teise juhtida natukene. Et see ei ole mitte primaarne, et kui palju on näiteks filmimuusikast või tantsust või kusagilt kunsti poole pealt tellimusi, et ikkagi nagu jätame tellimused teiseks ja tegeled enda asjaga kõigepealt siis? Nojah, kuidagi nii see on nagu vist olnud jah, et kui sa oled käinud kinos vaatamas filmi, vaatad videolt, et mis sind nagu kõige rohkem häirib muusikalise kujunduse juures just eelkõige on seal liiga ühene lähenemine näiteks või või midagi muud, et kui palju on head sellist kvaliteeti, mis, mis meelde jääb üldse? Võib-olla üks selline üleüldine omandus, mis minu arust muusikal peab olema tuttav, et ta peaks olema nagu delikaatne nagu mingis mõttes, et ei tohi nagu ennast liiga minu arust peale suruda. Et see ei ole nagu hea filmimuusika, mis, mis kuidagi tükib nagu väsilaverimi surub ennast tõesti vaatajale-kuulajale peale. Aga ma üldse ei armasta eriti Hollywoodi filme, aga oli näide, kus käidud kuidagi selle maitsev sellest eetikaga, vot selline mingi tohutu laiutamine muusikas nad mingisugused suured orkestri mingid käigud. John Williams, kas kuulsamaid esindajatelt sellist muusikat ma väga ei, väga ei salli? Ta ei jäta nagu vaatajale mingit ruumi, et et seal on mingi üks konkreetne emotsioon, mis, nagu ma tean, on Ameerikas on lausa spetsiaalsed õpikud, kus õpitakse siis tegema väga täpselt näiteks mingisugune armastus, seened, kuidas seda paatost muusikasse valada. Aga noh, see ongi nii, et, et see on selline tunne, nagu sa oleksid, vaatame siis nagu mingi marionett, keda see režissöör helilooja liigutab, et mõnikord nagu päris head filmid isegi, võib sedasorti muusika nagu tohutult ära rikkuda, kuna see läheb selliseks nagu hästi näpuga näitamise. Sul Ta on, nüüd on see romantiline hetk, nüüd on see kurb hetk, nüüd on see õudne hetk, selle asemel, et noh, Euroopa filmides nagu selle koha pealt ollakse ikkagi palju peenema maitsega, et jäetakse ikkagi vaatajalase ruum täita, seda ise võib-olla minu kõige suuremad, kui seal on, seda üldse on ikkagi alati seotud sellega, kui kunsti vastuvõtjale on jäetud ruum. Palju on selliseid filme, kuskohas on väga minimaalne muusikaline taust. No eelkõige tulevad siin praegu silme idafilmi telgis pani filmid näiteks, kus korraks tuleb mingit nooti sisse. No need on ka sellised veidi sügavama koelised draamad. Ja seal on hoopis kõneleb näiteks kõneleb tuul või vesi või mingid loodushelid või ei ole üldse mingit heli ja on selline pikalt kaadrid, kus siis teinekord isegi tegevust ei toimu. Aga kummalisel kombel hakkab see kuidagi omaette mängima ja omaette mõjuma. Ma ise olengi väga suur Kaug-Ida esteetika austajad, et seal on, nagu see mõtlemine ongi, nii et et vaatamine või siis üleüldse kunsti vastuvõtmine, et see on ka nagu kunst, et vaata positsioonis olev inimene, et tema osaleb ka selles mõttes nagu loomeprotsessi selles mõttes, et seda ei tohigi nagu liiga talle, nagu siis kõik ette anda. Sellepärast ongi näiteks maalikunstis. On väga oluline näiteks tühjad pinnad või muusikas vaikus või siis filmides Köstidelt aeglased, pikad ka, siis mulle tundub, et see on nagu sama asi. Et see ongi minu arust see, kus siis nagu see vahata saab nagu. Tuua või suhestada ja noh, ma pean ütlema, et minul on nagu just selline selline esteetika nagu väga hingelähedane. Üks selle aasta PÖFFi filmidest on näiteks Novikov asefilm, leinav mets. Oled sa näinud veel ei ole, aga kindlasti vaatame. See on selline päris huvitav kogemus, et sellega tuleb harjuda, see on just neid filme, millest, millest me praegu rääkisime, mis vajab sisseelamist, aga siis, kui sa sellesse nagu sisse elad, siis saab ta nagu osaks sinust või sina saad osaks sellest filmist. Et sa oled nagu selle asja sees ja, ja see on nagu paratamatult sa pead kõike seda läbi elama, mida need tegelased seal läbi elavad. On siis kaks inimest, kes on kaotanud oma lähedased ja nad sooritavad teatud rituaali, lähevad metsa üks otsima oma lähedase hauda ja teisele tulevad meelde need asjad, mida ta oleks tahtnud hoopis unustada. Ja see kõik nagu haarab sind endasse, et sa ei märkagi isegi, kas seal on need kujundust või mitte, muusikalist kujundust. Aga ma mäletan seda, et, et kui see film läbi sai, siis seal ikkagi oli mingi meloodia, mis jäi sulle pähe kumama ka siis, kui see film oli läbi ja sa läksid kinosaalist välja, mõtlesid selle nähtu üle, see on üks väga hea näide tänavusest PÖFF-ist. Jah, tähendab, et minu arust see, mis sa praegu rääkisid sellest nagu kogemusest, et see ongi minu jaoks ka nagu kõige õnnestunum filmimuusika ühesõnaga on selline, mis sa, seda ei pruugi tähelegi panna, aga ta kusagil alateadvuses sul tiksub ja ja tõesti, kui silma läbi sa saad aru, et tegelikult see muusik ka oli seal nagu väga-väga lummav või midagi väga oluline osa, aga just et ta on olnud nagu kuidagi nii peenelt justkui peidetud. Et, et sa, sa ei pane teda tähele. Ma pean ütlema, et kummalisel kombel näiteks et see, miks mulle see film klaver väga meeldis, oli ka nagu paljuski see, et noh, seal ka minusse muusikal nagu. Ta ei suru ennast ka nagu minu jaoks liiga peale, et ta pigem kui jääb ka nagu kuhugi nagu kummitama pärast need lõputud sellised käigud ja meloodiad, et nad kuidagi haaravad sind nagu endasse, aga jah, ta ei ole selline, kui jõhkralt sinust üle sõitev muusika. Jah, aga kui jälle kuulata hiljem tagantjärgi näiteks selle sama filmi klaver heliriba plaadi pealt, siis kordus hakkab kuidagiviisi häirima võtta, siis ta on nagu välja kistud sellest kontekstist, sellest pildiliselt kontekst ja just nimelt siis ta on juba midagi muud, on, et see on juba teine kord. Räägime juba sellest, et meil on muusika, Me kuulame teda kui muusikat ja me oleme selles mõttes muusika kuulaja rollis ja see on nagu täiesti teine roll, kui olla filmivaataja rollis ja vaadata filmi koos muusikaga. Kuivõrd on sul tänavusel PÖFFil hakanud silma praegu pole veel festival läbi. Aga kuivõrd on hakanud sulle silma selliseid hea muusikalise kujundusega filme, palju sa oled neid jõudnud näha? Päris huvitav elamus oli, oli Rootsi film planeet laupäeval, see oli selline natuke selline klubimuusikast eetikaga tehtud kus see nagu see montaaž ja muusika olid üsna nagu sünkroonis. Selle filmi puhul on toodud paralleele kui Jaaniskatsiga ja katsid triloogia ka, et nojah, jällegi klasson helilooja, kes ei kuulu minu lemmikute hulka, aga mis mulle seal meeldivad, eelmine aasta oli ka üks analoogne film, kus oli mingi tiitšai teinud muusika, tim novot, nii oli see just just see film mulle nagu ei meeldinud. No see võib kiskuda sellis ühte valemisse, mida need, kasvõi sellesama katse triloogia puhul on toodud välja, et pärast sedagi on taolisi nii-öelda ökoloogilise teemaga filme siis tehtud, kus on võetud siis kate plaane, kas kuskilt tööstusmaastikel või linnamaast vabadusest ja, ja neid vot seal see muusikaelu nagu delikaatne, mida kuidagi oli selline, et minu arust natuke liiga agressiivne, aga Rootsis film seal oli, seal oli väga vähe muusikalist materjali, mida oli kasutatud ja ta kuidagi noh, siin-seal tuli natukene ta oli selles mõttes tunduvalt jällegi delikaatse väga naljakalt oli seal mingisuguseid teadlaste tsitaate ka veel andnud, nagu luupi neid aeg-ajalt jah, ja no samas nagu informatsiooni väärtuselt seal oli väga palju fakte selles filmis, et tal jah, rikkab kui eelmise astronoom vaatlesin niisiis eelkõige illustreeriv ikkagi külg on filmimuusikas sellel erilisel taustal. Aga see ei saa ka välistada, et on erandeid, selliseid häid erandeid, jahi loomulikult, et ma arvan, mingit ühte valemit ei saa anda selles mõttes noh seal räägime kunstist. See on ju niivõrd suur lai ala. Siin on nii palju sellist etteaimamatut, et ei tahaks selles mõttes mingit retsepti välja tuua, aga ma arvan jah, et et üldjuhul on delikaatses on asi, mis tuleb filmimuusikale. Kuulsite saadet vestluse kultuurist, kus filmimuusikast jagasid oma mõtteid Maicel, Naiman ja Märt-Matis Lill. Muusikat kuulsite filmidest joonestaja leping, imedemaa, prospiro, raamatud, soo ja klaver. Saate toimetas Tõnu Karjatse.