Kõik, kes on käinud Lissabonis või tegelikult ükskõik millises ajaloolises Portugali linnas, on kindlasti kogenud erilist atmosfääri, mille loovad kitsad tänavad, linna elanikke, askelduste aja surnuks löömine, lõhnad ja hääled, kohatine laokil olek läbisegi ülevate katoliiklike sümbolitega ning lõunamaised, värvid ja varjud. Seda kõike täiendab ning illustreerib Portugali rahvusmuusika Fadu, millele on pühendatud Alahutunud. Saate avas meie aja silmapaistvaim fadolaulja ehk Vlad istama riise, kes on esinenud ka Tallinnas ning kelle salvestusi kuulame hiljem veel. Praegu aga kuulame, fado kuningannat annaks ning kõikide aegade väljapaistvamaks Fadistaks peetavad diivad, kelle nimi anomaalia Rod riiges. Selle järel asume uurima, mida siin põhjamaal veel vähetuntud sõna saadu tähistab. Nii laulis 1967. aastal maali Errod riiges lauljatar, kelle lahkumine 1999. aastal tõi kaasa üleriikliku leina ning kes on tänaseks saanud samasuguseks kultusfiguuriks nagu Ella Fitzgerald džässis või marja kallas ooperimuusikas. Tänases saates võiks see võib-olla peakski pikalt ja laialt rääkima fado kujunemisloost ja ajaloost, erinevatest traditsioonidest ja reeglitest. Kuid see tähendaks ja et muusikal ei jääks vähem ruumi. Arvestades, et Eesti raadiojaamades ei kõla fado muusikat peaaegu kunagi eelistaksin ma seda tundi kasutada siiski selleks, et võimalikult paljudele artistidele sõna anda. Olgu Fadu kohta öeldud vaid nii palju. Tegemist on muusikaga, mis kujunes 19. sajandil, kuid mille sündimises on rolli mänginud mõjutused hoopis vanemast Mauri ja Brasiilia muusikast. Padrun linnafolkloor, mis on lahutamatult seotud väikeste restoranide ja baaride ehk Taskadega. Paik, kus fado kõlab, kannab nimeks kaasadufaadu ehk fadomaja. Seal pakutakse sageli süüa, alati juua ning tihti ka võimalust kõigil soovijatel laulda. Siiski käiakse Fadu majas eelkõige kuulamas tunnustatud Fadistasid, kelle esinemist jälgitakse täie tähelepanu ja austusega. Laulja seisab keset ruumi tavaliselt riietatud musta ning laulab väga kirglikult suure läbielamisega. Teda saadavad kuuekeelne nailonkeeltega kitarr ning Fadost ootamatu kitarr Portugeesa 12 metallkeelega pisarakujuline rohkem mandolat kui hispaania kitarri meenutav instrument. Kuna taolised ruumid on väga ahtad, on selline fado kuulamise kogemus väga võimas, lausa füüsiline ning õhk on muusikast ja tunnetest paks. Fado muusikas on oma klassikaline repertuaar ning järgnevalt tapke üks laule, mida võite tõenäoliselt paljudes fadomajades õhtu jooksul kuulda. Taas laulab Amalie Rodriguez ning see salvestus on aastast 1952. Fado muusika elab parasjagu üle oma renessansi ning seetõttu tahaksin tänases saates kuulamiseks pakkuda selle renessansi kirkamaid tähti. Kuulame järgnevalt Schuane amendu eirat, kelle laul räägib fado muusika hingest selle olemusest. Faadu peamine teema on õnnetu armastus ja nukrus, mida tähistab portugalikeelne sõnast saundaad. Järgmine laul pakub tervet loetelu sõnadest, mis vaadata veel iseloomustavad fado On õrnus, valu, kurbus, hullus, ebakindlus. Fado on kui palve, ta on kõik, mis juhtub. Suurepärane Joanna amenteere fado laulud pole siiski alati nukrad, mida kinnitab juba järgmine pala. Kuulame joana Amanda eira esituses laulu okastajate osist, mis on loomulikult taas allegooria armastuse teemal. Selle järel esinevad veel kaks suurepärast noorema põlvkonna esindajat lauljataride mahvaldar nautija, Kristiine Branko. Viimasena kuuldud laul rääkis sõnadest sõnadest, mis meid suudlevad, justkui oleksid neil suud lootuse, sõnadest, armastuse, sõnadest, sõnadest, mis viivad meid rändama. Laulude tekstid on sageli kõrgema klassiga poeesia. Terve rida laule on loodud ka portugali rahvusluuletaja tähendates Soovad tekstidele. Viimase laulu esitas Kristiina Pranku Fadista, kes mind fado muusika juurde tõi. Järgmisena kuuleme ka lauljatari, kes on mulle pakkunud suurimaid elamusi fado muusikast. Seal Mariisa, keda nimetatakse Fadub printsessiks, sest kuninganna koha on hõivanud maaler road riiges, mida tunnistab meelsasti ka Mariisay ise. Marisa on peasüüdlane selles, et see muusika viimasel ajal maailmas sellise kandepinna saavutanud. Kuulame Marisa laule kahelt plaadilt. Kõigepealt 2005. aasta album, transparentne läbipaistev, mis on nii täiuslik, et seda võikski kuulama jääda. Laulus Montros ehk vaateaknad käib jutustaja sihitult mööda linna mõtteis ainult armastus. Selle järel laulab Mariisa laulu lukuura ehk hullus 2002. aasta plaadilt Fadu immin ehk fado miinus. Vaimustav, Marisa kindlasti parim, mida fado muusika suudab täna pakkuda. Seni oleme oma fado tunnis kuulanud vaid naishäälikuid, fadot laulavad ka mehed. On olemas eraldi Imre radu, mida esitavad vaid mehed ning mis on üsna erinev Lissaboni Fadust, mida täna kuulame. Kuid ka Lissaboni fado esitajate seas on hinnatud meeslauljaid. Järgnevalt neist kaks Eldermutiini esitab oma versiooni laulust, mida viimati Marisa esituses kuulasime. Selle järel üks kuulsamaid meessoost faadu lauljaid, kama nei, kelle esitus sisaldab 110 protsenti faadule omast helget nukrust ja melanhooliat. Meile laulsid faadu tipud Eldermutiinio ja viimati kama, neil fado on rangete rituaalide ja traditsioonidega muusika. Siiski peab iga žanr muutuma arenema, sulanduma muude muusikatega. Järgnevalt paar näidet sellest, kuidas see Fadus on juhtunud. Kuuleme veel meeshääli. Esmalt Arlustuk armu, kes on üks vanema põlvkonna väljapaistvamaid Fadistasid, kuid pakub järgnevalt üsna estraadihõngulise laulu. Tema järel laulab väga hõrgu Brasiilia pärase loo üks uuemaid tulijaid fado uuendajate seas. Antonius Sambusu. Fado muusikas ei paelu kõrva pelgalt laulja intensiivne kirglik, sageli ahastav laul, vaid ka helisev kõliseb portugali kitarr, mis on võrdse partnerina saatnud kõiki täna kõlanud vokaalnumbreid. Kuulame aga ka üht soolonumbrit. Virtoosilt, kes külastas läinud aastal Eestit mängib vanameister Antonio Chain. Tund imelise fado muusikaga on möödunud lennates. Ometi saime kuulata vaid väikest valikut muusikutest, kes oma kodumaa portugali vaimu, hinge südant maailmale tutvustavad. Loodetavasti pakkusse tund teile uusi tutvusi ja ärgitas fado muusikat võlumerre sukelduma. Lõpetuseks veel kolmphadistad, keda tasub tunda ja teada. Esmalt vanemat põlvkonda esindav Alexandra, kes teeb oma laulus järel hüüdi esimesele tuntud fado lauljale Mariasse veerele. Selle järel lauljatar Annamuure ning kõige lõpus nooruke rakk keeltav vares, kelle kontserdil oli mul õnn möödunud kevadel Lissabonis viibida.