Tere kuulama saadet vestluse kultuurist. Ja seekord räägime väikestest plaadifirmadest, mis meie, Eesti väikesel muusikamaastikul tegutseb. Ja see lugu, mis siin mängis, oli pärit. Kuskohast hannes praks kohvi Records, ütle mulle tere. See lugu on, see on tegelikult üks live lindistust ja artistiks oli galatlan, grupp, balanemi, aksister, see ei ole veel ühegi plaadi peale jõudnudki. See on tegelikult jah, et ta on nagu ühes versioonis isegi jõudnud galatlani albumi konstanz peal, aga aga ütleme siis sellises projektis ja sellises koosseisus nagu galaktikagrupp on seda esitanud, sellisena ta ei ole veel jõudnud, aga ütleme, et plaane peame härradega, ta jõuaks plaatidele. No artistidest ja kogu pisi leiblite tegevusest räägime nüüd veel edasigi, põhjalikumalt. Aga tutvustame veel stuudios viibijaid Rein Phuks Seksandist tere, Rein, tere ja Aivar Tõnsa ulmeplaatidest. Aga küsin alustuseks Aivar, kuidas läks aasta 2007? Justkui nagu uusi tuleviku asju ette valmistades et sellist väga suurt muudatust nagu nähtavat ei olnud, aga samas mul on tunne, et Need asjad, mis said alguse aastast 2007 hakkavad kuju võtma nagu käesoleval aastal head, siis sellega seoses toimub just sellel leibeli pinnal nagu elavnemist. Rein Phuks sexaundile eelmine aasta. Meie valmistasime ette ja samas ka tuli üht koma teist välja, et et väiks ma olen umbes, arvan niimoodi, et kui väikse leib oli peale tuleb umbes neli-viis plaati aastaselt, et see on nagu sihuke hobi, plaadifirma, aga lagi, et ega palju suurt rohkem ei jõuagi. Sellega saime hakkama ja ma arvan, et noh, võib rahul olla ja kohvi Records. No nii, et meil oli vist tegemist sellise hobiplaadifirma nagu miinimumtasemega, et üks plaat oli välju, seegi oli tegelikult juba vana põhimõttelised tegemistele. Aga tegelikult me tegelesime teiste projektidega, et hästi palju panustasin sellisesse sellisesse ettevõtmisesse nagu kohviraadiopunkt. Com ja seal ei ole ka veel ühtegi, mitte midagi, nagu seal on silmaga näha, kõrvaga, aga üht-teist palun kuulda, aga aga ma usun ka, et see tulemus või siis resultaat 2008 siis internetis nähtavaks saama. Aga mis võtab plaate siis tegelikult plaatide ettevalmistus ka 2007 tegelesime samamoodi ja et ütleme, 2008 esimeses pooles. Loodame ühtteist. Et näha, kuivõrd on teie muusikaline kaliiber aastate pikku muutunud ulmeplaadid, näiteks alustas siis sellise elektroonilise avangard muusikaga, aga näiteks tulid ju ka välja köögialbum, mida ei saa päris täpselt liigitada elektroonilise muusika olla, samuti ka Kirta kaasa. Aivar, kas on aeg, nagu tinginud mingisuguseid muutuseid ja ulmeplaadid päris ulmega sellise elektroonilise ulmega enam ei tegele. Tegelikult on päris pika perioodiga tegemist, et una panen tegutsenud kaheksa aastat ja ja eks selle aja sees toimub igal pool muudatusi ja nüüd viimased paar-kolm aastat ma tegelikult olengi tegelenud rohkem selliste otsingutega, et proovida erinevaid piire ja siis vaadata, et mis on see kõige õigem suund. Köök ja siis sa ei maininud, Andertaalsem tegelikult hoopis medal, mis mitte kuidagi ei haaku ulmeplaatide suunaga. Tegelikult nii köök kui sa annetas, saigi nagu proovitud erineva kaubamärgi all avaldada. Ja sellise tunde sai kätte, et kuidas on avaldada niisugust muusikat ja ilmselt ka sellest lähtuvalt nagu konkreetsem tunnetus surnud laatade jaoks tulevikus. Ja nüüd Ayrton araaza, mis oli täis täis akustiline plaat. Et kuidas see nagu ühildub ulmeplaatide varasema suunaga, sest tegelikult on, on plaanis just sellest elektroonika suuna samamoodi jätkata, aga aga ma ei tahaks enam edaspidi liigitada muusikat niimoodi, et elektrooniline ja akustiline, et see Ta peaks kuskil mujal leiduma mingi selline tunnetus või, või ma ei oska öelda. Mingit võistlust, näiteks kohvi Recordsi, ka kohvi Records ju samamoodi elektroonilistele artistidele on panustanud. Kindlasti mitte. Sest et mina tahaks küll kembelda, aga täitsa ei võta vedu. Üldiselt rahulik tüüp, mul tuli meeldivusi. Noh, võib-olla vanasti oli nagu rohkem seda, et kuna mitmed artistid, kes kohvi rekortsiaal avaldavad, ilmusid nende lugusid, ilmus kuulmepaatide kogumikuna, siis jäi nagu selline tunne, et kelle alla nad kuuluvad, aga, aga samas on ju hea, kui toimub selliseid koostööprojekte, aga praegu on küll selline tunne, et need artistid on nagu just nimelt võib-olla oma tunnetuse poolest kuidagi jagunenud niimoodi või ka suhtlusringkonna poolest või mingile alusena kuidagi väga kindlalt nagu üks on kohvi ja teine on ulmeplaatide artist, samas ei ole sellel mingit tähtsust, eks. Mina olen mõistnud kogu aeg seda plaadifirma teemad nagu Eestis, et tegemist on ikkagi sellise suhtlusplatvormi igavesi, sõpruskonna ringiga, et no põhimõtteliselt nagu jagunemine nihukeste käivad Tõnson sünnipäevale nagu tantsuartistidele. Vaata minu sünnipäeval käivad ju, käivad need kohvi. Ja siis tänu sellele ongi ka sexaundi poolt välja antud kogumikes on ju nii, kohviartist on ka õunaviksi artiste. Ulve Voraatide artist ei ole, sest me nendest väga ei tea. Ole Tõnson lindi peal käima. Aga ma pean tunnistama, et näiteks minu eelmisel sünnipäeval olid pastakas barbarismiga kohal. Nii et selle selles mõttes nagu piiri pidada, piiri tõmmata, artisti tekstidelt kuidagiviisi üle võtta või üleostmine Eesti kontekstis. Alternatiivmuusikamaailmas tundub küll nagu väga kohatu väljend, et tegelikult ma ei teagi siin eriti selliseid artiste, kes üldse mingit raha on väga teeninud. Võib-olla tema ei ole ju enam niivõrd alternatiivmuusikat, et selles ringkonnas ikkagi nagu plaat on pigem artisti promovahend, kui et. Minu arust on see jumal normaalne ka, et sihuke vere segamine käib Kaleiblite vahel, et noh sest me oleme Zavoodi andnud ka püüachausi välja, kes Piagnoosi ju nina vasin hoopis Phuks ise, et, et noh, siin nagu siukest nagu siuksed. Sellised projektid on lihtsalt ainult ainult arendanud ja sellest ainult tähendab, need on Hannes otse välja, et need on teinud meid tugevaks jää, sest nii ja, ja see on minu arust väga normaalne jah, et noh võis ma sain isegi aru, et võib-olla tõesti, et kuidagi mingi tahes nendest nagu valliga mingit sellist, Klaknenud unid, pastaka selles tundes ahjule ube, Kistkümnegee tull, kuradi intriig on seal lähevad teisele poole tänavat kui identselt nagu tänaval juhtunud, aga aga et, et ma arvan nii, et me võitleme kõik nagu ühe asja eest ja tegelikult teeme seda niimoodi, et neid takistaks teist, vaid pigem nagu aitama, et mõtleme selle teema nagu jätkuks, et tegelikult ikkagist loeb muusika, onju, sest me teeme, teeme seda muusika pärast ja artist tegelikult teeb selle valiku, et kui mina töötan mingi artistiga, kui talle tundub, et kellegiga on mingi leiba, oli ka võib-olla paremini, seal sujus koostöö siis noh, ausalt öeldes, mina nagu ei näe probleemi selles mõttes, et noh, sinnamaani maale, kus on nagu meil kõik hästi on hästi ja kui ta tunneb, et, et ei ole noh, selles mõttes, et midagi ju kinni ei saa hoida ja parem jätkata nagu siukest varasuhet, kui nagu kusagilt leibeli tasemelt mingi intriig tekiks kaardistada teise leibiolegi kruvi tähendab isegi vana leib oleks nagu midagi halvasti, et lihtsalt nagu mingisuguse arenguetapp, et igal lambil on ka natuke ikka nüansirikkalevikanaleid erinevad ja noh, ütleme produktsiooni, nagu suhtun, produktsiooni erineb ja see on juba päris tähtis ja ja lihtsalt võib-olla mingi artisti nagu arengu seisukohalt on nagu oluline saada nagu noh, erinevalt siis suunamist, erinevat erinevat kooslust nagu proovida, aga samas on ju lõibeli asutajad isasega erineva nägemusega arendavad erinevat visiooni just inimesteni viia. Langetab, kuivõrd oluline on meie väikeste plaadifirmadel säilitada mingi oma selline nägu või kas mainekujundus kas sellest on üldse mõtet rääkida? Oma nägu on igal juhul oluline, et ilma selleta ei ole üldse nagu mõtet levelit tehagi. Ja noh, maine kujunditest võib-olla Henry üldises laiemas mõttes võib-olla mitte, aga, aga see on nagu jah, et ja läbi selle profiili vist tegelikult tekib ka mingisugune mingisugune, ma ei näe nagu, niiet. Sest tegelikult ongi nagu suur vahe, suur leib oli väike leib, oli vahe just selles profiilis, kui suur laibal on keskendunud kommertsedule ja noh, neil on võib olla väga palju ebaõnnestunud projekte, samas on mingisugune superprojekt, mis katab kõikide kulud ära, eks siis väike leib oli, puhul peaks iga projekt ennast õigustama ja toetama järgmist projekti just selle kindla profiili kaudu. Kuna väike, leebelt ei ole võimalik teha sellist reklaamikampaaniat, et saadavad saadavad promo kuskile välja, siis just nimelt selle järjepidevuse kaudu. Inimene, kes on juba ühe väike leibli plaadi ostnud, oletab siis sellest, et sellel Heibli profiil ongi selline ja muutub nagu fänniks. Või siis vastupidi. Nojah, et te kõik olete ju aastaid tegelikult tegutsevad, et see näitab seda, et tasub ikka ära sellist pisiplaadifirmat pidada. Ma ei ütleks, et see nüüd rahaliselt nii väga tasuks, aga kindlasti ta annab mingis teises mõttes mingit sellist. Kui, kui ise oma leivaraha ja sealt ei taha, siis ta tasub nagu ära, aga selles mõttes, et tasub ära niimoodi, et, et sa nagu majandus nagu selle plaadifirmaga ennast ära tähendab, ise käid tööl on ju toiduraha saad sealt aga plaadifirma nii-öelda toimimiseks. Mina pean ütlema, et meie plaadifirma saab küll hakkama, ilma et me kogu aeg pankroti äärel oleksime. Teie olete võib-olla tead majanduse lähedalt, no mina olen püüdnud tegelikult lahendustega majandada võimalikult hästi ja tulemus on tulnud päike miinus. Aga minu jaoks on tegelikult täitsa rahul, et aga kes ei riski see shampust, Theo, selles mõttes alati, et väike miinus tänu sellele väiksele miinusele võib olla järgneda suur pluss, nii et minu jaoks austada. Tegelikult see väike miinus ongi päris suurt pluss selle miinuse kohta mul veel see asi, et et tegelikult pool kahju, et tootja peab müüma. Sest mina olen niisugune muusikasõber ja mul oleks õudselt hea meel, kui mina saaksin, teeks need plaadid välja valmis ja annaks lihtsalt ära inimestele, kui ma näen mingit toredat inimest, kellele see muusika võiks meeldida. Õudselt hea meelega annaksin talle seda salongi, selle asja nagu miinus on see, et nagu miinus rekord siit ei ole mõtet teha, et tasuks nagu ikkagist hoida sihukeste noh, et, et nulli ja, ja ka natuke peale järgmise projekti jaoks. Näiteks õunaviks minu teada on küll ühe MP3 albumi eelmisel aastal üllitanud selle siis kagu selline kingitus kõikidele oma sõpradele, aga teised väikefirmad vist ei ole sellist. Nüüdseks on siis meie tegime jõulusingli, ühesõnaga niisugune internetist allalaetav jõululugu, mille spetsiaalselt valmistasime ette ja aga ümbris, mille sa saad sealt välja printida, kirjutad selle loo endale plaadi peale ja sa saad panna riiulisse teiste Seksoundi väljagasvate kõrval. Sellisel MP3 asjal vist noh, nagu näiteks praegu reidi haid ju tegi, ta andis oma kauaoodatud plaadi välja kõigepealt üldse internetis niisama allalaetav vana ja et kes siis nagu tahtisse võis maksta ja hiljem siis jõudis plaadilettidele sellises traditsioonilises vormis, et et kas sellisel plaatide levitamise viisil või sellisel muusika levitamise viisil. Et nagu sellist väga püsivat tulevikku ei näe või? Noh, mina, mina näen pigem ma ise tõmbasin selle halvema ka, tõsi küll, ei maksnud sealt naelage sentigi, aga, aga puutlike seepärast, et mul tollel momendil krediitkaarti käepärast olekski mõttelist kindlasti maksnud. Võib öelda niimoodi, et ma isegi tõmbasid albumi alla, sellepärast et mul kogu see kontsept jubedalt meeldis. Mina arvan, et see on tendents, mis pigem nagu süveneb ja suurem. Ja siis ongi lihtsalt see võimalus, et kuskil on mingi tooneid nuppe, kus sa saad nagu annetada, et kui sul nagu need kutid meeldivad enda musa ka siis tundub, kas siis panebki nii palju kroone, kui siis või sul on mina ütlen küll, et, et mina kavatsen edaspidi ka teha internetiasju veel, et minu arust see on äge ja, ja tasuta muusika ei ole halvem kui hästimakstud muusikani. Aga seesama internetti asi ju tekitab ka sellist puhtalt nagu esteetilist küsimärki, et ta on nagu muusika oma puhtas vormis ja sa saata küll endale arvutisse, sa saad seda kuskil kaasas kanda ja klappides kuulata või siis kodus mängida kuidas iganes. Aga temaga elati, kaasne ju sedasama kunstiliselt välja mõeldud ümbrist ja, ja mingisugust fotot mingit lisamata. Kas see tuleb teha, tulebki teha ja, ja see, see ongi perspektiiv selles, kui see lihtsalt lae alla MP3. MP3 võib sul olla, aga see, et sa laed alla ja kirjutadki plaadile ja prindid välja ümbrise. Noh, minu arust see on nagu sihuke asi, mida, kus on juba see teine väärtus ka juures jah, et need on erinevad poed ehmete arstamis, Aitjuunson, pliit komme, et nüüd need tõesti seal vist ümbrist ei saa. Lihtsalt sealt ei saa enamast nagu indi leiba küll tegelikult üpris levinud selles mõttes, et ümbris on pedefina juure sprindi, tolle lõikad välja ja paneb selle karbi sisse. Vaat see on vaba muusika levik. See on muusika levik. Noh, siin muidugi probleem selles, et oma muusika leviku kaasab lihtsalt nii palju igasuguse muusika levi, et väga raske on leida sealt midagi tõeliselt head. Seepärast ma isegi, kui ma vaatan ennast, ma ikkagi jälginud aga neid, kus on tegemist konkreetsete plaatidega, sellepärast et sa võid kindel olla, et kui juba millegi alla on pandud raha, siis järelikult see peab olema niivõrd hea, et see inimesi huvitab. Ja kui tulla selle materjali juurde tagasi, siis noh, ma ei ole siiamaani päris teevad omaks suutnud võtta, et pigem eelistaks vinüüle, aga noh, samas seda on eesti leiberitel väga keeruline avaldada, kui ei ole konkreetset välisdistributsiooni võrku taga. Ja siis ma olen nagu püüdnud ise oma leib oli puhul asendada seda vinüülitunnetust, kasutades numbrisse materjali täna mingisuguseid eripabereid, mis loovad justkui sellise parema kontakti plaadi ja selle sisuga, et seda on naguniimoodi kodustes tingimustes üsna raske tekitada. Isegi kui sul on ülija, printer kodus See on tõsi küll jah, et just nagu, et nagu ei leia nagu head muusikat nagu üles. Minule tundub niimoodi, et see asi on nagu selles mõttes veel paika temata Sustika veel värske, samamoodi võiks öelda plaadipoodi kohtadelt lähed nagu suurde kaevama, mitte midagi. Jama, riski üldse häid asju lei üles tahabki, nagu mina arvan, lihtsukest vilumust ja ja tegelikult on ka niimoodi, et ega need netti realisid, et ega nad ei sünni ka ju päris niisama, selles mõttes sinna ju paned ka siis ju kas raha või siis aega või mis siis nagu saab rahaks nagu näiteks Hollandi puhul, näiteks, mis Seksandi Uuralis oli ikkagi väga korralik töö ja ma arvan, et see aga sündinud, seega kui see ümbris ja kogu see asi seal ikka korralikult läbi töötatud kontseptsioon oli selles mõttes ja, ja niisugust asja saab usaldada, kui niisugust asja nagu siuksesse näed. No selles mõttes küll jah, et kui on juba mingi selline välja töötatud asi või mingi selline kõrvalprojekt ja nii edasi, eks, aga noh, ma ise olen ka hetkel veel äraootaval seisukohal, et, et kuidas saada nagu seda netti kanaleid kasutada ära niimoodi, et ta ei mõjuks justkui nagu sellise muuseas. Aga selle määrab muusika, kui muusika on see, mis tundub, et on muuseas tehtud siis ta nagu muuseas, aga kui on selles mõttes tõsine nagu muusika, mis inimestele pakub huvi, noh see ei saa kuidagi olla nagu muuseas seal ainuke asi, mis määrab onu muusika, aga noh, litter ühiselt ära siduda mingisuguse leibliga, kui näed, mingid kutid on teinud ikkagi järjest kaks normaalselt või kolm normaalselt materjali, siis sa usud, oled neljasekski olla päris hea ja samamoodi nagu teiega, CDdega, kui on ikka kolm, neli Albublaatega, siis viies teeks paremini, vahest võib-olla. Neti leiberite temaatikaga ma näiteks tegelesin, see oli võib-olla mingi sel ajal, kui ulme valitses asutatuseni 2000 ja hiljem ma ei ole selle juurde tagasi tulnud just sellepärast, et nad kuidagi paistab. Ja selle selle tõelise kvaliteedi kõrval Sa oled nagu nagu netileiba niimoodi, et sa ei anna ühtegi nagu päris plaati välja või selles mõttes, et noh, ei pressitud CD või vinüüli peale või kasseti või minidiski või mille iganes, onju, et niimoodi võib-olla on raske jääda silmaga, kui sa annad nagu plaate ka välja ja siis vahel viskad mõne netirealisi, ma arvan, et, et selles mõttes, et et fännid, kes on ostnud CDd, laevad alla ka selle tasuta MP3, miks mitte, ma pakun konsultatsioonidele teha suur pakk vinüüle sinna kirjutada selle netti realiisise veebiaadress need tasuta ära jagada ja siis noh, niimoodi saab kära linkidelt. No nii on ju teinud ka mitmed sellised suuremad läänemaised artistid, kes annavad välja näiteks siis annavad ainult vinüüli välja ja panevad sinna Basferdi kus kohas saab veel netist võtta, lisalugusid. Ja, ja mul on ka selline tee, aga noh tõesti, et meil on vist vinüüridega veidi raskem, et kuidas kohvi on saanud oma. No eks on olnudki raske, selles mõttes vinüüliprojektid on olnud küll kõik sellised nagu seal noh just nimelt see väike miinused. CD-projektidega ei ole nii hull olnud, et need olla väiksesse kasumisse läinud, aga Kawnüülidega on keeruline jah, et et Eestis on see vinüülikogus, mis kuusist ostetakse stabiilselt kaks või kolm, kolm on juba päris jagu, noh, neil on olnud erinevad välisdistribuutorid küll ja natuke on saanud ka müüjaga häiris väga korralik võrkijal olnud ja see vinüüli siis revolutsioonid turgmist lugesin sealt netist, et sellest siis ta on see kuidagi eriti nagu kokku vajunud, kogusid vinüülitootmine, et oleneb jälle sellest kambrisse, mida sa siis seal vinüüli nagu pakkuda, et aga läbi häda oleme hakkama saanud ja tahame tegelikult teha tulevikus. Aga kerge ei ole, aga väga raske ka mitte. Kas ulmeplaadid kavatseb mingil ajal ka näiteks vinüüle? Anda soov oleks jah, aga nagu ma ütlesin, et see kõik sõltub nagu välisdistribuutorite võrgu olemasolust ja pean tunnistama, et tegelikult selle välisvõrgu arendamisega eriti seni ei ole tegelenud. Aga tegelikult teatakse ja nagunii teil on omad omad, sellised sõbrad ja tuttavad. Kus need inimesed, keda siin võivad need inimesed Kellega me oleme lihtsalt sulanud muude projektidega seoses oleme keskendunud, on nagu rohkem nagu kohapealsele arendustegevusele, aga et ma arvan, et see 2008 on nüüd see aasta, kus on nagu nüüd on kohe palju relisse tulemused on aga hea aeg minna nagu välisturule. Aga see tähendab ka seda, et, et kui sa seal välisvõrk on taga, siis on kogu aeg see mingis mõttes nagu surve, et sa ei tohiks enam nagu jääda. Aga puhkerežiimile mingil hetkel, et sa peaks nagu ikkagi järjest nagu aktiivselt tegutsema jaama ja ma usun, et nagu nüüd on seal pinnas olemas. Aga kas on oluline sinna välisturule trügida, mis on nagunii täis, äkki on hoopis lihtsam jätta kõik sellise isevoolu teed? Noh, ma arvan, et ikkagi proovida nagu tasuks. Meil ilmselt siin on kohapeal raske hinnata, et kuidas muusika välisturul võiks nagu toimida, mõned märgid on, et justkui nagu välismaa publiku jaoks on Eestil oma selline eksootiline käekiri mis eristub teistest, no miks mitte siis pakkuda seda? Näiteks pastakat antakse püüafrausi kasvõi helistada. Seltskondades jaapaneks, selles mõttes peabki nagu, võib-olla rääkima just nendega rohkemat nemad on nagu sellel suunal rohkem tööd ära teinud kolmelaadid. No Piia fraasiga on selles mõttes, et ongi nagu läinud kuidagi libedalt, nii et seal ei ole ise pidanud väga palju nagu midagi tegema, et need 2001, kui me tegime USA plaadifirmaga Kleer Records lepingu ja andsime siis kaks plaati välja, noh ja sealt juba arenes edasi Jaapanisse, sellele on saanud Kaseks soundi välja antud pyya fraasi plaate nagu levitada, nii USAsse kui ka siis on Jaapanis, siis on ühesõnaga panustada tasub, aga loota ei tasu. Et mina arvan, et, et saata Lääne raadiatele ja veebilehtedele ajakirjadele seda tasub teha sellepärast, et, et on patt, kui kui sa annad plaadi välja ja sai kuuluda maailmale, et, et sa oled välja andnud toreda plaadi. Aga noh, et see sealt nüüd tulevad, mingid suured rahad või, või kõik suured ajakirjad võtavad vaevaks plaadist kiiresti. Noh selle peale ei tasu loota, aga mõnikord veab. Tähtis on see, et sa teed selle ära. Vähemalt see tunne, et sa oled enda poolt nagu kõik teinud. Tihti juhtub ikkagi niimoodi, et kirjutatakse nendest plaatidest mängitakse. Aga kas tunnete ka sellist nagu survet, et oodatakse teid jälle kuhugi esinema või uut plaati või nagu siin Aivar ütles, et peaksite nagu pidevalt millegagi üllatama. No mina üllatustegevusega väga ei ole tegelenud teinud 10 aastat ühesugust muusikat, aga meil ikkagist uus album on valmimas. Arvata pisut võib-olla, üllatus-üllatus, sellega, et, et on uued, looda võib-olla kõlavad, kõlavad samamoodi nagu vanadel ja oluline mainida ka, et teil on vist uus produtsent? Jah, jah, seekord esimest korda, kus kasutame välisprodutsenti, kelleks on stiilis fänn krabi ninamees Norman pleik Šotimaalt ja siis tema on produtseerinud ja miks sind ja hetkelist tegeleb nagu Glasgow's Mosterdamisega? Et ilma ei oleks saanud, kui ei oleks bändile ennem teatada ja ta ei oleks ennast nagu. Jah, jah, selles mõttes ongi lihtsam sisse. Kohviartistidel on ju ka eks pastakat teatakse, galaklani kutsutakse esinema alles olitsingalaktonile tuur näiteks Prantsusmaale. Noh, me oleme sellega tegelenud jah, et seda Eesti muusikat nagu niimoodi pakkunud välismaale tegelikult läbi on, sellega vist päris paljud ei tehtud, et ikka päris suurtes kogustes plaate saadud, umbes sellise nagu põhimõtteliselt 100 plaati saadad 10 kontaktilised vastu ja ühega tekib diil, et mõned kontaktid on lihtsalt nagu tegelikult läbi aegadega vastu pidanud ja nendega luga siis mõnus suhelda. Siis mulle meeldib mulle veel selline just rahvusvaheline kommunikatsioon on nagu väga oluline, et kuidagi tore ja värskendava on suhelda ka inimestega, teiselt poolt maakera, et Eesti ringis samamoodi, aga noh, võib-olla mõjuks natukene ahistama, nagu oleks see suhtlemine ainult nagu eestiringis. No kui te alustasite, te alustasite kõik siis kas kaheksa või viis aastat tagasi kuus aastat tagasi, ligikaudu niimoodi. Et kui palju see olukord muutunud on selle ajaga, noh, siin ei ole muidugi meil kõik pisi leiblid, mis Eestis toimivad, praegu esindatud, et võib mainida veel Umblud või kuurortrekord, siit siis on sellised suuremad, võib-olla on siin väiksemaid, keda ei teagi ja pluss siis on veel selliseid artiste, kes oma kulude-kirjadega annavad välja oma esikplaadi või teise või. Aga kuivõrd on see olukord nagu meie muusikaturul nüüd muutunud võrreldes siis viie aasta taguse ajaga näiteks. Plaate avaldatakse tunduvalt rohkem ja huvitavaid artiste ja tasemel artist on nagu rohkem keda avaldada, sest ma mäletan selgelt seda olukorda. Minu enda jaoks tundus niimoodi, et aastal 2000, kui sa austatud, siis tegelikult ei olnud ühtegi sellist valmis artisti, keda saab avada, avaldada, et see oli ikka selline väga aeganõudev töö nendega koos areneda. Mõni artisti sooloalbum saaks nii küpseks seda avaldada, see võttis ikkagi mingisugune neli-viis aastat aega. Minul aga kasin kohvil läks selle seoses kiiremini natukene. Vot siin ongi, siin tulebki välja erinevate plaadifirmade nagu erinev suhtumine. Klassika produtsent on, ma ei tea, meil on tegelikult ainult, ma arvan jah, suhteliselt nagu tegemist lihtsalt nagu olnud sellise sõpruskonna ja muse armastajatest segunenud koogelmoogel platvormiga ja sealt on see asi lihtsalt siis kuidagi orgaaniliselt kasvanud. Tüdinenud ei ole, eks sellest, et võiks ikkagi edasi teha. Tegelikult on isegi tekkinud pluusi hobist juurde, näiteks mesindus minul ja me olime, Rein on ka tegelikult vist talu. Väga mesindus on omad nagu plussid testid, et vaata, kuidas seal värk käib, aga samas muusikaline nagu omad ja nad ei ole tõrjunud bernevat päris eemale. Minule näiteks on hakanud huvi pakkuma talusalvestused maal salvestamine ja see, et siit linnast minema võtadki ja spetsiaalse, et sa ei lähe hommikul stuudiosse ja kiirusteselt õhtul koju vaid sa lähedki maale ja toimetad seal, vajutad Rec siis kui sa tunned, et on hea seda teha ja ja üht koma teist oleme seal ka juba teinud. Ma arvan, et teeme ka edaspidi tegelikult läbi maaresidentsis resonantsstuudiod, neid on alati igal pool kiidetud ja need on, need on olnud, kes mitmendal leiber ütles jumala jumala äge kojal, ühel sellisel kollektiiv, selline võimalus on selline koht. Aga, aga üldiselt tegelikult mina tehes selle viie aasta jooksul, mis seks on tegutsenud, on niimoodi, et et nagu ikka, on ju paremad ja halvemad head ja ja mõned plaadid on jäänud inimestele rohkem silma, mõned vähem. Mõnedest on, on väga kahju, et, et on nagu vähem tähelepanu saanud, aga eks see, eks see tuleb nagu ajaga. Aga ma usun, et, et see üldiselt käibki nagu lainetena näiteks saksa plaadifirma, morn muusikaline. Olen selgesti, et vähemalt minu jaoks käib selles plaadifirmas asjad nagu lainetega. Et mingil hetkel, kui sa tunned, et sealt tuleb nagu tugevad asjad välja, siis natuke vajub ära, sa kaotad huvi selle plaadifirma vastu ja ühel hetkel tunned, hakkab minema, paremini, tuleb rohkem huvitavaid artiste jälle ja ma arvan, et eks see plaadi silmadega ei saa olla niimoodi, et kõik asjad on, on võrdselt, nagu nad on sinu enda jaoks nad võrdsed, aga, aga kuulaja samamoodi sõbrad tüütavad ära, tüütavad küll jälle eelnevate elude teema. Aga kui nüüd teha selline üldistus meie plaadituru kohta aastal 2007 seisuga, et kas ta on väga täis ja kuivõrd on kasvanud siis meie muusikasõprade huvi pisi leiblite vastu või on see jäänud tõepoolest sama suurde sõprade ringi nagu algusaastatel? Minu arvates on kasvanud, ma ütleksin tegelikult selliseid teadlik inimesi, kes just nagu kuna tegemist on mingi nišimuusikaga, et kes sellist nagu otsivad, et minu arust selliste inimeste arv on kasvanud ja see peaks riiulitel Aivarit kiitma. Aivar on väga palju tegelenud selliste ürituste korraldamisega, mis tegelikult samamoodi seda inimest nagu harivad või kasvatavad ja räägivad, ütles, et siin tegelikult veel teisi promootor ka, et et minu arust on arened nii paatide valmistama kui ka kohuses gene, mis toimub siis üritused ja asjad, et jah, kõik nagu tervikuna on ikka võrreldes algusaegadega edasi liikunud, et noh, võib-olla see vahe oli, et alati on, 98. aastal tuli plaat välja nagu supersündmust, üldse tuli plaat välja. Ümmargune on ka veel, et see oli ka nagu omaette teema sellest räägib, ma olin, tähendab mida tehakse järjest nagu see tähendas nagu, nagu muutusi nagu järjest nagu vähemaks, aga siis oligi tegelikult teisisõnu oli jälle see, et, et, et 90 80 aastat tegid lihtsalt ümmarguse ketta, ütles, et see on plaan. Oh vaata siis pidi hakkame väitplaati tegema, siis ongi nüüd niimoodi minu arust näinud, et mõnes mõttes on nagu isegi konkurents tihenenud, mitte nüüd leibeleid omavahel niivõrd konkureeriks, aga lihtsalt ei ole mõtet mingit jama teha, et ikkagi midagi teed, siis ta peab ikkagi midagi tähendama, et tegelikult jama tehakse ka päris palju, praegu. Võib-olla isegi rohkem. Aga inimesed on ikkagi, ma arvan, vähemalt mulle tundub, et on ikka laiema silmaringiga, et et kui vanasti kuulasid hevimehed ainult hevi ja ja indie-mehed ainult praegu, kuula, teeme lindid indimäe, levi hääl võib olla ka niimoodi, aga vähemalt erimehed. No näiteks et kusagil toe tüki mingile erimehele meeldib köök ja teisele meeldib pastakas ja ja indi mehele meeldib, üks hevibänd on ja, ja. Ma ei tea, elektroonikamehele, võib-olla. Aivar, sina pead selle elektroonika koha peal, ütleme kas minul niuke elektroonikameestele meeldib folk. Niels, kas enam ongi nii väga olemas teilt elektroonikamehi, võib-olla hevimehi ise tahaks mõelda, et oleks nagu uisamees jah, ühtne ühtne perekond. Ei, no hea muusika jääb alati ikkagi selleks, mis, mis peale kõikidele stiilidele stiili nimetas, et pannakse nagu tagantjärgi ära. Aga kuivõrd olulised on olnud nende ürituste korraldamine näiteks seks, sondil on omad tantsupeod, siis ulmeplaadid on seotud hea uus helifestivaliga kohvil vist on ka mingit kohvi. Kui kutsutud esinema aga Eino, noh, jah, ütleme, et 15 ikka on korraldatud pika plaadi, kui esitlased on ja piiri taha olen ka aeg-ajalt nagu proovinud esinema saada ja mõnikord on isegi isegi õnnestunud piiri ületada. Selles osas olemegi esinenud. Eesti linnadest on ikkagi Tallinn, Tartu on nagu sellised kohad, kus kohas esinetakse, neid teisi linnu tuleb suhteliselt harva. Ma ükskord tegime Viljandis, tegelikult tahaks õudsalt, tahaks teha, Viljandis tahaks, võiks teha Paides ja Narvas ja mille jaoks on päris palju. Andi kastaks Türit viimasel ajal. Iga kord ei pruugi nii hästi minna, kui Tallinnas ja Tartus. Aga publiku puuduse üle, siis saab ikka selles suhtes viriseda, et nad on ikka koondunud suuremas. Aga jah, seda küll läheb paremaks, äkki, ma arvan, inimestel tuleb mõistus pähe, ei koli kõik ära oma kodulinnadest Tallinnasse ja, või siis lõpetavad Tallinnas Tartus kooli ära, lähevad oma väiksese kodulinna tagasi, on ju, kus ma loodan optimisteni mõtlen, et äkki läheb nii nagu Schillindamisi vabsee Kilingi-Nõmmes, et ju nad tüübid Donas kodulinnas tegid taas ägedamaid üritusi eelmisel aastal. Aivar, kuidas. Suhtud sa näiteks sellistesse ise tegevatesse artistidesse neemos andis välja eelmisel aastal ka enda plaadi, nemad on ju ka olnud ulmeplaatide kogumikul ja nüüd nad olid nagu täitsa võtsid ise ette andsid oma kulude-kirjadega, et kuivõrd oluline on näiteks see, et ikkagi artist võtab ühendust plaadifirmaga või plaadifirma leiab artisti. Et see koostöö nagu toimiks, võib, võib ka tõesti nii üksi toimida, et kui kaua jaksab üks artist üksi toimida. Esiteks neemose puhul, et nemad ikkagi on plaaninud seda oma asja nagu leibline ajada, et avaldada ka teisi artistaja, sest atmosfääris trummi ja bassisuunda ka rahvusvahelisel tasandil tutvustada kohe kaks EP tulemus välja. Rääkides nüüd leibeli olulisusest, siis noh, ma arvan, et lihtsalt tänu leiblile saab artist rohkem muusikale keskenduda ja ta ei pea nii palju mõtlema igasuguste organisatoorsetele küsimustele ala, et kuidas plaadile reklaamida ja kuidas seda müüa. Noh muidugi meil on väike kõik siin Eestis, et igaüks tunneb igaühte, siis mõnikord võib see artist sama edukalt ka ise hakkama saada, aga sõltub puhtalt inimesest. Enamus inimesi siiski tunnevad ennast mugavamalt, kui nad saavad keskenduda puhtalt loomingulistele tegevustele. Artisti käigub. Nagu enne mainisin, siis aastad on oma töö teinud ja nüüd on ikka artiste, keda avaldada, aga alguses oli selline tunne, et justkui ei olegi kedagi, et on vaja nagu tekitada, aga mind huvitas kuna ma ise tegelen ka muusikaga ja ma ei tahtnud nagu üksinda tegeleda sellega ja ma tahtsin, et ümberringi on ka inimesed, kes mõtlevad sarnaselt, kellega koos asju ajada. Ja samas ma ei teadnudki ühtegi lääne leiberitud, kellele võiks oma materjali saata. Ka just selline võib olla soov, et oleks niisugune sõprade tasandil asi. Kamp on tähtis vee ja võib-olla pigem jah, et Eestis selles väikeses riigis, nagu me oleme ja sellise nii-öelda sõltumatu muusika, suuna või nišimuusika puhul just oluline ongi see lisaks sellele organisatsioon tehnilisele küljele just nagu ühise kambatunnetus või et see nagu hoiab mingid seltskonna koos ja paneb justkui nagu tegutsema ja mida mina olen nagu ulmeplaatide puhul oluliseks pidanud, et noh, et inimesed saavad kokku ja siis arutavad muusika teemadel, et, et kuidas parem teha mingit asja ja millist muusikat vahepeal keegi on teinud, siis kõik see selline suhtlus arendab üksinda niimoodi täiesti eraldiseisvalt tehes sa võid ju kuskile jõuda, aga samas on noh, palju on selliseid artiste ka kest, kes teevadki niimoodi üksinda põlve otsas ja ei suhtle absoluutselt, see on kohe tunda, et nende muusika on kuidagi nagu nagu mingi suletud süsteem, mis kommunikeeru muu maailmaga. Aga nendesamade sõpruskondade juures ei teki samasugust suletud ringi et sinnani raske sisse pääseda või kui tulevad peale uued põlvkonnad noored hoopis teistsuguste muusikaliste taustadega teistsuguste vaadetega maailmale, siis nemad peavad ise ennast kuidagi teistmoodi. Ma arvan lihtsalt, et see sõltub puhtalt nagu sellest sõpruskonnast, kuidas seal on nii-öelda mitteformaalsed reeglid, on kujunenud, et tunnen seda tunne, plaatide sõpruskond on, on suhteliselt avatud võib-olla isegi liiga avatud, et peaks nagu keskenduma konkreetselt mingile sõbrale. Ja see pole minu arust, see on ka tegelikult ikkagi see oht, on olemas küll, et tegelasega Urmas rokipeerud kamp ja et ongi nagu jube tähtis. Kogu muu asi nagu eriti ei huvita, et tegelikult see on erinevatele erinevates kelledele ja lehiblitele ka läbi aegade olnud päris nagu omal ajal päris ohtlik tendents teil selle peale peab päris nagu tõsiselt mõtlema, et kuidas, kuidas ikkagi olla säilitada? Vaata, kas sa saad ikka aru, et hevimehed on ka normaalsed mehed ja nendega koostööd teha või, või vastupidi, et, et tegelikult Eestis folgipeerud jonni tegelikult hevipeerud ka indiveeruda vähemalt elektroonika kõik tegelikult on selles mõttes, et see ja suhtumine on mingil määral minu arust seda kunagi otsida, siis ikka nagu leiaks. Ma küll ei ole selles mõttes, et alati on nii tore vaadata selliseid nagu tegelasi, kes teevad nagu erinevate musti stiilidega, segamine on üsna tobe, aga just nii-öelda erinevate stiilidega koostajad. Aga siit tuleb ka see erinevate stiilide ja erinevate generatsioonide seeme käega nagu, nagu sellele tasandile, et kui sina vana ja sa suhtled oma nende sõpradega. Et ma arvan, et, et on nagu väga hea käia, kui sellel kontserdil, kus avastad noore väga toreda bändi, noh igatahes tasub nendega saada, kui me tuttavaks ja, ja siis pidada läbirääkimisi või kus need siia paar sõna. Aga Rein kasse. Siis näiteks kõikidele nendele koolinoorte muusikafestivalil Vot, ma ei käi, koolinoorte on see mina nagu koolibändidest kui sellistest, nagu ma nendega nagu ei viitsiks tegeleda, ausalt, sellepärast ma viitsiksin tegeleda sihukeste vendadega, kes koolibändidega on alati see oht, et nad lõpetavad oma kooli ära ja siis on selle bändiga nagu kõik. Et siis ma tean seda bändi ei viitsi teha ja, või lähevad erinevatesse koolidesse ära jah, et perspektiiv tekib sellest andis minu jaoks nagu siis kui nad on oma kooli ära lõpetanud ja samasuguse õhinaga jätkavad selle bänditegemist. Et siis on nagu hea ja ja kui sa näed, et see bänd on hea noh, siis juba järgnebki see kõik muu onju mina teen niimoodi, et siis laseks salvestada need ära või salvestamine ise oma stuudios ja anname välja, kui on väärtusi. Bändi oma nägu on ikkagi see, mis on. No vot sa ikkagi avaldad ka siis kui see bänd on selleks nagu valmis, eks. Sama asi on ka minuga, et ma ei saa ju ennem avaldada ja ja minu jaoks on ikkagi oluline see, et artistil on nagu oma nägu. Kui ta oleks minu nägu, siis oleks igav. Aga kui palju laekub teile näiteks aastas mingisuguseid promo CD-sid või linke või selliseid esimesi katsetusi? Nii no laekub ikka, teadmine on see kohvega tsiplomo, aadress, provotseerid galatlani kodusesse postkasti ta aeg-ajalt nagu siis, kui sealt, kui sealt nagu siis kolm üht-teist nagu kogunenud, siis ta nagu annab märkama kohust teha, et ikka veerand siga, siga nädalist on. Iga kuu ikka on mingit linki linkidel või päris palju erinevaid linke või sõltub hästi palju sellest, et kui aktiivne nagu leidnud sel hetkel on, et kui ikka päris mitu plaatina toast välja need üle maailma ka ikka pakud, siis tuleb ikka üle maailma ja päris tihedalt. Aga kui oled vähem aktiivne, siis tuleb neid teemasid ka selle võrra vähem. Mõnikord tuleb ikka väga absurdseid rahadega. Välisartistide ei olegi ju veel siiamaani väljaandeks. Minule lust kahju. Seepärast on hästi hea Rootsi bänd oli, kes, kelle nime ma praegu isegi ei mäleta. Vaat nendesugune rootsi tore indie-plaadifirma labrador andis neid välja. Nemad jällegist jõudsid sexaundil läbi Piia Frausis, nemad arvasid, et diagnoos on lahe bänd. Ja kuna Viagnoosi plaadifirma Seksand, siis ma mõtlesin, et äkki annaks Seksand nende plaadi välja. Ja kõik alustasime läbirääkimisi. Vaat keeruline on see, et, et Eestis eesti artisti välja anda on ikka suhteliselt lihtne ja sellele teha promo. Aga kui sa pead Eestis tundmatut artisti välismaalt hakkama see tähendab kümneid kui mitte sadu kordi suuremaid kulutusi juba transpordi poole pealt, sa pead neid siia tooma, kontsertidele ja noh, mina arvan, et Seksand, plaadifirmana ei ole veel valmis, on ta välismaa artisti välja. Me oleme nagu projekti korras, oleme vinüüli reliisidel teinud koostööd küll välisartistidega. Et kunagi mingi aeg minevikus oli saksa artist, joon ja viimasel vinüül, mis rosin üldistegi, kaasneb pilves Šotimaalt ja mondi Jaapanist, et no selles mõttes noh, õnneks on nagu alluma. Et koostööprojekte on nagu lihtne lihtne teha, halvanud oleks raske olnud, aga see oli selles mõttes nagu noh, tegelikult väga postiivne õudselt äge, selleni õudselt nagu lahe linki või siukest nagu muusika muusikatasandil nagu suhelda, saada mingid jupid kutid ja nagu oma nägemusest mõned kõik ühes asjas kokku ja siis veel siis saadad siia siia-sinna laiali, et Arvot libelil väga arendav, arendab moment tulisem. No ulmeplaatidel ja on ju üks juba traditsioonidega üritus, hea, Uus Heli, kus on läbi käinud väga mitmeid välismaiseid artiste, et kas sealt ei ole tekkinud mingit sellist sidet ulmeplaatide all midagi välja. Tegelikult on küll, on kasvõi näiteks Felix Kobin ütles, et nad hea meelega näeks tule laadi, näiteks avaldaks tema vinüüridele materjali CD peal, aga noh, ma arvan, et see on puhtalt sellepärast, et selline mingis mõttes lahe eksootiline kogemus, et eesti leiba avaldab muusikat. Aga ma olen ka mõelnud selle peale, et kuidas nagu oma selline identiteet säilitada, et mul on tunne, et nagu välismaailma jaoks oleks esialgu parem hoida just sellist kodumaist profiili. See on üks võimalus ja ma olen just selle tee valinud. Teine võimalus on tõesti, sa avaldad mingisuguseid rahvusvaheliselt tuntud nimesid ja siis selle kaudu saavutada oma maine noh näiteks Felix kuumeniteks. Aga mulle tundus selline hästi selline kaootiline tee ja selline kus sa kindlalt ei tea, et kuidas asjad hakkavad kulgema, aga samas selle eesti tee puhul palju selgem visioon, et ma näen, et nad neid artiste, kellega ma tegelenud pikemas perspektiivis on, mul on tunne, et see on rohkem nagu missiooniga ka, et sa võid nagu sellist kodumaist muusikat. Lähen ka samas või noh, Kaita välismaale. Aga, aga selline koostööna projektide tasandil, la et keegi, see teeb sulle töötluse. See on muidugi väga teretulnud ja nüüd varsti peaks ilmuma Veljo Tormise töötluste plaat ulmeplaatide all ja siis seal näiteks Marshend Schulz tegi oma versiooni. Mul on väga hea meel, et niigi hea artist on teinud oma minu arusseni parima teose. Kokkuvõtteks võib siis öelda, et oleme küll aastast 2007, aga Eesti väiksus ikkagi nagu pärsib võib-olla meie artistide tuntust või, või kasvõi meie pisi leiblite arengut ja see Eesti kusagil veere peal olek, et sellest geograafilisest asendist ei pääse mitte kuhugi vaatamata sellele, et et on olemas interneti ja igasuguseid Näiteks mina reklarlase või mis ma teen, ikka pärsivad selles mõttes, et ega tegelikult ju Saksamaa vähetuntud Saksamaal natuke suure laia Euroopa südames, et jaa, Ma arvan, et seal on sellised lühipeal, et lihtsalt nagu Seksandunulaadi korraks nagu sadu ja sadu millest, millest ka võib-olla näiteks lätlased näiteks mitte midagi teha. Et mina ei usu, et Eesti nagu see pärsib selle pigem pluss kõigepealtvaate projektsiooni Island. Ja, ja mina arvan see pluss või noh, ütleme, et üks esimene planed, okei, sa oled nagu Euroopa südames saaksid nagu sa saad seal nagu oma bändi tutvusta, saad mingi lihtsalt laimi kuhugi Londonis Berliini samasse lahib palju, et saalis ka sinna sisse ära, et mina Eesti leiva jaoks ja Eesti artistide jaoks Nissani õmbles, sellepärast seda selles mõttes, et mitte mõelda niimoodi, et oi, mul on nii, võiksid, me ei saa ikka kuskil nii ületa orjarahvas ja nii edasi. Mul on nagu selline mulje jäänud suures maailmas on nagu aeg-ajalt vaja nagu mingisugust sellist eksootilist piirkonda, mida haipida, et selleks on siin olnud Island näiteks Soome-Eesti-Norra. Aga lihtsalt Eesti puhul on probleemiks see, et meil ei ole sellist pikemaajalisemat traditsiooni veel kujunenud, et siit eesti artistid lähevad suurde maailma, et see ei ole nagu loomulik asi veel, et see on nagu kõigi hinges on veel mingisugune selline alateadlik barjäär ikkagi meie ja siis välismaa, eks see on tingitud sellest Nõukogude ajast, mis ei ole veel. Aga ma arvan, et see hakkab ikkagi murduma tasapisi, uus generatsioon tuleb peale, kes ei ole nõukogude ajas elama. Peeter seal ei ole mingit probleemi, MTV mängime jah. Ja üldiselt on ikka niimoodi, et, et teha edasi saata eesti artiste pigem välja kui hakata välismaalt otsima endale artiste. Mina arvan, et see on parim, mis me saame teha. No igatahes praegu aastal 2008 tunnevad pisi leiblid ennast hoopis tugevamalt kui aastal 2005 või 2000. Sul on kindlasti rõhutan veel kord seda, mitu korda olen öelnud, et pisi leibel minu mõistes Eestis on nagu sõpruskonna platvorm, see sõltub sellest sõltub sellest, mismoodi need asjad ära, et kui on nagu inimesed nagu kokku kasvanud, siis on olnud iga kell nagu tugevamalt, kui nad on kuidagi millegipärast lahku kasvanud, siis on nad nõrgemad. Ma ütleks niimoodi, et need sündmused, mis meil on nagu mõõtnud, et opoliit interneti areng, et ma ise küll, et see on kuidagi seda leibeli teemat nagu nõrgendanud, vaid pigem just nagu tugevamaks aitan, aitad kogu seda asja nagu põranda. See on tulnud kasuks Reimbuks loomulikult seepärast et ma, ma isegi ei tuleks kunagi selle peale, et, et Euroopa Liit või internet on plaadifirma tegevustele kahju, kahjuks tundub et see on selle ilmselge. Sixoundiga ongi see, et, et me tunneme ennast tugevalt, et jääda siis siis kui meil tuhin see käibki lainetega. Vahepeal tunneb ennast tugevana, vahepeal tunneme nõrgana, aga ma arvan, et et nagu perspektiiv on ikka sellele, et me üritame ennast hoida ja tunda tugevana. Õunaplaadid on ka näokindla koha peal. Ei, kindla koha peal ei ole, ma arvan, et me oleme pidevas liikumises. Noh, eriti nutnud paar viimast aastat on sellised otse otsingu katsetamis aastat olnud, et kuhugi kindlasse faase jälle jõuda, et samamoodi nagu Rein ütles, käib nagu lainetena. Erineva pikkusega lainetena. Ma muidugi võib-olla räägin sellest suurest lootuses, et nüüd on see aeg käes, et tekib mingisugune stabiilsus, tiin positiivses mõttes. Nii et jah, ma arvan küll, et need 2008 peaks olema vähemalt plaatide avaldamise rohkuse mõttes. Senisest parem. Aitäh. Aivar Denso, aitäh Rein Phuks. Aitäh Hannes praks ja siia lõppu saab veel mängida ühe seni avaldamata loo. Hannes, sina tõid plaadiga. Et see on siis üks lugu ühelt projektilt, millega ma praegu hetkel tegelema, tegemist on siis ansambel pastaka kaverite ja remiksida kogumik või siis noh, püüame siis niimoodi kokku panna, et see moodustaks peaaegu, et siis nagu albumi tahan kaver filmist küljetuul, jalgratturitest oli see film ja põhimõtteliselt siis seda laulab siis meie maitsevahe pastakas esitab ja Pala nimi on laia taeva libasinas. Aitäh.