Tere taas kõigile filmihuvilistele. Täna on meie saates kaks teemat uus Eesti mängufilm, kui nii võib öelda tegelikult vist juba üsna vana, 15 aastat tagasi tehtud mängufilm ning Tallinn pimeduses on linastuvad meie plaanidel ja meie tänase saate üks külalistest on Margus õunapuumees, kes selle filmi maale toob ja saate teises pooles me räägime uutest Eesti filmiauhindadest nimega film. Aga alustame siis filmiga Tallinn pimeduses, mida mina mäletan küll väga selgelt aastast 1993, kui Tallinna kinomaja sellises rõske pimedas saalis ei nähtud midagi väga ootamatut ja väga lõbusat. Pean ütlema, et see välgatus või sähvatus on, on siiamaani väga selgelt mu mälus olemas, et et väga imekspandav oli see, et see sell külmal ja raskel filmi ajal kui tegelikult meie filme praktiliselt üldse ei toodetud, sai tehtud niivõrd kepsakas film. Ja kui ma nüüd üle vaatasin selle filmi paar päeva tagasi, siis ma tõdesin, et tegelikult on tegemist puhtal kujul eesti filmiga. Filmil on Soome režissöör Ilkka Järvi laduri ja siis on olemas filmil välismaise nimega stsenarist, keda ma kahjuks lähemalt ei tunne. Pool kolbi. Tõlke on teinud Toomas rauda ja teinud seda absoluutselt ja täiesti suurepäraselt, filis mängivad kõiki istudes, aines on puhtalt Eesti ja kõik muud tegijad on, on samuti eestlaseid nii operaator, tor kui ka helimees, kui ka režissööri esimene assistent ja nii edasi ja nii edasi, ütleme ainult järeltootmise osas on siin aidanud Soome kolleegid seda filmi lõpetada. Alustuseks võib-olla väike sissejuhatus sellise filmitegijasse nagu Margus õunapuu, sina oled ühe rahvusvaheliselt vägagi tuntud filmi igavese armastuse sõdalane ehk ütleme, rahvusvaheline pealkiri oli filmil Jill Vorier, produtsent ja see film sündisis blind spot, ehk siis tera kaugoma oli üks produtsentide eest ja veel ka hiinlaste tublide käte kaasabil ja tegemist on tõeliselt märkimisväärsem uue žanriga, nimelt põhjamaise kung fu filmiga. Ja nüüd, kui me tegelikult vaatame Tallinn pimeduses siis ja see on ka päris huvitav žanr, et ei oskagi sellele esialgu muud määratlust anda, kui ta nagu must komöödia ütleme, komöödia kerge mustaelementidega, samas on seal ka väga tugevad selliseid action filmi sugemeid, samas et kas sind kohe tõmbab seda tüüpi žanri poole, mis natukene siiski mainstream-ist erinev. Tere ka minu poolt. Loomulikult inimene peab tegelema sellega, mis talle meeldib. Ja ma ei saa midagi teha, kui maitse on selline natukene imelik. Aga ma tõesti teen seda, mis mulle meeldib, see on täiesti aus vastus. No kas ta nüüd just imelik on, aga ütleme, et igal juhul põnev kindlasti. Praegu on sinu Filmagraafia s veel ka selline huvitav dokumentaalfilm nimega kubata, mis peaksid linastuma selle aasta septembris ja ma tean, et sa oled selle filmiga ikkagi päris palju tööd teinud ja päris palju vaeva, et räägiksid sellest filmist ka, et meie head kuulajad saaksid ka ennast kursis hoida ja mitte maha magada, seda sündmust. Vaevalt kuulajad seda maha magavad, aga tegemist on Täispika muusikalise dokumentaalfilmiga Kuuba noorsoomuusikast ja muusikastiiliks on regeton. Ilmselt noorem generatsioon teab, mis on, reget on kahjuks minu lemmikmuusikastiil see küll ei ole. See on selline tõeline totaalne kompott, kuhu on siis miksitud absoluutselt erinevad muusikastiilides on täiesti tavaline Lõuna-Ameerikas ja, ja Kariibi mere piirkonnas. Aga film iseenesest on siis kahest peategelasest üks peategelane on Elmedico ehk siis artist laulja, kes on selle muusikastiili siis kuuba reket, on muusikastiili looja ja tema avastaja üks Rootsi muusikaprodutsent, kes püüab siis igasuguste lääneni pidega kuub artisti väljaspoole Kuubat müüa. Ja mina olen tegelenud selle projektiga viis aastat ja selle viie aasta jooksul ei ole kahjuks õnnestunud saada Kuubalt välja. Ja ainult sellepärast, kuna ta on riigi poolt välja koolitatud Harst. Ja Kuubas ei tohi olla kahte ametit. Ta kas võib-olla arst ei Hollardist. See on küll väga huvitav, aga su juuksed ei ole veel halliks läinud selle selle filmi tegemisega, sest noh, ma olen isasse selge, aga ma saan aru, et see filmi tegemine just kõige odavama ei ole, kui filmivõtted toimuvad Kuubal kogu aeg, et mis on muidugi äärmiselt kadestusväärne, aga, aga sellegipoolest, et kuivõrd lihtne või kerge seda filmi on olnud teha. Praegusel hetkel, kui mul seda pakutakse, siis ma mõtleksin vähemalt seitse korda aga viis aastat tagasi, kui ma olin veel väga noor ja roheline ja ilmselt palju hullem kui hetkel siis Ma võtsin selle ette. Ja alustuseks jooksin ikka päris mitu korda vastu seina sest produtseerimise protsess tegi naljakaks see, et keegi nagu ei võtnud mind tõsiselt või esimene küsimus, mis, mis mulle esitati, oli, et miks ühest väiksest noorest Euroopa riigist siis Eestist üks produtsent tahab teha filmi Kuubast ja veel muusikalist. No sa saad õigustatud, kui sinu Filmagraafia oli suhteliselt õhukene ka sellel hetkel seal oli seal oli vist null too hetk. Hullumeelne idee igal juhul. Jah, aga sitkust. Nüüdseks on sellest välja kujunenud Eesti, Rootsi, Taani, Soome ühistama dokfilm ja seal on üks väikene, huvitav nüanss veel, et üks kolmandik materjalist on sõlmitud 35 millimeetri peale mis on väga haruldane. Tänapäeval see on rohkem kui väga haruldane. Ja kuna meil on materjali rohkem kui 300 tundi, siis. Vaene monteerija, vaesed finantseerivad. Aga nüüd lähme, sinu võib öelda järgmise hullumeelse idee juurde, mis tegelikult ei olegi nii hullumeelne, kui sellesse asjasse süveneda, sellepärast et Tallinn pimeduses film, mis valmis tegelikult 15 aastat tagasi minu meelest üks üritus korra oli, kui ma ei eksi, siis filmi tegevprodutsendi Peeter Urblebloolt, kes selle filmi korraks ka Kinos Sõprus tõi. Kui ma ei eksi, siis oli kuskil mingi viis, seitse aastat tagasi või vähemasti oli selline päris suur soov seda ikkagi Eesti ekraanidele saada, sest seda filmi 93. aastal nägi käputäis inimesi või mõned on meie armas filmikriitikute ühing oli kogunenud sinna kokteiliklaasid käes ja veel mõned, et ministeeriumi ametnikud, et see saal oli väga hõrem ja ametlikku, seda filmi levinum ei toimunudki. Ja, ja meie jaoks oli muidugi suur küsimus see, et miks ometigi sellepärast, et filmiekraan oli niigi hõre kodumaisest toodangust, aga film oli iseenesest suurepärane ja tegemist on väga vaimuka ka väga hoogsa action-komöödiaga ja täiesti noh, erakordne žanr eesti filmis ütleks, et noh, võib-olla kuskile sinna kanti võib-olla nagu vallatud kurvid või noh, selles mõttes, et iseenesest oma niukse romantilise, koomilise elemendi poolest. Aga 15 aastat seda ei õnnestunud teha ja, ja kus sul see tõesti see ütleme niimoodi hullumeelne idee tuli, et see film nüüd uuesti Eesti ekraanidele tuua. See idee oli tegelikult mul juba pikalt ja nimelt režissöör Ilkka Järvi ratturi on mu väga hea sõber. Ja me oleme peale seda filmi suhelnud temaga päris tihedalt, samas ma lähen peale Tallinn pimedust, ma olen osalenud ka kõikides tema järgmistes projektides, võidame alati, kutsunud nii, et vanem tema ihufilmidega Eestist ütleks siis nii. Seda filmi ma tahtsin ammu maale tuua ka, kahjuks see eelmise aasta rahastusest kultuuriministeerium ei leidnud nagu vahendeid ja siis ma panin ta riiuli peale või ootama. Ja siis nüüd detsembris helistati mulle Ameerikast, öeldi, et nii Margus, nüüd sa pead ja just sellepärast, et täpselt, et samal ajal kui on Eestis filmi esilinastus on planeeritud ka kogu USA, siis DVD levi algus. Nii et meil on. Aga stiivid, nii tuleb ka eesti keeles, välja tuleb kindlasti, aga millalgi eks ole, kuskil mõne kuu pärast siis aga kuulajat, reisijaid, filme tuleb vaadata kinos. Seda kindlasti, ütleme siis, et mõtlesin number kuue kuu või kas see tähendab seda, et sa olid seotud juba Tallinn pimeduses võtetega, kui nad Tallinnas toimusid. Jah, ma olin üks väikene mutrike seal või mind leiate sealt ka tiitritest. Ma olin kunstniku assistent ja see oli minu kolmas täispikk mängufilm. Kas Ilkka Järvi Hadori, see oli tema teine mängufilm ei talunud, et ennem ikka veel? Tal on kaks täispikka ennem kaks lühikest oli veel osa rikud ja päin ja siis veel midagi, need on esimesed, mis mul meelde tulid. Ma mäletan seda, et istudes saalis 93. aastal oli, oli see üllatav selle filmi just nimelt tootmise kvaliteet selles mõttes, et et ühest küljest oli tegemist dramaturgiliselt väga hästi koos seisva filmiga väga žanri puhtaga ja samas ka seda filmi ülevaadetes on tõesti sügavalt imestan, et kuidas me nagu mingid vaheaastat siin oleme teinud selliseid samme nagu taha, aga ma ütlen nagu tootmise kvaliteediväärtuse osas. Et siiski 15 aastat tagasi selline täiesti jumala kobe Eesti film sai tehtud, sellepärast et ma kujutan ette, et selle filmi eelarve ei olnud just maailma kõige suurem, sellepärast et kuskil pidi selle filmi üles võtma tollel hetkel nagu Eestis filme üles võtta, ikkagi äärmiselt odav ja kuna film inimestel lihtsalt mingit muud tööd üldse polnudki, siis oli suur õnn, kui välismaa filmikompaniid Kasutasid võttepaigana, see oligi esimene seisvus aegne esimene iseseisvusaegne film kus siis pakuti teenust, sest see ei ole eesti film. Siin ei ole kopikatki eesti raha, jah, seda küll, jah. See on Soome, USA ja Rootsi on tegelikult need rahastajad. Rootsi on küll järeltootmise nii-öelda rahastusega. Seda kummalisem on, need rahastajad on välismaised, et tegemist on täiesti puhtal kujul Eesti filmiga, sellepärast kui me räägime sellisest filmist nagu küünlad pimeduses, kus Velvil ühes peaosas nimeks minia, Shell või mitmed Soome filmid said samamoodi 93. aastal tegelikult hiljem ka veel Eestis üles võetud siis no need olid ikkagi filmid, mis osaliselt olid seotud loomulikult, et Eesti ja Tallinnaga, aga kus siiski olid, ütleme, välismaiseid näitlejad ühest küljest muidugi nad olid noh, loogiliselt sattunud. Tiina veel jah, just nimelt. Aga kui me räägime filmis Tallinn pimeduses, siis nagu ma alguses juba ütlesin, siis kõik tegelased on eestlased ja see aines on eesti aines lihtsalt, et leidus üks väga entusiastlik ja tubli ja vägagi vägagi andekas Soome režissöör, kes otsustas teha filmi Eestist Jaaningustel murrangulistest aastatest, mis iseenesest on äärmiselt lõbusam kaeda seda, missugune Tallinn muidugi 15 aastat tagasi välja nägi ja kuidas selliseid suurepäraseid näitlejaid, kes meie hulgast juba nagu lahkunud nagu Jüri Järvet või või Salme Reek, kui ta noh, mees Väino laes Ants Vain ja, ja väga palju toredaid ja andekaid eesti näitlejaid ja teeb selles filmis kaasa Peeter Oja ja Tõnu Kark. Ja minu jaoks vaieldamatult lemmikuid on arstirollis Girardo kontreiras, kes hispaania keeleõpe Tartu Ülikoolis, kui ma ei eksi, need absoluutne supergalerii Eesti näitleja, sest need teevad oma roll ja väga hästi, aga tõsiselt juu kivi hea vaieldamatult. See oli tema esimene filmirull. Jestia tuli otse koolipingist. Jah, Malde Rüütel peaosas, nii et film iseenesest on igati märkimisväärt ja vaieldamatult erakordne, ütleme Eesti Eesti filmimaastikul üldse. Mida sa ise prognoosid, et kuivõrd suurt huvi see film võib tekitada, sellepärast et pressiteade, mis te välja saatsite, oli minu isiklik arvamuse järgi veidi ekslik, sellepärast te võrdlesite neid kahte filmi, et see oleks nagu pronksi eelkäija, kusjuures tegelikult ainukene, mis neid filme võiks siduda, on see, kuidas toimub Malotöörluse pärast seda, kui olukord nagu käest ära läheb. Aga filmile on siiski hoopis teised eesmärgid. Jah, kindlasti, aga meil on see natukene rohkem, meil on seal ka kujukene ilusti endisel oma koha peal ja eks ta mingi pisikene peibutusnipp ilmselt ikkagi ei ole ja see ei ole minu peast vaid pressiesindaja. Aga ma räägiksin selle filmi loomislugu tegelikult natukene lähemalt. Tegelikult kõik sai alguse Ilkka Järvi laaduri peas ja tema kooliajast, sest kui ta õppis Soomes, siis keskkoolis oli nende klassis üks imeilus tütarlaps, temal eestlanna ja kõik klassi poisid, siis Glocklesid selle tüdruku pärast ja loomulikult oliga ilka kõrvuni armunud. Ja ükskord siis ilmselt mingil ühisel üritusel Ilkka sai tema käest ühe põsemusi ja siis siis ta otsustas Eestist filmi teha. Ma ei oska midagi. Tõeliselt romantiline lugu. Ei, kuna ta oli läinud elama Ameerikasse ta kohtus noore vihase stsenaristi pool golfiga ja pool kirjutas siis ameeriklasena sellise armsa stsenaariumi või siis nii-öelda temapoolse nägemuse. Ja niimoodi see sündiski, võib-olla meie stsenaristide väikene asi kõrva taha panna, et miskipärast Ameerikas ikkagi oskavad õigete lainetega neid stsenaariumi kirjutada. Ja vaieldamatult stsenaarium on selle filmi puhul suhteliselt tugev, mis Ilkka Järvi turist saanud, sellepärast ma mäletan, et meenustasime talle suhteliselt suurt tulevikku Hollywoodis, et kas ta teeb veel filme? Ja ta teeb, ta on ikka endiselt filmis peale Tallinn pimedust on teinud ühe inglise filmiskaala production ja ajalugu tehakse öösel history naid, kus siis mängivad sellised suured tähed nagu pil pulma Irentsakoob. Kadunud pruunake Piia, Glen Blummer. See oli siis tuli aastal 99 tuli välja. Samas jälle selline klassikaline Ameerika lugu, aga Tallinn pimeduses on sellest tunduvalt parem. Peale seda on ta nüüd üritanud paari projekti alustada, aga talle väga palju negatiivset tegi nagu see naine Leven või üheksa 11. Kus tal siis just käikumine. Film võeti nagu maha ja peale seda andanüüd lülitanud järgmisi nüüd järgmine projekt tal loodetavasti tuleb siis täis hiinakeelne film Hiinas. Ja kus sina ka, ma usun, oled osaline. Selge, aga ma tõesti soovitan kõigil, kellel on huumorisoont vähegi kuskil verest tuksuma, siis kindlasti minge vaatama. Kinni ja, ja te näete, kuidas välismaalased nägid meid aastal 92 93. Aga mitte ainult tegelikult sellepärast et minu meelest on seda filmi põnev, seda, kas ta on kõverpeeglis veidikene, aga mitte hullult selles mõttes, et kui vaadata tagasi ja kui vaadata seal on ka mõningaid kroonikakaadreid, eks ole, siis selline väike nali iseenda üle on minu meelest väga kosutav ja, ja eriti hästi on selles filmis õnnestunud ka dialoog ja igasugused toredad asjalagismind, millest mina suurima heameelega kasutan siiamaani panijatest lauset nimega head silma ei läinud selles korduvalt ka kasutusele, on nii, et juhul lubame Teile päris kepsakat ja põnevat huvipakkuvad filmielamust. Nii et siis kõikkinno uut vana eesti filmi vaatama. Tänan sind, Margus õunapuu ja jõudu järgmiste projektidega. Ja pärast lühikest vahepala filmis Tallinn pimeduses Me jätkame Timo tiineriga filmile firmast Forum Cinemas ja me räägime sellisest uuest filmiauhinna eest nagu hea film. Head kuulajad, kindlasti, te olete tähele pannud, et filmile vahetevahel väga harva jagatakse auhindu. Ajakirjanikud on jaganud auhindu aastast 1994, kultuurkapital ka päris pikalt, üle 10 aasta kindlasti kohe ja Eesti vabariigi ajal samamoodi. Aga nüüd hea film on suhteliselt uus haudinud, ütleme niimoodi, et seda auhinda hakatakse sellel aastal esimest korda välja andma. Ja tegelikult sellist väga suurt filmi auhinda ehk klassikaliste meil polegi veel olemas, nagu on näiteks noh, kasvõi Oscareid või Pavda siis või soomes jussi, et kas film on seda tüüpi auhind või mis auhind seltsi. Kas ta seda tüüpi on, seda me teame võib-olla paari aasta pärast, aga sellised pikemaajalised eesmärgid võib-olla tõesti, et me võib-olla saame nimetada ennast mõne aasta pärast selliseks Eesti Oscariks, et tekkis soov, et midagi alternatiivset pakkuda filmiauhindade osas Eestis, eriti pärast sellist aastat, nagu eesti filmil oli ja on väga palju neid inimesi, keda hea sõnaga meeles pidada ja kellele õlale patsutada. Ja kas kriitikud peavad olema ainsad, kellel on Läätse privileeg kanda välja filmiauhindu. Me arvame, et ei pea olema ja mõtlesime seda põldu natukene laiemaks ajada, et ei ole ma enne kuulnud, et Eesti filmiauhindu antakse ka näiteks näitlejatele välja et meil on lisaks nendele tavapärastele parima filmi ja parima lavastaja kategooriatega kõrvalosade kaks kategooriat, peaosade kaks kategooriat ja me ei tahtnud ära unustada dublaaži, mis on Eesti näitlejate jaoks ikkagi viimastel aastatel kujunenud uuesti selliseks oluliseks osaks nende tööst ja mida nad on teinud väga hästi ja mina julgen väita, mida eesti näitlejad teevad paremini kui nende kolleegid suurtes Euroopa riikides, et tuleb ikkagi neid ka meeles pidada, sellepärast et ma tean praegu omast käest, et mikrofoni eesolek ei ole ju kerge, et kui ma siin sinuga räägime, on ju see on raske töö. No kui tuleb küll keskmiselt paremini Euroopa riikidest külalistega Ka noh, väga lihtne on neid selle töö eest mitte meeles pidada, mida nad tegelikult selles helistuudios mikrofoni ees teevad ja nendelgi on kategooriad kenasti välja mõeldud. Praegu filmiauhinnad leiavad oma omaniku siis sel aastal Forum Cinemas ja Eesti Päevalehe ühisžürii poolt saavad võitjad paika pandud, kusjuures žüriisse kuulub ka selline mister X-eesti rahva näol, sellepärast et meie kodulehel oli hääletus, kus võisid kõik kodulehe külastajad osa võtta, anda hääle igas kategoorias isiku poolt ja iga kategooria võitja, siis sai žüriisse kaasa selle ühe võiduajale juba varuks, nii et mine tea, võib-olla publik aitab kellelegi võidule ka lõppkokkuvõttes pluss siis nendele kategooriatele. Lisaks annab Eesti Päevaleht välja kolm rahva lemmiku auhinda, et praegu Eesti Päevalehe koduleheküljel täpne aadress, Amist, film, punkt, EPL see võivad kõik anda oma hääle oma lemmikule. Seal on olemas mingi teatud valik juba mees, aga kui on keegi teine, keda te tahate kindlasti nagu esile tõsta, siis seal on sellised vakantsed lahtrit, kuhu saab sellega kenasti kirja panna ja häälse õigele adressaadile antud, et et siis nende, selle hääletamise tulemusena antakse välja Eesti Päevalehe rahva lemmikfilm, rahva lemmiknäitleja, rahva lemmikhääl, dublaaži koha pealt. Loodame, et see saab traditsiooniks ja loodame, et aastatega tuleb võõraid juurde nagu tuleb kategooriaid juurde, nii me peame hakkama mõtlema sellele, et kes oleks adekvaatsed inimesed neid erinevaid kategooriaid hindama, aga see on kõik järgmiste aastate muusikat, et ma arvan, et me ei pretendeeri sellisele noh, kõiketeadva staatusele näiteks hakkame ise otsustama, mis on näiteks parim montaaž on, ma arvan, et me leiame asjatundjad, selleks. See on juba kauge tulevik, aga praegu tegeleme olevik See on äärmiselt tänuväärne ettevõtmine, sellepärast et eks neid katseid ole olnud nii mitmeidki ja teha sellist laiemapõhjalist filmiauhinda. Aga noh, küsimus on ühest küljest olnud ka selles, et kui sul aastas on üks-kaks-kolm, mängufilmid, mida sa siis teed, et aasta, siis noh, seal kolm nominatsiooni ongi, kuigi ka siis võiks tegelikult ära teha, et noh, selles mõttes, et tõesti nojaa. Et neil on mõnikord nominente, on enam-vähem kategoorias kolm. Selles mõttes võiks selle juba ära teha. No samamoodi tegelikult nagu Oscarite puhul on kaev animatsioonis näiteks on kogu aeg olnud kolm nominenti, sest animafilme on nii vähe ja nüüd on, kui on üle 15 animafilmi, mis esitatakse Oscari kandidaadiks, et siis võib anda juba nagu viis nominenti välja. Et, et ütleme, liigume, liigume ka suuremate arvude poole, sellepärast et aasta 2000, et seitse muidugi erandlik Eesti filmis, kuna valmis 10 täispikka mängufilmi. Mõned neist olid küll väga madalaeelarvelised ja oli ka tehtud väga noorte debüüdi tegijate poolt, aga sellegipoolest olid täispikad mängufilmid ja neid jooksid lühikest aega kinos. Ehk siis tegelikult nad ikkagi kvalifitseeruvad täispikka mängufilmi kategoorias. Ja, ja seetõttu on, on tõesti tore sellisel järgneval aastal siis uus filmiauhind on välja mõeldud. Nüüd natukene analüüsime teisi filmiauhindu siis tõesti eesti filmi Kirjanike ühingu auhind parimale filmile ehk siis neitsi maalile aasta film antakse ja valitakse välja filmiajakirjanike poolt. Siis järgmine auhind, mida võiks mainida, on PÖFFi raamis välja antav Eesti parim mängufilm ja seda valib ka väga väikesearvuline rahvusvaheline žürii. Türgi on tihtipeale filmiajakirjanikud, siis on olemas vist nüüd ka tuhast tõusmas Eesti filmi päevad, mis ka tõstavad silmapaistvaid silm esile, aga ka tegijate endi poolt on need filmid valitud, nii et tegelikult on tõesti puudus olnud Rahva hääles väga selgelt. Et ma vaatasin küll korra sattusin sellise internetiportaali nagu elu 24 ja seal oli filmi hääletus Eesti kõigi aegade kõige parem film, mis oli väga huvitav. Võin sulle saladuskatte all öelda, seal juhtis ja ma, ma ei tea, ma ei ole nüüd vaadanud nädal aega väga pikalt mängufilm klasse. No see näitab, et rahva mälu on selline, et iga uus kustutab nagu kõvakettalt midagi vana ära. Vaieldamatult vaieldamatult, aga kui me räägime nendest kategooriatest, siis kandidaate on esitatud siis kokku järgnevates kategooriates. Aasta film, aasta režissöör, aasta meespeaosa, aasta naispeaosa, siis parim meeskõrvalosa ja naiskõrvalosa aasta dublaaži ja siis dublaaži parim meeshääl ja parim naishääl need kokku, ütleme, kui me räägime puhtalt nagu Eesti filmist, siis on meil kuus auhinda ja teil on kandidaate suhteliselt kõikuva arvul, et aasta filmile siis kandideerivad järgnevad filmid. Jan Uuspõld läheb Tartusse. Klass Sügisball, Georgia, kuhu põgenevad hinged ja aastarežissööriks on nendesamade filmide lavastajad. Parima meespeaosa kandideerib Jan Uuspõld, Jan Uuspõld läheb Tartusse, Vallo Kirs klass, Pärt Uusberg klass Rain Tolk Sügisball, Marko Matvere, Georg ja naispea osalisi on siis neli kandideerimas parimale naispeaosale ja see on siis Paula Solvak mängufilmist Klass Maarja Jakobson. Nagu filmist Sügisball, Anastasija Mageeva orgist ja Ragne veensalu, kuhu põgenevad hinged. Ja nüüd, kui me vaatame mees kõrval, siis siin on teil lausa kuus kandidaati. Kõik, kes olid head, aga seal see põld oli palju laiem, et tegelikult mulle tehti mitte etteheiteid, aga, aga kutsuti mind selles mõttes korrale, et tegelikult kui sa siin näed, et meeskõrvalosas kandideerib ilma minu arust väga mõnusa rolliga filmis sügisball, siis mulle juba öeldi, et tegelikult Taavi Eelma roll selles filmis oli peaosa. Aga no mis sa teed, tähendab, selles mõttes seal tihti küsiti Oscariga Oscaritel on seesamamoodi, et filmis ei ole maad vanadele meestele, kes on näinud, kes ei ole, aga kes näeb seda kunagisse, võib mõelda, et kas Avierbardemm on selles filmis kõrvalosas või võib teda peaosaliseks lugeda, et noh, see on maitse asi. Et parima naiskõrvalosa Oscareid aastate jooksul on võitnud korduvalt naised, kes on selle filmi kas ainsad või siis peategelased naiste seas, et see on kõik see selline kaval reklaamitrikk ja vahetevahel ka veidi subjektiivne hinnang. Muidugi täpselt, et võib-olla see subjektiivsus seisnebki selles, et Rain Tolk oli plakati peal. Taavi, eelnud me Sügisballi plakati peale ei mäleta, siis subjektiivselt mängis meile sellise vembu ja Rein tõlkan aasta parima meespeaosa kategoorias kus tal läheb kindlasti hästi, ma kujutan ette Kas žüriil on juba võitjaid? Ja ei ole veel midagi, ei saa veel spekuleerida, isegi, et ma arvan, et häälet saab kokku loetud kusagil seal 25. jaanuari paiku. Selge, räägime nüüd natukene žüriis, sa mainisid esialgu, et seal on kuskil 15 ja kes need inimesed on? Ala esindajad kahelt alalt, üks on siis filmilevifirma Forum Cinemas töötajad. Kui me tähistame siin märtsi alguses viieteistkümnendat tegutsemisaastat siis võib öelda, et meil on vabariigis võib-olla kõige suuremad kogemused kinolevi osas võib-olla filminduse osas, ühesõnaga vähe neid kogemusi ei ole. Ja teiselt poolt siis meie head partnerid päevalehest, mis Stocki nagu tegelikult laiendab seda mõistet, et see ei ole nagu kriitikute auhind, et tublid inimesed hoopis teistelt elualadelt mitte filmi kriitikaga leiba teenivad inimesed, aga kellel on siiski aim arusaam ja baasteadmised filmimaailmas toimuvast olemas. Ka seda, et need kolm filmikriitikuid, kes Eesti Päevalehes töötavad, et nemad ei osalenud hääletusel Žüriis osalevad kaks Eesti Päevalehe kultuuritoimetuse töötajat ja loodame, et nad osalevad selles žüriis skulptuuride ametisse töötaja kirjalmite, filmikriitik kõigini all, aga see ongi selline noh, ütleme nii, et pilt läheb värvikirevamaks. Selge, aga kuidas see rahva hääl osaleb hääletuses? Seal osaleb žüriis sedasi, et koduleheküljel wwwd Forum Cinemas poee oli käimas siis hääletus, kus said sellel koduleheküljel registreerinud külalised, keda on päris palju said siis anda hääle igas kategoorias oma lemmiku poolt, seal oli selline kena ankeeti üleval ja seal oli nagu üks hääl, iga inimene andis igas kategoorias ühe hääle. Ja siis kui saabus hetk need hääled kokku lugeda, siis selgusid siis nii-öelda top kolm siis selgusid tegelikult igas kategoorias võitjad ja need võitjad igas kategoorias võtsid žüriisse kaasa selle ühe hääle eestina Ongi, nii et nagu rahvas on hääletanud, siis tulevad žürii hääled, siis loetakse kokku ja siis tuleb võit. Nojah, aga siis, kui niimoodi võtta, siis ütleme, kui teil on 15 liiget ja, ja sellest siis üks moodustab Rahva hääle, siis noh, võib öelda, et ikkagi on tegemist spetsialistide žürii ka. Nii ja naa. Jah, nii vana sellepärast, et Eesti filmimaailmas kinos käiv inimene võib juba ennast spetsialistiks. Kui nüüd mõelda tuleviku peale, siis sa ütlesid, et ei hakka kindlasti nagu parima montaaži või muu sellise osas väljend pea selge. Võib-olla tulevikus juba hakkama, et aga mida ma silmas pidasin, oli see, et siis on vajalik neid inimesi žüriisse, kes on võimelised seda tööd adekvaatselt hindama. Ehk siis ütleme nii, et see regulatsioon on vaja ümber muuta ja, ja hindamissüsteem Et praegu ei tundnud me, et me praeguses koosseisus oleksime võimelised tõesti kätt südamele pannes ütlema, et vot see oli parim operaatoritöö, sellepärast et meil ei ole seda klassifikatsiooni ja me ei kavatse isegi teeselda, et meil seda on. Samas on olemas ju tegelikult nüüd Eesti operaatorite liit mis on registreeritud ja annab oma auhinda välja praegu PÖFFi raames, mis on võimalik, et samamoodi hakkab toimima nagu tõesti Ameerika filmiakadeemia puhul kus siis parima operaatoritöö auhinna, valibki operaatorite liit välja. Kuidas tulevikus edasi, seda näitab esimene linnuke mis lastakse lendu kolmandal veebruaril. See on tore selles mõttes just, et, et ma väga pooldaksin tegelikult selle rahva hääle osa suurendamist võib-olla mõnes mõttes, et vaieldamatult peavad žürii töös osalema inimesed, kes esiteks leiavad aega kõik filmid läbi vaadata ja teiseks kindlasti kompetentsed hindama, aga samas on, on rahva hääl ka ütleme siis needsamad spetsialistid tõesti filmilevialal, kes töötavad ka näiteks tiividiine tiks levitamises vaieldamatult ja, ja siis ka võib-olla nagu teleinimesed näiteks, et noh, inimesed meedia alal ja, ja mis on hea, mis minu meelest võiks järgmisel aastal noh, kui, kui nüüd see esimene linnukene lendu läheb, siis tegelikult arendada seda rahvahääletuse teadlikkust ka nagu näiteks raadio kaks on oma aastahitti puhul teinud, mis on juba aastatega kujunenud tõeliselt kõige suuremaks avalikuks hääletuseks üldse. Ja, ja mis on ka lõpeb alati väga kena sellise Kaala showga. Jah, et samas siin pidasime silmas, kui me oma koduleheküljel seda hääletust avasime, et meil on kusagil 55000 registreeritud kasutajat koduleheküljel, et see on suhteliselt päris suur arv, suur arv, kelle hulgast hääletanud siis tõesti võivad öelda, et nemad on nende võitjate otsustamisel kaasa rääkinud, et hinnangul kindlasti täpselt, et need on need inimesed, kes on ikkagi noh, võtnud vaevaks ja teinud ennast, et selle eks veebi kasutajaks, klubi liikmeks, kelleks iganes ja ja need on inimestel, kelle jaoks film midagi tähendab ja miks mitte pakkuda neile seda võimalust olla nagu selline üks otsustajatest. Loomulikult, kuigi me püüame teha seda juba kui esimesel aastal väga hästi. Et seda, seda auhinna jagamist ja kõike muud, aga saab aastatega minna ainult paremaks kaks ainult asjatundlikumaks tahaks kaasata ideaalis asjatundjaid, kes tõesti saaks otsustada ka nende teiste kategooriate koha pealt ja võib-olla tõesti suurendada rahva osakaalu. Aga esimesel aastal vaatame, kuidas välja tuleb ja hea meelega jätkaks selle traditsiooni, sellepärast et ma arvan, et päris Need ajad tagasi ei tule, kui Eestis kaks filmi aastast tehakse või kolm, et nominendid leiame. Ei, vaieldamatult üritame kõige paremat. Ja samas tegelikult rahvahääletus ju käib, nagu teie head kuulajad tähele panite siis Eesti Päevalehe kaudu siis film, punkt, eebeelee on võimalik teile anda hääl siis kõige paremale eesti filmile kõige paremale eesti mees filmifilmidest. Näitlejad on ühes nagu seal peli hääletusest seal ongi, et rahva lemmiknäitleja, et on ta siis mees või on ta naine vaheti ära? Sealt ta tuleb ja rahva lemmikhääl, kas ta on siis Rekist, saabastega kass või anda gurmanist rott või keegi teine, kes seda häält eesti keeles on teinud, see on kõik rahvad. Selge ja auhinnad antakse kätte. Kolmandal veebruaril Coca-Cola Plazas kusagil kella nelja-viie vahelisel ajal. Siis ta teeb teatavaks ka erinevate meediakanalite vahel. Ikka ikka, et see juba juba saladuseks ei jää, tuleb suur müra. Selge loodame siis, et head naisnäitlejaid on juba ballikleidid valmis õmmelnud et siis lavale peale astuda. Aga kas veel lõpetuseks tahtsin küsida, et kas teil kiusatust ei olnud anda välja, kuna deegu filmilevitajad levitajatega väga palju võõrkeelseid filme, et anda parima võõrkeelse filmiauhind välja? Oh, ma arvan, neid auhind on praegu noh, mujal maailmas nii palju, et ma arvan, et just põhiline oli meie jaoks keskenduda Eestile nagu oma oma õuele, et mis me siin hakkame nagu preten saanikaks mõtlema, et et mingi väike eesti filmilevitaja annab välja siin enda arust aasta parima filmimaailma mõistes, et ma ei tea, no ma ei oska öelda, see ei ole teema, et kuna levifirma loeb vaateid, siis meie jaoks oli eelmise aasta parim film Kariibi mere piraadid, maailma lõpus aga. See küsimus oli ajendatud tegelikult ühest ajaloolisest faktist, et filmiajakirjanike ühing sel ajal veel kui filmilevi oli meil suhteliselt, ütleme, komplitseeritud ja, ja filme nii palju ekraanil ei olnud, et siis esile tõstvaid võõrkeelseid filme ja siis anti pikka aega välja nii-öelda parima võõrkeelse filmiauhinda, lihtsalt nagu nimetades seda ära valiti 10 parimat filmi. Seda ei tehtud veel siin eelmine aasta või üle-eelmine aasta. No ütleme selle jah, selle me jätsime küll mõni aeg tagasi ära, sel lihtsal põhjusel linastub nii palju filme, häid filme leiab hea vaataja kuulaja igal juhul. Meie vestlus leiab aset Oscari-eelsel ajal ja tegelikult on Eesti kinos, ma arvan väga hea aeg, lausa kuldne aeg, kui on võimalik ära vaadata need filmid, mis kandideerivad Ameerikas erinevatele auhindadele, nii kuldsetele, gloobustele on juba võitnud neid kui ka Oscaritele. Ja just see jaanuari lõpp-veebruar ja märtsi algus on, on suurepärane võimalus ja ma arvan tegelikult üks parim aeg ka klassikaraadiokuulajale. Nüüd võta ennast kokku kohe kätte ja, ja minna kinno. Ja teil on toimumas Coca-Cola Plazas kohe eraldi nädal. Räägi sellega mõne sõnaga. Meil on 25.-st jaanuarist kuni kolmanda veebruarini välja Coca-Cola Plazas selline üritus, nagu tippfilminädal toimub korda juba me korraldame selle suure saladuskatte all et keegi eriti ei tea seda peale jäätmeraadios hävojale just et peale muidugi kõik needsamad 55000 inimest teevad sellest. Aga pakume selle nädalakese jooksul iga päev läheb ühe uue filmimehi, kandideeri NAGU festivali nimetusele või midagi selles kase filmineda, mis on, kas kohe-kohe jõudmas, jõuab paari nädala pärast kinni, aga mis on igal juhul huvi väärt vaatamisväärt, selline auhinnafilm ja lisaks nendele pakume tänavu aasta siis ka on ja mis ka need filmid, mis mõni aeg tagasi jõudsid kinodesse, aga mis siiski ikkagi vajaks seda tähelepanu veel edaspidi ka. Ja filmi auhinnaga seoses näitame ära selle nädala jooksul ka need kõik viis Eesti filmi, mis kandideerivad siis sellel aasta filmi auhinnale. Aga nendest välismaa filmidest kõikides nimistu on päris pikk, et otsa teeb lahti Tony. Keldri lavastatud kleit on George Clooney'ga peaosas, mis kandideeris neljale kuldgloobusele hiljuti siis järgmisel päeval Penneflecki paljukiidetud lavastajadebüüt. Kui lapsuke kaob ehk kombibigaan kus esmaklassilised näitlejad Morgan Freeman, need Harris, kes Jeff lekk kuldgloobusele kandideerinud ja mitmeid auhindu võitnud Eimyrayan parima naiskõrvalosa kategoorias. Ja siis edasi tuleb ainuke võimalus eestima kinos näha filmisessi, jampsi tapmine, argpüks Robert Fordi käe läbi, mis meie ametlikku kinolevisse ei jõua, kuid stuudiole kauplesime välja loa. Seda tippfilmid nädala raames näidata Henryle domineki tõsiselt, et hea peaaegu et hallutsiooniline tõsiselt mõtlemapanev vestern mis tõi präädbytile Veneetsia filmifestivali parima meespeaosa preemia minu mäletamist mööda ja siis teine selline sama masti lugu on näiteks stes Savitšis, kus Philip Seymour Hoffman ja Loora Lynni teevad neile omaselt esmaklassilised rollisooritused. Siis Wilsoni sõda, Maiknikkolsi silm, ta mängsi taas Philip Seymour Hoffmani Julia Robertsi peaosades mis kandideeris viiele kuldgloobusele ja mis võiks puudutada kõiki eesti vaatajaid, sest kaudsel moel sellepärast et Ta mängsi kehastatav kongresmen hakkab tegema salaoperatsiooni, mille tulemuseks on nõukogude vägede väljatõrjumine Afganistanist mis puudutas paljude eesti poiste saatusi samamoodi. Aga siis on ka Wes Andersoni ning Limited ja Kes on näinud Rashmari, kes on näinud ennem päävame, kes on näinud stiivses Su c teab juba, mis teda ees ootab. Owen Wilson, Eidriembraudiiation sportsmann mängivad siis Indias omamoodi spirituaalse rännakul olevaid kolme venda, aga sekeldusi jagub ja vennad Goenid ei ole maad vanadele meestele ehk nõukantriferevolmenn, mis hiljuti võitis kaks kuldgloobust Ühe Covenitele siis parimat stsenaariumi eest ja Haverbaradeemile parima kõrvalosa eest millest võib kujuneda väga vabalt välja see film, mis võidab parima filmi Oscari. Ma imestaks üldse. Tim Burtoni ja tseni Tepp võib-olla vist nende kuues koost juba siis ehk film Swinitood, Fleet Streeti deemonlik habeme ja mis teid Jonny Depile tema karjääri esimese sellise kaaluka auhinna, kui me räägime Kulkloobustest Oscarile, sest nii edasi tõi siis talle parima muusikali komöödiakategooria meespeaosa kuldgloobuse ja film ise võitis parima muusikali komöödia kategoorias siis ka selle parima filmi auhinna ja Mark Forsteri lohelennud Kait Rannar, mis ilmtingimata kuulub selliste vaatamist väärtfilmide hulka. Marc Forster, kes praegusel hetkel lavastab 20 teist Bondi filmi on tuntud selliste filmidega nagu koletise ball tagasi ei kunagi maale ja väljamõeldise sky veidram streindida Fiction. Ja selline tore lookene nagu Iirimaal valminud 150000 dollari eest tehtud film nimega üks kord ehk nüanss mis oli PÖFF-i kavas ja mis on võitjana. Tahtsin küsida, kas selline film nagu joon ka linastub üsna pea seepärast, et lugedes Ameerika pressi ja, ja selliseid Oscari ees, et tavapärast spekulatsioonid, missugune film, võib-olla selline must hobune siis tihtipeale mainitakse kui sellist Little Miss Sunshine sellel aastal? Sellest suunaga on selline paha lugu, et ta on ju filmistuudio Foxorchlaid egiidi all, aga noh, mida me tavaliselt ka Eestis esindame, aga see on seal üks sellistest filmidest, mille leviõigused on üle maailma laiali müüdud juba enne seda, kui filmi vist tegemagi hakati, et see vajalik raha kokku saada. Et seda tegema hakata. Ja praegusel hetkel me ei suuda suuda leida need, kellel on õigused nagu Balti regioonis. Et kindlasti tooks selle muheda pärli ka Eesti kinodesse, kui see meist kuidagimoodi sõltuks, et mis seal salata, et 29 aastase endise strippari Diablokoudi poolt kirjutatud Sabisest huumorist film karta on, et läheb kandideerima parimat stsenaarium Oscarile ja parima naispeaosa Oscari jagamisel ütleb oma sõna sekka ka see Ellen Page, kes seda kuueteistaastase lapseootele jäävad. Keskkooliplikad kehastab selles filmis aga, aga no Me näeme, Jona praeguse hetkeseisuga ei tule, küll aga tuleb 15. veebruaril pooldama Hendersoni A super super super film. Veri hakkab voolama ehk tervilbi plaad, kus selline tagasihoidlik mees nagu Daniel Day-Lewist ilmselt noh, tähendab sellise rollisoorituse seal, mida sa nagu tunnetad füüsiliselt seda läbi kinoekraani. Andersoni filmidest võiks mainida Smagnooliad pluginaid. Nii nad siis, tema on mees, kes pani näitlema Chandleri oma filmis pands tranclav ehk armastusest joobnud. Ja kunagi omal ajal sai tema karjäär alguse sellise filmiga nagu Harry teid kus siis Chanci Raili tehases. Tänan sind, Diva, et nagu te kõik aru said, on teil kõik vabad õhtud broneeritud, et näha suurepäraseid uusi filme suure lombi tagant ja mina soovin tõeliselt palju jõudu ja jaksu siis uue Eesti filmiauhinnafilm läbiviimiseks ja head kuulajad kindlasti juba järgmises saates me kommenteerime neid. Suurepäraseid filmiauhind on aga seniks häid filmielamusi stuudiasele Irina silda siia, meie tänase saatekülalised Margus õunapuu ja Dima tiine. Ja alati on mingisuguseid liidrid. Selle blondi. Poissi kiusasid. Kui ma ei oleks mitte midagi teinud siis oleksin seda elu lõpuni kahetsenud. Siis oleks jäänud minu viimaseks, mõtleks enne surma. Et ma olin jobu