Tere päevast algamas on järjekordne saade sarjast filmi peegel, ronime Tristan Priimägi ja et mu ülesanne oleks veidi lihtsam, siis on siin täna külas ka kaks külalist. Filmirežissöör René Vilbre ja Dirni muusika üks autoritest draiveri Antsis. Kuna sa mulle enne saadet mainisid, et ma ei võiks küsida sealt midagi, mis puudutab nagu filmi mõttetada filmi sisu, siis äkki sa paari sõnaga juhataksid sisse, selle film räägib? Noh, teeme nii, kui sa niimoodi piinamisega alustada. Aga ma alustan lihtsamast otsast. Film põhineb Sass Henno samanimelisel romaanil, mina olin siin, mis võitis 2005. aastal romaanivõistluse peapreemia. Lugu räägib, siis kastsin lihtsalt esimesel tasandil kiiresti lahti võtta ühest noorest poisist, kes ellujäämise või söögiraha teenimise nimel hakkab müüma narkootikume ja sellest, mis siis kõik pärast seda juhtub, kuidas ta satub mitte just isegi mitte allakäigule Pille, vaid suisa allakäigu liumäele. Ja kuidas ta sealt põhjast võiks siis uuesti üles saada. Kas sa tead, kuivõrd või mitte see lugu kõik nagu reaalsusel põhineb, sest ma just sellepärast ka küsin, et noh, Sass Henno käis Tartus minuga samas koolis, mis, mis seal koolis toimub, küsimus, kas kõik on tõesti tõsi? Nii palju, kui mina olen Sassiga kinud põhineb üsna suuresti tol ajal juhtunud sündmustele Tartus. Nii et sa pead ise ütlema, kui see samal ajal koolis oled käinud, et kas sa oled seal eluga kokku puutunud või mitte. Paljud tuttavad, kes filmis kaasa lõid ja seal ümber liikusid nüansid, et jah, et tõenäoliselt ja et see on nii olnud, et Sass on ise ka filmi vaadates ära tundnud päris palju prototüüpe ja ja mõelnud, et see nagu umbes niieseni umbes naa välja. Sinu vist esimene film oli röövlirahnu, Martin, eks seal esimene täispikk-pikk ja et alustasin lastefilmiga nüüd nagu selline noortefilm. Mina olin siin, et millal sa täiskasvanute filme tegema hakkad? Ma ei tea, kas saab üldse filme niimoodi liigitada, minu meelest vist päris ei saa. Et ma ise võtan seda pigem nagu teemade kaupa. Filmitegijal on huvitav proovida erinevaid žanre erinevaid siis filmi tegemise mooduseid. Kui Martin oli siis nagu perefilm või selline nii-öelda kergem, helgem teema. Just enne seda olin ma lõpetanud sellise päris keerulise öelda Arthur filmi hartale tantsufilmi nimega teine, mida soovitan kõigil vaadata. Enne seda ma olin teinud aastaid kreisiraadiot, et ma olen nagu proovin täiesti erinevates Andres nendest nagu läbi venitada, et pärast sellist selgelt positiivsed sõnumiga siis laste silmi oli see päris huvitav sukeldumine hoopis teistsugusesse ja muusse matesse, süngimatesse ja dokumentaalsematesse teemadesse küsiks Rainer Sult ka vahepeal, et sa oled ilmselt, ega ma täpselt ei tea, kas sa oled ilmselt teinud heliriba mingitele tantsuetendustele või teatrietendustele varem ka, kas mittefilmiga on see esimene otsene kokkupuude? Ei, ma olen teinud üsna. Meil on siin muusikat kõige viimasemad filmid, mis meelde tulevad, on Toomiku lühifilm armulaud ja siis Priit Pääsukese film Must Peeter võeta. Kas see Täispika tegemine või noh, üldse 100 filmikogemusele oli kuidagi erinev nendest eelmistest ka vä? Iga film on erinev, eks praegu ma teen täispika filmi Buratino, vot see on Eesti koostöö ja selle filmi tegemine erineb totaalselt, näiteks sellesama mina olin siin filmitegemisest, kõik tööülesanded on teise stilistika, on teine. Sigmund film Buratino list, tähendab, pesid, võtad vist eelmine nädal, 20. augustil, et kuidas tegemise kord nagu Venezuelas korraks mainisid seda, et Lauril oli ja esimene lugu sketši, mida nad on siin soundtrack'i peal, siis teine see sinimuusikategija, et tal oli juba esimene lugu, siis valmis, kui film nagu filmi võtma hakati vä? Jah, miljonär oli mul üks mõte küll, et ega võiks küsida, et äkki ta on nõus tegema sellele filmile muusika, ma olin, mitte ühtegi põhjust, miks ta peaks nõus olema, sest et varem on teda päris mitmele eesti filmile püütud ja teda ei ole alati kas aega leidnud, võin ära öelnud. Aga mõtlesin, et võib proovida ja kui talle meili saatsime, siis ta ütles, et talle põhimõtteliselt tema teema huvitaks ja miks ka mitte. Ja pärast seda, kui produtsendile temaga kokku leppinud tasu ulatuses, siis ta saatis täpselt nädala enne võtete algust mulle juba esimese loo, ütles, et kuule, kas see sobib siis tegi nagu käsikirja pealt või isegi täitsa ma kirjeldasin talle mingisuguseid episoode filmist ja seda tunnet ja mida ma tahaksin temalt saada. Noh, põhiliselt ja ta selle kirjelduse pealt tegi ära esimese sellise vokaalide soundtrack'i, mis üllataval täitsa sobis ja me saime proovide ajal näitlejatega juba seda kuulata mingisuguse, sest see meeleolu ennast viia ja hakkas koos algusest inseneriga. Ja siis ikkagi mõtlesime, et päris nüüd ei lase soome heliloojal siis kogu filmi eeldada, et peaks ikka siitkandist mehiga juurde haarama. Eelmise filmimuusikast tegi Kaspar Jantsis, Raineri vend, Need võiks ka vanema venna üle kuulata ära üllatavalt hea helipilt avanes ja nii me saime kokku ja hakkasime Raineriga siis teistpoolt helindama küll juba siis, kui võtted olid läbi ja mingisugune esimene pildirida oli koos sina said ja siis nagu juba filmi peale nii-öelda pildile peale. No sedasi tavaliselt just tehaksegi, kui just tegemist pole mingite lugudega, mis on vaja rütmis üles filmida, juba näiteks Buratino puhul on sellised ülesanded, et lood pidid olema juba ennem valmis, kuna ta on lauluga ja näitlejad teesklevad laulmist. Aga sellisest muusikast pikalt räägime, ikka kuulaks siis vahele ühe loo ka. Kuigi oli jutt, laseme sul valida su enda loo. Sai sai juba kokku lepitud siin varem omavahel, et tuleb Raineri Antsise lugu laviskreisi. See oli siis Lovis kreisi ja nüüd läheks edasi meie tänase Tugasin saateks filmi kõigepealt teemaks on mängufilm, mina olin siin ja külalisteks on René Vilbre Rainedentsis. Kas seda, nagu selle filmiga tundsid, et sa saad teha, mis sa tahad, et oli sul nagu piisavalt loominguline vabadus või võimalus teha asju? Oli küll. No eks ma siis filmimaastikul on üks, 10 aastat nüüd erinevaid projekte teinud, et, et see oli vist üks esimene kord, kui ma sisse sain teha enam-vähem kõike, mis mul loomingulises plaanis nagu pähe tuli. Teed väga vähe kaadreid või mõtteid või, või isegi näitlejatega proove jäi, jäi kasutamata või ei välja. Et kui meil oli materjali filmitud, siis meil oli ainult puhas rõõm valida erinevate tuukrite hulgast. Õnnestunum maid jagamisnäidates puutub, siis tõesti, meil oli õnneks prooviaega ja mulluste õnnestus, nagu need olid, ära jaotada vist suhteliselt hästi, sest et see kamp, kes lõpuks platsil kokku sai, oli, oli suhteliselt ühtne ja selliseid tagasilööke platsil meil eriti ei olnud, kui me seda filmi võtma hakkasime. Kõik näitlejad teadsid, mida teevad ja kui oli vaja improviseerida, proviseerisime ainult väga, väga lahe. Õhkkond oli platsil muidugi perioodi rasked, kui me filmisime seda ikkagi vist 32 päeva ja ja vähemalt 20 päeva oli nendest, siis filmisime öösiti. Umbes kell seitse hakkasime filmima ja hommikul viie, kuuega lõpetasime, et see oli selline huvitav tempo, kui igavese kokku saime magamata nägudega ja siis mingil hetkel kõik särama hakkasid. Kaamera ees mäletan mingit lugu sellest, kuidas Tallinna politseid oli ärevile ajanud see, et neist sõltumatult politseiautoga käib mingisugune ajamine öisel Tallinna tänavate. Kuidas sellega oli, noh, seda ei tohigi kõva häälega pikalt rääkida iseenesest, sest oli situatsioon, kui siis politseiülemal oli teavitatud. Et filmina sellist episoodi. Aga see käsk ei olnud vist väga sügavale alla läinud, et ühel hetkel meil oli politseivärvides auto, mis siis ajas taga kurjategija autod tänavatel, kiirus oli päris suur ja ühel hetkel siis vist nii-öelda päris politseiauto püüdis seal võltspolitseiautoga hakata ühendust võtma, aga raadioside meil kahjuks selle mänguauto peal ei olnud. Ja siis pärast mitut tarbetut katsete oli ühel hetkel meie võltspolitseiauto ümber umbes 12 päris politseiautot. Kõik, kes autod olid, näitlejad arreteeriti, visati gongi ja läks tundi, enne kui nad sealt lahtisi päästsid. Produtsentidel oli kibe ö. Olete seda filmi seal on mitmeid selliseid väga ootamatuid ümberkehastumise, et õnnestus filmi näha Karlovy Varys festivalil ja istusin Tambet Tuisu kõrval, kes mängib siis filmis tõelist Tretzi, kellel hambaproteesid ja väga kole välimus ja pärast filmiinimesed keerasid justkui ringi ja vaatasid talle otsa, et justkui oma mälupildis veenduda, et see on tõesti seesama inimene. Tambet ise üsna kohmetu näoga seal, et ilmselt oli ise ka oma sellest rollist üllatanud. Tambet D roll sündis vist kõige pikemaajaliselt, et Tambet oli esimene, kes teada sai, et ta võiks seda rolli mängida umbes aasta tagasi või ütleme, kolm-neli kuud enne võtet teada, et ta võiks seda mängida, siis me hakkasime Tambedile otsima seda, seda kõige jälgima ilgemat kuju. Et vahetevahel istusime kahekesi kõrtsis ja vaatasime siis selliseid jõmme, kuidas nad käituvad ja mis mida teevad, mismoodi nad räägivad, mõtlesime sinna üles ka mingisuguseid maneer asju. Jälgisime ja panime tähele, et see teeb nii, sõidab naa, kuidas nad riides käivad ja ka iseenda minevikust oli meil mõlemal võtta selliseid tüüp. Päris päris mitu, et me kirjeldasime selliseid pris jälki tüüp, et mismoodi nad võiksid käituda ja rääkida ja välja näha. Et see roll sündis aeglaselt, aga aga kui me siis aru saime, et mis, mismoodi see tüüp välja nägema hakkab hambaid ümberkehastus, siis oli ikka noh, ta on ikka päris vastik. Muidu selline intelligentne noormees niimoodi ümber kehastumast näha on päris võimas elamus muidugi kaamera käima panna ja Tambet äkki muutub selliseks kõige vastikumaks pätiks siis siis vahel kaameraga endale juba selline pisut õudne, kuidas teksti suust välja ajas või tegi tegusi, mida ta filmis teeb, see on üks jah vist vist üks raskemaid roll filmis ja, ja ega ma ei oleks julenud seda vist pakkuda sellisele võõrama näitlejale, kuna Kambetit varasemast teadsin, siis temaga oli hea nagu neid neid asju arutada ja proove teha, et see on päris raske ja väljakutsuv roll. Naljakas käsitlus sellest filmist oli ajakirja Screen International ajakirjanik Theodor Swinke nägi seda justkui nagu vesternit, et meil on keskel on niisugune antikangelane, kes peab siis võitlema oludega ja et see oli minu arust natuke ootamatu, aga samas päris huvitav tegemist ta sihukese histerniga põhimõtteliselt. Noh, eks ta iseenesest noh. Kuna ma selle filmiga nüüd aasta ei peaaegu kaks aastat tegelenud, siis on, siis saab lahti võtta nagu kaheti noh, kas siis globaalsemalt tasandilt ja siis isiksuse tasandilt, et isiksuse tasandilt tegelikult ongi selline isiksuse draama, kuidas, kuidas poiss püüab ellu jääda ja astuda ühest keskkonnast välja, siis sattuda teise paremasse keskkonda. Et selline võitlusgrupi ja isiksuse vahel seal ju on. Aga kui vaadata seda nagu üldisemalt noh, et kui sa läheme tagasi selle juurde, et millest see film siis räägib, siis kui nüüd minna hästi selliseks vulgaar robustaks või jagada nagu sellised generatsioonid laiali siis paljude vanema põlvkonna esindajad, noh, ma ei tea, ma ise vist veel ei ole see, kes on seda näinud, küsivad, et miks sa nii jubeda filmi tegid, et noh, mis sa sellega öelda tahad. Ja siin ma näengi seda konflikti, mispärast ma selle tegin. Sest et kui film räägib noortest narkomonidest ja ma olen ka öelnud, et seda filmi võiks vaatama tulla, siis selliseid 20 aastaselt laste vanemad, sest just see põlvkond, kes on praegu 20 laste vanemad, ei tea tegelikult mitte midagi sellest maailmast, siis nii-öelda narkootikumide maailmast. Et kui me jagame sellist kaks põlvkonna lahku, siis me võime öelda, et nende laste vanemad on pärit ju siis Nõukogude Liidust ja maailmast, kus alkoholi ruulis kus kõik halb algas ja lõppes alkoholiga just probleemseks tihtipeale sellistel selliste realistlike filmide juures ongi see, et seda narkootikumide pidude maailma kirjeldavad inimesed, kes on nagu teisel pool seda piiri. Et minu meelest just mina olin siin sellepärast suhteliselt erinev, et see kõik, mis puudutab detailsust selles maailmas selles skulptuuris, on nagu suhteliselt tõepärane võrreldes enamuse näidetega, noh selles mõttes jah, ta võibki olla oma oma hoiatus, ilm, et, et kui lapsevanem rõõmus, et tema laps õpib eliitkoolis ja läheb peole ja tuleb tagasi, jäi isegi viina järele. Ei midagi veel tähendada, et see lapsevanem võiks selle koha pealt silma lahti küll teha ja natukene mõelda ja vaadata kaugemale, et kui laps tuleb koju ja ise alkoholi järele ikkagi närvilisem või käitub kuidagi teistmoodi, siis tal ei ole koolistress, ta ei ole väsinud, tal on hoopis mingisugused muud probleemid ja see sein on tegelikult vahel kahe põlvkonna vahel. Laiemast tasandil räägib see film midagi nagu põhimõtteliselt sellest. Rainer, kas sa oled näinud seda filmi muidugi juba? Loomulikult vist natuke vähem kui mina ka üle 10 korra kindlasti üle 10 korra kindlasti. Sinu arust on nagu see film kuidagi moraliseeriv või ei ole sellel narkoteemal ja ma ei oska öelda, ma moraliselt seda küll ei nimetaks, pigem ma olen saanud selliseid esimese vaataja tagasi sidemeid, et kus moraalam. Aga miks ta ei õpeta neid, miks te halb, mis on hea? Et ka seda on, seda on küsitud ja otsitud, aga. Me teeme seda, on kogu aeg tehtud, vaataja, see, nii kui hakatakse näpuga viibutama, nii keegi väga ei viitsi kuulata. Täna ma usun, et selle filmist võiks nagu see noor, kes vaatama lähen või tema vanem aru saada küll kui nad vähegi peategelasega ennast samastavad. Et kas nad tahavad sellises situatsiooni kunagi elus sattuda või ei taha mitte. Paljude meie peategelane näeb küll siis enda kinnikukkumises viimast võimalust sellest olukorrast pääseda, aga enamus tõenäoliselt sellest seltskonnast, kes nende asjadega tegelevad, see ongi nende siis tee veel sügavamasse, veel kaugemale põhja. Kas Rain sulle film muidu meeldis? Ja Rainer vist ei oleks tegema hakanud seda esimest drafti vaatas, et okei, mulle meeldib, ma siis teen, muusika, valis nägu vist päris päris põhjalikult. Mis ma selle koostanud. Rahul vä, see on selles mõttes väga eriline film, et siin on väga palju kasutusel ka minu varasemaid Trace nagu Wana Metro luminali siis isegi mingid keskmised Otsa, Metro luminali. Ja huvitaval kombel sellest on tulnud mingisugune resümee ütleme, Rainer Jantsis läbi aegade või midagi taolist, kusjuures see on iseenesest tekkinud täiesti loomulikult, et need nagu need lood ise nagu sobivad sinna kohta, et Renee oli juba mõned lood feimi alla pannud, ennem seda, kui muga tuldi üldse rääkima, et kas võiks Emine heli teha, et siis mul juba enam suurt valikut ausalt öeldes ei olnudki. Ta oli rohkem nagu küsimus, kas aktsepteerida seda või mitte, aga aga, aga see sobis sinna ja ja on endal ka nende kõnele olevate teemadega kokkupuuteid olnud. Siis mahtus ilusti osa sellist loomingut, mis antud kontekstis mõjub suhteliselt autentselt ja sai ka juurde kirjutatud Trace ja kirjutatud siin viis pluss üks formaadis muusikat ja need kokku tuli selline huvitav kogumik. Mulle see aspekte endale nagu meeldib, et erinevas ajajärgus kirjutatud lood kõlavad seal loos ühe tervikuna niimoodi, et jah, jah, see aspekt mulle meeldib. Kui sa oled ise nagu kursis minu loominguga, siis sa võib-olla panid seda ise ka tähele. Vaheküsimus tegelikult, mis asi on viis pluss üks muusika, no viis pluss üks on on formaat, mis erineb tavalisest kodus teravast no selle poolest, et heli on jaotatud siis viie kasti kõlari ja subwooferi vahel, et siis neid stera efekte ja ruumilist liikumist on seal rohkem. Rav4 ravdada, Rav4 selgem termin aga kuulaks ja nüüd jälle ühe loo vahele, et kui need, ütleme minu meelest Raineri Antsi seal on seal filmis nagu ütleme siukseid olustikku või atmosfääri loomise eesmärgil hammaste, siis lugu, mida võtame, selle eesmärgiks on luua võimalikult võigas ja sihuke kummaline kontrast ekraanil toimuva ja heliribas kõlava vahel loogsanud lossadin pesnjaaja, see lugunest vene multikast võetud ja see on üks neist lugudest lugu enne filmi algust nagu välja mõeldud ja see on üks lugudest, mis oli mul teada, et see läheb sinna filmi ja selle episoodi alla. Et kes, nagu nad kuulavad ja kes haiglast aru saavad, kuulake sõnul jälgige siis, mis toimub parajasti ekraanile, sest et Ühest küljest ta on õõvastav ja teisest küljest ta on ta suhteliselt filosoofiline sõnum selle tegelase, selle episoodi kohta, millest räägitakse, räägitakse hobustest, kes lendavad ja kes lennates mõtlevad mõtteid. Et see on minu jaoks üks selline sürreaalne matk ühte väga kummastavasse episoodi ja meie poolt on see sissejuhatuses väga meeldejäävast stseeni sellest filmist, seal siis lohveline vestleja. Peale seda lugu tahakski Renee veel sinult küsida, et kas Mul on selle filmiga seoses nagu mingeid ootusi ka või sa ütlesid enne, et peaksid nagu lapsevanemad tulema vaatama, kes oma noorteeluga võib-olla tahavad paremini kursis olla. Mis sa arvad veel, et kuidas see film võiks nagu mõjuda või mõjutada? Ma ei oska tegelikult öelda, sest eks ma ise ka üle 200 korra vaadanud. Et mul endal kaob nagu Tra distants kogu selle looga. Ma olen nagu juba osa sellest loost, et ma tunnen vist umbes nagu nagu sassi ennast juba, kes ütlenud, et need oleks minu lugu ja kuskil minu meelest välja tulnud. Et ma nagu ei adu seda, seda vahet enam raamatul ja filmil, aga ega mul ei ole tegelikult mingeid ootusi, ma usun, et selle, mida ma tahtsin ära öelda, ma suutsin ära öelda ja ma olen ise ka vist suhteliselt rahul selle tulemusega, mis lõpuks tuli, et mul väga palju kripeldama enam ei jää. Tänud, et kui ma peaksin nüüd ühe korra veel seda filmi tegema siis ega vist seda lugu paremini enam jutustada ei oskakski. Võib-olla siin-seal mingisugused komakohad. Aga noored, ma arvan, lähevad seda vaatama nägu, nii, seal on küll, muidugi vist on peal vanusepiirang, mis meil teadmisse vanusepiirang on. Kui ma nüüd, et väga mööda ei pane, siis ta peaks olema vist alla 14, kas mitte soovitatav või, või suisa keelatud. Kino on sellele piirkonnale tänud. Et eks seal selline mõtteline piir on, et tegelikult on see ju maailm räägib ikkagi ka alla neljateistaastastest. Aga ma natukene kahtlen, et selline 14 võib-olla selline piir, kus juba hammustab läbi ka selle filmi sõnumi. Tegelikult jah, et alahinnatakse tihtipeale noori ka, sest kui näiteks Ilmar Raagi Klassi mõeldi, et see on võib-olla kõige 16 18 aastastele Stockholmis, kus ta võitis parima filmi preemia, olid žüriis 12 kuni 14 aastased noored. No täpselt jah, lõpuks valis parimaks. Noh, mulle tundub, et see 13 14 on seal ikkagi alampiir, sest et selles ütleme minu filmis, mina olin, siin näidatakse, tegeldakse natuke jõhkramalt teemadega, kui klassi klass oli selline sotsiaalne eksperiment, aga siin on episoode, mis, mis ei pruugilised olla arusaadavad veel sellisele 10 11 12 lastele klassin tekitas muidugi erinevat resonantsi ka ajakirjanduses ja ühiskonnas. Kõik just polnud positiivne selle juhtumise hetkel, et kuidas sa ise arvad, kas see tekitab ka mingit poleemikat? Ma ma usun, kindlasti tekitab, sest et teema on küll täiesti teine, kui, kui oli klassis, aga aga teema on just praegu hetkel aktuaalsemaks saamas ka Eestis ja Eesti noorte hulgas, et see narkootikumide probleem ei lange kuhugi, see trend pigem tõuseb. Et filmida võiks lahti teha üsna mitmel nii nooremale kui vanemale vaatajal ja kindlasti tekib sellele filmile vastalisi ja tekib ka pooldajaid. No teema iseenesest just on vastupidi, asotsiaalne minu meelest. See on asi, millest need, kes sellega tegelevad, sellest avalikult äkki ta ei saa, eks ole. Et seda enamasti arutavad avalikult just need inimesed, kes sellega absoluutselt ei tegele ja kokku ei puutu ja, ja nii, et see on nii ja naa ja minu arvamus Need, tegelikult narkootikumide tarbimine ja see teema nagu just vastupidi, väheneb, kui tõuseb, et ma olen pannud ikkagi tähele, et Euroopas ja noorte seas on suur tendents mõistlikkusele just vastupidiselt, et võib olla, kas meie oleme praegu nii Euroopas veel? Ma usun, et teil ei ole, võib-olla meil ei ole. Ma segan, vabandust, et enne surmasõlmi tegema hakkasime, tegime päris suure Richardsi või käisime uurimas fakt, et kuidas tarbitakse, mida tarbitakse, kuidas mõjub ja kuidas hetkel ka turusituatsioonid on. Me käisime narkopolitseis konsultatsioonil, küsisime, et mida müüakse kui kalli raha eest ja millised on siis nii-öelda ostmise trendid. Ja meie film räägib konkreetselt meta metaamfetamiini-st ja, ja selle trend pidi olema just nimelt juhul kui jälle, kuna ta on hetkel odav ja kõik hallimad narkootikumid on juba turult ära korjatud, et tabletid ja sellised metamfetamiinilaadsed narkootilised ained on väga hästi kättesaadavad, pluss siis need nii-öelda Hafiside marihuaanat sisse tõmmatakse nii-öelda Sulevi suitsuga, et see turg on täiesti lahti, kõik need nii-öelda kalju narkootikumid siis kokaiini, kas pole, see turg on hetkel kahaneb vähemalt Eestis. Et see oli nagu meie väga selge nii-öelda faktipõhine element. Film Me hakkasime, teadsime, mis aine kuidas mõjub ja mida teeb, et paljud ka need täpselt nagu Rainer ütles, et, et räägivad need, kes asjast midagi ei tea. On ka küsitud, et noh, aga kus on teie hallutsinatsioonid ja kus on teie sellise triki? Et, et kõik need reaktsioonid, mis on filmist maha mängitud, on, on suhteliselt autentsed sellele, mida tegelikult see konkreetne narkootikum siis inimesega teeb. Minu meeles narkolaine käib just nimelt lainetena, et see on tavaliselt niimoodi, et kui tekib väga liigne tarbimine, siis tulevad ilmsiks ka selle kahjulikud toimed, siis lakkab mõneks ajaks, kuni inimestel läheb see meelest ära. Ja siis see laine võib jälle kuskilt nurgast uue hooga tulla, nagu seda on juhtunud kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel, kaheksakümnendatel, et et siis, kui nad põhine narkarid on surema hakanud, siis on teised suured. Aga eks me olemegi Klaini nurga taga kogu aeg jälle natukene, ma ei oska seda kommenteerida. See minu meelest on nagu see ka, et no just see kokkupuutevähesus ja see eliitkooli lõpuks lubatakse, see teema tuuakse tegelikult sinna eeslinna, ütleme taha aeda sulle kätte ära, et tegelikult sa ei puutu sellega üldse muidu kokku, aga siis võib-olla nagu hakkad natuke mõtlema. Igatahes oleme me nüüd ära teeninud välja selle jutuga ja võiks siis kuulata tenori lugu. Üldisema valisime, kas panime maailmakaar, Simmidenorilt on siis järgmine tenori suur nali? Enne seda lugu Saarne napilt jõudsid öelda, et seal tenori naljalugu, mis sa sellega mõtlesid, jah, meil oli vaja saada selliseks kõrtsu baariepisoodiks sellist rumalat diskolugu, kas pidu, pidu, see on seal esimene pidu paaris, kus kohtuvad pea täialased siis omavahel Olaria rass ja seal taustaks mängib siiski endale lugu. Ja ma püüdsin talle öelda, et, et me meile vahelistuma sellest diskolugu talt täpsusta seda siis mõtlesin, et ma tahaksin midagi saada selliste FR, Tavidi vööd siia Okingu stiilide segu meie suhteliselt meili teel, siis ta tegi mulle sellise suure paku läbi meili ja ütles, et tead, see on üks raskem ülesanne, mis mul elus üldse seotud on. Et ma ei oska sellest lugu teha, aga, aga kui ma teen, siis saab olema üks suur nali. Ja minu meelest on see ka väga-väga-väga hea nali ja, ja, ja ma arvan ka väga hea lugu, et selline puhas, puhas disko. Mulle tõesti see lugu meeldis. Kusjuures Rainer lugu, mida meil kahjuks siin täna mängida ei ole, ühes teises peoepisoodis on superstaar, mis on ka väga hea ja mitte vähemalt. Me ei ole tegelikult seda üldse maininud, et film tuleb välja vist 12. septembril? Jah, 12 september Anda kinodes reedel sa oled rääkinud päris mingeid lahedaid lugusid sellest, mis kaadri taga toimus, et põhimõtteliselt tekistel väga sihuke bändi bänditunne nii-öelda kõigi näitlejatega ka, et kõik omavahel nagu mingi ja klapi selle tegemise käigus. Jah, ega mul seal nüüd lugusid sil nüüd varrukast puistata ei ole, see oli jah, selline suur ühine tegemine. Et noh, kui me räägime nüüd natuke näitlejatest, kes seal osa mängu mängivad, siis on peategelaste rassi mängib Rasmus Kaljujärv. Ja mis on naljakas, et kui Rasmuse välja valime selleks rolliks, siis saaks automaatselt meilide alla kirjutama trass ja tuli välja, et teda kutsutakse juba lapsest saati rassiks, et seal ei olnud teadlikega tahtlikese, see oli tal käe sees, aga meie mõtlesime, et noh, et näitleja juba elab rolli sisse, kuidas meile meili vastu. Et tulen sinna rass. Aga siis võta ajal tuli väljadele kutsutakse amorassiks, nii et see oli jälle selline huvitav kummaline kokkusattumus. Et me saime tegelast kutsutud nii kaadris kui kaadri taga kogu aeg rassiks. See aitas, ma arvan teda ka päris palju mängimisel kaasa, siis juba sai mainitud Tambet tuisku, kes mängib siis meie filmi kõige ilgemat kurikaela siis hele Kõre mängib siis filmi kõige ilusamat naist ja rassi suuremat armastust. Noor näitleja Marilyn Jurman mängib sädet, rassi, esimest armastust, kes maha jäetakse. Ja filmi ka üks no üks raskemaid raskemaid rolle on tüdruk, kõigele on Toristislar ja kes hetkel, kui ma ei eksi on juba 14 filmi 13 ja ta mängib siis Olari, keda mängib Tambet väike õde ja ka temal on päris päris julmad ja rasked episoodid selles filmis mängida. Kui me tegime kaastingut sellele rollile, siis rolli nimi on Hanna kolmeteistaastane Holari õde, siis tuli meil pea 600 tahtjad sellele rollile ütleme siis järelmärkuse ära, et tegemist on seksuaalse ärakasutamise ainult kastiga. Õe-venna vaheline päris kurb suhe. Ja kui meil tuli kuus näitlejad sellele rollile, siis vaatasin neid neid tüdrukuid, kes kõik tahtsid Hannat mängida ja ega ma eriti aru ei saanud, miks nad seda teha tahavad. Esimene küsimus, kui tüdruk tuli mul kaamerat, siis ma küsin, et miks sa seda rolli mängida tahad? Ja paljud osanudki seda põhjendada. Ja nii nad hakkasid vaikselt ära kukkuma. Paljud kui tuli mulle 25 aastane tüdruk ütles, tahab annat mängida, siis mõtlesin, et annan 13, enamusel oli lihtsalt see, et nad tahtsid filmis osaleda, vist küll, jah, aga samas kõik olid raamatut läbi lugenud. Neil oli see raamat midagi mingi jälje jätnud ja nad väitsid, et see lugu läheb neil väga korda. Aga lõpuks jäi mul siis kaks tüdrukut, arvasin tegelikult, kui ma hakkasin seda Hanna rolli otsima, arvasin, et Hanna rollide pära 15 16 seitsmeteistaastane tüdruk. Et ma ei uskunud, et, et ma saan nii vähese panusega tüdruku seda rolli mängima ja, aga lõpuks siis välistuses kogu aeg erinevate omaduste vahel valides näitlejaid, jäi mulle kaks tüdrukut, kes mõlemad olid 13 ja 14. Ja lõpuks jäigi siis kolmeteistaastane tüdruk, kui seda rolli mängima. Kas vanematelt oli vaja, kinnituskirja oli, oli, see oli ka huvitav. Mina valmistasin ennast ette, et ma lähen selle rolli eest võitlema vanematega kohtudes. Aga kui me saime tüdruku ja tema emaga kokku, siis tüdruk vaatusest üsna konkreetsemale otsa jõudsime, mängisid rolli ära. Ema ütles, et mis ma sulle siis ikka vastu öelda saan, kas sa tahad, eks sa siis mängid. Ema ohkas. Ma küsisin emalt, et kas te olete raamatut lugenud, mõtlesin ame õhtu isa koos lugesime. Et aga tüdruk oli, oli, oli ikka väga tubli, et ta sai selle kõigega hakkama, mis seal teha tuli. Ja kui ma hakkasin mõtlema enda lapsepõlve peale, et millal, missugune mina olin isiksusena kolmeteistaastaselt siis see tüdruk Torisoli oli minust vaimselt umbes 10 aastat vanem platsil. Et, et nii tugeva isiksusega väikest tüdrukut, mina pole oma elus varem näinud. Närbühis tal kogu selle filmi võtte väga erk ja näitlejana sai väga hästi hakkama. Kiitus talle. No Kristjan, pikk jutt otsa saama, et rääkisime siis filmist, mina olin siin, mis hakkab kinodest jooksma, 12. septembril. Uus Eesti mängufilm nooruslikel noorteteemadel. Soovitan minna vaatama kõigil. Ja loov oleks ka veel ühes on samuti filmist armastusstseeni taust, nik treigilt lugu nimega pink, moon. Aitäh, Rainer Jantsis, aitäh, Rene Vilbre. Ja kohtumiseni nädala pärast.