Tere hea klassikaraadiokuulaja heageerandusse või veebruarikuus, spiiker on kätte jõudnud, mina olen endiselt Berk Vaher, ehkki ootamatutest kevade ilmadest tingitult natukene harjumatu häälega, ehk. Aga katsume selle tänase saategi tehtud saada. Kindlasti tuleb juttu kultuurkapitali kirjanduspreemia nominentidest või vähemalt mõningatest kategooriatest, mis ehk just selle saate kuulajatele enim võiksid huvi pakkuda tuulest roosast, ennekõike kaitsja istikast. Natukene juttu tuleb ka Lauri Sommeri uuest luulekogust ka L ja N. Ja muide ka Lauri Sommeri muusikaline alter ego. Kago teeb tänase saate vahe helindeid, sest et Lauri Sommer ehk Kagolon ka saanud uue plaadi materjal valmis. Plaat ise ilmub küll alles augustis, aga kuulda saame meie siit juba mitut lugu levitada täna. Ja teen jutuga kahest Tammsaare muuseumi poolt välja antud huvitavast raamatust. Tammsaarel oli ju hiljuti taas aastapäev ja J tohed selliseid vägagi vahvaid ja ootamatusi tulvil tõkiseid Tammsaare muuseumilt on ilmunud ja saate lõpu poole siis natukene kirjandusauhinnast esimene samm MEES Prima Vista raames saab üle antud ja tuletan siis ka meelde, et kes ja kuidas taotleda saavad. Aga kagu jätkab nüüd väikse miniatuurse nimega uude tuppa ja siis läheme juba kultuurkapitali kirjanduspreemiate nominentide juurde. Nominendid teada on nüüd juba mõnda aega ja natukene on ka nende teemade lahutatud, aga eks laiem arutelu alles tekkimas. Emakeelepäevani, mil need laureaadid teatavaks tehakse, on ju ka veel natukene aega. Aga kui nüüd tõepoolest keskenduda nendele luulele, proosas, esseistika-le, mis on ju ehk olnud need kõige enam arutletud ja ja debatte tekitanud valdkonnad preemiate hulgas, siis. Reeglina no võib öelda, et tänane või selle kordne nominentide nimekiri on üsna üllatustevaba. Kõik need, kes aasta jooksul väga jõuliselt silma jäid, on kaeramainitud. Luules on kõige ootamatum ja pretsedenti loov, aga see-eest väga tänuväärne ettevõtmine. Chalice'i laulutekstide nomineerimine siis muusika albumilt taevas ja perse. Võib ju vaielda selle üle, et et kas need tekstid ilma muusikata niivõrd võimsad oleksid või või kuivõrd nad on nüüd ikkagi laulud ja kuivõrd nad on luule. Ja et kas nüüd siis hakkab igal aastal olema luule pehmeta seas ka üks hea laulutekstide kirjutaja ja lausa laulja, kellel need tekstid heliplaadil ilmunud on lauludes, sest et igal aastal ilmub ju mitu head ja sisukat ja süvitsi minema tekstiga plaati. Ja võib-olla tasuks sellele teha lausa eraldi kategooria tulevikus. Aga teiselt poolt jällegi, žüriis on üks tänase päeva laulikuid tänase päeva noorema põlvkonna inimeste eestkõnelejaid ja minule valmistab küll head meelt, et ei tehta mingisugust kunstlikku vahet suhe kõrge püha kirjanduse ja sellise madala ja, ja võõramaise räppi vahel. Seegele maksab see, kelle sõnal on kaalu ja kes suudab sinna oma hinge sisse panna. See saab ka ära märgitud ja sellepärast ongi nende tsialisi laulutekstide domineerimise eest hea meel. Kas nad nüüd võidavad? Mine võta kinni, ehk see on pigem selline mähkiline kes võidab? Ega teagi, luules on need seisud üsna võrdsed, tuletame siis meelde, et kandideerivad mahia kanga, tule mu koopasse, mateeria Kivisildniku, kogu sumo ahe pilved, näolile, Andra teede, saage üle põhis koheva lõige ja siis need juba mainitud sellise laulutekstid albumilt taevas ja perse. No ma olen siin saates juba korduvalt oma sümpaatia välja öelnud, minu jaoks on eelmise aasta panin luulekogu ohe pilve kogunäoline. Kas see ka hindajate jaoks niimoodi on praegu raske öelda. Aga vähemasti hea tahe pilve nakatud sel tasandil luuletajana mähkama. Teistest. Kivisildniku puhul on Mul ikka ka see arvamus, et tegu on andeka ja tehase luuletaja aga vaatame nüüd ja ootame, kuidas auto sellele edasiste sündmuste käigule reageerib. Oleme natukene reageerinud ka natuke kiuslik küsimus tekib, et kas see koht nüüd seal nominentide hulgas on need konkreetselt selle luulekogu välja võideldud või või Kivisildniku kõva hääle välja võideldud? Noh, karta on, et kui seemnest ilma jääb Kivisildnik, siis ta kukub teisi solvama oma ja kui ta selle preemia võidab, siis räägib ta sellest, et teeme on liiga väike. Ja see külg Kivisildnik, kust on mind isiklikult teha tüüdanud ehkki tõepoolest, luuletaja on ta endiselt vaimukas ja ja tasub ehk ka siinkohal ära öelda tema jotii või i jumalikud ilmutused. Nime kandev kirjastus on just välja tulnud mitme huvitava uue raamatuga, mille hulgast mulle eriti head meelt valmistab Andreas vee ehk Andrus Laansalu esseekogumik. Väga, ja väga kauaoodatud raamat, mis sajandivahetuse kultuuriuuenduse seisukohalt on ikkagi väga kandva tähtsusega. Jotii uutest raamatutest juba järgmise kuu saates kus siis nähtavasti võime ka juba tagasi vaadata Kultuurkapitali preemiate võitjatele. Kui keegi nendest nominentidest on kõrvale jäänud, siis ehk Martin Oja luulekogu pärastlõuna-platool, aga see ilmus niivõrd aastavahetusel või juba otsapidi uues aastas et ütleb, et teda jõutud veel arvesse võtta ja samamoodi ka tegelikult Lauri Sommeri luulekogu ilmumisest räägiti juba mõne aasta lõpul, aga jäi ta siiski siia uude aastasse. Siin on nimekiri siis järgmine. Mehis Heinsaare novellikogu hendaja õnn, Andrus Kivirähki romaan, mees, kes teadis ussisõnu. Jaan Kaplinski on seesama jõgi Toomas Vindi oma mäluauguga naine ja Valentine Nõlvaku mälestused, raamat, ellujääja. Ehkki Valentine Nõlvaku puhul on tegu kõrgelise klaasi ja väga range ja isikupärase suleseadmisega naisterahvaga on ehk see elu ja siin just kõige üllatavam nomineeritud, mille puhul on see nüüd rohkem proosa, kui seda on näiteks Tõnu Õnnepalu Flandria päevik, mis kandideerib hoopiski esseistika vallas. Aga, ja jällegi võib öelda nagu eelnevas osas öeldud soliisi kohta, et et see on see proosa rahva seast. Kui ta on hästi ja kihelaslikult huvitavalt teostatud, miks teda mitte arvesse võtta, kuigi ta kuulub mälestuste kategooriasse. Sellesama Tõnu Õnnepalu teosed on kandideerinud, no nii siin kui seal ehk läheb autobiograafilised. Kaplinski on ju väga autobiograafiline. Ja nii võib tõesti öelda, et kui ei ole veel olemas omaette kategooriat mälestusteraamatute jaoks, siis tõepoolest miks mitte ta roosa harvele. Näinuksin proosa nominentide hulgas, Piret Bristoli miniatuurne kogu paralleelmehi, mis minu meelest on tema siiamaani üks õõnestunumaid proosateosed. See lühivormide žanr toob tema sellise eksistents realistliku ja ja poeemi minia tõusidest elulisusest menetlemisest küllastunud elukaemuse kuidagi paremini välja, kui romaanis on, kus ehk selliseid kunstlikke üleminekuid on teinekord natuke liiga palju või või siis just romaani kui terviku puhul hakkab see hakitus või ebamehena struktrueeritud, teenivad rohkem segama, aga, aga sellisena miniatuurse. Täna on tegu vägagi mõjusa raamatuga. Teistest jättis mulle ehk kõige sügavama mulje Ene Mihkelson oma katkuhaua kaasamas jällegi Kivirähki raamatud, mees, kes teadis ussisõnu, pean ka mina tema parimaks romaaniks siiani. Toomas Vindi kohta. Ma ei oska ma öelda, sellepärast et ta lihtsalt ei ole minu maitsejoon tegu väga huvitava kehanikuga, aga eks siin need, kes tast rohkem aru saavad, teavad otsustada. No loomulikult Mehis Heinsaar, kes taaskord avaldas vägagi vahva ja oma maailma postrueeriva novellikogu võiks küll öelda, et Heinsa on teinud kogu aeg ühte ja sedasama asja ja, ja kohati ka kirjutanud ühte ja sedasama lugu, aga aga ta oskab seda mõjusalt teha ja ja minule isiklikult meeldib see, et see mõneteism tema novellides on läinud teadlikumaks ja selline mingisuguse müütilise või imaginaarne vana atmosfääri kultiveerimine tuleb tal üha paremini välja. Loodetavasti, kuid seda suurt teemat, sest konkuja esmasiin on mitu väga võimsat romaani. Siis läheb mehi selle üht Tuglase preemiat vastu võtma. Aga, ja selle teemani meiega veel jõuame. Toomase lastekirjanduses maid ihkakski äkki ta. Laps on endale veel nii väike, et nomineeritud raamatuid ei loe ja ise olen nisu, neid ka enam ei loe ja tõlkijate koha pealt on ta nähtavasti kompetents. On inimesi, kes on lausunud, et kõik läbi lugenud aga esseistika kategooria on küll üks, mis tekitab üllatuste küsimusi, sest esseistika vallas on sedapuhku siis esile tõstetud. Vappu Vaheri mõnuga. Ahjaa, imelaps, kellest ei saanud geeniust essistlik monograafia Ahti Liivesest siis Aivar kulli monograafia, Oskar Luts, Enso Ühe aeg ja Tõnu Õnnepalu Flandria päevik, mida juba mainitud, kes ja puhtal kujul esseistika valda kuulub neist tõepoolest vist ainult Enn Soosaare aeg. Õnnepalu puhul on tegemist osalt fektsionaalse reisigis, aga vappu Vaheri aiva kulli puhul siiski kirjandusliku monograafiaga. Milles selline sundimatu jutu viis. Ehk kaugendab neid tekste, tõsi tõsiteadusest, aga ega sellepärast neid veel ilmtingimata esseed eks istlikeks nimetada ei saa, sest see on ikkagi eks ja kindel ja piiritletud john head. Nii nagu eelmisel aastal sai kurdetud selle üle, et novellis on hakkab eesti kirjandusest vaikselt välja surema siis nüüd võib tekitada küsimuse, et kus on vahvad ja võimsad esseekogud kuhu on jäänud näiteks sirbi essee kogudes ahi, mis vahepeal üsnagi Tiitsalt ilmus. Ja üleüldse meedias ilmub ju huvitavaid esseid loomingu tekkega ühes akadeemias ilmub huvitavaid esseid. Miks nad ei jõua raamatuteks siin nähtavasti, kallis lugeja. Vaata peeglisse. Kes need auhinnad saab, see selgub emakeelepäeval. Tõepoolest järgmises Spice saates jõuame antud hinnanguid teiselt poolt vaadata. Aga nüüd, Kago esitab taas pala Sänna talvelugu, siin on ka idu vigic abis ja seal on siis see Paikus Lavris. Homme Kago viimasel ajal oma elupäevi veedab. Kas toon, et temaga? Kas viil uuris ja uudista päikese tuska? Hunnikuks toad jahedaks läinud lauri kuuri. Linn käib taru, puude seemneid on pann. Sa ei, toome vahest tale. Sparti. Lähmegi siis Lauri Sommeri luulekogu juurde ka L ja N on selle üle, kuhu nimi ja päris kogu lõpuks ka selgeks, mida need tähed tähendavad. Aga selle ma jätan teile igaühele endale avastada. Laulis homme kogud on ilmunud üsnagi pikkade pauside tagant, viimatine nõidade õhnus ilmus 2004. Ja see uus kogu tüki tundub muide punasele paberile on selles mõttes nagu natukene ootamatu, huvitav, et et nii nagu ka näiteks Aare pilveron hästi palju sellist minevikku või tagasi või lapsepõlvevaatamist või. Või olnud kogemuste kinnipüüdmist, et ühelt poolt on tunda sellist suurt nukrust aja möödumise üle ja ja mõnusate ja ilmutuslike hetkedeks möödumise üle. Luulega on justkui ühelt poolt võimalik seda möödumist väänata, et püüda see möödunud hetk just siinsesse praegusesse teksti. Ja samas selle kaudu saab ka selgeks, et just tänu sellele möödumisele ongi hetk säärase tähenduse omandanud ja ja siis on ka siin teiselt poolt sellist rahulikku minnalaskmist. Aga sellist hetke tabamist või, või hetke taastamist või nagu lausuma ise ütleb, et oled näha Püha Ühisikese silmapilku luuletuse lukuaugus. Seda siin läbivalt ikka ja jälle on. Ma loen ette ühe pikema luuletuse kus minu jaoks ütled, asjad on nii ootamatult otseselt öeldud ja ja ilma suurema kommentaarita kujunduseks tegemata, aga kellelegi teisele võivad nad olla nähtavasti ka midagi eksootilist. Siit nõlva juurest praegu valitseb põdrakanep. Jooksid 100 väga põnevat mängu häda. Luuekas kolme pajuga küngas maal, kõrge vaatluspunkte mise otsas, vendamine, kivimust, teod ojade juures, rota kurvid, krossikal kelgumäe, puhine, jõnksud, automudelite võidu kimamised liivast Jalka drifaa viitekas viibe sõjamängija hulkumine majade vahele, keldrites mõisa talli varemetel ja põhupallide Heigis turba kohudes. Sool on meil paguni vanas Uibu aias, kus pajuvits otsa torgatud õunu viskasime kaugele. Mõni neist jäigi õhku seisma ja vaatas, kuidas kohanes aed kerkis haigla. Turvast ahnitsenud ekskavaatorid kadusid järve õnneks ei tulnud. Astus aeglaselt üle põllu. Kuidas peituselised läksid edutama teistele Mandritele, kuidas kogemused vinnutasid mängust eemale. Kivi kuningate poiss, kes te, kes kummitirtsude kehasida Meeli. Õun aegus õhedaks kuu ja päike sõita kordamööda ampsates Eha jäid vahel külla, tuleb lõhn ja sõnad, mis sadasid siia paberile. See on õigupoolest Meie ühiseid kauge tänava õua ja ja sealt praeguse Viljandi haigla poole laiuva. Ja selle mängude kirjeldus. Et minule tuli see kõik vägagi tuttav ette. Et selliseid lapsepõlvemomente on, on siin päris rohkesti veel, aga aga on ka näiteks väga isiklikke usukogemusi või usulise tundmisi, mis praegusel ajal on ju ka omamoodi julgustükk. Üks Eesti ahvasele muutunud usu suhtes skeptiliseks ja eks olen ma siin agnostik isegi, aga, aga samas nii sügavalt ja siiralt eneses üha tuntud suhe kristlusega on vaikne ja ja paneb mõtlema ka ise nende asjade üle. Ja ehk kõige üllatuslikum või samas ka kõige muhedam osa sellest raamatust on viimane tsükkel, kus on mitmeid küla elulisi luuletusi. Ja tõepoolest, see homme on väga vahva külainimeste ja kilotempo ja väikeste külarõõmude taba ajaks näiteks Lavkasteks ekseemi sümpaatne luuletuse. Võib-olla tõepoolest, see on siiamaani Lauri Sommeri kõige mitmekülgsem kogu kõige omanäolisem kogu ja mis minul tema kui endast vanema inimese kohta öelda, aga ka väga tähelepanu väärset täiskasvanud kogu või küpse mehe kogu. Nähtavasti üks selle aasta mõnusamaid luuleelamus juba ette, nähtavasti neid raamatuid, mida ma ikka ja jälle kätte võtta, on. Ühelt poolt muidugi selle jutu, et et nii palju tuttavat tuleb ette sellest Viljandi kandi lapsepõlvest või, või kasid tartu momentidest. Aga teiselt poolt lihtsalt sellepärast, et et Lauri, Sommeri ruumiline ja kulgemisel põhinev ja selliseid maastikul hulkumise hetki teksti osavalt ümberpanev luuleviis on mulle kogu aeg meeldinud. Ja siit lounge'i soomlasi raamatu ühest Kaaellja Enn, näeme veel ühe kogu vala juurde, see on siis Taivo minek, jällegi osaleb siin ka idu vigi. Aga? Ma. Ta iga tark. Olla. Kee. Kui. Nüüd siis Tammsaare muuseumi poolt välja antud raamatute juurde. Üks nendest on konverentsikogumik, tõde ja õiguskirjandus, mis kunagi valmis ei saa. Tegu on siis tõe ja õiguse esimese köite esmailmumise 80.-le aastapäevale pühendatud konverentsi ettekannetega mis said toimuma juba kaheksandal detsembril 1000 või 2006. Ilmus raamat üsna hiljaaegu ja siin on mitmeid kirjandusteoreetilisi arutelusid. Esile tõusevad, et aga ka Maarja Vaino ja Paavo Matsin sellised kütoloogilised vaid saladusi otsivad lähenemiseta homsa ühele. Vägazempaatsena tõuseb siit esile Jaanus rohumaa lugu Tammsaare lavastamises suveteatris ja paralleelselt sellega siis oma vanaisast kelle kaudu ta siis leidis selle tekstiga uue kontakti. Ja minu jaoks selle raamatu absoluutne tipp on viimane lugu. Toomas haugi, Tuglas ja Tammsaare. Toomas Haug on kõvad hoiame tõotusest ja loomingu esseedest tuntud kui kui selline tõepoolest Johannes Est, kes alustab mõne väga intrigeeriva ja ootamatu ideepüstitusega aga siis edasise teksti jooksul Tõnumaa erudeeritusele ja lugemusele mängib sellega välja. Ja mitte ainult, et mängib väljuvaid, toob ootamatuid momente jätkuvalt sisse ja poenteerib tekstis mitu kohta oma teesi. Ja see tekst algab siis tõdemusega, et Tammsaare juurde kuulub koer. Tuglasel on aga kohviga viide on siin siis Tuglas novellile, Popi jahu, mis Tammsaarele tulla, see loomingust ka kõige rohkem meeldis. Ja ega ma ei hakkagi seda vahvatesseedee räha jutustama ega neid vahe Buante ja ja lõpuhetke. Mis. Noh, mis me siin keerutama, et minu jaoks on see toomas haugi SEE, tegelikult üks kõige õigustatum maid kandidaate Tuglase novelliauhinnale, sest et tegu on tõepoolest ka väga hästi kirjutatud lühijutuga, kus pinge kogu aeg kasvab ja ootamatuid momente üha juurde tuleb. Vaevalt, et need žürii nii kaugele läheb, ehkki Onjuesseistlikud tekstid saanud ka vahem preemiaid meenutagem tooge päha liiblanud liiblandi. Aga eks näis, igatahes, kui enne sai mainitud seda, et SEE Jon hakkab justkui nagu vaikselt kohtuma või või ei ole Kultuurkapitali SEE preemiale esitada selliseid häid kandidaate, siis samas jällegi Toomas Haug, kes on selle esseistika preemiaga võitnud. Omad hoiame, tõotas, aga nüüd näitab jälle seda, et tegelikult on väga sädelevaid esseist Eestis olemas ja mõni neist on vaata et ilukirjanduslikult põnevam kui kui suure saju ilukirjandust ongi? Igatahes siis nii seda Tomas haugi ettekannet või esseed kui ka mitmeid teisi saab lugeda sellest Tammsaare muuseumi kogumikust tõde ja õigus, kihendus, mis kunagi valmis ei saa. Ja. Teine kogumik on teistmoodi Tammsaare. See on juba käesoleva aastanumbriga, ehkki see konkus, mille tõid see kogumik kätkeb nimelt Toomse teemaliste koomiksite konkurss toimus ka juba 2007. aastal 2007. aasta esimesel poolel lausa ja jällegi, nii nagu ka too artiklikogumik võiks huvi pakkuda abiturientidel, kes lõpu kehandustan kihutamas või lõpu kihendita kihutamas ja mõtlevad sellele, kuidas Tammsaarele mingisugust uut ja huvitavat vaatenurka leida. Nii kase koomiksikogumik ehkisin ehiti teksti sisaldugi on üheks võimaluseks näha sõna otseses mõttes Tammsaare loomingut. Ootamatute nurkade alt ja koomiksitegijatele olid selles ettevõtmises antud üsnagi vabad käed. Võimalused jätta mitmeid liine tekstidest välja, keskenduda põhilisele, keskenduda sellele, mis pildiliselt ja ka sõnaliselt on kõige märgilisem. Ja kas või juba see on huvitav ka kõige lihtsamate selliste lapselikumate koomiksite vahel, mida siin on üsnagi palju. Selliseid kooli koolilapsega katsetusi on siin omajagu. Aga samas muidugi. Esikohal töö Joonas Sildre, kuningal on külm, tõesti midagi, midagi üsna vapustavat. Muidugi võib siis öelda, et kui ei ole seda näidendit lugenud või näinud või kui ei oleks siin, seda väikestan Atatsiooni, selle koomiksi kõrval võiks olla mõneti raske aru saada sellega, et sellest, et et mida see siis endast kujutab, teiselt poolt on see ikkagi niivõrd vahvalt graafiliselt üles ehitatud ja ja kusjuures sellises laadis, et võiksid välja antud olla ka plakatiga. Et jällegi tuleb tõdeda, et et see on üks suur kasutamata võimalus eesti kirjanduse populariseerimiseks ja selliseid koomiksikonkursse võiks teha ju mitte ainult Tammsaare, vaid ka minu meelest tõesti Tuglase või, või kasvõi allveeUnderi luuletuste peale. Tõesti omamoodi visuaalne poeesia son väga ehk ja ja tehane märgiline mõtlemine oma parimatel hetkedel. Ja kui Joonas Sildre esindab siin tõesti sellist mähkilise ja visuaalse mõtlemise kõrgpilotaaži, siis samas jällegi on ka väga sümpaatsed Elina Sildre koomiksid vees on sellised hästi klassikalised. Lihtsalt tavamõttes koomiksid jutumullidega ja selliste natuke kahikeeritud tegelaste nägudega. See on siis lühijutud koolis ja, ja ema süda saanud koomiksi võhmi. Teised tööd on rohkem, kas siis sellised Nalja peal väljas või siis impressionistliku kunsti töödes asjad pigem. Aga ikkagi näitavad seda, kuidas visuaalsed mõtlejad loevad Kesendust, kuidas nad kihandusega suhestuvad, kuidas nad toovad sealt välja ehk hoopis teistsuguseid momente, kui kirjandusteadlased sealt leiavad. Just sellepärast on see koomiksikogumik teistmoodi, Tammsaare kindlasti huvitav ka kirjandusteadlastele. Filmi tõlgendustega Tammsaarest on meil ju nagu on, on väga õnnestunud filme nagu põrgupõhja uus vanapagan ja samas jällegi tõe ja õiguse teleseriaali yks tegemine segastel üleminekuaegadel jäigi täpselt sinna, kuhu ta jäi. Mõni mees sai selle võrra avanssidest rikkamaks, aga tulemust, nagu me teame, siis lõppkokkuvõttes ikkagi ei tulnud sellest. Indrek kuste kahinest on film kuuldavasti plaanis, nii et ehk jõuab seda Tammsaaret ka rohkem filmilinale. Aga tahaks ikkagi loota, et ka selliseid koomiksiprojekte on veel ja tuletan meelde, et on ju olemas meil ka Vilde muuseum ja kõik sellised asutused nõuavad nähtavasti sellist ärksate noort juhti nagu projekti juhtinud nagu Maarja Vaino on tegutsemas seal Tammsaare muuseumi juures, et võtta selliseid ootamatuid projekte üles. Enne lõppu sõnu esimese sammu teemadel siis veel üks väike miniatuurne Kagolt, sedapuhku on siis tegu maak seene kingitud teemaga. Eks otsapidi ei ole need koomiksid sellise kujuteldava maak seene pakutud nägemused. Tahaksin siis veel meelde tuletada tänases saates kirjandus stipendiumi esimene samm, mida annab välja kirjandusfestival Prima Vista. Esimene samm on siis mõeldud nendele debüüt autoritele, kes oma esimese tekstiga tulid 2007. aastal välja mõnes perioodikaväljaandes, olgu siis ajalehes või ajakirjas. Ja neid kandideerijaid ootame siis oma tekstidega kehanduse seltsi Vanemuise 19 ehk siis Tartu Kirjanduse majja. Enne esimest aprilli ehk siis märtsikuu jooksul palun siis oma kontaktandmeid ja koopiat tollest Perioodika ilmunud debüüttekstist eelmisel aastal ilmunud tekstist siis tuua kirjanduse seltsi ja lootma, et festivali korraldajatest ja ka eelmise aasta laureaadid disA ühest koosnev žürii langetab hinnangu teie kasuks ja loomulikult on see ka üleskutse kõigile perioodikaväljaannete toimetajatele, sellepärast et et praegu on see auhind ehk veel selline väike, olgu see kus aga kuidas saab iga-aastane traditsioon ja kui ta hakkab kasvama, siis loodetavasti tast saab ka selline ajakirjanduse kehandus sõbraliku, selle tähelepanu juhtija, rääkimata siis sellest, et et sedakaudu saab teada, milline eesti kehandus ajakiri suudab kõige paremini tabada uusi talente. Esimesele samm saab siis kätte, on antud selleaastasel Primo Ristol kaheksandast kuni 11. maini Tartus ja siis toimub ka pärnupäev. Aega selleni on rohkem kui teiste kehandas auhindu, seni, mis valdavalt saavad kõik märtsis välja kuulutatud. Aga loodan, et arutelu tuleb ka sel teemal kirjandushuviliste hulgas, et kes need eelmise aasta jooksul debüteerinud huvitavamaid autojuhid on? Jaa. Sellega lõpetangi see koht, see veebruarikuu spiikri saate kabinettidega esinejaid jaganud seekord tegema sellepärast et Kivisildnik on tolle teema, et eesti kirjanikele miskipärast seekord riiklikke kõrgeid autasusid ei avanud, juba läbi võtnud. Aga jätan lõpetama veel ühe kogu ühe helis, suva nuka tuuled. Soovin teile nagu ikka head kihutamist, head lugemist ja head tervise ja tihedusega kevadele vastu minekut. Mina kohtun teiega taas kuu aja pärast, märtsi lõpus ja siit tuleb siis Kago hoopiski hilissuveteemalise laupäeva hilissuve nukrad tuuled. Soome ka tuule saadama. Kame. Suvetuure. Üks vaikus, sõnatus. Abrasiiv. Kooli ei keela. Ega olnud? Soome ka tuule saada hingame. Ei suvel. Tuule paikneval hõbedased. Vaikus. Abruzzi. Koolivaiku. Ei olnud üldse.