Vinni peegel. Tere taas kõigile filmihuvilistele. Meie tänasest päeva teises saates on jututeemaks uus Eesti mängufilm ja meie saatekülaliseks on Piret tibachins, kes on väga suure kogemusega produtsenti ja kelle filmivõtted just praegusel hetkel veel käivad. Ja Me räägimegi sellel teemal, kuidas teha ühte mängufilmi, kuidas jõuda ühe mängufilmi, kuidas viia läbivõtteid ja millega siis kõik see lõpuks räägib ja millal film ekraanile jõuab. Tere Piret. Tere päevast. No ma vaatasin enne siia tulekut, kuigi ma teadsin juba pikki aastaid sinodzeeveedia vada sinu noorele, mis on sinu CV küll selline, et sa võiksid juba vist panna tõesti nagu raamaturiiulis ja öelda, et sa oled juba oma elutöö teinud, et sest tegelikult ju filmiprodutsendina ja filmi juures oled sa juba juba Tallinnfilmiaegadest. Sa oled üks väheseid tegijaid eesti filmis, kes on lõpetanud ka erialase hariduse Moskvas kikkis, ühes maailma parimas filmikoolis ja see, ütleme selline karjäär väär on sul küll väga aukartust äratav ja väga pikaajaline, et kas see aitab teha mängufilmi lihtsamini, kui praegusel hetkel käivad uue Eesti mängufilmi kiide killer filmivõtted, mille produtsendiks. Et kuidas sa tunned, et, et kas kõik see pikaajaline kogemus teeb selle filmi tegemise. Lihtsamaks teeb küll ja mis lihtsamaks teeb, on see, et ise oled maha rahunenud. Et ja enam nii kohutavalt tõmblema närveerima ja suudad tunduvalt lihtsamini tunduvalt kainemalt olukorda hinnata. Ja lahendada olukorra, kus probleem näiteks tekib. Et see kindlasti aitab kaasa, ma ise arvan, muidugi, kata iga aitab kaasa, et mida vanemaks saad, seda kainemalt sa maailma hindad. Ta, aga igal juhul kogemus tuleb kasuks. Sellepärast. Et tegelikult Eestis ju nii palju kogemust ei ole, selles mõttes iseseisvas Eestis räägime dokumentaalfilmist, siis dokumentaalfilme ikka ka rasketel aegadel nii-öelda musta 10 aasta jooksul on tehtud selleks, et ellu jääda, filmi eelarved on, ütleme, dokumentaalfilmile on tunduvalt väiksemad ja on ikkagi olnud võimalus sellise väikese grupiga teha, aga mängufilmil oli tõesti periood, kus, kus praktiliselt ühtegi filmi meil ekraanil ei olnud ja nüüd need viimased võib-olla viis aastat sellised erandlikud, aga samas me ikkagi teeme filme põlve otsas, neid tegijaid, neid gruppe on väga vähe. Ja ka sellepärast, et see rahastamine on olnud ikkagi ka nadi, ütleme niimoodi ja ahtakene, et siis inimesed tegelikult ei saa ühelt filmilt teisele minna, pead endale siiski teenima elatist mingite muude ametitega vahetevahel või siis tegema ka midagi muude, ütleme reklaamfilme samas minema dokumentaalfilm peale üle ja siis jälle, kui mängufilmi ettevalmistus hakkab, et sinna projekti peale üle hüpata. Ja selline teatud hektilisus muidugi ei anna kaugeltki tööstuse mõõtu välja. Aga samas jällegi ütleme vaatamata sellele, et tegemist on erinevate žanrite, ka on tootmine siiski Suhteliselt ühesugune, et projekt valmistatakse ette, tehakse eelarved, pannakse grupp kokku ja siis hoi võtteplatsile. No ma ei tea, mulle tundub, et see olukord on tegelikult viimasel ajal muutunud, et ma pigem ütleks, et ütleme, režissööride me ei saagi režissöörilt eeldada, ta teeks mitu filmi ühel aastal, eks ju kindlasti paremad neist teevad ka reklaamfilme ja võib-olla mõni ihaleb ka mõne dokumentaalfilmi järele. Kogu see tehniline personal mulle tundub, et juba töötanud sest mängufilme, vastus tehakse viis, kuus tükki, ühe võtteperioodi pikkus on ligi kaks kuud. Siis me saamegi juba aastakese kokku, eks ju. Ja hea, vaat grupi kokku saada see probleem tegelikult lahenenud ei ole. Me oleme siin aastaid rääkinud, et Eestis on poolteist head filmigrupi ja nii see tegelikult on siiamaani et teatud nimetatud valdkonnad ei ole meil üldse kaetud, näiteks režissööri esimene assistent ja hea režissööri teine assistent ja ja nüüd selle kiide Killeri peal on meil Saksamaalt esimene teine astend ja no lihtsalt on lust töötada, sest inimesed valdavad oma ametit väga hästi. Rahalises probleemis õigus, sest me ju kõik teame, missugune inflatsioon, eks ju toimub ja ja viimase kolme aastaga on ikka hinnad ja palgad niiviisi tõusnud, et tegelikult kui sa eel arvestad filmi pool aastat või aasta isegi varem ära, no seda enam ei lange tegelikult kulud ja eelarvet kokku. Et kui Eesti filmi siiamaani toetatakse kuue miljoniga maksimaalselt, siis minu meelest on, see on juba 10 aastat on see kuus miljonit olnud peaaegu ja seetõttu ei olegi võimalik, kui sa tahad midagi suuremalt ette võtta, siis no fakt on see, et seda sa üksi eesti rahadega ära ei tee. Et see niisugune Euroopa koostööd tootmises skeem on täiesti hädavajalik. Tegelikult on meie tänase saate teema ei olegi niivõrd otseselt ühe mängufilmi keskne, vaid et et me annamegi teile head kuulajad, võib-olla võimaluse natukene oleneda sellest, kuidas üks film sünnib ja missuguses taustsüsteemis Eestis, sellepärast et kui me võrdleme ja filmivaldkonda kui kultuurivaldkonda teiste valdkondadega, siis võib näiteks tuua sellise näite. Kogu Eesti filmiriigipoolne toetus on olnud kogu aeg, ma võrdlen seda näiteks teatriga Vanemuine, väiksem kui ainuüksi ühe teatritoetus. Et need olud on, on siiski noh, ütleme ahtakesed ja tegelikult on see konkurents hoopis tugevam, sellepärast et Eesti filmi alati võrreldakse maailma absoluutsete tippfilmidega mis jooksevad ekraanidel sellepärast, et ütleme, selline tüüpiline Euroopa keskmine film iial ei jõuagi Eestisse, ta jääb oma maa rahvusliku filmituru raamidesse ja teine võrdlusmomente muidugi Ameerika filmid, eks ole, mis on tehtud suurstuudiotes. Ja seetõttu me oleme veidi ebavõrdses situatsioonis minu meelest võrreldes eesti teatriga, kus ma arvan, et väga paljudel eesti teatrikülastajatele head aimugi, missugune tead, tritase väljaspool Eestit. Ja siis, kui teatriaastapäeval, mis just hiljuti oli otseülekandes, teatab Reino ja et Eesti näitlejate tase on nagu maailma absoluutne tipp ja mille üle meil on kõigil väga hea meel vaidlema siis siis paraku puudub nagu võrdlusmoment ja meie oleme jällegi omaette kimbatuses, sellepärast et kui meie tahame saada ühte näitlejat Eesti filmi, siis ütleme, on meie jaoks see maastik väga ahtakene, valikud on väga kitsad ja, ja tihtipeale on tegemist tõesti teatri näitlejatega, mitte filminäitlejatega. Kes tegelikult sellises suures plaanis või keskTaanis tavaliselt ei oska töötada. Ja ütleme, need võrdlusmomendid või ütleme, need maastikud, kus me tegelikult opereerime, ütleme, erinevate kultuurivaldkondade vahel on siiski väga suurte vahedega, et mitte, et me tahaks Piretiga siin krokodillipisaraid valada, teie ees, armsad kuulajad, aga lihtsalt võib-olla veidi valgustada neid tagamaid, mille samamoodi sünnib üks uus Eesti mängufilm, et kui me räägiksime nüüd kiide Killerisse, sinu viimane mängufilm, mida sa oled ette valmistanud ja see, see protsess on vist päris pikaajaline, kui vana see film nii-öelda on? Nagu seda stsenaariumit ikka kirjutatakse, neid tehakse ju lugematu hulk versioone niikaua kuni film lõpuks monteeritud on, eksju aga neid versioone hoone on nakatunud kirjutama juba ligi kümmekond aastat tagasi, aga aktiivselt ette valmistatud, arendatud on seda filmi kuskil kolm aastat. Ja see puudutab nii kaastootjate otsimist kui noh, üleüldse selle rahastamisskeemi kokkupanemist iis taotluste kirjutamist, siis ootamisi, äraütlemisi, jõusi, proovidmisi, et eelarve ei ole väike, eks ju. Sa ei saa enne käiku minna, kui sul põhimõtteliselt krooni pealt raha koos on. Ja see on üsna närvesööv ja aeganõudev ettevõtmine, sest ise, sest tegelikult produtsendi nagu sa mõtled, et kui sa usud oma režissööri usud oma lugu ja sa oled rahaga kokku saanud ja grupi ka hea grupi kokku saanud, siis tegelikult võid rahulikult kaks sammu tahapoole astuda ja lasta inimestel tegutseda. Ja sekkuda ainult siis, kui tekib, kui tekib vajadus produtsendi sekkumiseks. Et see periood on tegelikult tore aeg produtsendile, sellepärast et eriti rabeleda ei ole vaja. Töö käib, saad juba materjali vaadata seal platsi peal vaid lihtsalt istuda jalg üle põlve ja monitorist jälgida, mida filmitakse, et see on niisugune mõnus mõnus aeg, et kui seal läbi saab, siis hakkab jälle omaette ooper peale. Kui ma pöörduksin tagasi veel stsenaariumi poole, siis võib-olla mõne sõnaga sa räägiksid, millest film kiide killer räägib. See on niisugune ühes küljes koomiline teisest küljest traagiline lugu pikitud põnevate momentidega ja sõnas niisuguse hilispuberteedi tikupoisi suureks kasvamise lugu ja sõpruse lugu. Seal on kindlasti omal kohal ka niisugused kultuurikonfliktid ja arusaamatused. Ja lõppkokkuvõttes jõutakse järeldusele. Inimesed on ikkagi inimesed, eks ju. Kohtuvad 16 aastane poiss Tom, eesti poiss. Jätzeetseen Artur. Vastavalt asjaoludele neist saavad niisugused rändurid või põgenejad, eks ju. Ja selle põgenemise jooksul nad ka õpivad teineteist tundma. Poiss, kes arvab, et elu on nagu filmis, saab aru, et elu ei ole filmis ja Artur, kelle selja taga on traagilised katsumused, traagiline elusa, ka teatud kergendus siis sellisest kergest noorest isikust, eks ju. See ei ole sotsiaalne draama seal, nii neid küsimusi lahendada on ikka niisugune inimese draama. Mainstreami momentidega. Narva ja niisugune tore hea film vaadata. Seikluslik seikluslikkus tan k. Paari plahvatusega ja kuskil Eesti Päevalehes, kui ma ei eksi, oli üks üks uudis või pilt ka selle kohta, kuidas teil Viru keskuses toimus kõva plahvatus ja, ja üks kuju oli aknast välja lendavas, vähemasti foto oli niimoodi tehtud, et, et see oli siis ilmselt kaskadööri poolt sooritatud mingi võimas hüpe ja. Plahvatusi päris Viru keskuses meil vajaduste, kuigi armas Viru keskus andis selleks isegi loa. Aga siis meie eriasseti mehed ütlesid, et nii kaugele ei ole vaja minna, et nad suudavad need pildid kokku panna. Viru keskuses meil oli küll suur võtta ja, ja siis me olime veel sadamas nendes klaaskoridorides, mis viivad laeva, seal olid meil ka niuksed paugutamist tagaajamistega, et rasked võtted toimuvad põhiliselt Tallinnas, põhiliselt Tallinnas ja kaks päeva filmime Hamburgis ka, aga muidu Tallinnas, Paldiskis, no siin Tallinna ümbruses, kui pikseveteperiood üldse kokku on. Võtteri periood on kokku poolteist kuud ja me oleme muidugi jube palju võidelnud ilmaga, sest me teeme kevadist filmi ja ilmad läksid külmaks ja siis veel kõige tipuks 100. rekordiline hulk lund veel kahe päevaga. Õnneks muidugi läks nii soojaks, et see sulas kiiresti ära ka. Aga me oleme küll üritanud ilma ilma lumest puhtaks pesta ja labidad ja veekahuritega ja millegi teisega. See meenutab mulle kangesti juba Vene sõjaväge, kui tuleb kindral külastama, siis värvitakse kõik lehed roheliseks. Kord oleks majas, aga ilmselt see nii ongi, ega teha pole midagi, sest ega seda ju võtteperioodi väga kerge ei ole pikemaks venitada. Kõikidega lepingud, järgmise tööd on tulemas. Üks võttepäev maksab vähemalt 300000 krooni. Ja seda ei saagi pikemaks venitada, sest ja seetõttu see nõuab suurt nutikust, et sa saad selle kalendri jälle uuesti ümber teha, sest üks päev muudab ju tervet järgnevat perioodi. Arvestades sellega, et me oleme õnnelikud selle üle, et meil on kaks peategelast ainult meie päralt erandlik, mis on täiesti erandlik, et no ütleme, nooruk noorukiks, eks ju, ta ei ole teatris kinni, me lihtsalt võtame ta koolist ära, eks ju. Aga peategelane Mehmed kurtulus, kes mängib Arturi, tema on professionaalne filminäitleja ja tema tuli siia meil veebruari lõpus ja meiega silmi lõpuni pühendunud ainult sellele filmile. Aga meil on ju ka eesti näitlejad ja neil on proovid ja neil on etendused. Ja see praktiliselt kõrgem matemaatikat uuesti see võte plaan paika panna just Eesti näitlejate pärast. Kuivõrd nüüd see võtteperiood hakkab lõpule saama, siis võib ju öelda tegelikult, et Eesti filmid on nagu õnnelikud olnud, mõnes mõttes ei ole olnud veel niivõrd palju kataglism ettevõtted, kas jäävad üldse ära, võtke, katkestatakse või ka traagilisi juhtumeid tegelikult kui näitlejad lahkuvad, võtteplatsid teispoolsusesse nii-öelda, et selles mõttes, kuigi me teeme vähe filme, on vähemasti võte perioodid siiamaani küll õnnestunud vist seetõttu, et kõik inimesed, kes lõpuks võtteplatsile pääsevad, on nii suure õnnega koos ja teevad seda kõike nii suure entusiasmiga. Et ka need ületunnid, mis seal kipuvad tulema, neelatakse nagu olla. Kuidas sa võrdleksid, ütleme, võttegrupi ja ütleme välismaiste võttegruppidega, sest tegelikult sul on ju olnud hea võimalus tööd, seda ka väga paljude selliste projektide peal, mis on tulnud Eestisse filmivõtted, et kuivõrd see ja hinda, et neid erinevaid töökultuure või on, on seal nii suur vahe enam. Tegelikult sul on ju olemas ka Tallinnfilmiaegne kogemus, kus oli tegemist professionaalse suurstuudioga ja, ja seesama filmitootmise mudel, mis tegelikult eksisteerib praegu näiteks suurtel territooriumitel Prantsusmaal, Saksamaal ja ka Ameerikas, et kuivõrd Neid omavahel erinevad ja, ja missugused on tegelikult need plussid ja miinused. Erinevus on küll ja erinevus on tegelikult ikkagi suhtumises töösse sest meil ei ole inimestel konkurentsi. Kui me siin räägime, täda vaevused poolteist gruppi kokku, siis konkurents tegelikult puudub. Mis ei pea paika suuremate filmimaade puhul, eks ju. Et inimesed on nõus, näiteks saksa filmitegija on nõus tulema väiksema palgaga, aga minimaalse palgaga filmi peale tööle, kui see lugu talle meeldib, talle korda läheb ja, ja ta võib-olla arvab, et tulevikus tal on uhke seda omast CVsse panna. Muidugi nad teevad rohkem ja nad on teinud läbi sellise õige kadalipu, et nad on hakanud filmigrupis tööle väiksemate ametite pead nagu jooksupoiss kellelegi kolmas assistent või 69. assistent ja tasapisi liikunud tundma õppides seda keemiat, mis seal võte grupis toimub, eksju nähes kõrvalt teisi töötamas teisi meistrit töötamas, siis liikunud ülespoole oma ametiredelil. Ja seetõttu, kui näiteks ikkagi võtame kas või sellesama režissööri esimese assistendi, et no Ta on nii, meie Roberta on nii erakordne mootor ja ta on nii kena ja viisakas inimene, sealjuures ta energia lõppema. Ta pöördub inimeste poole väga toredasti, ta suur suure silmatorkav meesterahvas ka veel kõigele lisaks. Et ilma temata oleks see energia täiesti teistsugune, absoluutselt teistsugune. Eestlastele on omane ka niisugune teatud tõenäoliselt seal rahvuse omapära, niisugune teatud uimasus. Ma ei oska seda teisiti nimetada kui uimasuseks. Et kõik toimetavad ja kõik teevad, aga noh, meie tunneme 11, eksju, teame, missugused inimesed seal selle näo taga on, eks ju. Aga kui sa ei tunne inimesi, sa ei saa aru, kas ta sai aru õieti? Teeb ta midagi, ei hakata kohe tegema, heinad õieti reageeri, kuigi kõik toimuv kõik lõppude lõpuks toimub niisugune ja selline rahvuse eripära on olemas, energiad on ikka erinevused, on jah. Aga kuivõrd sa igatsed Tallinnfilmi aegu või seda ütleme, töökorraldust taga, et sa töötasid Leida laiusega varastatud kohtumise siis oli keskija rõõmud isegi selline kõigile tuntud suurepärane romantiline draama, kui nii võiks öelda, et kuivõrd selles süsteemis oli turvaline ja, ja huvitav töötada või kuidas sa tunned, et või, või praeguses iseseisvuse suurim riskiaste Parem Tallinn siin kuigi ja siis ma mäletan, et meil umbes kaks välismaalast käisid ka seal Tallinnfilmis läbi lihtsalt vaatamas. Nad ütlesid meile, et me oleme nii õnnelikud, et raha lihtsalt tuleb kuskilt ja tehke järjest filme, et sellepärast, et ei kujuta ette, kui raske on kapitalistlik filmi tegemine. Noh, meil oli seal omad probleemid, May, igatsen neid aegu taga. Muidugi see oli turvaline, sellepärast et riigieelarvest eraldati raha, otsustati, et need filmid lähevad käiku ja lihtsalt liikusid ühe filmi pealt teise filmi peale. Aastas võisid kaks filmi teha, kui tahtsid. Aga ma hindan hirmsasti seda, seda tänast vabadust, et ma olen nüüd olnud juba 95.-st aastast üks firmaomanikest all silmi omanikes ka vahel ning kutsutud, et tule, tee tööd selle inimese jaoks selles firmas. Ja ma ei ole seda enam võimeline tegema. Et sa iseenda peremeheks olemine on raske, aga kui sa sellega ära harjud, siis teise alla tööle enam ei suuda minna absoluutselt ei suuda. Distsipliin muidugi, enesedistsipliin on vajalik ja saab olema erakordselt kõrge, tegelikult kõrgem kui teistel, kellega sa töötad, ainult sina viid seda asja ju tegelikult edasi. Aga see vabadus on fantastiline, sest ühel hetkel võid sa ka öelda, et nüüd ma enam ei tee. Või nüüd ma puhkan, kui finantsiliselt võimalik olnud näiteks pool aastat. Üldjuhul üldjuhul see isegi ei ole võimalik, sest kohe veab minema järgmise projekti arendusega edasi, sest muidu on ju tegelikult nii, et oled kaks-kolm aastat ilma leivata, sest lihtsalt mängufilmide ettevalmistus võtab nii kaua aega. Kõige keerulisem ongi, ma arvan, täiesti Eesti töö juures see et sa pead tegelema mitme asjaga korraga. Mõni inimene teeb seda väga hästi. Teised jälle ei tee mind näiteks häirib see, et mul on neli-viis filmi erinevates etappides ja ma ei suuda samaaegselt Neid asju ajada, et ma pean siis oma päeva ära jagama, et üheksast 12-ni selle filmiga ja siis 12-st mage, mis kellani siis seal teise filmiga. Aga see on paratamatus, sul on õigus, et neil ei ole võimalik sel kuldne aeg, ma ei tea, millal saabub videolt muidugi sellepärast, et meil elab nii vähe rahvast Eestis. Et meie kinovaatajad ei, ükskõik kui palju ikka kinno tuleb, nad ikkagi ei garanteeri sulle siukest pikemaajalist puhkust. Seda küll sellepärast, et kui me arutleme, et normaalne oleks Eestis kuskil viis, kuus mängufilmiekraanil näha seal sellised kodumaised mängufilmid siis tegelikult sellise mudeli puhul peaks ainult üks firma tootma need viis, kuus mängufilmi ja siis on tõesti arendusosakonda tootmisosakond, turundusosakond. Aga seda tõesti meil ei juhtu ja tegelikult ei ole juhtunud ka näiteks. Põhjamaades jah, seal on sellised suured konglomeraadi küll olemas nagu Nordisk või kes on täiesti toodavad ka teleprogramme ja need on tõesti väga suured noh, nii-öelda Pablishinchausis ehk siis seal toimuvad väga erinevad tegevused, aga üldjuhul on seesamasugused väikesed iseseisvad tootjad olema Euroopas samamoodi tegelikult et, et see on väga iseloomulik. Aga kuivõrd nüüd me rääkisime ennist ka filmide rahastamise eest ja kui me räägime Eestist, siis Eestis rahastatakse filme erinevatest fondidest, on olemas Eesti filmi sihtasutus, kui põhitoetaja ja, ja nemad on maksimaalselt mängufilmi tootmiseks raha ka siis arendamiseks, stsenaariumi kirjutamiseks kõik kokku praegusel hetkel 6,5 miljonit krooni siis on võimalik saada toetust ka kultuurkapitalist ja veidi ka kultuuriministeeriumist, juhul kui on tegemist koos filmidega. Nii et ütleme, mängufilmide eelarved on ju tegelikult tõusnud väga suurelt, ütleme kui me räägime aastast 2003 kuni 2006, isegi siis mängufilmide eelarveid tollel ajal me rääkisime, olid kuskil 90 miljoni ümber ja, ja praeguseks hetkeks tegelikult need mängufilmide eelarved on kahekordistunud. Samas need summad või need toetused Eestis on samasugused, mis tõesti selleni, et me peame vaatama raha mujalt, et kuidas oleks võimalik üldse see film ära teha. Ja siis tekivad igasugused erinevad dilemmad. Et ühest küljest, kui me tahaksime arendada eesti mängufilmi, siis keel, pagan, on huvi raha panna eesti mängufilmi tahaks ma teada. Ütle piletit, kuna seal on sul võimalik olnud meelitada raha oma projektidesse, sest mängufilm Ruudi väga populaarne lastefilm, mis jooksis meie ekraanidele aastal 2006 ja, ja samuti võitis festivalidel auhindu, oli koostööfilm soomlastega sakslastele, sakslastega ja nüüd taas tegelikult kiide kyll. Et sul on lausa kolm kaastootjad, soomlased, sakslased ja, ja ka iirlased ja kuidas sa siis maha müüsid sellise eesti filmi neile? Ma ei tea, see on me ju kõik, käime produtsendid filmiturgudel, eks ju, ja kui ma aastaid tagasi sinna esimest korda läksime turgudel, sa kohtud inimestega teed lobitööd, kõnnid ühelt vastuvõtult teisele vastuvõtule, tegelikult võib-olla sellest kõigest on kasu suhteliselt vähe. Ometigi nendel turgudel tekivad kontaktid, et mul ei ole enam vaja ühelt vastuvõtult teisele käia, öelda. Halloo, ma olen siin, jätke mu nägu meelde, et ma arvan, et kõikidel produtsendidel, kes juba rahvusvaheliselt asju ajavad et neil on tekkinud niisugune oma suhtevõrgustik. Et iga järgmine kaastootja tuleb sul ikkagi kuidagi tuttavate, tean üks võrgustiku kaudu. Et ma toon näiteks ühe toreda näite. Ruudi kaasprodutsent Saksamaalt, kompanii oli Schmitz katsesilm kollektiiv. Praegu olen Eesti versiooni tegema, siis ma olen ise väiksem kaastootja suurele dokumentaalfilmile, pommist mille peatootjad on soomlased ja sell tootja on Kaarle, Aho. Nii et ma olen Smics katsega teinud koostööd ja kaar lahaga, teen praegu koostööd ja ma viisin nad Berliinis kokku. Need Schmitz katsest sai Kaarle, Aho saksa-poolne tootja Nende Berliini võistlusprogrammis olnud mustale jääle. Nii et nii need asjad lähevad, et soovitab teisele, teine soovitab kolmandale. Ja samal ajal sa saad ka anda ise ja saada vastu kontrollitud infot, tootjaid, kompaniisi on ju mustmiljon üle maailma. Aga kui sa ei tea, kas ta on usaldusväärne või mitte sest esineda oskame me kõik, eksju siis on parem kontrollida seda läbi oma tuttavate ja, ja seda enam kui tuttavate tasule soovitab. Ruudi poole tulid, kas sa ise mu juurde, sest neile meeldis see lugu ja nad tahtsid lastefilmi teha. Aga kuidas nad sellest loost teada said? Nad said sellest loost teada, on üks Euroopa arendusfond olemas? Meedia plusse, tead ka, kindlasti täiesti on paljudele oma filmidele sealt arendusraha saanud. Ja see meedia pluss viib läbi niisugust üritust nagu Saagop oma partneritega või kes on toetust, niitjor, sleid, paartnes, midagi sellist on selle nimi. Ja nad annad välja suure kataloogi ja sa võid oma filmi sinna panna siis, kui sa tahad sünopsise ja siis loed, seal on 100 sadakond filmi ja siis sa võid lugeda ise otsida endale sealt, mis sulle meeldib ja mis sulle ei meeldi. Jube huvitav, ma ei teadnud. Paar aastat teevad juba ja need on just need, kes on nii-öelda selle mitme filmitoetuse saanud, mitte üksikprojektidele. Ja, ja teades ise, et missugused minimaalsed võimalused tegelikult, et Eestis Eesti tootjana on osaleda teiste maade projektides, sa ju tead seda probleemi, me oleme seda arutanud mujalt, saame raha tahaks vastu ka ja see on eraldi. Pole. Lehitsesin selle kataloogi läbi ja panin ta kõrvale, ajasin oma ruudi asju edasi. Nemad ometigi võtsid minuga ühendust. Me saime kokku, nad ütlesid. Tahame kaasa lüüa, tuleme, ja nad olid kuskil 20 protsendiga partnerid. Aga millega nad osale, mis oli nende osalusest, kui ekraanilt vaadata, sisu sakslasi ringi ei jookse, eks ole. Keegi saksa keelt ei räägi, et mis. Osalusele projekti puhul nad Monteerisid filmi ja kõik helitööd ja kaasa arvatud muusika oli Saksamaalt ja nende kuulaksimegi ühe lõigu sellest filmist. Aga kui me räägime veel kaastootmisest ja projektidest ja nendest headest partneritest, vaieldamatult üks küsimus on usalduse kredibiilsust, aga teine on ju see, et, et see kõige olulisem alati projekti juures on stsenaarium alati. Et kuivõrd need meie lood või on huvitavad teiste maade produtsentide ja, ja, ja missugused lood on huvitavad, et mis on sinu kogemus, et kui sa tihtipeale ja sul on kindlasti mitmeid projekte olnud arenduses ja see neid nii-öelda tutvustad ehk pitsid siis turgudel, kus iganes kohtad, välismaasid kaastootjaid, mis on need lood või teemad, mis, millega nad kaasa hea meelega tulevad ja mida on võimalik neile müüa. No ma arvan või tundub niimoodi, et mingisugune teatav universaalsus peab olema, sellepärast et ei saanud öelda, et tehke lugusid. No ma ei tea, seitsme aastastest poistest või tehke nüüd tehke lugusid ainult Tsitseenidest. Et see ei vasta kindlasti tõele. No ma toon näite Selle kiide Killeri kohta, meie meil on nüüd iiri kaastootja, sealt meile eraldati Iiri filmifondist airs film, pordilt elad, eraldati meile raha 100000 eurot, nii et see kõik läks niimoodi libedalt ja hästi ja kiiresti. Kuidas see alguse sai? Meie jällegi tuttav tootja Iirimaalt, andsime talle stsenaariumi lugeda talle lihtsalt stsenaarium, nii väga meeldis. Et ta ise ütles, ma tahaksin tulla sellele filmile väiksemaks kaastootjaks. No see on ju tegelikult imeline. Me ei pidanud absoluutselt selle pärast mitte mingisuguseid pingutusi tegema. Ja kuna oli lähenemas ka taotluste tähtaeg, siis sai see taotlus kiiresti ära vormistatud. Kohtusime Berliini festivali ajal Iiri filmifondijuhiga Salmon Periga, kes imede ime, sest neil ju tegelikult üldse aega ei ole, oli miskipärast selle stsenaariumi juba läbi lugenud. Nii et meie pooletunnine kohtumine, neil oli plaan A ja plaan B, kas on vaja filmi tutvustada või ei ole. Järelikult filmi vaja tutvustada, pitsida ei olnud, me näitasime fotosid võtta kohast näitlejatest, rääkisime üldisest meeleolust ja Ta oli ka selles stsenaariumis nii vaimustatud. Siis oli see asi lahendatud, nii et ta ütles, et ärge üldse muretsege siin kahe nädala pärast on otsus käes. Kas see võib tähendada seda, et Eestis stsenaariumid ja maailmas konkurentsivõimelised? Ma usun küll. Pood on ka konkurentsivõimelised, et et ma pean ütlema, et viimaste aastate ja kirjutamise tase on väga tõusnud. Ma ei tea, kas inimesed on teinud rohkem või on vaadanud filme rohkem või on aru saadud sellest, et ei ole mõtet sellist täiesti mõttetud vaimu udu kirjutada, kuna sellega ei ole mitte midagi peale hakata. Stsenaristid ise suhtuvad oma töösse tõsisemalt. Ma lihtsalt näen seda tendentsi. Nad on valmis palju rohkem tööd tegema oma lugudega. Kui veel mõned aastad tagasi oli nii, et nii mul on kirjutatud. Ja see on nüüd lõplik ja rohkem sellega mitte midagi teha vaja ei ole, arvas stsenarist. Aga miskipärast mitte keegi teine, eks ju. Et see muutus on kindlasti toimunud. Stsenaariumid on paremini struktrueeritud ja nad on huvitavate pööretega ja ja nende pärast küll häbenema ei pea. Mis arvad žanriliselt näiteks, missugused projektid või missugused teemad, mis žanrid on, on huvitavamad rahvusvahelisel turul kui rääkida kaastootmisvõimalustest, et kas sa läheksid sellise ajaloolise eepilise filmiga kuskile raha otsima või pigem sa eelistaksid ütleme, lastefilmi või pigem romantilist komöödiat. Et kas sa oled seda tunnetanud, et mingite žanrite osas on, on nagu rohkem huvi. No tegelikult on asjad suhteliselt pragu maagilised, et kui me vaatame näiteks Ida-Euroopa des ja Ida-Euroopa kaart, kuhu meiega paratamatult kuulume, eks ju ütleme Eesti eelmise aasta filmi edu siis rahvusvahelistel festivalidel näiteks siis kõik need filmid olid väga madalaeelarvelised ja kõik nad puudutasid sotsiaalseid teemasid väga karme sotsiaalseid teemasid, eks ju. Ja see miskipärast festivalile väga hästi sobib, eks. Nüüd kui me tahame teha suurt ajaloolist filmi, siis tahad sa seda või mitte, et sul on vaja sinna lisaraha leida. Sest ta lihtsalt ei ole võimalik seda eesti rahadega ära teha. Õnneks on filmivaldkond selline, kus tegelikult on ütleme, mahukaid töid, mis jäävad, ka kaamera tahab. Et ei pea ilmtingimata olema sul eesti näitleja kusagil, võib-olla ka on näiteks kogu heli Eestis või on kunstnike Eestist või on võtted Eestis või on monteerija Eestist või montaažitööd või tuleb tehnika kuskilt mujalt siis, et, et noh, paratamatult tuleb leida, mina arvan, et see on, kui sul on hea lugu ja niisuguse paraja kõva tööga ja heade suhetega, et sa ikkagi finantseerida selle loo lõpuks ära, aga tuleb ka endale aru anda, et mõni lugu ei lähegi käiku. Et sellest on muidugi alati hirmus kahju, sellepärast et hästi palju tööd on juba aastaid tehtud, aga no ei lähe ja ei lähe ja ei lähegi. Vahel on ju nii. Ta ütleme, selle loo õige aeg ei ole võib-olla kätte tulnud. Ja, ja teinekord võib-olla jääb tõesti ta sahtlisse päris pikaks ajaks ja siis isegi 10 aasta pärast. Välja ilmuda ja, ja omandada mingi uue vormi uue nurga ja siis see teema tundub olevat näiteks kõige parem näide on võib-olla nagu sõjafilmid, mis mingil hetkel on kõigil meil jumala kõrini, et noh, kui me tuletame meelde ka tegelikult nõukogude ajal seda tohutut tulva nagu teise maailmasõjaaegsetest traagilistest või vähem traagilistest sündmustest, siis keegi neid ju mingil perioodil kindlasti vaadata ei tahtnud. Ja, ja praegusel hetkel noh, kui kui mõningaid sõjafilmid on jällegi hakanud silmapiirile ilmuma projektide näol, siis tundub, et jällegi on mingisugune huvi selle vastu rääkimas ja alati ka ütleme seda tüüpi projektide puhul on muidugi neid võimalik kaastoota ilmselt see kõik oleneb taas eelarve, et siis kui me vaatame ka Hollywoodis tulenevaid filme, mis, mida tehakse mega eelarvetega siis tihtipeale on ju niimoodi, et missuguse näitlejad ja sinna sisse saavad osta kes on lõpuks režissöör ja kuidas see nagu rahvusvaheline meeskond nii-öelda nendest müüdavatest imedest nagu kokku tuleb, et nii sa saad kasele, tiaara finantseeritud, nii et põhimõtteliselt ikkagi võib vist väita žanrisse kinni ei ole selle projekti rahastamine, et see on ikkagi rohkem kinni loo kvaliteedist, uudlusest? Jaa, jaa, jaa. Kordsusest ilmselt jah, sest näiteks seesama see soomlaste must jää mis tekitas Berliinis, ma tean, ma rääkisin oma mõningate sõpradega, kes olid sellest filmist ütleme, negatiivses mõttes hämmeldunud. Meie vaatasime ka seda, mina olin ülimalt positiivselt, olen vaimustunud. Ei ole sinuga nõus. See oli imekaunis ilm ja imehuvitav lugu. Jaa, jaa. Noh, ma ei tea, miks see, mida Eesti filmikriitikud näiteks mitmega neist rääkides ka väga eitavalt suhtlesid kuulajatele, et võib-olla selgituseks, et tegemist on tänapäeva ainesega looga ja seal on väga huvitavalt ühendatud erinevaid žanreid, et tegemist on sellise armastusdraamaga, aga, aga horror filmielementidega ja need žanrid on väga, minu meelest väga värskelt nagu kokku pandud, et nad on täiesti hirmuekalt just nimelt harmooniliselt, et kui me isegi võrdleme näiteks Andres Puustusmaa filmid 18 14 siis seal need kaks žanrid, ütleme selline lõbus poiste lugu ja ühest küljest krimidraama edendab, kuidagi eksisteerisid veidi eraldi siis näiteks musta jää puhul, need on väga orgaaniliselt harmooniliselt väljaarendatud näitlejatööd on erakordsed. Võib-olla jah, filmi teises pooles on tunded, režissööri mingi teatud ebakindlust võib-olla natukene selle filmi konflikti lahendamisel, aga siiski ühest küljest nagu eluline lugu ja teisest küljest väga-väga kenasti lahendatud. Tegemist ongi, ütleme armastuse kolmnurga, aga samas on seal ka teatud annus sotsiaalsust. Samas on ka teatud annust õudukat, eks ju, õudukas nagu valjult kõhedust tekitav selline täiesti soome film. No ikka kohe täiesti Soome film ja ometigi tulid sakslased sellega kaasa ja ometigi nad minu meelest tegid ka helitööd seal. Ja olid sellest projektist huvitatud, nii et me ei oska öelda, mis see žanr peaks olema. Ma usun, et kõik žanrid on võimalikud. Üks asi on muidugi hiljem projekti rahastamine ja kui me räägime kaastootmisest, siis noh, neid on väga erinevat tüüpi, et on olemas nii-öelda puhtalt finantsiline kaastootmine, kui tullakse näiteks rahaga sisse, siis on olemas nii-öelda tehniline kaastootmine, kui pakutakse näiteks postproduktsiooni võimalust või pakutakse tehnikaga nii-öelda rahastamist ja, ja siis on mis on nagu põhiline ideeline kaastootmine on siiski see nii-öelda loominguline koos töötamine. Ja, ja kui me oleme rääkinud sinu erinevatest filmidest, siis näiteks ka ruudi puhul, et helilooming ja, ja üldse heli teostamine ja kaastootmine siis tegelikult need inimesed ei ole olnud nagu võtteplatsil ja nad ei ole olnud nagu võtteplatsil osa grupist. Nüüd, kui me räägime sinu järgmisest mängufilmist Kid ja Killer siis siin on juba saksa näitlejad, see tähendab seda, et režissöör siiski peab väga selgelt sulanduma ütleme sellest erinevasse võib-olla ka mängukultuuri ja, ja kõige huvitavam on see siis tegevus toimub Eestis on Eesti lugu ja samas režissöör on ju tegelikult soomlane Hannu salonen. Vaata noh, minu arvates ka tegelikult on see äärmiselt huvitav protsess, selles mõttes, et üks asi on võtteplats, on juba tulem. Et aga, aga isegi arenduses, kui, kui režissöör tähendab juba arenduses ütleme, erineva kultuurist erinevalt maalt pärit kunstnikuga näiteks, kellel on väga selge oma nägemus, operaator, mis on ju tegelikult režissöörist ilmad ja, ja väga tihti ka nägemus. Et kuivõrd üllatav Ta või kuivõrd ootuspärane oli see võtteplatsil toimuv sinu jaoks või kogu see protsess, et tegemist ju tegelikult giidi Killeriga on kõige pesuehtsam kõige õigema koostöö filmiga nii-öelda sisulises mõttes. Ja seda võib öelda küll ja Eesti lugu, Soome režissöör, kes on õppinud ja töötab Saksamaal Berliinis, aga ta muidugi filmib igal pool mujal ka, et noh, et see ei ole, ta ei ole selline ainuüksi Saksamaal töötav inimene. Laator, kunstnik, kostüümikunstnik, kõik on ju eestlased. Ja ma pean ütlema, et alguses oli küll selline kõhedus. Ta tahtis siiski tuua Saksamaalt kunstniku ja, ja kostüümikunstniku ja, aga me leidsime selle mõtte maha, esiteks nad on tunduvalt kallimad. Teiseks peavad nad väga pikalt siin elama ja kolmandad, see teeb meie elu väga tülikaks, sellepärast et saksa kunstnik ei tunne meie kohti töökohti ja loobus sellest mõttest. Ja kui ta hakkas eestlastega koos, et oma, siis ta iga päevaga oli üha õnnelikum selle õige otsuse üle. Nii et kusagilt see nägemuste sümbioos on hästi hästi põnev ja toimib väga hästi, tegelikult väga hästi toimib. Aga kuidas operaator-režissööri vaheline koostöö toimis, et kuivõrd palju nad nagu enne kohtusid, rääkisid? Päris palju see ikka kuude viisi käis, operaatoriks, lõigu operaatoriks on Rein Kotov ja samamoodi Jaagup Roomet, kes on kunstnik, et nad kohtumisi oli palju ja eeltöö hakkas ju suhteliselt vara juba peale. Pluss siis ütleme, režiistsenaariumi kirjutamine ja võttenurkade läbi. Ühesõnaga Ann on üldse natukene teistmoodi mees, et ta ei ole selline selline režissöör, kes kuidagi midagi mõtleb läbi ja teeb ta väga täpselt teab, mida, teeb ta väga täpselt lahti joonistatud stoori pordid ja, ja võta stsenaariumid, et selles suhtes on. Jah, temaga on lihtne, ütleme. Ja seda on hea kuulda, et vaatamata rasketele ilmastikutingimustele lihavõtteplatsidel kerge oleme päris pikalt rääkinud sellest, kuidas film valmib, et kuidas üldse filmi ettevalmistusprotsess toimub, aga missugune on filmielu peale seda, kui pannakse viimane filmilint purki et mis siis toimub mõne sõnaga ja, ja millal seda filmi on tegelikult võimalik üldse meie kinodes vaadata? Filmi monteerimine juba käib ja meil on saksa monteerija, see on nüüd küll Hannu ihu monteerija. Nii et materjaliga töö juba käib praktiliselt pärast esimest võtte nädalat. Nii et nüüd mõned kuud läheb aega selleks, kuni film monteeritud saab siis teda helindata oleks siis teda määratakse, värv on nagu need protsessid on, kuni me jõuame siis koopiateni. Ja kuna sellel sügisel juba alates augustist tuleb ju järjest praktiliselt iga kuu-pooleteise tagant üks uus Eesti film välja. Ja igale ühele tuleb ju jätta ka elamise aega, et ma arvan, et filmi saame valmis juba detsembri alguseks, kui mitte novembriks. Aga ekraanidele, Me toome filmi 23. jaanuaril Eestis. Ja siis kuna meil on filmis mängib kolm väga tuntud türgi soost näitleja, et nad on küll elavad Saksamaal ja on Saksa kodanikud aga nad on väga tuntud Türgis, siis mine tea, äkki on isegi üks Eesti film, mis läheb hästi türgi kinodes. Ja siis on kõigi eelduste kohaselt siiski oodata, et Berliinis võib seda filmiga siis võib-olla näha hea õnne korral. Kõik on võimalik ja, ja siis aga film juba elama oma iseseisvat elu, kus, kus enam produtsendi selle filmi suunamisega suurt tegemist enam ei ole. Nii see kahjuks on ja, ja siis algab taas uue filmi võtte. Aga, ja ma tänan sind väga, Piret selle toreda ülevaataja avameelse jutuajamise eest, et lõpetuseks tahaksin küsida, et mis on see järgmine projekt praegusel hetkel, mis võtab sinu aega, siis üheksast 12-ni. Mul on mitu plaani. Ma arvan, et ma võin selle välja ka öelda, et me valmistame kirjutame stsenaariumid praegu. Mina muidugi ei kirjutama, lihtsalt käin peale kirjutada, kirjutada Ene-Liis Semperi ja Tiit Ojasooga. Ja me tahaksime teha karjatšestonski paarini kepp, mis sai siis parima lavastuse nimetuse sellel aastal. Sellest filmiversiooni mitte nüüd täiesti üle kanda teater kinolooks vaid ikkagi uus lugu kirjutada, mille idee on sama. Ja kuna seal on ikkagi väga palju eeldusi tehtud ja siis mängiksid no teatri näitlejad siis selleks ajaks tuleb no teater kinni panna siis põhimõtteliselt nii et suvivõtete vahel. Mulle ei meeldi inimestele, sellepärast et suvi on ekraanil igav, liiga ilus on. Et me oleme seda mõelnud järgmise aasta jälle samal ajal trotsides ilmastiku filmida. Ja siis stsenarist Triin Sinissaar, kes õpib praegusena ristikad balti filmi ja meediakoolis kirjutab ühte lugu, jan kausi, tema järgi romaani järgi empsuna Romanil võistluse võitis ka või. Ja siis on mul üks ajalooline lugu käigus viigingitest ei ole viikingite, seda. Ma mäletan, et kunagi mul oli aasta aega tagasi, me kohtusime siinsamas saates ja see läks vett vedama. Mõni on üks projektidest, mis seal sahtlis just. Agan paradiisi väravad, mida kirjutab veel Toomas Hussar, et see on üks uhke lugu kuuekümnendat algusest. Selline tagurpidi Dostojevski? Tundub, et käed-jalad on seal tegemist täis ja jõudu sulle, Piret, aitäh sulle ka. Täname teid kuulamast. Meie tänase saate teema oli uus Eesti mängufilm kiide killer, mida teil on võimalik näha meie ekraanidel järgmisel aastal, 23. jaanuaril. Ja meie stuudios oli Riina sildas ja külalisena filmi produtsent Piret ybachins.