Tere, head klassikaraadiokuulajad tänases saates vestluse kultuuris tuleb juttu Tartu kultuuri või täpsemalt Tartu teatri sügisest. Saates saavad sõna Vanemuise teatri juht Paavo Nõgene, uuest hooajast Vanemuise teatri draamajuhi kohale asunud Sven Karja. Samuti kõneleme laupäeval Tartus algavast eesti teatrite festivalist draamaga 2007 küljest, kõneleb festivali peakorraldaja Margus Kasterpalu ja saate lõpus läheme korraks Tartu lähedale Tõravere observatooriumisse, aga miks just sinna, sellest siis saate lõpu poole. Muusika on saatesse valitud Vanemuise teatri kevadkontserdilt. Helisalvestus pärineb aastast 2003. Mina olen Hedvig Lätt. Head kuulamist. Meie esimene saatekülaline on Vanemuise teatri juht Paavo Nõgene, kes tutvustab Vanemuise teatrit 130 kaheksandat hooaega. Tere ka minu poolt Vanemuise teatris on alati midagi uut ja põnevat, nii ka algaval 138. hooajal on meil 16 uuslavastust lavale tulemas nii draama, muusika kui tantsužanris ja soovime siis jätkuvalt pakkuda teatrijaamast absoluutset kõigile igas vanusegrupis, alates noorest teatrikülast aiast kuni eakani, alates suuremat kunstilist plahvatust ootavast kuni kuni võib-olla meelelahutusrikkamat teatrit nautova teatrikülastajana. Meiega on liitunud palju uusi inimesi, mille üle on väga hea meel. Draamatrupp. Ta on täienenud ühe näitleja Lablemetsi, võõra, kes asub ka Vanemuises tulevikus tööle lavastajana. Meie muusikatrupiga liitunud solist Atlan Karp keda on juba varemgi nähtud Vanemuise muusikalavastustes kaasa tegemas ja väga suurt head meelt teeb see, et meie balletitrupp, Ta on kosunud 15 tantsija võrra ja Vanemuise teatri balletitrupp on kindlasti üks rahvusvahelise maid kogu Euroopas, nimelt siis 38 tantsijat. Ta on 11-st erinevast rahvusest, mis muudab meie pole tüdruk väga rahvusvaheliseks ja kindlasti huvitavaks balletitrupi kombel liitunud. Balletipedagoog Prantsusmaalt, kes töötab Vanemuise koosseisus vähemalt ühe hooaja ja tulemas on väga palju huvitavaid põnevaid uuslavastusi siis kõigis kolmes žanris. Millised on Vanemuise teatrimärksõnad sellel hooajal? Märksõna on erinevaid, et kui me võtame näiteks kohe hooaja algusest, siis neljandal septembril tee Vanemuise teater koos Eesti Rahvusringhäälinguga kummarduse Mikk Mikiver-ile, tuues siis tema 70.-ks sünniaastapäevaks taas lavale Mikk Mikiveri üheks parimaks ooperilavastuseks peetavad oska, mis ka Eestis on ajalugu tegev ehk siis esimest korda. Meile teadaolevalt toimub ooperietenduselt ülekanne Eesti televisiooni ja me soovime siis sellega selle kuue etendusega, mis me seda oskad. Mängime kolmendandus, start Tus ühe etenduse Tallinnas ja kaks etendust Soome rahvusooperis, pöörata tähelepanu Mikk Mikiveri-le ja tema elu jooksul tehtule tantsusaares kindlasti saavad märksõnadeks Saša Beljajev poolt lavale toodav kaasaegse tantsuetendus ja Vassili Medvedjevi poolt lavale toodav ballett doneegin draamalavastuste osas. Ma usun, et me draamajuht Sven Karja räägib ise täpsemalt, see on esimese hooaja poole märksõnad siis kindlasti lastele. Vanemuine on korraldamas täiesti uut jõulumaad, mis muudab meie teatrimaja täielikult alates sissepääsust, lõpetades kuni saali jõudmiseni saalis, sest kõikidele huvilistele pakutakse sellel talvel ka uue lastelavastusena Narnia lugusid ehk siis Lõvi, nõid ja riidekapp. Vaieldamatult Vanemuise teater kõige külastatavam teatel Eestis. Neid külastab aastas üle 180000 inimese ja, ja selle üheks märksõnaks on kindlasti ka see, et Vanemuine soovib olla kõikjal ja soovib pakkuda teatrielamust kõigile meie antavatest etendustest, mida me anname ligemale 500, iga aasta üle 100 toimub väljaspool Tartut ehk siis me oleme endale võtnud eesmärgiks selle, et me sõidame väga palju ringi, et me soovime olla oma publikule võimalikult lähedal, see on meie jaoks oluline. Kas sõidate ka sügisel oma publikule lähemale? Jah, kindlasti, meil on plaanis väga palju ringreise erinevatesse Eesti maakondadesse ja kindlasti on suur rõhk Tallinnal, sest et tahes-tahtmata ükskõik kui lühike On see maa Tallinna Tartu vahel, siis millegipärast ikkagi tallinlastele, see tundub piisavalt pikk, et tulla Tartusse suhteliselt harva. Siis me tõesti me anname juba septembri alguses Vene teatris etendusi oma draamatrupiga ja sügisel jõuab Well Rahvusooperis Estonia, aga meie sedasama ooper Toskamis siis on pühendatud Mikk Mikiveri 70 sünniaastapäevale ja lähme ka piiri taha. Esimesest kolmanda novembrini annab Vanemuise teater tantsulavastusega Beer küün diaooperiga taoska etendusi Soome rahvusooperis. Kui me vaatame näiteks järgmist aastat, siis või kalendriaastat 2008 siis tegelikult Vanemuise teater annab etendusi aastaringselt. Neil järgmisel suvel on tulemas kolm väga huvitavat suveprojekti, mis hoiab meie teatri avatud kõikidele külastajatele ka juunis, juulis ja augustis ja hakata nüüd siin mingit joont tõmbama. Jätvat märtsikuu on nüüd parem kui novembrikuu. Meil on üsna võrdselt kõiki, meil on selle üle hea meel, sest et esiteks Tartu teatripublik on väga lojaalne teatripublik. Tartu publik armastab teatrit ja me näeme seda iga aasta külastatavus, olenemata sellest, kas tegu on septembriga, jaanuariga või näiteks juulikuuga. Me oleme püüdnud teha nii, et kõigil on võimalik teatrist osa saada ja et meiega teateid saaksime kõigile pakkuda. Lisaks sellele, et me pakume jõulumaad, lasteetendusi on Vanemuise teater teadupärast avatud ka lastetuba kõikidele lapsevanematele, kes soovivad tulla teatrietendust, temaga ei ole võib-olla last kuskile jätta, siis suures majas on olemas selleks eraldi lastetuba, kus siis ka meie klienditeenindajad hoolitsevad nende lasteaiast, kelle vanemad siis läinud teatrietendusele, aga tõesti esimesest augustist. Ta töötab Vanemuise teatris noorsootööprojektijuht, kelle ülesandeks on siis järgnevate aastate jooksul hakata välja töötama konkreetset projekti. Kuidas lähendada Noori teatriga, kuidas neid kasvatada, saamaks mõne või paarikümne aasta pärast näiteks tantsumuusikateatri austajad, eks, ja nii edasi. Mall Türk, kes asus sellele töökohale, on kokku pannud tegelikult väga põhjalikku projekti, mida me ka peatselt avalikkusele esitlema ja väga paljude teatri erinevate struktuuride koostöös ja kindlasti ka väljastpoolt teatrit asuvate institutsioonidega me soovime. Soovime sellele projektile väga suurt rõhku panna, sest noored on olulised ja kui me täna sellega ei tegele, siis võib-olla 40 aasta pärast meil pole enam tantsu- või muusika või draamakunsti austajaid. Kui teatrihuvilised on noored? Õnneks võib öelda, et aina rohkem see huvi kasvab. Et kui me mõned aastad tagasi ikkagi väga otseselt pidime olema konkurentsis kinokultuuriga, siis täna võib öelda, et noori teates näeb ikkagi väga tihti ja meie sooviks on see, et teater oleks noorte seas Hinn. Et noored sooviksid käia teatris, kohtumispaik oleks Vanemuise teater, mitte mõni muu koht, näiteks Tartu linnas. Esimene noortele suunatud üritus sellel sügisel. Esimene noortele suunatud üritus toimub Vanemuise publikupäeval ehk siis juba 31. augustil reedel ja seal hakatakse tegelikult otsima Vanemuise teatri noorte maskotid ja sellega tehakse algust. Mul ei ole voli sellest rohkem rääkida, vaatamata sellele teatrijuht, ma pean mõne koha peal suu kinni hoidma, see on meie noorsootööprojektijuhi mal Türgi välja öelda, aga tõesti me hakkame, hakkame otsima enda teatrile, siis noortega seotud maskotid ja see saab alguse sellel reedel Vanemuise terrassil Vanemuise publikupäeva raames. Vanemuise teater üllitas ka ilusa sellise hooajaraamatu. Meil on juba heaks tavaks see, et me iga-aastane välja hoo raamatumisest tutvustab meie olemasolevat repertuaari ja uuslavastuse. Sellelgi aastal see välja tuli ning me tegelikult tülitame veelgi ühe trükise raamat, mis siis tutvustab Vanemuise teatrit, et seda me tutvustame rahvale 10. novembril, mil on suurema ja 40. sünnipäev ja balleti oneegin esietendus. Mis on majas sisemiselt muutunud? Majas me oleme püüdnud korda teha võimalikult palju selle suve jooksul neid ruume, mis, mis võib-olla ei olnud varem veel korda tehtud ning kui publikutsoonist rääkida, siis Vanemuise suure maja fuajee on saanud uue mööbli, mis kindlasti mugavdub meie teatrikülastajate teatris käimist. Vanemuise töötajatele, kes Vanemuises töötavad Nad on meile ääretult olulised ja me püüame iga aasta teha teha võimalikult palju oma töötajate jaoks. Kõikide näitlejate kostüümide hoiutingimused on muutunud tunduvalt, ehk siis korda on tehtud kapitaalselt remonditud kogu kostüümiladu, kus me hoiame oma ligemale kuutekümmend tuhandet, et kostüümi, mis iga õhtu, siis osa nendest läheb artistidele selga, see on ääretult oluline. Kostüümid saaks hoitud heades tingimustes. Me oleme lõpetanud remondi oma töökodades, neil oli viimasena remondis puidu ja metallitöökoda, mis on saanud ka kaasaegse sisustuse ja tehnika ja teinud veel paljugi muud. Üsna pea. Me avame vanem mõislastele ühe ääretult olulise ruumi, mis on seotud nende tervisega ja tervise parandamisega. Ma ei saa kahjuks seda hetkel veel välja öelda, mis on aga Vanemuise teater, kelle jaoks on väga oluline on see, et kõik, kes me teatris töötavad, tunneksid ennast sama hästi kui meie publik meie saalis, loodetavasti. Me rääkisime, et tulevad külalislavastajad, näitlejad aga tuleb ka Tartu publikule juba tuttav, Norra tenor Stephan Hansen, kes augusti lõpus Tartu laululaval esines Jah, Stephen Hansenil on Norras üks kontsertprojekt, millega ta tegelikult on andnud ka kontsert Rootsis ehk siis omapärases arranžeeringus, muusikali Ooperi tuntud hitid, mis isana raseeritud vokaalile klaverile ja tšellole. Kui tavaliselt me oleme harjunud kuulma kõiki neid hitte suure sümfooniaorkestri saatel, siis nüüd muutub see olustik tunduvalt tiimsemaks ja, ja see muusikas pääseb just nimelt ennekõike esile vokaal ja Stephen Hanseniga koos on solistidest laval Eesti armastatud solistid Gerli Padari, Liisi Koikson ning siis neid on saatmas klaveril Tarmo leinata ja tšellole heli kuus. Võime öelda, et Stephan Hansen on võitnud vähemalt Tartu muusikasõprade südamed. Tundub küll ja mitte ainult Tartu, vaid tema vastu on huvi terves Eestis väga suur ja, ja meil on selle üle hea meel, et ta on kokku pannud sellise projekti, mida me nüüd on siin võimalik kaheksa kontserdi vältel nii Tallinnas, Tartus, Pärnus, Jõhvis, muusikasõpradele. Ja esimene kontsert toimub juba 22. septembril. Täpselt nii, aga kontserdite kõrval veel, et vanemasümfooniaorkester annab traditsiooniliselt iga-aastaseid kontsertavakontserdiga 15. septembril ja üllatusena või siis uudsena hakkab andma traditsioonilisi jõulukontsert ega Vanemuise ooperikoor sellel aastal me anname neid tatart Tartus ja Viljandis järgmisel aastal. Ilmselt saab Tartust väljapool olev koht olema Võrumaa. Et kõigil on kõigil huvilistel on võimalik külastada nüüd, sest ka Vanemuise ooperikoorikontserte Ja nendel raadio kuulajatel, kellel tekkis huvi täpsemalt mõne etenduse kohta teada saada, siis. Vanemuise kodulehekülg wwwd Vanemuine poee või tegelikult me püüame olla võimalikult laialt nähtav kõikjal üle Eesti, et meie tegemistest rahvast heaks ja nagu ma ütlesin, siis meie sooviks on olla publikule võimalikult lähedal, ehk siis leidke endale sobivaim mängupaik, kus kohas te näete Vanemuise teatrit külla tulemas, tere tulemast meie etendustele. Ma arvan, et Tartu kultuurielu tegelikult on üleüldse väga värvikas ja kui vaadata seda, et sellel suvel toimus Tartus üle 700 erineva kultuurisündmuse siis ühtegi teist Eesti linna mina niimoodi kõrvale panna oskaks. Samuti kindlasti ka sügis, talv ja kevad. Et Tartus toimub väga palju. Tartus toimub väga palju huvitavat põnevat. Tartus on hea olla. Tere tulemast kõigile Tartusse. Sellest hooajast on ametlikult Vanemuise teatri draamajuht Sven Karja. Sven on tegelikult Vanemuise teatriga seotud olnud juba väga-väga-väga palju aastaid kindlasti. Raadiokuulaja tahab teada, et kui nüüd Sven Karja on draamajuht, mis muutub Vanemuise teatri draamapoole peal Kõigepealt tele-raadiokuulajale ka minu poolt, siis ma olen olnud küll seal majas ka mõned teise ameti peal siin nüüd peaks võib-olla toonitama seda, et, et võib olla liikumine nüüd võib-olla nii väga radikaalse tähtsusega, ehk polegi järgmine töökoht draamatoimetaja siis ka suuresti sisaldas repertuaari otsimist või vastutamist repertuaari eest ja ka draamaloomenõukogu liikmena oli mul ka see mingisugune sõna kaasa rääkida ka näiteks lavastajate valikul ja nii edasi ja nii edasi. Et need on siis lihtsalt vastutus on liikunud minu peale, et, et ma ei ole nüüd päris uus inimene või tänavalt sisse astunud eelmisel hooajal, siis alates novembrikuust esialgu siis KTM, eelmisel hooajal ma aga seda draamaga ametikohta täitsin, et nüüd on siis asi nüüd siis ka formaalselt kinnitatud, et võib-olla ka natukene tinglik. Võib-olla on see muudatus, et kui sa küsid, mis, mis on nüüd teisiti, et noh, kindlasti ei, ei tähenda see seda, et, et pooltrupi tuleks lahti lasta või, või midagi pea peale pöörata või repertuaaris midagi väga olulist muuta, et eks ta kindlasti jääb endiselt minu ja, ja veel lähemate inimeste maitsest sõltuvaks. Aga loomulikult on, on muidugi väike ambitsioon, et võiks olla intrigeerivama põnev enam nii meie trupile kui kui meie publikule. Kui nüüd rääkida näiteks sellest hooajast, siis sellest sügisest konkreetselt siis võiks ehk öelda, et repertuaar on natukene tõsisem kui võib-olla möödunud hooaegadel päris nii-öelda padukomöödiat või niisugust laulumängu me seekord ei tee kunagi eelmisel hooajal publiku poolt, et vaatajanumbritest tuli signaal, et, et ka niisugused tõsisemaid lavastusi või keerulisemaid nagu näiteks Tom Stoppardi hüppajad või Vaino vahingu taastatud. Ta oli lõpp ja me oleme pälvisid erakordselt suure publikuhuvi, siis sealt saime nagu julgustust, et, et tahetakse natukene tõsisemat probleemsemat repertuaari näha ja üks kindel märksõna siis sooja kokkupanemisel oli see, et, et me tegeleme uute, värskete tekstidega, et kõik näitemängud on täiesti uued, ei ole neid Eestis kunagi varem lavastatud, ka autorid on enamasti uued, niisugune värske Euroopa draama võiks olla siis see märksõna, et on tulemas uus soome, vene inglise näidendit hooaja teisel poolel ka uus eesti näidend Rootsi klassiku, nüüd kahjuks enam ei saa öelda elava klassikaga, aga kindlasti rootsi klassiku Bergmani näitemängur meie repertuaari lisandumas. Soome näitekirjaniku tükk esietendub nüüd kohe-kohe, kolmandal septembril. Jah, see on siis Regolondaan, paraku jälle ei saa öelda, et tegemist on elav autoriga, kuna suhteliselt noore mehena paraku autor meie hulgast eelmisel aastal lahkus, aga tegemist on siis tõesti Soome kaasaegse näitekirjanduse väljapaistvama nimega siis esimest korda Eesti laval. Pisut üllatav oli ka mulle kuidagi see, et selle pakkus meile välja Ingo Normet ju väga palju eesti teatriga seotud olnud inimene ja teatripedagoogina, et üllatav see, et Vanemuises pole ta kunagi varem lavastanud, ta on teinud oma lennuga diplomilavastusi, aga meie trupiga töötasid esmakordselt ja see on siis jälle pisut jah, selline tõsisem vaade, kuigi niisuguse Soome jah, ütleme siis Euroopa inimese igapäevaellu, aga see ei ole ka nüüd midagi, midagi väga, väga keerulist või väga komplitseeritud, et tegemist on niisuguste väikeste, väikeste, tavaliste inimeste igapäevaeluga, nende raskustega tegemist on siis mingis mõttes perekonnaprobleemidega pere draamadega küllaltki valusat lahkumineku süü leidmise, taasleidmise reetmise teemad, mis siis noore naise tagasivaatena vaataja ees lahti rulluvad ja põne võiks olla see, et tegemist on niisuguse suure trupi tööga, suure lavatööga, et suur osa meie trupist leiab rakendust ja, ja kevadel oli see lavastus juba nii-öelda valmis, et üks läbimäng toimus, et oli võimalik endal veenduda, et päris mitmed nendest avanevad päris huvitavast juutsest küljest sellega paralleelselt, siis tuleb veel kohe novembris välja natukene võib-olla kerglasem tükk, kuigi nüüd paradoksaalselt öelduses tüki žanr on triller, seal on palju laipu ja verd ja põnevust, et aga loomulikult ei, ei pea sellesse kõigesse kindlasti nii tõsiselt suhtuma, et seal see on siis briti autori Edward Taylori näidend jäine mõrv, kus siis võiks olla publikumagnet see, et esimest korda Vanemuise laval ja, ja üleüldse minu andmetel teist korda kohtub senine näitlejad vett nagu Hannes Kaljujärv, Jaan Rekkor, kes väga ammu ma tean, on, on tahtnud koos mängida ja nüüd on neil selles näitena, kus see võimalus saavad mängida kahte rivaalitsevat kriminulli kirjanikku, kellest kummalgi on soov ühtäkki teenetest vabaneda, et et sealt käivitub siis selline, selline äärmiselt ootamatult pluateeritud sündmuste jada rohkem. Kindlasti ma seda siis või avaks ja selle lavastab jällegi debütant Vanemuises lavastajana Leino Rei, kes on mõned mõned rollid teinud siiamaani üsna üsna noor inimene, aga selle tööga ta siis tuleb ka lavastajana lisandub vanema võistluste Vanemuise perre ja kui need, et tööd valmis saavad, siis on ootamas ehk jällegi võib-olla sügishooaja niisugusi teatrigurmaanimagneteid, et meil üle hulga aja töötav lavastaja välislavastaja seekord Moskvast kena noor, taamal Joonanochina toob lavale kaasaegsed vene autori Victoria Kiifiloa näidendi jooksvad kulud, millega ka juba juba proovid käivad, see on siis võiks ehk liigitada niisuguse sotsiaaldraama alla, tähendab niisugused kaasaegse raha maailma väga julm masinavärk, eks öelda, leiab sealt sellist kunstilist läbivalgustamist, detsembrikuusse jääb siis lasteni Lõvi, nõid ja riidekapp, jällegi debütant Vanemuises. Mart Kampus toob selle suure fantaasia ka loo lavale, kus ka palju rahvast tuleb, tuleb lavale ka teistest žanritest ja paralleelselt siis draamatrupiga tab Roman Baskin, kes eelmisel hooajal tõi lavale väga menukalt minema kõik aias ja tema siis alustab tööd Ingmar Bergmani näidendiga lärmab Veiderdab. Mis on siis selline tõsisem sissevaade, võib-olla mõtiskluseks mingisuguste elu, väärtuste säilimise kaduvuse üle? Repertuaar on päris põnev, aga räägime ühest juubelist, mis septembri alguses toimub. Ma peaks ütlema, et tegelikult meil neid juubeleid tuleb ridamisi lausa kolm draamatrupis järjest sügishooajal, kuna kõik on meesterahvad, siis võib vist vanuse julgelt välja öelda. Jüri Lumiste tähistas suvel oma esimest tõsisemat vähemalt juubelit ja juubelietendus toimub 14. septembril mu enda lavastatud komöödia Kaseks täita Lacart Oktoobri lõpus tähistab oma kuuekümnendat juubelit. Aga seal vahel septembri 26. päeval on üks tõeliselt väärikas juubel vaja Vanemuisel tähistada. See on meie trupi auväärsemaid liikmeid Lembit Eelmäe, kes siis tähistab oma kaheksakümnendat juubelit ja selleks toimub niisugune eriline õhtu. Me oleme praegu jõudnud otsusele, et selle õhtu tinglik nimetus võiks olla vanapagana vahelugemised. Siin on siis muidugi vihje ühele Lembit Eelmäe legendaarsele rollile, aga mis seal täpselt sündima hakkab, see jääb siis juba juubeliõhtu külaliste avastada. Sellest räägime vahetult ennem juubelit ja teavitame ka raadiokuulajad kindlalt sellel nädalal reedel on Vanemuisel teatrikülastajate päev, järgmisel nädalal toimub Tartus Eesti teatrite festival Draama. Kas ka Vanemuine osaleb? No ja Vanemuine osaleb lausa minu meelest nüüd nelja lavastusega sellest siis üks on ooperi esietendus, millest oli juba juttu Sist oska Mikk Mikiveri mälestuseks, aga Vanemuine osaleb siis nii-öelda konkursiprogrammis, mängime me sedasama Stoppardi hüppajaid, aga ka väljaspool konkurssi mängime, sest meie möödunud hooaja menukat lavastust elling lihtsalt sel põhjusel, et see toimub saksa kultuuri instituudis ja et saaks ka teatrisõbrad, kes üle Eesti kokku sõidavad, seda seda näha oma nii-öelda kodustes tingimustes ja siis seesama Regolundaani suurema kurbuseta avab festivali ta niisugune siis selle festivali festivali eeltakt ja tegelikult, ega seegi pole veel kõik, et, et kuna Eesti teater juba olukord praegu selline, et, et väga palju liigutakse, väga palju truck vahetatakse, kutsutakse külalisi, liigutakse siia-sinna, nii ka meiegi ju kasutame näiteks Jaan rekorid, diaKersti Heinlood ja, ja hiljem orelit tugalast, et samas ka meie näitlejad tegelikult osalevad veel mõnestki teisest projektist. Panus on päris suur ja muidugi üldse, rääkimata veel sellest, et kogu festival loomulikult või põhiosa festivali etendustes toimub Vanemuise ruumides. Tuuri ja teatrisügis Tartus tõotab tulla põnev. Jah, kindlasti, ma pean küll enda kohta tunnistama, et ma ise väga sealt teatrimaailmast välja ei, ei jõua või ei ole suutnud veel hoomata, mis, mida siis talt kultuurisügis veel pakub. Suve lõpus ma olen vähemalt enda jaoks ära märkinud, et filmifestival raekoja platsil, kuhu tahaks jõuda, aga, aga mu isiklik prioriteet kindlasti on teatrifestival, kus tahaks ka mõne teise teatrilavastusi kindlasti vaadata. Ja siis muidugi tuleb pühenduda Vanemuise temaatikale. Aitäh Sven Karja selle intervjuu eest ja soovin sullegi ilusat teatri sügist Tartus. Suur tänu ja mina sedasama raadiokuulajatele. Kinder vask, finantsi. P nine. Rooliuksega saali. Meenum armeed. Pinelbamiinegi laulan nelja paadini. Esimesest kuni kaheksanda septembrini kogunevad Tartusse kõigi Eesti teatrite tegijad ja toimuma saab suur eesti teatrite festival. Draama 2007 korraldajad on öelnud, et neil on, millest ja kellele eesti teatrifestivale korraldada, et Eesti teatris juhtub ikka veel imesid, kas ka sel korral sõna saab. Draama festivali kunstiline juht Margus Kasterpalu. Eesti teatriliidu juhatus tegi meile ettepaneku, et me hakkaksimegi tulevikus seda draamafestivali korraldama ja, ja arengud on olnud siis sellised, et kui muidu toimus draama üle aasta päris draama üle aasta toimub ka praegu, et igal teisel aastal on nii-öelda vahefestival ehk siis mingi temaatiline festival, mille moodustamise printsiibid ja kutsumisprintsiibid natuke teistsugused, siis jah, nüüd korraldamegi, seda meie, meie tähendab siinkohal siis põhimõtteliselt teatrilabori sulgemise äärel samade inimeste poolt siis asutatud Eesti teatri festivali nimelise sihtasutuse tegemist tegemisi draamaprintsiip on, mis siis tõenäoliselt sõitiski selline põhimõte, mis võitiski teatrijuhtide südamed sellel kombel, et nad enam ei ei rääkinud eriti kaua ja pikalt selle festivali mõttetusest, vaid hakkasid ikkagi kaasa mõtlema ja töötama oli siis see, et kõik teatrid ise valisid oma koha repertuaarist välja selle tüki, mida nad tahtsid festivalile saata, mida nad tahtsid, et rahvusvaheline žürii vaatab ja hindab ja kõigil oli see võimalus ja on seda praeguseni alates Estoniast ja lõpetades kõige väiksema Võru teatriateljee ka kõik on esindatud ja võrdsetel alustel, nii et see võrdse kohtlemise printsiip on, on pea alati selline printsiip, mis mingil määral garanteerib kas just edu, aga, aga vähemalt selle, et suurem osa inimesi on rahul sellega, mis tehakse, mis toimub, festival, kui selline kokkuvõte ja kokkuvõte, analüüsi koht on, annab mingit, eks sellist teeks järeldusteks alust küll. Ja olen siinkohal nõus nende rahvusvaheliste teatriinimestega, kes siin varasematel aastatel on käinud ja, ja kes toovad eesti teatriühe eripärana välja ja just seda, et ta on väga palju eriilmelisi teatreid, väga palju eri stiile viljelevad teatreid, aga, aga nendel on üks ühine omadus, see on see, et mistahes tunda stiili siis ka ei viljeldaks, seda tehakse kõrgel professionaalsel tasemel, et ei ole nii, et avangard, teater on, on nii-öelda Amotöörlikum ja, ja ooper võib-olla siiski nii-öelda kõige professionaalsem, kuidas iganes. Ei, et puhas professionaalsus on väga tugev Eesti teatris kõikidel aladel ja siis tuuakse alati tavaliselt välja ka kaks sellist vastupidist tunnust, et et ühest küljest justkui Eestis oleks väga head näitlejad ja väga vähe väga häid lavastajaid. Et ma ei tea, kas see on tõsi, et Eesti teater, anna ainult näitlejateater, vist siiski mitte. Ja eks nende lavastajatega Pole ka täpselt nagu on, et mitte iga asi ei peagi õnnestuma ja kui inimestel on võimalus teha tegelikult seda, mida nad, millest nad hoolivad tahavad mitte suruda neile peale materjale, mis neid neid endid ei kõneta, siis, siis on tulemus, et tavaliselt väga head ja see ei pruugi olla jah, siis nii-öelda lavastajate põua põhjus lihtsalt nende puudumine või, või nende vähene haridustase. Millega kõnetab Draama festival sellel sügisel teatri publikut? Programm on väga esinduslik ja suur ja lisaks nendele ametliku programmi etendustele, kuhu siis kuuluvad kõikide teatrid, et enda välja valitud nii-öelda esindustükid, et lisaks sellele on täitsa eriprogrammina meil tantsuteatriprogramm, mida me teeme koos eklektika festivaliga seemnest vajalik, sellepärast piirid sõnateatri ja tantsuteatri vahel muutuvad järjest hägusamaks ja päris selge ei ole, kas ja milliseid tantsuetendusi peaks või vastupidi, ei peaks draamale kutsuma, nii et selle tõttu eriprogrammi staatuses on, on see kindlasti väga-väga mõistlik ja selle üle mõtiskleda ja arutleda. Selleaastane konverents on teemaga selles mõttes ka just sellele osutabki, et kuigi konverentsi nimeks kajakas sest ka lavastusi on festivalil koguni koguni kaks, Endla teatri esietendus ja Andres Noormetsa lavastuses ja Kristjan Sveitsi Von Krahli kajakas, siis kui hakkas, kui tekst räägibki, ju ju sellest, kuidas uus ja vana kõrvutada on ja kuidas mõistmine ei ole alati just kerge ja, ja seetõttu räägivadki sellel konverentsil kõik eesti teatris lavastanud lavastajaid, miks nad seda on teinud, mis kajakas nende jaoks on ja mis on need uue vana kunsti kõrvuti eksisteerimise probleemide võimalused, et, et loodame, et see, see konverents mitte ainult tõstata uusi küsimusi, vaid annab mõnele mõnele ka vastuse, nagu paremad arutelud seda aeg-ajalt teevad. Ja sellel sügisel on Tartusse oodata kõiki Eesti teatreid. Sellel sügisel tulevad Tartusse kõik Eesti teatrid on muidugi väikesi kooslusi nagu, nagu jõhvi lepatriinu ja sellised, keda festivalil programmis ei ole, aga tõesti kõik lihtsalt ei mahu kesti teatrihuvilistele tuttavad kooslused, sõltumata nende omandivormist on esindatud raam kui täiesti sõltumatu mittetulundusühingu erateatrid nagu VAT Graal ja muidugi mõista kõik riigiteatrid Estonia kaasa arvatud. Väga tähtsad on ju lapsed, nendest sirguvad ju tulevased teatrikülastajad. Kas septembrikuu algus ja draamafestival pakub ka neile midagi põnevat? Jah, me alustame ju see, kas ta tõesti esimesel septembril küll niimoodi lootuses jälle mingit sünergiat tekitada, annab filmifestival Tartus sümboolselt teatepulga teatrifestivalile üle, meil on ühine performans raekoja platsis kell üheksa toll ja sellele järgneb siis teatriga seotud filmide öö. Athena keskuse kinosaalis see üleminek oleks, oleks inimestele ühest küljest meeldejääv ja teisest küljest ka selline sujuv, et esimene september on muuhulgas ka kooli algus, siis esimene teine september siin Tartus ongi eelkõige lasteteatriprogrammi täis mitmeid etendusi, tänavateatrit, arutelusid, ka kooliprobleemide üle, Ilmar Raagi Klassi filmi näidatakse ja Rakvere teatri, kuidas elada, on sellised muud foorumteatri lahendatud asjad ja samamoodi lavastajad režissöörid siis õhtul haridusminister Tõnis Lukase ka koos arutavad neid probleeme. Tekstid räägivad ja mis on elust lavale jõudnud, aga ehk kõige sellisem toredam on see, et paari vaguni jagu lapsi viiakse tartust ka nukuteatrisse Bullerby lapsi vaatama. Et see on selline. Nukuteatri värske uudislavastus esietendub esimesel septembril ja teisel septembril, siis saavad üsna paljud tartlased seda festivali hinnaga vaadata. Teatril on laste kujunemisel üldse teatris käimine tähtsaid rolle täita. Jah, ma olen selles väga veendunud ja seetõttu ka oleme kutsunud need tantsuteatri poole pealt siis eesti kooli tantsuvõistluse või festivali võitjad Tartusse vaatama, nii palju kui vähegi võimalik neid oma professionaalsemaid kolleege ja ka kooliteatrite vabariiklik konkursi kolm võitjat rühm on, on siin, näitavad ennast ja oma tegemist ja vaatavat professionaale, nii et nii palju kui vähegi võimalik, ehk tuleks ka festivalil tõesti mitte mõelda ainult nende peale, kelle elu ja armastus niikuinii teater on, vaid ka nende peale, kelle armastuses ja eluks teater võib saada. Eesti teatrite festival Draama 2007 algab esimesel septembril ja kestab kaheksanda septembrini ja neid üritusi on väga-väga palju. Kõige parem on ikka nagu tänapäeval kombeks meie kodulehekülgfestival poee, seal on kõik kirjas, aga ilmuku piisavat voldikuid ja tänavalt näeb plakateid ja ma arvan, et informatsiooni taha asi ei tohiks jääda. Lõpetuseks võib öelda, et septembri esimene nädal on tartus täis teatrit. Jah, ma loodan küll, et need sellist märkimisväärsust, mis rahvusvaheline see oli Eesti teatrist siis esile toob, mida te selle nädala jooksul märkab, et need on ausalt märgatud ja õiglaselt märgatud ja hästi sõnastatud ja et see arutelu, mis soovijatel sissi Riiga nädala lõpus enne nende auhindade väljakuulutamist Alatskivi lossis toimub, et, et see annab sellist tagasisidet tegijatele, mis, mis on objektiivne ja, ja oma edasiste tegemiste kavandamiseks äärmiselt vajalik. Draamafestivali etendused toimuvad Vanemuise teatris. Kõikides saalides ja mis Tartus on, ja seda etendust, mida Draamateater muidu mängis Keila-Joa mõisas, mängija meie siis kolmel õhtul Alatskivi lossis ja Tallinnas, teisel kuupäeval on kaarini Hendrik linnateatrist, mida ei õnnestunud tehnilistel põhjustel Tartusse tuua ja ka Bullerby lasteetendus on siis Tallinnas. Aga, aga kõik muu toimub Tartus. Ja parimat kuulutatakse välja. Kuulutatakse välja laupäeva õhtul, kaheksandal, millal nad ajakirjanduse abil inimesteni ju, eks ole siis teada. Ühest küljest peaks olema see mitte ainult pidulik tunnustuse jagamine, vaid ka sisuline tänu selle ülemisest tunnustust antakse ja see võib-olla ei ole laiale avalikkusele nii huvitav, küll need nimed selguvad. Sellel aastal ongi tegemist just äramärkimist auga, millel hinda ei ole, sest sest need 10 auhinda on, on mitterahalised ja tõesti sellised ühte või teist professionaalselt nüanssi esile tõstvad. Aitäh Margus Kasterpalu selle intervjuu eest ja soovime ilusat teatri sügist teatrifestivali korraldajatele. Tänase saate viimased külalised on noored Piibe Kolka ja Mari Kalkun, kes korraldavad Tartu lähedal Tõravere observatooriumis. Loovprojekti kaevu taga kostab kosmos, millele üritused toimuvad septembrikuust ja mis peaksid meelitama nii astronoomiahuvilisi kui ka kunsti ning teatrisõpru. Anname sõna piibeleja marile. Tõravere projekt, tegelikult, selle idee tekkis meil juba. Rohkem kui aasta tagasi ja seal on kaks sellist, võib-olla käima lükkavad või infitseerivat mõte, et üks on see, et kunagi, kui Tõravere asutati 60.-te paiku, siis läksid sinna elama peaasjalikult või peaaegu ainult astronoomid peale selle teadustegevuse, mis nad seal tegid, oli seal ka väga aktiivne seltsielu ja omavahel kooskäimine ja kogukonnatunne ja tehti palju. Tõsi, kultuuriüritusi kutsuti teatreid etendama, sinna toimusid väga erinevad loengud, mis ei olnud ainult astronoomiateemalised, et see on teaduslik taust ja teiselt poolt see, et me, et meie sõprade hulgas või ringkonnas on palju inimesi, kes tegelevad erinevatel kunstialadel kas teevad muusikat või helikunsti või huvitavat tantsust. See oli selline tahe teha koos midagi ja samas leida Tõraverest siis selliseid impulsse kunstiteoste tegemiseks. Ja just nimelt kaevu taga kostab kosmos toob kokku väga erinevatelt kunsti aladelt noori üliõpilasi Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiast, Eesti kunstiakadeemiast ja humanitaarinstituudist samuti meie idee on suhestuda selle kohaliku keskkonnaga, mis on tõepoolest väga omapärane ja kindlasti tavainimese jaoks ka midagi reaalselt. Kui te lähete Tõravere, siis te näete esimese asjana lageda välja peal hõbedasi kuplikesi, mis on nagu seenekesed seal ja kunstniku jaoks. Ma arvan, et selline keskkond on äärmiselt inspireeriv ja kuna tegelikult see koht on ju sündinud ideest uurida kosmilisi kaugusi, midagi sellist, millega me igapäevaelus absoluutselt ei tegele, siis meie oleme leidnud seal ka mingisuguseid hoopis teistsuguse võnkeid, mis on loometegevuse kuidagi väga positiivselt mõjunud. Seal võib-olla see aspekt ka, et selles kosmoseuurimises alati midagi seletamatuks kogu aeg avastatakse midagi, mis on väga kauge ja, ja arusaamatu ja me püüame gaasis sõnadega väljendamatut leida, siis sellele väljendusvorme või väljendusvahendeid selleks. Milliseid võnkeid kosmose ja helide kunsti valguskunsti ja üldse kunsti vahel näha ja kuulda saab? Projekt sai alguse juba kevadel sellise ettevalmistava sisseelamisperioodiga Tõraveres, kus toimusid Annelis Polli hääleimprovisatsiooni workshop, kes muusikaakadeemiast samuti Tarmo Tagametsa Action Teatri workshop ja improvisatsioonilised juust Tarmo Tagametsalt oli, samuti leidis aset pärimuskultuuri teemalised mõttevahetused ja loeng. Nüüd siis augustist viimase poole oleme elanud Tõraveres koha peal, näha ja saab, kui tulla esimesel ja 15. septembril, siis põhirõhk on kindlasti valgusel valgusinstallatsioonide ja helidel nii nendel helidel, mis tulenevad Tõravere keskkonnast ja nendest suurtest võimsatest masinatest kui ka inimhäälel ja sellel kuidas, kuidas inimhääl üldse väljendada. Töötasime praegu niiviisi, et igaüks tegelikult, kes tuli, sai käia, ringi, leida, leida sealt keskkonnast, ehk siis sellest ümbritsevast kosmosest jah, kohalikust ja oma oma sisemistest tunnetest sel teemal mingi temaatika ja ongi seal erinevate autorite poolt siis erinevad, kas installatsioonid või väiksed Terfoomensid, mis siis tulevad esitlusele esimesel ja 15. septembril, palju neid autoreid on kokku, töötab seal 15 ja siis kuna üks osa esimese septembri üritusest on ka suur kontsert, siis sinna liituvad veel mõned muusikuid ja helikunstiga tegelejad, nii et kokku pea 20 inimest üks eesmärkidest kindlasti see minu jaoks pisut ehk isiklikum oli see leida, kuidas see tera vere, mida mina nii niiviisi tunnen, nagu ma tunnen oma lapsepõlvest saadik kuidas erinevate inimeste jaoks mõjuga vähe lühema perioodi jooksul, aga seal kohapeal olles ja püüdes sellest keskkonnast inspiratsiooni ammutada ja inimeste mõtted on tööle läinud küll, et seda, seda saab kindlasti näha ja see, see märk on täitunud. Peale sellega ehk selline ühise tegevuse ja sünergia otsimine, et me püüame ka kõik koos pisut töötada seal veel ja lõpptulemuse jaoks. Jah, võib võib kõlada küll väga lihtsalt, aga, aga kindlasti mingi ühine sisekosmoste avastamine, sest et väga paljud nendest workshop idest, mida inimesed läbi tegid selle projekti raames enamik osalejatest ei olnud midagi taolist üldse varem teinud enda hääle või kehaga, nii et see on selline paras avastusprotsess kõigi osalejate jaoks. Raske on piiritleda neid kunstialasid, aga võiksime siis nii vihjata, et varjuteatrimängu saab seal ehk näha need installatsioonid, mis üleval on, mõned on ka video, videokunsti kasutavad. Ka muusika muusika on täiesti olemas, kui oskab kuulata, muusikat teevad, ma arvan ja loodan, et kõik projektis osalejad ja eelkõige läbi hääle ja erinevate instrumentide eksperimentaalse. Tamise, palun tutvustage, kuidas need kaks õhtut Tõravere observatooriumis välja hakkavad nägema? Hakkab siis õhtu pihta kell neli ja Tartus tulevatele inimestele on organiseeritud ka buss, mis Vanemuise alumisest parklast väljub kella kolme ajal, nii et jõuab ilusti Tõravere kohale natukene ringi vaadata. Enne kell neli algab loeng, esimesel septembril on esimese loengu pidajaks Tõnu Viik, kes on Tartu observatooriumi astronoom, töötab Tõraveres, siis on väike paus, vahepeal orienteeruvalt poole kuue ajal tuleb, siis loen kvantfüüsik Kaupo palalt, nii et alustuseks siis selline natukene teaduslikum vaade pärast seda inimestel võimalik süüa väike supp, mida me kohapeal pakume, pikk õhtu ja kõht tühjaks minna, pärast siis väikest söögipausi on võimalik kõndida terve selle Tõravere observatooriumi piirkonnaala peal ringi vaadata neid erinevaid installatsioone, umbes kella kaheksa paiku algavad siis sellised konkreetsed perfoomentsid, kuhu siis publiku kutsutakse kokku ühte kohta midagi vaatama ja liigutakse natuke edasi teise kohta midagi tema, kui on selge ilm, siis on võimalik ka pärast neid perfoomentsid vaadata tähti läbi teleskoobi astronoomide juhatamisel siis ja esimese septembri öösel des orienteeruvalt kella üheksast või 10-st algab siis kohapeal ka live salvestus internetiraadiojaks, mille nimi on allikas ja selle saate nimi on muusika sputnikule ja seal siis erinevat muusikat ja helikunstnikud astuvad üles peaaegu terve öö läbi. Ja samuti on võimalik selle ambient raadio muusikahelide saatel telkida Tõravere ilmajaama taga et need, kes soovivad jääda ööseks võimalus olemas oma varustus tuleb selleks kaasa võtta. Ta loengud on samuti ööülikooli avalikud salvestused. Esimesel septembril ja 15. septembril kõnelevad Argo Moor ja Kalju Annuk. Tõraverest on saanud üks uus kultuuritegemise koht. Meil on erinevad ja idee pirnikesed süttimas sellel teemal. Veksleid vist välja jäi. Eks me peame küsima, kui nüüd see asi läbi saad härrastelt ja prouadele astronoomidel ka, et kuidas neile tundub, kui palju me sinna meloodiaga edassekkuda kui praegu mõelda, et on Draama festival ja eklektika ja Tartu selles mõttes ärkab sügiseti väga vahvalt ellu mu meelest, et üliõpilased tulevad tagasi ja publikut on, et ma usun, et, Ma arvan, et Tartu kultuuri isi, kes tulevad väga, väga kirev ja põnev ja huvitav ja meie esimese septembri üritus toimub samuti festivali eklektika raames. Meie intervjuud jääb ilmestama üks väga omapärane helilõik. Selle pala autoriks on härra Pätrik Me Killi. Kes on Prantsusmaal resideeruv Ameerika päritolu Iiri juurde? Ja nüüd on ta tulnud teraver selleks kaheks nädalaks meiega koos töötama. Patrick me kinni oli ka üks neist, kes viisi meie kõigi koos läbi elus helide salvestamise, workshop, vett ja see pala nii-öelda, mida me kuuleme, see on ka Tõraverest salvestatud, helidest kokku pandud. See on üks näide helikunstist, mida Patrick Mäkinen teeb ja see on põhiliselt elushelide salvestamiseks, siis nende kokkupanemisega Kohapeal kaabel olevate helide salvestustest kokku pandud. Suur aitäh Piibe Kolka ja mari kalkun selle intervjuu eest ja ilusat kultuuri sügist nii Tõra verre kui ka Tartusse. Aitäh. Selline oli tänane saade, mis tõi teieni killukese Tartu kultuuri- ja teatrisügishooaja plaanidest. Saatejuht Hedvig Lätt tänab kõiki saatekülalisi ja ka teid, head kuulajad. Uute kohtumisteni.