Tere tulemast saatesse, usu jõud, mina olen Ringo ring või järgmise tunni aja jooksul tuleb juttu sellisest religioonist, mille nimi on islam. Islam on üks nendest vähestest maailma religioonidest, mille nime ei ole. Mille nimi on saadud otse jumalalt. Islam tähendab alistumist, alistumist jumala tahtele. Papp, islamiusulisi inimesi nimetatakse muslimite, eks või moslemitega, mis tähendab jumala tahtele alluvat inimest ehk siis inimest, kes teeb jumala tahtmise järele. Kui me räägime islamist, siis tegelikult tuleb alustada prohvet Muhamedist. Sellepärast prohvet Muhamed fon islami traditsioonis väga oluline isik, kellest ei saa ei üle ega ümber. Kelle kohta võib öelda, et ta on islami usu ja uskliku inimese prototüübiks või eeskujuks, kellest inimene usklik inimene peaks eeskuju võtma. Mees, keda me tunneme prohvet Muhamedi-na sündis Araabia poolsaarel. Arvatakse, et umbes aastal 570 n. Islami traditsiooni kohaselt on Muhamed jumala prohvetiks. Õigupoolest on ta jumala viimaseks prohvetiks peale, keda rohkem prohveteid tulema ei peaks. Islami traditsiooni kohaselt on. Islami traditsiooni kohaselt ei ole prohvet Muhamed uue religiooni rajaja vaid ta on sellesama traditsiooni jätkaja, mille alustas juba esimene inimene Aadam ja mida jätkas Aabraham ja teised usu esiisad. Nii võib öelda, et islami traditsioon on ühe vana ja muistse traditsiooni jätk võib kõige viimane samm selles traditsioonis. Prohvet Muhamed. Prohvet Muhamed, kelle täisnimi on Muhammad ibn Abdullah ibn Abdul muttaliib ehk jah, nii seda, mis ma ikka nii pikaldama nime hakkame tutvustama. Prohvet Muhamed, kelle täisnimi oli Muhammad ibn Abdullah ibn Abdul muttaliib, sündis Araabia poolsaarel umbes aastal 570 sealses keskses karavani linnas, mille nimeks oli Meka ja mis on oluliseks linnaks tänase päevani. Ta sündis suhteliselt vaese perekonna sees ja suhteliselt vaeses perekonnas. Ja nagu räägib traditsioon, oli see päev esmaspäev. Tulevase prohvet isa suri juba enne seda, kui poeg sündinud oli. Muhamedi ema suri siis, kui poiss oli umbes kuueaastane. Ja peale seda kasvatas Muhamedi kaks aastat tema vanaisa. Siis aga suri vanaisaga ära ja poissi hakkas kasvatama tema onu. Onu nimega Abu Talib. Nii nagu paljusid teisi usu rajajaid, nii kirjeldab traditsioon ka prohvet Muhamedi. Hoogsalt räägin liiga. No vot, see on iga kord, kui ma hakkan prohvet Muhamedist rääkima, siis süttib minu sees selline leek, et ma ei saa seda niimoodi aeglaselt rääkida, vaid tulebki rääkida niimoodi sellise sisemise põlemisega. Sest see usuleek on nii suur, et seda ei suuda nakatuda mitte miski. Nii nagu paljude teiste usurajajate juures Nii nagu paljude teiste usurajajate puul räägib ka traditsioon prohvet Muhamedi puhul et tegemist oli väga voorusliku noormehega. Ta elas lihtsat ja voorusliku elu, oli kaastundlik kõikide vaeste leskede ja orbude vastu ega osalenud igasugustes meele lahutustes. See tähendab seda, et ei mänginud, tab hasartmänge, ei osalenud Tabrassingutes, teda tunti kui tõekõnelejat ja temani hüüdnimeks tema hüüdnimeks sai usaldusväärne ausus. Kaastundlikkuse ja usaldusväärsus olid kahtlemata nendeks omadusteks milles tõusis tulu, kui prohvet Muhamedist sai kaupmees, mõnikord öeldakse seda. Prohvet Muhamedist ei olekski kedagi muud saanud. See kaupmehe amet oli ainus amet, mis orbudele nii-öelda avatud oli. Aga prohvet prohvet Muhamedist sai siis tõepoolest kaupmees ja oma onu Abuda liibi-ga koos Ta karavani ajas. Traditsioon räägib sellest, kuidas ta rändas Süüriasse, kuidas ta käis kaugetel maadel ja puutus kokku ka erinevatest uskudest inimestega. Öeldakse, et jumala teed on imelised ja nii abielluski usaldusväärse mehe kuulsusega Muhamed 20 kuueaastaselt. Ühe kaupmehele segakaupmehele ese nimeks oli Hadyydža. Jahadyydžest sai tema elus väga oluline inimene. Muhamedi Ahadyydža abielust sündis kokku kuus last. Aga nendest kuuest lapsest elasid täiskasvanut. Eks ainult kaks tütart. Prohvet Muhamedile või õigupoolest Muhamedile ennem seda, kui ta veel prohvetiks sai, oli kombeks aeg-ajalt igapäevasest elust tagasi tõmbuda ja kord aastas minna mägedesse mõtisklema. Ükskord, kui ta oli neljakümneaastane ja oli jällegi mägedes mõtisklemas leidis aset sündmus mis muutis nii hästi prohvet Muhamedi elu kui tegelikult kogu maailma ajalugu. Kui ta oli neljakümneaastaselt mõtisklemas mägedes kuulis ta korraga ühte hirmsat häält. See hirmus hääl ütles talle, loe. Muhamed. Muhamed, kelle kohta räägitakse, et ta ei osanud ei lugeda ega kirjutada, kostis, ma ei oska lugeda. Aga hääl kordas veel kord loe ja veel kord. Koostis. Muhamed. Ma ei oska lugeda. Kuid hääl kordas hirmuäratavalt, kuid korral kuid hääl kordas hirmuäratavalt, kui varem. Loe nüüd viimaks küsis Muhamed, mida ma lugema pean. Ja hääl kostis. Loe issanda nimel, kes on loonud, kes on loonud inimese vered, Umbust Loe, sest sinu isand on helde. Ta on õpetanud kirjasulega inimesele tarkust, mida te enne ei teadnud. Aga jah, kuule, võta nüüd see, panen uuesti, et äkki talle ütles üks hääl. Ja ükskord, kui prohvet Muhamed oli neljakümneaastane ja miks just neljakümneaastane, sellepärast et 40 aastane mees juba teab, mis tema teeb. Ükskord 40 aastaselt mägedes mõtisklemas olles kuulis Muhamed korraga hirmsat häält ja see hirmus hääl ütles talle loe. Prohvet Muhamed, kes teadupärast ei osanud ei lugeda ega kirjutada, kostis Ma ei oska lugeda. Aga hääl kordas veel korda. Loe. Ja veel kord kostis prohvet Muhamedi. Ma ei oska lugeda. Ning siis kordas hääl hirmuäratavamaid kui varem loe. Ja nüüd viimaks küsis prohvet Muhamed, mida ma lugema pean. Ja hääl kostis. Loe issanda nimel. Loe issanda nimel, kes on loonud, kes on loonud inimese vere tombust. Loe, sest sinu isand on helde. Ta on õpetanud kirjasulega inimestele tarkust, mida nad ei tea. Ja seejärel kostis seesama hirmuäratav hääl, oo Muhamed, sina oled Allahi saadik ja mina olen Džibriil Gaabriel. Ning kul Muhamed oma silma tõstis. Siis nägi ta inimesesarnast inglit, kes seisis silmapiiri kohal ning taas korda singel Mohamed, sina oled Allahi saadik ja mina olen Gibriil ning ükskõik, kuhu Muhamed oma pilku ei pööranud. Igal pool seisis tema silme ees seesama hingel. Viimaks Ingel kadus ja Muhamedi nagu räägitakse, oli jäänud vaevama kahtlus kas tegemist oli päris ingliga või oli tegemist hoopis mõne kurivaimuga, kes oli teda tulnud kiusama. Mõni nendest paljudest trennidest, kes elasid mägedes ja kõrbetes Nende küsimustega pöördus ta tagasi koju, läks oma naise haditša juurde ja rääkis talle luu ära, mis temaga oli mägedes juhtunud. Räägitakse, et oli võtnud kaasa muhamedi ning läinud ühe oma vana sugulase juurde, kes tundis nii hästi juudi traditsiooni kui kristlikku traditsiooni. Ning kuulanud ära selle loo, mis Muhamed talle rääkis, ütles see, kes sinuga rääkis, oli tõepoolest ingel. Ja sinule on ilmutanud seesama jumal, kes on rääkinud Moosesega, seesama jumal, kes on rääkinud Jeesusega. Ja nüüd on ta kõnelenud sinuga Muhamedi ka. Ja sina oled tema prohvet, prohvet oma rahvale. Ükski prohvet ei ole ka kuulus omal maal. Esimesed kolm aastat oli prohvet Muhamed ja. Ükski prohvet pole kuulus omal maal. Esimesed kolm aastat oli prohvet Muhamed rääkinud jumala poolt ilmutusi. Ükski prohvet pole kuulus omal maal. Esimesed kolm aastat kõneles prohvet Muhamed nendest ilmutustest oma pereliikmetele. Ja oma lähedastele inimestele. Ja tema lähedased said tema esimesteks jüngriteks. Kolm aastat pärast seda, kui esimest korda oli jumal talle ilmutanud. Saida uue sõnumi. Tõuse ja hoiata. Ja siis hakkaski prohvet Muhamed rääkima oma sõnumit, et on olemas ainult üks jumal. Ja inimeste ülesandeks on sellele. Ja alustame algusest kolmest kolme kolme aastaga kolme aasta pärast sündinud lugu. Kolm aastat peale esimest ilmutust jumalalt hakkas prohvet Muhamed oma sõnumit kuulutama ka linnarahvale ehk teiste lemmikalastele. Sõnum oli lihtne, et on olemas ainult üks jumal. Ja jumala ainus nõue inimestele oli et tema tahtele tuleb alistuda. Kolm aastat pärast seda, kui Muhamed oli saanud esimese ilmutuse jumalalt, hakkas ta oma sõnumit, et on ainult üks jumal levitama ka meka laste seas. Jumala ainus nõue inimestele oli, et inimesed peavad tema tahtele alistuma. Ja see jumala tahtele alistumine on ainus religioon, mille jumal on heaks kiitnud. Prohvet Muhamedi traditsioon räägib sellest, et ennem olid sedasama sõnumit inimestele kuulutanud ka Aadam, Noa Aabraham, Mooses, Taavet, Jeesus ja paljud teised prohvetid. Prohvet Muhamed hakkas kõnelema ka sellest, et leskisid, orbusid ja vaeseid tuleb hästi kohelda. Nii nagu räägivad ajalooürikud oli tollane meka linnaks, kus vahe rikaste ja vaeste vahel oli väga suur. Ja kuna prohvet Muhammed oli pärit vaesest perest, siis ei kuulanud rikkamad tema hoiatust. Prohvet Muhamedi rääkis ka sellest, et need, kes vaeseid leski orbusid hästi kohtlevad, saavad jumala poolt hea tasu. Need aga, kes kohtlevad halvasti, orbusid, leskisid vaeseid ja puudust kannatajaid. Neid tabab jumala karistus. Sellise sõnumi kuulutamine viis lõppkokkuvõttes selleni, et prohvet Muhamed pidi Mekast lahkuma ja minema ja triivi linna, mida tänapäeval tunneks. Mida tänapäeval tuntakse Mediinana ehk prohvetilinnana. See kõik juhtus aastal 622 ning seda peetaksegi islami ajaarvamise alguseks. Mediinas. Sai prohvet Muhamedist lisaks usujuhile ka poliitiline juht. Temast sai riigijuht, nii vist võib öelda, kui rääkida tollases kontekstis. See aeg on tähelepanu väärne ka selle poolest, et siis hakkas islami traditsiooni levitamine või islamiusu levitamine teiste araabia hõimude seas. Pikapeale Lewiski, islam ka teiste araabia hõimude sekka. Ning prohvet Muhamedist sai suur riigimees. Vaen mekalastega aga püsis, kes oli tema, kes olid, kes olid tema Mekast ära ajanud. Lõpuks kujunes olukorda ka selliseks, et prohvet Muhamed leppisime Ekalastega kokku, et tema ja tema järgijad võivad minna palverännakule mekasse sest see linn on olnud araablastele püha linn juba aegade algusest peale. Ning nii nagu islami traditsioon räägib, siis sealne Kaaba pühamu on olnud aegade algusest. Selle rajas juba esimene inimene. Juba esiisa Aabraham, keda islami traditsioonis tuntakse Ibrahimi nime all parandas seda. Jaga prohvet Muhamed on olnud tegev selle pühamu Aastal 630 saabus prohvet Muhamed mekasse ning teadupärast olid ennem seda araablased austanud paljusid erinevaid jumalaid. Siis aga aastal 630 puhastas prohvet Muhamed Meka linna ja Kaaba pühamu paljude erinevate jumalate kujudest ning sellest ajast peale sai Mekast ainujumala austamise kohta. Prohvet Muhamed tegi oma viimase palverännaku mekasse aastal 632 ning peale viimast palverännakut sinna ta Mediinas. Kasuri. Oma elu ja eeskujuga oli aga ta rajanud uue religiooni mispeale tema surma levis üle kogu maailma. Ning tänaseks päevaks on see suuruselt teine religioon maailmas. Kui prohvet Muhamed suri siis valiti islami kogukonna juhiks mees nimega Abu Bakra. Temast sai esimene Calif ehk asemik, teisisõnu prohvet Muhamedi asemik maa peal. Califid rajasid islami suurriigi kalifaadi mis tegelikult lõpetas oma Prohvet Muhamedi järglased Califid rajasid islami suurriigi mis oma hiigelaegadel, mis oma hiilgeaegadel ulatus Atlandi ookeanist, India ookeanini. Ametlikult lõppes kalifaat aastal 1922 siis kui kuulutati välja Türgi vabariik. Aga kui rääkida Califidest, siis tõepoolest Califid levitasid islami usku kõikides ümberkaudsetes piirkondadesse ja kusjuures see islami levik toimus väga kiiresti. Selle põhjuseks öeldakse, et ei olnud ühtegi suurriiki, kes oleks suutnud vastu seista islamiusuliste araablaste väljatungile Araabia poolsaarelt. Islami traditsioonis on maailma jagatud sõjamaailmaks ja islamimaailmaks. Sõjamaailm on see, mis läheb islamimaailmast väljapoole. Islamimaailm on aga see, kus kehtivad islami seadused. Islamimaailmas elab ka islami kogukond ehk see, mida nimetatakse huumaks. Aga lisaks islami kogukonnale räägitakse eraldi veel raamaturahvastest, nendest rahvat nendest rahvastest, kellele jumal on prohvetite kaudu või saadikute kaudu andnud pühasid raamatuid. Nende hulka kuuluvad näiteks juudid, aga samamoodi ka kristlased. Millest siis õigupoolest islami usk koosneb? Traditsiooniliselt on islamiusu õpetlased rääkinud sellest, et usk koosneb kolmest asjast usust, usu tegudest ja õigest meeleseisundist õigest meelsusest. See meelsus seobki, usu ja praktika kokku. See on see, kui elatakse oma elu selliselt, nagu oldaks kogu aeg jumala pilgu all. Ükskõik mida inimene teeb, jumala näeb seda ikka. Ja selle pilgu eest ei ole kusagile võimalik põgeneda ega midagi selle eest varjata. Islami traditsioon usub ka seda, et mida rohkem inimene usub, seda kamalt ta teeb, usutegusid, mida innukamalt ta usutegusid teeb, seda suuremaks kasvab omakorda tema usk. Ja nii on need sellises dünaamilises seoses omavahel. Mida rohkem inimene usub, seda rohkem ta teeb, mida rohkem ta teeb, seda rohkem ta usub. Aga mida siis õigupoolest islami traditsioonis usutakse? Nii nagu nagu öeldud, ei näinud prohvet Muhamed ega pole näinud ka islami traditsioon. Prohvet Muhammed oleks rajanud midagi uut. See on muistse ainujumalausu jätk. See tähendab seda, et usutakse kõigepealt, et jumal on üks seesama jumal, kes oli esise Aabrahamile Moosesele Jeesusel, kõikide nende meeste jumal oli seesama ainus jumal, kes Muhamedi õlgi. Ning see religioon, mida nood ning paljud teised prohvetid kuulutasid, on seesama, mida kuulutas prohvet Muhamed. Jumala on üks kõigeväeline tänu kõike teada. Ta on kõigeväeline, ta on kõiketeadev. Jumalat ei ole võimalik jagada osadeks. Ei ole võimalik rääkida mitmest jumalast, jumala on üks kõikjal ja kõiketeadev. Lisaks sellele usutakse islami traditsioonis, et on inglid, sellised valgusolendid, kes toovad jumalalt sõnumit, aga mitte ainult seda. Nad kiidavad jumalat taevas. Lisaks sellele, et jumal on üks ja usutakse, et inglid on jumala juures, toovad jumalalt sõnumeid on islami traditsioonis olulisel kohal ka usk prohvetitesse ja pühadesse, raamatutesse. Islami traditsioonis usutakse, et prohvet enne prohvet islami traditsioonis usutakse, et enne prohvet Muhamedi on olnud palju teisigi prohveteid. Ja jumala saadikuid, kes on andnud inimestele teada, mida jumal inimestelt ootab ja kuidas need inimesed käituma ja tegutsema peaksid. Osade saadikute kaudu on jumal andnud inimkonnale ka pühasid raamatuid. Moosese kaudu. Moosese kaudu saadi toora ehk see, mida tuntakse vana testamendi nime all. Jeesuse kaudu. Jeesuse kaudu anti evangeeliumid ehk uus testament. Prohvet Muhamedi ilmutuste kaudu saadi aga pühakiri, mille nimeks on koraan. See on viimane ilmutus inimkonnale islami traditsiooni kohaselt. Nii nagu prohvet Muhamed on viimaseks prohvetiks prohvetite pitseriks. Miks neid prohveteid on olnud nii palju? Põhjuseks on olnud ikka inimene ise. Kui ilmutus saadakse, siis räägitakse seda edasi ja ajapikku ei mäletagi enam, milline see õige ilmutus oli. Ja sellepärast neid prohveteid ongi nii palju. Sellepärast need prohveteid ongi nii palju vaja olnud. Islami traditsioonis usutakse ka kohtupäeva, nii nagu kristlikus Juudaistlikus traditsiooniski. Usutakse, et saabub kohtupäev, kui mõistetakse kohut inimeste üle vastavalt nende tegudele. Ja vastavalt nendele tegudele jõuab inimene kas põrgusse või paradiisi. Ainsad inimesed, kes kohtupäeva ei pea ootama on need, kes oma usukaitsel surevad. Ehk usu märtrid. Need inimesed lähevad otseteed taevasse. Sellise usu, kõige sellise usu kõige. Sellise usu kõige äärmuslikumaks Ei usu mind. Sellise usu. Sellise usu kõige õõvastava maks ilminguks on tõenäoliselt olnud need lapsed kes 70.-te aastate lõpu 80.-te aastate alguse kus oli 80.-te aastate alguses, oli see sõda, eks ole? Sellise usu kõige õõvastava maks väljenduseks on olnud need lapsed kes Iraani ja Iraagi sõja ajal läksid lahingusse väikesed võtmekesega kaelas, uskudes, et lahinguväljal surres jõuavad nad otse paradiisi. Mida inimest paradiisis ootab? Kui põrgusse läinud inimesi ootavad ees igasuguse kannatused siis ettekujutus paradiisist näitavad tihtipeale inimese fantaasiarikkust. Niga islamiusuliste niga islami traditsiooni paradiisis on need kõige ideaalsemad võimalused inimese jaoks. Mõeldes mõeldes mõeldes Araabia poolsaarele ja sellele paikkonnale kust see traditsioon tekkinud on siis paradiisi kujuta, ilmades vulisevad vaikselt veepojakesed. Palmid pakuvad varju päikese eest. Islami traditsioonis osatakse käituma. Jah, islami traditsioonis usutakse kaite määratusse. Mõnikord räägitakse ka islami fatalismist. Aga see kõik ei ole niisama lihtne. Maailmas ei sünni ju midagi ilma jumalata. Maailmas ei sünniuskliku inimese meelest midagi ilma jumala teadmata ilma jumala tahtmata. Islami traditsioonis räägitakse mõnikord ka sellest, et inimesel on vaba tahe. Vaba tahe valida, kas jumalale meelepärane tee oma elukorralduse jaoks või jumalale mitte meelepärane tee see meelemera. See meelepärane tee viib igal juhul paradiisi. Nii on ette määratud ja jumalata tee viib ettemääratult põrgusse. Islami traditsioonis räägitaksegi usu alussammastest või usutugisammastest ehk nendest asjadest, millele usk tugineb, millel inimese usk seisab ja need on usuteod. Üheks selliseks usu Sest usk usk, sest usk ei ole ju midagi sellist, mida ainult hea uskuda, vaid usku tuleb ka elada, tõeks. Nendeks usu alus sammasteks, mis islami traditsioonis on. Tavaliselt öeldakse, et neid on viis onu kõigepealt usu tunnistamine. Islami usutunnistus on see, et ei ole jumalat peale jumala ja Muhamed. On jumala saadik. Usutegude hulka või usu alussammaste hulka kuulub ka palvetamine. Islami traditsioon on tuntud selle poolest, et islamis palvetatakse viis korda päevas. Miks just viis korda päevas, sellest räägib legend. Kuidas ühel öösel? Ühel öösel aasta võis olla näiteks 620 tuli ingel Gaabriel, kes viis. Seal palvetas ta koos Aabrahami, Moosese Jeesusega ja seejärel suundus seitsmendasse taevasse. Ja sealt veel edasi kõnelema. Jumalaga. Jumal oli tahtnud, et prohvet Muhamedi tõotaks eta, rahvas palvetab 50 korda päevas. Muhamed oli sellega nõus olnud. Kuid siis teel tagasi taevast kohtas ta Moosest, kes küsis, kuidas läks ja Muhamed rääkis, kuidas oli tal läinud kohtumine jumalaga. Ja muuseas oli see peale öelnud. Mine tagasi. Lepi kokku väiksema palve arvude peale. Ja Muhamed läkski taevasse tagasi jumala juurde. Ja leppis jumalaga kokku, et tema ja tema rahvas peavad palvetama 40 korda päevas. Ja jälle tuli prohvet Muhamed taevast alla puhtas Moosest, kes küsis ta käest, kuidas läks. Ja prohvet Muhamed ütles, et hästi läks. 40 korda päevas, peame palvetama. Ja muuseas ütles. Mine tagasi. Räägi veel kord jumalaga. Ja nii kordus, kuni jumal oli nõus viie korraga päevas. Ning Muhamed hoolimata muuseas ettepanekust ei olnud nõus enam tagasi minema. Seda ööd, millal see kõik leidis? Seda ööd tuntakse all Iisra nime all, see tähendab öist reisi. Mis puudutab aga palvetamist islami traditsioonis siis sellega seoses öeldakse mõnikord ka seda, et islam on kõige puhtam religioon maailmas. Sest enne palvetamist peab inimene ennast pesema tuleb pesta käed, nägu, jalad, kõrvad, nina, suu, ja samamoodi tõmmata käega üle pea. Samuti peab olema puhas see koht, kus palvetatakse ning öeldakse, et sellest tulebki palvevaibatraditsioon. Koht on puhas siis kui koht on kuiv. Islami traditsioonis palvetatakse Meka suunas. See on see islamimaailmakeskne punkt, võiks öelda, see ongi islamimaailma geograafiline keskpunkt. See on see punkt maailmas mille suunas 24 tundi 365 päeva aastas kogu aeg keegi kusagil maailma otsas palvetab. Nii nagu paljudes muudeski traditsioonides. On ka islami traditsioonis levinud tava, et mehed ja naised palvetavad eraldi. Tihtipeale selleks võivad olla erinevad ruumid. Aga kui erinevaid ruume ei ole, siis palvetavad mehed eespool, naised tagapool. Ja nendega koos ka lapsed. Miks see nii on, seda ma rääkima ei hakka. Puhtus puudutab ka islami traditsiooni tava. Mille kohta võib kasutada sõna almuste andmine või annetamine? Üks kord aastas tuleb kaks ja pool protsenti oma varast. Üks kord aastas tuleb teha annetus kaks ja pool protsenti sellest varast mis on olnud sinu käes rohkem kui aasta või vähemalt aasta. Öeldakse, et sellise tegevusega puhastab inimene oma varandust. See vara või see selline annetus läheb vaeste inimeste eest hoole kandmiseks. Teisisõnu võib öelda, et tegemist on meie mõistes sotsiaalmaksuga mida kasutatakse puudust kannatajate heaks. Öeldakse, et see tava pärineb juba prohvet Muhamedi-eelsest ajast araabia hõimude seast. See oli tava, kuidas rikkamad kogukonna liikmed vaesemate kogukonna liikmete eest hoolt kandsid. Ja samamoodi nagu meilgi on tulumaksuvaba miinimum, nii ka islami traditsioonis peab seda varandust inimesel olema vähemalt 80 kraami kulla eest. See tähendab seda, et kui inimesel midagi anda ei ole, siis ei saada. Siis ei saa temalt ka viimast võtta. Islamiusu alussammaste hulka kuulub ka üks kord aastas aset leidev paastu. Sebast leiab aset ramadaani kuus. Islami traditsioon üleüldiselt. Taastumist ega sellist lihasuretamist eriti ei soosi. Öeldakse, et paastuda võib üle päeva ja mitte pikka aega järjest. Aga ükskord aastas ramadaani kuus, siis kui prohvet Muhamedile sai osaks esimene ilmutus siis paastutakse Öeldakse, et see on nagu kannatus, mis kogukonda ühendav. Paastu ajal kannatab nii rikas kui vaene ühtemoodi. See kinnitab võrdsust ja kokkukuuluvustunnet. Ja kui rääkida paastust ramadaani kuus siis see tähendab seda, et päikesetõusust päikeseloojanguni ei sööda, jooda ei suitsetata ega tehta midagi muud taolist. Arusaamad sellest. Arusaamad sellest, et öisel ajal leiavad aset Brassingud ohtralt sööma ja joomapeod need pärinevad ühelt poolt võib-olla muinasjuttudest aga teiselt poolt on tõenäoliselt selliste arusaamade aluseks Islamiusulised valitsejad kes tihtipeale usureeglitest kinni ei pidanud ja kelle vastu on astunud paljude usu reformaatorid läbi islami traditsiooni ajaloo. Nii nagu almuseid ei pea tegema need nii nagu almuseid ei pea andma, need, kellel midagi anda ei ole on teatud vabastused. See on vist õige sõna ka paastumise puhul. Nii ei pea paastuma need, kes on pikal reisil, need, kes on sõjas. Aga samamoodi ei pea paastuma ka lapseootel naised ega imetavad emad. Islamiusu alussammaste hulka kuulub ka palverännak mekasse. Kas sa jeerum, mis, miks sa paastud son? Ja igasuguse paastumise puhul tuleb tähele panna ka seda, et see õpetab inimestele alandlikkust. Islamiusu alussammaste hulka kuulub ka palverännak mekasse. Öeldakse, et inimene peab vähemalt üks kord oma elus ette võtma reisi islami pühasse linna. Islamiusu alussammaste hulka kuulub ka palverännak mekasse islami pühasse linna ja sealse Kaaba pühamu juurde. Ehk kuubi juurde mille, kus asub must kivi. Mis see kivi on? Arvatakse, et tegemist on meteoriidiga. Kui aga räägitakse Kaaba pühamu, st siis tõepoolest öeldakse, et selle rajas esimene inimene. Et seda on. Nii nagu paljude muude asjade juures Nii nagu paljud muudki asjad islami usus, nii nii nagu teiste ususammaste juureski ei pea palverännakule minema siis kui see kuidagi võimalik ei ole või kui see perekonna nii-öelda pankrotti ajab. Kui aga see on võimalik, siis tuleks see palverännak ette võtta. Inimesed, kes on käinud mekas palverännakul ütlevad ütlevad, et see kogemus on imeline. Kõik inimesed tunnevad seal ennast võrdsetena. Kohal oleks justkui õed ja vennad. Naised me ei tohiks palverännakule minna üksi, vaid kaasas peaksid neil olema kas mehed või isad, vennad ehk teisisõnu Me ehk teisisõnu meest, saatmissaatjad. Ja ongi ju, eks ole rebiega rohkem midagi ütlema selle kohta. Mõnikord räägitakse ka sellest, et selliste usu alussammaste hulka kuulub püha sõda ehk see, mida tuntakse džihaadi nime all. Kui räägitakse pühast sõjast või Chichaadist siis räägitakse tegelikult kahest erinevast asjast. Suur džihaad või suur pingutus või suur. Püha sõda tähendab sellist head usuvõitlust mida peetakse oma sisemise vaenlase vastu hingevaenlase vastu selle vastu, kes inimest sisemiselt kiusab ja teda healt teelt kõrvale juhib. Väike džihaad tähendab aga võitlust usu eest ja usuvaenlaste vastu. Mõnikord öeldakse, et islami traditsioonis nõutakse teiseusuliste tapmist. Päris nii see ka ei ole. Koraanis islami pühakirjas. Kõneletakse kahes kohas. Tapmisest. Aga kui räägitakse tapmisest, siis see tähendab Nende mõlemale koha. Nende mõlema pühakirjakoha puhul öeldakse seda, et tegemist on võitlusega islami usuvaenlaste vastu. Prohvet Muhamedi-aegses Araabias. Üks ja sama asi, kas laadur on mured, on selline uskmatu, kes on kes usu vaenlane ei ole või iga usu vaenlane automaatselt uskmatu. Ja iga uskmatu on automaatselt usu vaenlane. Ei ole islami pühakirjas koraanis, kõneletakse kahes. Kahes kohas. Islami pühakirjas koraanis kõneletakse kahes kohas tapmisest sellest, et neid, kes usku ründavad ja uskmatud on et nende vastu vägivalla kasutamine on õigustatud. Nii öeldakse koraani teises suunas. Tappelge nendega nõnda kaua, kuni ei ole enam tagakiusamist ja õiglus ning usk jumalasse valitseb. Samamoodi Öeldakse üheksandas suuras, et. Tapke. Ma alustan selle püha sõjaga uuesti. Sellepärast et mis mul häda on. Mul on siin ühte teist häda. Mõnikord mõnikord. Mõnikord loetakse usu alussammaste hulka ka püha sõda ehk seda, mida tuntakse džihaadi nime all mis tähendab pingutust. Džihaadi ka seoses räägitakse suurest Chichaadist, mida inimene peab oma hingevaenlase vastu oma halbade kalduvuste vastu. Nii nagu paljudes muudeski traditsioonides, räägitakse heast usu võitlusest. Väike-džihaad tähendab aga võitlust usu vaenlastega nendega, kes on uskmatud või nendega, kes usku ründavad. Püha sõja puhul öeldakse ka seda, et tegemist peab olema kaitsesõjaga. Kui see oled küll. Usuvaenlaste vastu ehku uskmatute vastu oli nii ja esimene pooleli, eks ole. Koraanis kõneletakse kahes kohas sellest, et uskmatute vastu tuleb võidelda. Mida see õigupoolest tähendab, on küsimus, milles? Mille üle islami traditsiooni seeski on palju diskuteeritud. Kas see tähendab oma usu kaitsmist või see tähendab ka oma usu levitamist? Kas see tähendab ainult sõjalist rünnakut islami vastu või see võib tähendada ka kultuurilist rünnakut islami vastu? Need on kõik need küsimused, mis islami kogukonda tänasel päevalgi painavad. Püha sõjatraditsioon. Püha sõjapidamise traditsioon on see, mida me kohtame telekanalite vahendusel ka tänapäeva maailmas. Püha sõja püha sõja olulisusest ja selle tähendusest erinevatele inimestele jõuavad püha sõja tähendus ja olulisus paljudele inimestele jõuab meieni meediakanalite vahendusel. Ning me näeme, et tihtipeale ei ole selleks pühaks sõjaks mitte ainult võitlemine oma hingevaenlasega vaid kogu maailmaga. Islami pühakiri on koraan mida tõlgitakse tihtipeale retsiteerimiseks või lugemiseks. Mõnikord öeldakse ka seda, et ainult araabiakeelne koraan on koraan, ülejäänud on ainult pühakirja tõlgendused ning oma tõde selles ka on. Sellepärast et koraan on ilmutuste kogum mis on saanud prohvet Muhamedi lei jumalalt. Ja need ilmutused sai prohvet Muhamedi araabiakeelsena, niiet prohvet Muhamedi k rääkiski jumal araabia keeles ja sellepärast on ka pühakiri araabiakeelne. Ning iga tõlge on nii või teisiti omamoodi tõlgendus. Ning araabia traditsioonis nähakse kuraaniga kui araabia keele kõige ilusamad väljendusvormi omamoodi araabia kirjanduse pärl, sest kirjanda pandud riim sest kirja on ta sest kirja on ta pandud riim roosas. Ja koraani käsikirjad on väga ilusad sest väga pikka aega peeti islami traditsioonis koraani käsitsi ümberkirjutamist kirjutada laskmist sellist usulist teenekust piisavaks tegevuseks, hoolimata sellest, et oli juba leiutatud või oli juba avastatud, kuid kasutusele võetud trükikunst. Veel pikka aega oli koraan just nimelt selleks teoseks mida käsitsi ümber kirjutati. Lisaks koraanile on islami usus väga oluliseks ka prohvetipärimus või prohvetit, ava see, mille kohta öeldakse sunna. Prohveti see prohvetipärimus, prohveti pärimuse moodustavad lood sellest, mida prohvet Muhamed ühes või teises olukorras oli öelnud või ühes ja teises olukorras teinud. Ning sellised sõnad ja teod on eeskujudeks islamiusulistele inimestele analoogsetes olukordades tegutsemiseks. Ja sealt me jõuamegi selle tähtsuse ja tähenduse juurde, mis prohvet Muhamedile islamiusuliste inimeste jaoks on. Ta on selleks eeskujuks, kelle järgi seada oma sõnu ja oma tegusid. Mõnikord öeldakse ka seda, et prohvet Muhamedi ei. Mõnikord öeldakse ka seda, et kui inimene ei usu jumalat, siis on ta küll sügavas eksituses aga kui prohvet Muhamedi solvatakse, siis sellega solvatakse kogu islami elulaadi, kogu islami usku, kõike selles kõike seda, mis islamis tähtis on. Ning kui me mõtleme selle peale, kuivõrd teravalt tihtipeale islami kogukonnad või osad kogukondadest on reageerinud näiteks prohvet Muhamedist tehtud karikatuuridele või sellele, kuidas teda on kujutatud ilukirjanduses mõistame prohvet Muhamedi tähtsust selle kogukonna jaoks. Pühakiri ehk koraan ja prohvetipärimus või prohveti tava on aluseks ka islamieetikale seda sellele, mida nimetatakse Shariiaks ehk teeks. Islami traditsioonis räägitakse viit sorti tegudest. Nendest tegudest, mille ühes otsas on kohustuslikud teod ehk needsamad usu kohustused, viis korda päevas palvetamine ramadaani kuus paastumine ja nii edasi ning teises otsas on teod, mis on keelatud Nende hulka või nende seast kõige tähtsamateks. Kõige keelatumateks on tapmine, varastamine, abielurikkumine, veini joomine, usust loobumine. Sellega seoses räägitakse tihtipeale või kasutatakse tihtipeale ka mõistet hallal. Umbes samamoodi nagu juda istlikus traditsioonis räägitakse koosselist. Öeldakse, et toit on halal ehk toit on kõlbulik või toit on lubatud. Nii nagu paljudes muudeski traditsioonides islami traditsioonis teatud toidud või teatud asjad, mida süüa ei tohi. Nii nagu paljude muude Lähis-Ida religioonide juures on keelatud sealiha söömine. Samamoodi on keelatud veretoidud ja samamoodi on keelatud teadmata viisil surnud loomade liha söömine. Selleks, et selleks, et tapetud looma liha oleks kõlbulik tuleb see loom kõigepealt õigesti tappa. Meenutades jumala nime ja tema ihust või tema kehast veri välja lasta. Islamikogukond ei ole mitte üks tervik nii nagu paljud muudki religioossed traditsioonid, nii jaguneb ka islami kogukond paljudeks erinevateks harudeks. Kaks suurt kaks suurt kogukonda on sunniidid ja šiiidid. Sunniidid moodustavad islami kogukonna enamuse. Öeldakse, et üle 80 protsendi sunniitidest kuulub sellesse traditsiooni milles sõna sunniidid tuleb ja mida. Millest tuleb sõna sunniidid ja millele see viitab? Räägitakse aalas sunnast ehk sunna rahvast ehk nendest inimestest, kelle jaoks on oluline prohvetipärimus. Šiiidid ehk islami väiksem haru. Hargnes islami suurest traditsioonist peale neljandat kaliipi Aalit. Paljud islamiusulise kogukonna liikmed olid uskunud prohvet muhamedi järglaseks oleks pidanud saama tema onupoeg. Ja väimees ka oli. Nii, aga ei juhtunud. Ja kui prohvet ja kui Calif ja kui neljas kalifaadi tapeti aastal 661 jaguneski islami traditsioon kaheks. Algselt öeldakse Eristus šiitlik islam mille nimi tuleb šiiata liist ehk aali parteist või aali pooldajatest, eelkõige poliitilistel põhjustel. Ajapikku aga tekkisid seal omad tavad, Ali rõhut, Ali rolli rõhutamine islami traditsioonis ja prohvet Muhamedi sõbra rollis. Sama muude tekkisid palverännakud erinevate pühakute haudadele. Ning tänasel päeval ongi nende kak ongi need. Need kaks suurt islamiharu, mis eksisteerivad islami traditsiooni juures, on olnud oluliseks ka sufi traditsioon ehk islami vagadus, koolkond või müstik koolkond mis on olnud omaette haruks juba alates 12.-st sajandist. Selle traditsiooni juures on oluliseks õpetajad need, keda nimetatakse Sheikideks ja kelle ümber on kogunenud õpilased ja nii nagu paljude muude traditsioonide juures või müstiliste traditsioonide juures on ka surfitraditsiooni juures oluliseks vahetu jumalakaemuse saavutamine. Ning seda saavutatakse tihtipeale ekstaasi seisundis. Jumala nime kordamiste käigus. Ning nii nagu müstikaga paljudes teisteski traditsioonides on ka supitraditsiooni mõnikord nähtud õigelt teelt kõrvale kaldumisena. Veel üks lause sinna, et nad oma rituaalides kasutanud Sohvi festivali, muusikute tants mida noh, maa, teatavasti. Sohvri traditsiooni üheks eripäraks on muusika ja tantsukasutamine samuti jumala nimede kordamine ekstaasi seisundi saavutamiseks Jumalaga ühtsuse kogemiseks. Need ongi eelkõige need küljed supitraditsioonis, mille kaudu maailm seda tunneb. Nojah, kaks. Okei, mõnedes nendest asjadest me järgneval kõneleme. Prohvetipärimus ehk sunna on oluline ka selle poolest, et paljud islami traditsioonis levinud tavad tulevadki just prohveti pärimusest või prohveti tavast mitte niivõrd pühakirjast enesest. Nende hulka kuulub näiteks ümberlõikamine poiss, laste ümberlõikamine. Nii nagu juda istlikuski traditsioonis, on see islami traditsioonis. Üheks oluliseks rituaaliks Traditsioon räägib, et juba prohvet Muhamed olevat sündinud ümber lõigatuna ning ta oli öelnud, et see on üks hea tava, mida järgima peaks. Selle rituaali läbiviimine on erinevates paikkondades või erinevates kultuuriruumides, kus islamilevinud on erineval ajal läbiviidav. Erinevas vanuses viiakse seda läbi erinevates paikades erinevate rahvaste juures. Noh, õnneks on lennukiga. Okei, ma saan seal karta. Pärimusest pärinev pärimusest pärinev prohveti tavast pärineb ka tavapärimusest pärinev tavastuletava. Prohveti pärimusest tuleb ka tavakanda rätikuid. Islami traditsiooniga seostatakse tihtipeale ka mitmenaisepidamist. Prohvet Muhamedi niikaua, kuni oli elus tema esimene abikaasa. Hadyydža ei abiellunud ühegi teise naisega. Pärast surma oli aga prohvet Muhamedile mitmeid abikaasasid. Neid põhjuseid, miks ta mitmete naistega abiellus, on toodud esile erinevaid. Üheks põhjuseks on olnud see, et tema lähedaste võitluskaaslaste lesed, kes lahingus kusid, oleksid jäänud nii-öelda ühiskonna äärealadele. Keegi oleks nende eest hoolitsenud ja prohvet Muhamed. Prohvet Muhamedi abielud olid omamoodi sotsiaalsete garantiide laiendamine leskedele lähedaste võitluskaaslaste leskedele. Teine põhjendus on olnud see, et nii nagu on olnud see, et muistsetes Teine põhjendus on olnud see, et prohvet Muhamed, kinnitades lepinguid Teine põhjendus on olnud see teine põhjendus on olnud see et valitsejatel ja prohvet Muhamed kahtlemata oli oma aja omaaegses ja islami traditsiooni kontekstis lisaks usulisele valitsejale, usulisele juhile ka riigijuht. Edasi valitsejatele oli kombeks, et mis sa tahad? Oli kombeks lepingute kinnitamine abielude kaudu. Islami traditsioonis räägitakse sellest, et mehel võib olla kuni neli abikaasat. Kui islamiusulised mehed kuni neli abikaasat Keda mees peab üheväärselt või samamoodi armastama ning tagama kõikidele naistele ning oma lastele toimetulekut? Mõnikord on sellega seoses öeldud ka, et prohvet Muhamed ei lubanud üldse mingisugust mitmenaisepidamist sest ükski mees ei suuda nelja naist samaväärselt või ühepalju armastada. Islami traditsioonis on levinud ka tava, et naised katavad kinni oma pea kannavad rätikut, mille kohta kasutatakse mõistet, mille kohta kasutatakse mõistet hindschab. Religioonide puhul on tegemist tihtipeale liialdustega. Vaga inimene teeb veidikene rohkem kudelt, algselt seda nõutakse, et kogemata midagi tegema Ta ei jääks. Nii öeldakse seda, et naistelt nõuti, et nad kinni kataksid, oma väärtuslikku. Mis see väärtuslik on. Mõned on tõlgendanud, et see on tähendanud tollases araabia kontekstis rindasid. Sellest on edasi jõutud selleni, et tuleb kinni katta pea ja sellest samm edasi Belzee, et kogu keha peaks olema kaetud. Et võõras silm meeste. Et võõras mehe silm naist ei näeks. Mine sa võta kinni, kus see tõde on. Selline usu jõud juba kord on selline luu selline lugu. Ning tulles tagasi lõpux prohvet Muhamedi juurde. Tähendab, see, mida ma mõtlesin tegelikult öelda, on see tulles tagasi lõpux, tulles tagasi lõpuks prohvet Muhamedi juurde siis tema eeskuju võime me näha ka tänapäevastes islamipoliitilistes liikumistes. Kus prohvet Muhamedi ideaal kelles on ühendatud nii hästi usujuht kui ka riigijuht, on selleks ideaaliks, mille suunas pürgida. Selle üheks näiteks on aasta 1979 ja Iraanis aset leidnud islamirevolutsioon. Vabariik aga needsamad suundumused on ka paljude muude islamipoliitiliste liikumiste taustal kus riigijuhtideks või poliitilisteks juhtideks peaksid olema need inimesed, kes on pädevad usu tõdedes ja usu veendumustes. Selline on see usu jõud mis inimesi toimima paneb. Ütle ütle ainult, et nii suur on sul jõudu. Nii suur on usujõud. Selline lugu. Seekord oleme. Seekord oleme eetris pool 10 õhtul. Nagu ikka kolmapäeval, nagu ikka, nagu ikka kolmapäeval. Kuula kolmapäeva õhtul kell üheksa päeva, seda ei ole vaja. Kuule, kolmapäeva õhtul kell üheksa. Kuula kolmapäeva õhtul kell üheksa.