Tere taas kõigile filmihuvilistele. Sügis on selline põnev aeg, kui valmivad mitmed filmid ja mul on tõeliselt hea meel, et meie tänase saate Te külalisteks on üks animafilmitegijad. Üks nendest on kindlasti teile tuttav, sest tegemist on vaieldamatult ühe eesti tuntuma filmitegijaga kelle nimi ei vaja lähimat tutvustamist ja, ja tema on loomulikult Priit Pärn. Aga mul on väga hea meel saatekülalisena tervitada ka Olga Martšenkot, kellest on saanud Priit Pärna filmide kaasautor ja nende uus film. Elu ilma Gabriella Ferrita esilinastub teisel oktoobril Tallinna kinos Sõprus ja jookseb seal veel aega, nii et head kuulajad, teil on võimalus näha uut suurepärast Eesti filmil. Aga tere tulemast, Priit ja hõlga. Kusjuures on ka ei ole Martšenko, et Olga on nüüd Olga Pärn. Suurepärane, aga palju õnne. Ja, ja tegemist on vist kõige pikema pärnaga nagu nagu te ise armastate, väga öelda. Aga see film on minu teadvuses küll päris pikalt eksisteerinud, te olete seda filmi teinud ju peaaegu kolm aastat. Animatsioonis oli see ligi poolteist aastat. Jah, kui olla täpne, siis 2005 detsember hakkasin kirjutama. Ütleme seda versiooni, millest tuli see film, mingid esialgsed mõtted olid varem, aga need olid üsna kaugele sellest peaaegu mahtuda. See on tegelikult kuna film on päris pika 45 minutit, siis üldjuhul ka animatsioon ei ole selline, et võetakse kaamera õlale ja, ja filmitakse ülest stsenaarium, stsenaarium arendamiseks, aga animatsioon tavaliselt võtab rohkem aega, kui ütleme selliseid mängufilmid või dokumentaalfilmid. Aga kui me nüüd läheme natukene tagasi sellepärast, et tegemist on nii-öelda animatsiooniga rändol, männiga ja, ja, ja Mafia ulatub Jausa aastasse 1977, siis viimased kaks filmi on teil oigaga koos valminud, et ka lühifilm mustas laes valmis. Teie esimese koostöö oli nii-öelda selline esimene samm. Võib-olla ütleme sellises pikemas nägemuses siis väga lühike küsimus, kuidas te kokku saite ja kuidas teie nägemused kokku said? Kokku saime aastal 2005 märtsikuus maalin õpetamas Prantsusmaal. Eks nädal üheksa ja Olga oli selle kooli õpilane ja Olga tahtis, et ma oleks diplomitöö juhendaja. Aga ta ei olnud mind kunagi näinud. Nojah, aga, aga Olga teadsid täpselt. Kes on Priit Pärn ja tema lummav, erakordne maailm oli, oli sulle jätnud oma mulje. Nii et see oli selge nägemus, et tahaks Priiduga nii-öelda seda koostööd teha. Lõputööd. No absoluutselt minu jaoks oli suur au, et Priit oli, oli News, et töötame koos, sest sa oled enne ju noh, teinud ka, ütleme. Endal tehtud vist ka kolm lühifilmi, nii et ütleme niimoodi, et päris koolipingist ka nagu ei tulnud, et sa olid enne ja Valgevenes ka teinud animatsiooni ja autorina samamoodi üles astunud, eks ole ju, see ei ole päris niimoodi, et täiesti tühjalt lehed või valgelt lehelt. Ei, no mul on võib-olla et huvitav elulugu, et ütleme, et minu vanemad, minu ema on ka filmitegija animafilmitegija öelda, ta on ka režissöör ja ma hakkasin töötama nagu kunstnik-lavastaja temaga koos. Et mootor, nojah, Ani materjal, seda ei tulnud kohe, aga siis on noh, ütleme, et mul oli päris pikk kogemus, et animatsiooni filmidega ütleme, et, et ma töötasin seitse aastat kunstnik-lavastaja ja siis on nagu animapärast, et siis oli erinevalt tehnikud ka animatsioonid Johnikutelt liivaanimatsioon ja siis on maailm natukene siis on, oli mingi tavaline joonisfilmid ja kõik, aga pärast siis mul oli küsimus, et ma hakkasin. Ma hakkasin mõtlema, et vist ei proovida teha oma silmi. See vahele see, et Olga Ennoska prantscool lõpetus Minski kunstiakadeemia graafika alal koolitatud graafikud Ja siis tekkis võimalus minna Prantsusmaale ja ütleme, nii-öelda täiendõppele ja animatsioonid tena. Kaheaastane kool, see on nagu nemad võtavad, et inimesi, kes teavad, kuidas teha animatsioon, siis meil oli palju workshop, bit ja võimalus teha oma väikesed filmid, ütleme mulje oli suur šanss. Prantsusmaal ja muidugi oli suur šanset. Kohtume Preiduga, üks suur anne kohtades teisena, tundsid 11 kohe ära. Kas võib nii öelda Priit? Noh, eks seal läks natukene aega, sest tegelikult see juhendame, Olgal oli, praktiliselt oli sõlmitud kõik ja noh, mingid nõuanded võib-olla olid, aga ma arvan, et see film oleks hulgal. Võib olla Otto tulnud umbes samasugune, aga siis ligi aasta läks aega, enne kui on ka siiamaale ilmus. Aga need teeprojektid on liikunud ka paralleelselt, sest ma tean, et Olga aju töötab oma filmiga ka et just jah, et kuskil tal ju see idee, kui ta Eestisse tuli, tal oli soov alguses teha oma filmi ja siis ta ilmselt sujuvalt hakkas töötama ka tee filmi juures. Ei, see oli ikkagi nii, et Olga tuli Eestisse, et jääda ja noh, kõigepealt, et Valgevene kodanikesse pääseks, sest tal peab olema tööjala suva. Esimesel loa ajamine ei olnudki väga kerge. Esimene film, mis me koos tegime, see oli, oli siis osa sellest luule animast. Kuivõrd Olga on, on liivaanimatsiooni ekspert, mõtlesime algul teha liivastada juhatuse koos, aga siis lõpuks jõudsime välja sinna, et see on söejoonistusklaasil, mida ei ole ilmselt keegi teinud varem. Altvalgusega ja ainult seda me tegime, tegime koos ja siis paralleelselt Ta liikus selle Gabriella projekt tähendab Alisson sat, aga seal noh, ta ei olnud mitte nii, et tol ajal oli Eestis ja siis me pikapeale saime tuttavaks, olla tuli selleks, kelleks ta tuli. Kui me räägime uuest filmist elu ilma Gabriella Ferite, siis lugeda isegi lühis sünopsist. Animafilmide puhul on see alati võib-olla isegi veidi naljakas, et see on dramaatiline lugu armastusest lukus ustest näotest, vargast, haavatud kurest, kadunud läptopist ning õdedest kiidest, kes virtuaalsed prostituudid. Ja filmis endas ei olegi Gabriella Ferrit, kuid on peaaegu happy end. Et tegelikult, kui vaadata see nopsist, sissetopsist, dramaturgiat välja ei tule. Aga kui vaadata film selles filmis on väga tugev dramaturgia ja ta isegi kui rääkida animafilmidest ja, ja sellest visuaalsest keelest, mis on täiesti totaalselt erinev ja loomulikult eriti teefilmide puhul ütleme sellisest tüüpilisest mängufilmidramaturgia visuaalsest keelest, siis esimest korda ma nägin, et see on tegelikult väga selge žanrifilm, et seal on küll mitu lugu ja kui rääkida üldse loo jutustamise dramaturgiliselt põhimõtetest, siis seal ongi nagu kaks versiooni, kas on see nii-öelda majakujuline või puukujuline ja teie puhul on alati ta kuskil nagu puukujuline, hargnevad erinevad tegevusliinid ja siis need saavad omavahel kokku, et võib-olla natuke isegi meenutab Robert hooldada nii, et jooksevad paralleelselt tegevusliinidelt põhiliin ja siis on kuskil kõrvalliinid ja juhus mängib väga suurt rolli. Just tähendab, seal on nagu põhiLugus paralleelselt kulgevad, eks ole, seal ütleme, väiksed paralleellood, kure, kana, ämbliku, mis on väga väikselt Doralleeleenida, siis on, ütleme, varas, selle poisi rida tegelikult on jällegi, oleneb, kuidas teda lahti võtta, eks ole, noh, seal ütleme, lahklemised ja kokkusaamised, liik, ütleme poiss, need õed, need liiguvad. Võib-olla ma seletan natukene lahti kuulaja jaoks, kes ei ole veel filmi näinud ja läheb, läheb kinno vaatama et teie filmide puhul on, vaatame sellest, et tegemist on tõesti geniaalse kujundliku keelega, et pidevad selliste plahvatuslikku metavarfoosidega siis alates juba noh, kõige esimestest filmidest, need kanad väga selge, et selliste noh, ühiskonnamudeli kajastust või noh, et selgelt teie vaadet ütleme, antud situatsioonile antud ühiskonna ühiskonnale, eks ole. Varasemates filmides võis tihti kohata sellist kodanikku, eks ole, kes noh, ilmselgelt kandis endas ajastu pitserit ja, ja, ja nüüd Gabriella feris, ma näen tegelikult, et see on ühest küljest traagiline nagu armastuslugu, see on argilugu, see on mehe ja naise lugu ja see on nagu perekonnalugu, et tuleb sisse ka ka laps vanemate suhtumine lapsesse ja sealt teisest küljest, aga noh, selline, Lapse suhtumine vanematesse just nimelt ilmselt ei ole traditsiooniline, nagu seal. Ühest küljest ei ole, aga teisest küljest ma arvan, jällegi, on väga-väga tugev nagu ajastu märk, et kui, kui vanematel peamine tähelepanu on üksteisele ja, ja laps on kuidagi mugandunud lihtsalt nende juurde ühte tuppa ühes toas elavaks olendiks, nii-öelda, kellel on täiesti oma elu, kes üritab midagi nii-öelda mingisugust kontakti saada mitte vanematega ja mitte vanematega välismaailmaga, sellepärast et mingisugust sotsiaalset kontakti on tal vaja. Et tegelikult, et see film ühest küljest, kuigi ta tundub olevat happy endiga, sest põhiliin ongi vanemate liini ja siis mingil määral ka lapseliin ja siis vanemate suhet tänu erinevatele juhustele, siis antaksegi ütleme, need liikumissuunad erinevate tegelaste poolt ja ütleme, kes on varas. Just nimelt, et, et taas Gabriela feri puhul on, on tegemist niivõrd rikka kujundikeelega, et inimestele antakse küll mingisugune ütlementramaturgiline skeem, eks ole, aga selle sisu nad saavad täita, et sellega, mis on nende kogemus või mis on antud hetke nende nagu ütleme, sotsiaalse tausta tõlgendus. Aga vaieldamatult on teie nägemus ja ilmselt täna olemegi nagu siia kogunenud, selleks et võib-olla natuke lahti seletada, ütleme seda, seda filmi ja seda sõnumi nagu sisu mingil määral või esitada teie nägemus sellest sellest filmist. See lugu tundub mulle veidi traagiline järgmiselt küps, tegelikult erineb eelnevatest filmidest ka sellega, et seal on mingisugust sellist tan taasfilosoofiline essee vaieldamatult, aga, aga seal on mingisugust sellist natukene nagu nukrust või mulle tundus ainult nii, võib-olla see oli ka helilooja Erkki-Sven Tüüri Ja ma arvan, et see on taotluslik, et noh, ta on traagiline film, tegelikult jällegi küsimus selle peale, kes on varas, tähendab, kuhu see laine viiakse, mis temaga tehakse, eks ole, mis temaga juhtub, temaga juhtuks, võib-olla vara ei ole varas, see on ilmselt minek ilma tagasitulekut. Ja kahtlemata erksa muusika teeb sellest selle, mis ta on. Selles etapis, kus tegime, sünkroonhelisid enne muusikat peale vajata, tähendab, asi muutus kohutavalt naljakaks ja siis, kui see muusika tulijat eristada, noh, teisele poole sealt tekkis see, mida ma olen alati tahtnud teha, et noh, et ühelt poolt traagiline, kohutavalt naljakas. Naera talgula pärast, saavad aru, et sorima jumalale naer. Ja selle see süntees miseni varasemates filmides, aga selgelt näha on siin vaieldamatult olemas, aga, aga võib-olla ta on selline rahulikum välja peettimine sügavam, tundub nii, et kui me räägime filmist heade trikke või, või nii edasi, et kus on tõesti See on ammused ajad teda, siis olid taotlused teised ja ütleme ka võimalused, kõik need kuni eilseni olid ju tehtud, noh, väga kitsas koridoris sa teadsid, et võib mängida selle serva peale, aga kui läksid sellest üle, siis lihtsalt film kas pandi kinni või lõigati juppideks. Kuni mingi kurioosumina mäletan ühe filmi taga, Eino Baskin ütleb mingisuguse täiesti hullumeelse lause selle kohta, kuidas nõukogude liidus abielulahutuste protsent on, on tõusmas. Noh, selles mõttes, et üle vaadates teie filme on tõesti nagu mõtlesin hirmuga, kui omades ka töötamist samal perioodil, aga, aga siiski suhteliselt õõvastav, kui teed hiline, valmis isegi kaadritaguse tekstina nagu kolmnurgas ütleb siis tõesti filmi nagu resümee na, et. Abielulahutuste protsent on tõusnud või midagi taolist, see oli, et kui palju abiellutakse, kui palju neist laod on, mille üle järele mõelda. Sõitsime. Aga noh, õnneks nendest aegadest oleme möödas ja ja ühiskond ja need ja needsamad probleemid need samamoodi muutuvad selle filmiga seoses. Kui rääkida, kas Schweiliselt siis just nimelt varga tegelaskuju on äärmiselt intrigeeriv ka, kui ma räägin kuulajatele ära selle ütleme intriigi, kui naine, mees omavahel avaldavad üksteisele armastust, siis siis mingil hetkel see jõuab kliivakseni, kui mees naise magamistuppa seob ta voodi külge ja samas läheb rõdule kogemata rõduuks. Tuul rõduukse kinni ja mees ei pääse tagasi ja naisel on silmade peale pandud sidemees üritab igati tagasi pääseda, ronides mööda seinapoiss on kõrvaltoas luku taga just nimelt ja suletud oma nii-öelda interaktiivse meediamaailma ehk siis arvutimaailma elades täiesti omaette elu ja täiesti ignorantselt nagu teises maailmas ei pääse sinna samuti ligi ja ei kuule midagi. Ja siis ilmub ka täiesti eikuskilt välja taas, kes röövib juveele ja, ja siis samas ta satub sinna korterisse avab ukse ja samamoodi nagu pimedusega löödud, lihtsalt varastab kõik, mis varastada annab ja satub magamistuppa. Ja siis me näeme seda, kuidas naise käed, mis on kinni seotud, sulanduvad varga käega ja rohkem vabandust. Naise jalge sulandub mehega käega, mees leiab üles naise ja siis mehe tagasipöördumist, eks ole. Ja naist ei ole, naine on kadunud. Mees kohtub, mees, ronib kaua-kaua-kaua, ma sain alles kohutavalt kerge, sain ja kohtub naisega. Ja teise naise nimi oli päris huvitav. See oli verta ja mallita kuskil ja tema on kadunud lootuste taasleidmise kaotanud lootust büroo leiubüroo. Nii et tegelikult on tegemist erinevate armastuskolmnurkadega, kas pole nii või kuidas te seletaksite seda? Kui me hakkasime seda tegema, see filmi stsenaarium, suhtleme, et, et tegelikult kui Priit oli oli Prantsusmaa, siis rääkisime palju erinevaid asju ja siis ta ütles, et, et tal on üks idee filmi jaoks ja siis ütleme et rohkem filmi nimi, filmi nimi, hooli, täpselt saama elu ilma Gabriella seerida. Filmi nimi oli olemine, et et siis kui me hakkasime töötlema, siis Priit ütles kogu aeg, et see on kolmnurk 25 aastat. Ele Melilac. Sest neljas nurk on ilmunud, kas need on kõik need kurvad naised, kes otsivad, ootavad ka kedagi sugulashinge sest noh, selles mõttes, et temas on sellist nukrat joviaalsest, ühest küljest on väga nagu elu, rõõmusta, Keptleb nagu baleriin, aga samas on seda sellist traagikat. Täpse animatsioon on, tähendab selle ma tegelikult Anineerisin ise tegin kohenemondil kohe puhtalt, joonistasin taas, et planeeritakse nii, et valguslaua peal ta tahaks üks leht alla, siis joonistatakse, sujuvad, liikus paar millimeetrit, tähendab, ma ei kasutanud valguslaud oma, joonistasin iga järgmise kaadri ilma eelmist vaatamata, et saab niisugust urmast liikumist. Ja nüüd, kui võtta selle naise rida, siis ta hüppab täiesti filmi alguses hüppab silla pealt vette ja hakkab vee all niimoodi liikuma. Ja lakkab see liikumine, kui ta tuleb mööda seina üles filmi lõpus. Tähendab, kõige halvem on, kui, ütleme, filmitegija hakkab seletama, ütleb, et see on nii. Sest tegelikult animatsiooni suur võlu on, et saab teha asju, millel on nii selgelt, ütleme kahene tähendus või enam tähenduse võtta porgandite ööjänesed, kes on jänesed seal tähendab kui öelda, et need on vot need on need siis noh, film kaotab midagi, tähendab, eks ole, seal on võimalus. Tõlgendan ta mingis mõttes tegelane animafilmis, ütleme sellises stiilis nagu minu filmid on olnud, nad on pigem märk, kui karakter tähendab seal kirjutatud sõna sulgema, kirjutan koer siis see ei tähenda terjerit või buldogi, see tähendab kõiki koeri ja samas igaüht tema konkreetne olla, ütleme samuti ka mingi isik sellistes filmides, nagu ma olen teinud. Jah, sellepärast, et noh, ütleme seda tüüpi ütleme, teie animatsiooni puhul ongi tegemist visuaalse märgisüsteemiga selles mõttes, et märkide sisu saab täita aga iga vaataja vastavalt oma sellele kultuurikontekstile ja arusaamisele, et ja samas on teie filmid väga universaalsed Võib-olla üks nüüd, kui võtta kasvõi Gabriella, mis on 44 minutit, see on peaaegu täispikk film. Samas ta tehtud, ütleme kas keel on teine, kui tavaliselt on, ütleme, täispikad, animatsioonifilmid, täispika animatsioonifilm on üldiselt tehtud mängufilmireeglite järgi. Tüübid räägivad ja käituvad nagu, nagu mängufilmitegelased tahab, see aeg käes on keeles ajas, tähendab see noh, ma ei tea, kas nimetame seda lühianimafilmikeeleks või seal on aeg kokku surutud ja tegelased ei ole reeglina ärriti, minu filmides pole karakterit, vaid on pigem märgid. Ja kui nüüd ütleme võtta kas või ütleme, mingid eelmised pooletunnised, filmid või see film nagu loona lahti, siis ma arvan, et mängufilmi puhul see lugu oleks mingit kahetunnine film. Ütleme, hakata proovimata, otsisin, ja ma hakkasin rääkima eraldi neid lugusid, ütleme selle naise lugu, mehe lugu, varga lugu lapsele, jah, need on, tähendab, et seal on tohutu, palju vintsi on, aga see on surutud animaaega kokku, tähendab, vanimaks võib 15 sekundiga võib juhtuda sama asi, mis ütleme, mängufilmis vajab 15 minutit. Vaieldamatult on teie filminud lähemalt tegelikult kujutavale kunstile kui, kui, kui kirjandusele, kui me hakkame nagu suurtes piirides Täna võib-olla hoopis kirjandusele, tähendab, mitte niivõrd filmikunstile kui kirjandusest kirjanduses on ka jätk, sel asjal on ütleme, sõna või lause on, on ka märk, tähendab, ta ei defineeri nii üheselt. Ütleme, kui ma mängufilmikaadrite, siis see näitleja on selline reeglina filmi algusest lõpuni sama näitleja, eks ole. Kui nüüd ütleme, on see raamat, mille põhjal film on tehtud ja ma seda loen, siis kuidas ma kujutan seda situatsiooni, tähendab, see muutub minu pea sees vastavalt. Kuidas ma lähen mööda teksti edasi. Nojah, siis ta ei kanna endas nii täpselt kõige suurem, just et ta on nagu suuremast abstraktsioon, selles mõttes. Aga rääkides Gabriella Ferry visuaalsest poolest, mis ka täiesti lummavalt kaunis film on enamuses must-valge-hall ütlema, aga see ei ole ka selline kontrastne hall mustvalge maailm vaid ta on pigem nagu pehmem, pehmemat tüüpi ja sinna tulevad sisse värvilaigud. Jah, ütleme natuke roosat, on kohe. Kui hakkasime tingima, siis rääkima, et paljud paljud Priiduga ja siis noh, meil oli idee, et me mõlemad, et tekitasime palju fordid elus Spetsialist Fordi jalad alla ja, ja siis oli üks üks punt, kus, kus me saame kokku. See minu jaoks see oli suur üllatus, et keegi nii suur animameister tegi ja seda Fortide asi, sellepärast ministritegelane maailm. Ja see on nii huvitav, et siin peaks ütlema seda, et. See tähendab, kui ta graafikuks õppis, et et mingi noh, mingid esteetilised asjad langesid kokku, tähendab, et et see pilt ei ole nagu kliiniliselt puhas maa, tähendab, tähendab pea ja ülaütleme sihukesed, noh, mis teeb selle visuaalselt kehtiks see oli nagu, nagu Olga Fortidesse oli minu minu graafikusse ja nüüd ilma arvutita. Ta ütleme, et seal Oloydi ajal see oleks võimatult kahte asja teha või see oleks noh, seda oleks võinud teha, ütleme, kaks minutit, ta tahab seal töömaht arvutis, sai üles ehitada ja see oligi nagu võib-olla kõige suurem töö tähendab juhtinud olid foonid. Ja veel üks asi tähendab jälle, mis on ütleme, arvuti, joonisfilmi kui teha seda lihtsalt, et on kontuure saanud. See on nii korrektne värv, tähendab see, eriti laeda. Virko, suur plaan, see on igav, ütleme, mingi hall toon, tähendab, tähendab, terve ekraanidel tselluloosiajal, mis oli, tundus puudus, tähendab see olid pringid sees ja nagu, et üritasime saada võimalikult korralikku. Nüüd nüüd vaatad seda, et see on kihvt. Ja algul nagu töötas välja selle süsteemi, kuidas ütleme ühelt poolt on need hooned, mis on not wanna, kohati on üle 30 kihi, mehitasime neid. Aga nüüd see, mis liigub liikuva pildi peal, seal on kaks või kohati vist ka kolm kihtimis peendraama, mis pöördub üks vastu, kellaosuti, teine kooskõla ausalt, ega siis need lamad liiguvad koos koos liikudes puuridega need sealt tekib see, et see maailm on, seal on nagu õhk ja tolm ja foonid soli, need me istusime, noh, ma tea, tuhandeid tundeid, filmi tegemine käib nüüd põhiliselt monitori eest. Nii, foone oli üle 700, tähendab, ja mõni ütleme kahesekundiline stseen samas jälle arvutis sa saad, noh, vaata, sealt peab veel nagu tegema natuke mingi kahe sekundise stseeni foonil kolm tundi, neli tundi niimoodi. Et seal oli tõeliselt, oli mingil hetkel oli tunne, et see ei saa kunagi valmis. See pilt on täiesti uskumatult ilus, ei ole õige sõna, aga uskumatult rikas selles mõttes, et seda filmi tuleb vaadata, vaieldavad on mitmeid ja mitmeid ja mitmeid kordi ja ilmselt see on väga paljudel teistel Teie filmide puhul ka, sest seal on ikkagi kaadricised, tekstid, ilmed, tegelased, detailid, noh, rääkimata sellest nagu tehnilisest poolest, mis on teostatud, mis on vaieldamatult absoluutselt erakordne. Selle filmi puhul tahan teile tõesti südamest õnne soovida, et tegemist on meistriteosega. See muusika tegelikult on selles filmis täiesti lummav selles mõttes, et kuulates seda seal ei ole sellist tüüpilist noh, nii-öelda ütleme, sümfoonilise muusikalist kujundust või, või mitte et seal on niivõrd oluline tegelikult sekundaarne, ütleme see ei ole õige sõna sekundaarne heli, ehk siis olmeheli, mis on ka komponeeritud täiesti geniaalset, minu meelest ütleme selliste muusikaliste motiividesse, mis sinna ilmuvad, et kuidas see koostöö ja kas te olete enne töötanud ja Olav Ehala ka esimene film oli üldse apelsini, eks ole. Tähendab on esimene apelsini ka siis oli kogu aeg Ehala ja selle loo puhul väga kaua kaalutleda, tähendab, kuulasime Erkki-Sven ja nagu mõlemad olime kindlad, et see on see, see on see, see peaks olema. Et sellepärast, et tegelikult see ütleme, helirida muudaks täiesti totaalselt ütleme, pildirida, kui oleks hoopis teistsugune muusika, sellepärast et see on nagu noh, ma ei saa öelda, et see on fifty-fifty antud filmi puhul seda mitte, aga sellegipoolest Ei no eks ole, tahaks öelda ka, ütleme mitte muusika, eks ole, sünkroonhelid ja see oli Harret koostanud, sest põhiliselt töötasime temaga, tähendab, Erkki-Sven Hiiumaal panin seda muusikat pildi järgi peale ja kuskilt tekkis väga hea klapp, tähendab, kord sai aru. Me tahame ja, ja ta pakkus, nagu omalt poolt tähendab väga palju asju, et asi nagu kasvav heliline värk kasvas tunduvalt paremaks, kui suhteliselt kujutada, õppida siis ka muusikaga veel kokku siis muusikaga tehtud äärmiselt jõhkralt tööd nagu välja visatud palju tähendab, sest see oli see mees, kes on algul tegi, tähendab, see oli omaette eli teostada, kattis kogu filmi ära ja kui need peale panna, siis noh siis üks tappis, teiseneb seal. Kuivõrd on tegemist kohati on nagu neli paralleellugu tekkima arusaam, et nüüd hüpati nagu ühelt teisele, sest kui panna pidev muusikas on nagu friik raudus, rep kõik üheks looks, aga sellest ei saa aru, ma arvan, see oli kõige huvitavam, osaliselt helitegemine. Üldiselt alati on kõige huvitavam, uskumatult orgaaniline. Et ma just nagu selles mõttes jälgisin ka, et noh, ühesõnaga taustahelisid ja siis kui vaadetes taga pärast tiitritest, et kord on selle teinud ja siis ma just mõtlesin, et kuidas nii orgaaniliselt taustaheli ja muusika kokku komponeeritud. Et selles mõttes Võib-olla et see oli ka vist vähemalt minu filmide puhul küllaltki ainulaadne, et et seal meil oli kogu aeg nagu, nagu aeg rõhus tohutult peale. Aga seal tekkis niimoodi. Äkitselt jäi heli tegemiseks kuu aega sellist suhteliselt lahedalt aega ja film oli löödud kaheks tükiks, nii et Erkki-Sven oli Hiiumaal, tal oli nagu, pani esimesele muusikat alla. Aga tal olid juba peaaegu kõik sünkroonhelid oli hord valmis teinud, saatnud talle sinna, nii et heliloojal oli ka sünkrooneli, oli mis tavaliselt saavad need kokku enne koksata. Lõpp. Dis heade ütleme niimoodi, oli see liha on töö kindlasti. Aga. Nüüd on film valmis ja, ja siis on tavaliselt selline tunne tõesti, et sa pead laskma tal minna, et sa ei saa enam mitte midagi mitte midagi teha. Aga kuivõrd oluline tegelikult on teie jaoks nüüd publiku reaktsiooni, mida te tegelikult ootate ja ootused on ikka olemas. Filmiga. Mis on väga huvitav asi eelmine puhul seda et meil praegu ei olnud nii palju publiga, aga siis me näitasime meie sõpradele ja siis noh, nisu oli hoiatas, et me küsime, et mis lugu see oli ja see on hästi uskumatult. Enne mehe räägib oma loo, nii, Reinvald versioonid juba kuulsime, et see on huvitav, et iga vaataja esitab oma lugu. Seda peale see on, ma arvan, et midagi väga spetsiifiline, see. Aga muidugi nüüd tunne filmiga, sest ta oli valmis meil juuni lõpus sinna on, eks ole, noh mitu kuud. Et kontroll on DVD, et nad nagu alga, ütles, et keegi sõbrad olid vaatamas seal ja siis, kui koopia tuli, seal jälle keegi vaatas, aga aga meil ei ole olnud ühesõnaga suurt saali ja sisuliselt film nagu ei ole valmis veel. Reaalne oleks, et ütleme, vill saab valmis ja kuskil eksam kahe nädala pärast ja siis ta läheb kohe festivalidele, et teda valitud kolmandal festivalil need juba, aga need tulevad oktoobris-novembris nagu sellist, ütleme, suure saali tagasisidet, sest endale on noh, ütleme, kriitikud, kirjutavad kriitikud, eks ole, kes ajab oma asja, kes, mis asja sõbrad ütlevad, väga kihvt ja nii edasi. Oluline on olla, tähendab kuulda suure saali segmente reaktsioon, ütleme hingamist, et kas noh, suur täis saal hakkab koos hingama või ta mingit kahinat käivad läbi, saad aru selle järgi. Ahaa, see õnnestus. Vot see ei õnnestunud võib-olla sellele saalile, kui järgmine saan ka nii reageerib, sealt tuleb nagu tagasiside endale. Et selles mõttes on, on meil seis natuke segane, sest me teeme juba uut filmi. Juba hinge mõte on teise filmi juures, jah, tähendab meil juba tootmine käibel, mootorid töötavad nii et see on jälle möll. Et tegelikult see on, need ei ole minu silmade mees, siis me, ma arvan, me olime nii suurepärane tiim. Tundub nii. Aga järgmine film, mis selle pealkiri saab olema? See film on sedapidi, et teete silmi valmis ja siis tuukrid vihmas suurepärane peal. Lugu toimub põhilises osas toimub Pirita teel, vihma sajab kogu aeg ja Tallinna lahel aeglaselt hajub, suur kruiisilaev vajub naadi. Filmi jooksnud veel põhja ei vaju, aga noh, ta on peaaegu. Viimane küsimus, kuidas on elu ilma Gabriella Ferrita, et Gabriela Ferry ilmu tegelikult ükski kord kaadrisse, aga kust, miks see, miks see nimi? Kust tegemist seal olnud on plaadiümbris seal tegelikult olemasoleva plaadiümbris plaat tähendab seal kokku pandud kahelt plaadilt, eks ole, nimi ja pilt. Kas ta on, meenutab originaallauljat Gabriela feri. Ta on täpselt ja tundus väga moderne selle plaadi ümbrise. Sündis 1009 neli käelt ja suri 2004. Tähendab, me ei uurinud eriti tema õlul küll, et me seda tähendab. Lugu oli juba enam-vähem valmis, siis saime teada. Gabriela on surnud ja, ja meil oli see esimene stseen tehtud juba, kus tüdruk hüppab silla pealt vette ja siis vaatorid leidsin internetist, et cabrio laseri tegi enesetapu, hüppas aknast välja. Siuksed kokkulaager. Tähendab Araaklasena. Aga tänan väga saatesse tulemast, Olga Pärn ja Priit Pärn. Soovin teile edu selle suurepärase Fliniga elu ilma Gabriella Ferritamis hakkab jooksma Tallinna kinos Sõprus alates kolmandast oktoobrist ja head klassikaraadiokuulajad, kui te kinno ei lähe, siis teete vaieldamatult ilma, ma arvan, viimase 10 aasta ühest filmi tippsündmusest. Sellega me tänase saate, lõpetame aitäh kuulamast, stuudio seal, Irina sildas.