Oh kui kõigile, kes merele truud. Praegu kõlab eetris viimane merisead ja oi, see on numbriga 246. Ligiviise. Tõstetuna ahoi toonud teieni merd, merendusmeremehi, kalandust, mereharidust, paadiehitust ja igasugust meresõitu, aga ka sadamaid ja palju muud tutvustavaid ning probleem analüüsivaid reportaaže ja usutelusid. Esimesel mail 1993. aastal eetriõiguse saanud ahoi oli iganädalane saade. Tookord ja ka praegu on hüüdlauseks inimene, pööra ennast uuesti näoga mere poole. Kajastamist on leidnud kõik Eestile kaevanduse suursündmused. Mikrofon on avatud olnud kõikide Eesti suurte reisija kaubalaevade kapteni sildadel. Laevade õnnistamisel ööpimedas Läänemerel suures tormis Põhjamerel, Eesti mereväe ja piirivalvelaevadel osaletud merepäästeõppustel seilatud purjede all viibitud kõikides Eesti sadamates elatud kauba- ja kalalaevades oldud, kuna külades elatud kaasa merehariduse rõõmudele ja muredele ja nõnda edasi ja nõnda edasi. Seda kõike mõne minuti sees ei loetlegi. Nüüd Eesti Raadio saatekava ümberkorraldamisega mere saartele või kohta ei leitud. Ent meri ja merendus jäävad. Viimases Meri saates laulab teile purjelaevamees Konstantin Moosel. Mina uudi ilmad, veel üks Albiaaboid, pruut, meremmi, ma olen aga loodud ilma Albiaatoritu mereni. Moody vaeva Taali õllepiima kartmata maadi rahva vaevaga ilma kartmata. Oma viimases meresaates ahoi külastan hansatee nõukogu esimeest härra Toivo linnast meest, kes on eesti merendusega ka väga lähedalt seotud. Ma ei leiagi vist ühtegi nii kompetentset inimest, kes Eesti merendus nii hästi teaks. Nüüdne meresaade läheb hingusele või kaob ära või paneb oma ameti maha. Mida teile, härra Toivo linnas on niisugune väljund või meresaade need aasta jooksul? Ma pean kõigepealt ütlema, et ma olen tõsiselt kurb, et saade hingusele läheb, sest see saade on juba olnud aastaid ja aastaid olnud nagu meie võimalus suhelda eesti elanikkonnaga muidugi meremehed meremeestega, ka meremeestega suhtlemisest, meil on mitmed vahendid olemas, alates raadiolehtedest info küll, et ja nii edasi ja nii edasi, kuid seal olnud ka selline, mis seal selgitanud Eestile üldse vere, meeste küsimusi, probleeme, meie mõtteid ja meie tuleviku unistusi ja. Ma arvan, et see on äärmiselt suur viga, et see oli nagu omaette elu osa ja ilma selle saateta mõõtma sellest tõsiselt kurb olen. Ja aastaid, kui te mäletate, ma olen esinenud selles saates väga palju kordi ja rääkinud uuele aastale uut aastat ja Eesti merelaevanduse plaanidest ja ja siis nüüd hansateeplaanidest ja nii edasi ja nii edasi ja tulevikus, mida me oleme teinud ja ja Moldova kohanud väga palju tuttavaid inimesi, kes on mind selles saates kuulanud ja pistidegi, et miks sa niimoodi rääkis, mis sa mõtled seal niimoodi ja see on minu arvates suur viga ja ma loodan, et see kusagil mingisugune kommertsraadiojaam selle vea lapsest ei saa jätta nii suurt inimeste gruppi ilma võimalused väljendada oma mõtteid, laaneootusi ja nii edasi. Tuleb aga nüüd igapäevase töö juurde ja vaatame pisut tulevikku, sest ega viimane saade peab täitma oma põhiülesannet, kõnelda merest merendusest ja meremeestest, mis hansateel kee samm. Hansatee kui firma operaatorfirmad on vahepeal saanud ka laeva omanikuks nagu teate laev fantaasia, mis hiljuti välja tuli. Vabariigi aastapäeva eel on nüüd konnanzodee omand, laev vana Tallinn mansardi omand ja laevad meloodia ja Georg Ots vastavalt siis Georg Ots kulub laevanduse meloodia, kuulub sisu laevandusele, Janostan tuli neile kahepeale kokku. Hansatee on muutunud, tähendab oraator firmaga laeva omanikuks. Hansateel on tekkinud ka väga paljud tütarettevõttega, tegeleb väärtpaberitega, valuutavahetusega, meelelahutusega ja veel paljude paljude muude muude küsimustega. Hansatee toimib praegust põhiliselt Tallinna Helsingi liinil, kus on väga tugev konkurents. Näete sadamas olemas laev, Narlandia, mida panin liinile Ekero liinid siis Silja ja Viking on siin olemas, siin ja Muugal. Siis tuleb veel üks katamaraan norrakate poolt juurde ja meie töötamise alal, kus on tohutu konkurents ja kogu meie tähelepanu on pööratud sellele, et inimesi parem teenindades inimesel on tohutu valikuvõimalus. Ma arvan, et suvel saab olema vähemalt või tähendab 20 võimalust Päevas laevaga sõita Helsingi. Kujutage ette, mis hirmus mass on, oleks võimalik iga päev viieks. Võib-olla üks, 35 40000 inimest üle. Nii palju inimesi muidugi ei ole ja laevakompaniid võitlevad oma olemasolu eest oma parima teeninduse eest ja hansatee peab ütlema, et meil on ka seal õnnestunud. Meie turuosa on pidevalt tõusnud, kuid see nõuab kõik tohutut tööd ja aru saada seda, et klient on kuningas. Me teeme kõik, et inimesed tunneksid mugavalt meie laevadel, nüüd oleme jõudnud kaugele, et maikuus tuleb leedus katamaraan juurde, kuna möödunud aastaga Tamar Järv, nõudlus oli suur, see on väga mugav ärimeestele, nii Eesti kui Soome ärimeestele käia Soomes kiiresti palju mugambaja lennukiga, lennukil on vaja lennujaama seal ennem kohal, siis pärast lennujaamast tulla linna, ütleme Helsingis, eks see maksab üle üle üle 100 marga etule nagu taksoga Helsingi Vantaa lennuväljalt, kesklinn, aga me viime kesklinnas kesklinnapea ja, ja sellepärast see on nagu üks tulevikusuundi. Üldiselt muidugi oleme ka nagu teada, tegeleme ka kaubavedudega tegelema kapo eludega. Paldiski. Samuti ka hakkab tööle varsti liin mis hakkab vedama kaupa Saksamaale ja Hansa teha ei ole mitte ainult nagu reisijate vedaja, vaid kasvanutega kaubavedaja. Aga ees on olemas meil väga tõsised küsimused seal kõigepealt 99. aasta esimesest juulist kaob ära tax free Rootsi ja Soome vahel, kui midagi ei muutunud, olgu, et Soome ja Rootsi vastavad ringkonnad püüavad seda tax free ära muutmis kinni pidada, nii kaua kui võimalik on. See tähendab seda, et ta saaks olla Silja hävikigi laevadel. Vaat mis tulevad praegust. Helsingist lähevad Stockholmi, nad peavad olema läbi Tallinna. Tallinna sadamas hakkasid praegust peale väga suured ümberkorraldused, tehakse ümber, viies kai tehakse pikemaks ja hädaman varsti. Vastuvõtt on võimeline kõiki Läänemerel olevaid reisilaevu, seal on muidugi väga rõõmustav. Ühest küljest. Me sadam kasvab, aga meile annab see väga suured uued ülesanded ja kohustused. Et selles konkurentsis jääda ellu ja võistelda. Konkurents viib elu edasi ausalt öeldes sunnib mõtlema, mõtlema, mõtlema, tegema, tegema, mida oleks võimalik teha paremini odavamini, kindlamini ja nii edasi. Kui tulema nüüd aga meremeeste elu juurde, kõik laevad tahavad ju uusi meremehi. Meie merekool õpetab merehariduskeskuse õpetaja välja, aga kas sellest jätkub? Näiteks meie laevad, meil on igasuguseid meremehi ja meil on olemas meremehi, kes on nagu et meie mõistes meremehed, seal tüürimehed, madrused, mehaanikud, motoristsid olemas meremehi, kes on baaris tööl, kes on restoranis ettekandjana ka meremees. Ja sellepärast muidugi meil näiteks jätkub meie mereharidus, sest Eestis ei ole niisugust merehariduskooli. Soomes on küll olemas, kus tähendab õpetajaks välja nagu seda teeninduspoolt sellepärast väga palju. Me õpetame ise inimesi välja ja see välja valike leidmine, haigeid inimeste leidmine on küllaltki suur töö. Kahjuks juhtub ka selliseid inimesi, kes ei pea vastu ahvatlusele seal midagi panna veidi tasku või niimoodi. Hariduskeskus muidugi jah, et meie mehed oleksid tasemel, muidugi siin on ka omad probleemid ja ma arvan, et midagi oli siis vabadusjuttudest, sest siiski õppima baas ja õpetajad ja kõik nende palgasüsteemid ja seal terve terve probleemide komplekt on. Aga sellega oleme hakkama saanud ja ma arvan, et saame ka tulevikus hakkama. Peab ütlema, et paljud arvavad niimoodi tegevuse lõpetanud Leningradi kõrval merekooli või nüüd on ta Peterburi mereakadeemia, nad on siiski omaette valmis teoreetiliselt tugevamad kui meie omad. Ja selles ei ole ka midagi imelikku, sest seal on olemas väga palju tugevaid õppejõude ja on olemas ka igasugust laboratooriume ja neid värke, olgugi et see kool on ka tunduvalt muutunud ja mitte paremuse poole selle aja jooksul minu arvates teha rõhk ainult esiettevalmistusperes, oli, see, poleks õige, peaksime helistama ja tehakse ka teatud määral Soomes ja miks ka mitte Inglismaal ja ja miks ka mitte Peterburis, sest jääda niimoodi, et kui me tahame osaleda rahvusvahelisel tööturul, et me ainult oma katlaski eksime, siis me käime, supp tuleb niisugune, mida me ise pole võimelised sööma pärast, kui niimoodi, kui noored mehed lähevad välislaevadesse sõitma, olid ajad, kus me laevandus mõtlesime niimoodi, et see on äärmiselt ebameeldiv ja niisugune ei sobi, teatavad võitja lähevad sele piga, dollari palasti lähevad sinna. Minu arust on väga hea kogemus, sest tahan või ei taha tulevikus tulevik on sellepärast, et meestel peab maksma, tegelikult peab maksma ja mis peab saama korralikku tööd, inimeste arvu, selline inimeste universaalsus ja see kõik väheneb, tähendab, nagu õppeprogrammide kohaldamine käesoleval ajal, see on äärmiselt tähtis. Ja meil näiteks merelaevanduse või selline asi spetsiaalne toime laevas, mehhaanikud, elektromehaanikuna mehaanikale polnud elektromehaaniku haridust ja ettevalmistust ja elektromehaanika polnud mehaanikaharidust. Et tulevikus toimub inimestest suurem nõudlus, palkade tõus, inimeste arvu kui selline vähenemine, sest ei ole mõtet võtta madrust hoida kaasas sellest others. Ta tahaks olla roostet harjaga piix laeva, seda peab tegema, teha spetsialiseeritud ja seal ainukene meie väljapääs, sellepärast mina igati toetab neid noori mõttes vähemalt, et noori meremehi, kes saavad nagu loomulikult välise laevades ja saavad aru, mis asi on üldse merendus selles mõttes, et ei ole niimoodi, et kus sul on nagu see, et töödega esmane laevas inimese universaalsus, tema tööjõu hind sõltub sellest, kuidas sa ette valmistatud. Muidugi keeled, inglise keel peab olema täitsa jumala selge ja siis tema mitmekülgne ettevalmistus. Mida võiks soovida nüüd nendele meremeestele, kes hakkavad merd sõitma ja kes merest on huvitatud ja, ja võib-olla ka meeldetuletus nendele, kes lihtsalt merd armastavad. No ma tahaks öelda seda, et merd armastada ei saa poolikult merd peab võtma tõsiselt nagu oma südameasjana. Kui sa korra sina, siis sa satud, siis pead otsustama, kas sa jääd sinna kauaks või oled sa ajutine inimene. Tahaksin, et kõikide otstega ta kauaks nad suhtusid meres nagu oma keskkonda, kus nad teenivad oma igapäevast leiba, jätti ja teevad seal tööd ja meri nõuab aupakliku suhtumist endasse. Ei armasta lohakust ega ükskõiksust ja, ja alati peab olema liikumine ühest laevast suurema poole ja mitte jääda rahule, ütleme sõitma Tallinna Helsingi vahel, nagu kus meie firma, töötame kindral firmale, vastus covid näha, Helme möla meresid ja niimoodi. Kuidagi peab olema elu, sellist särtsu võib-olla südama sooviksime kõigile. Uks err pinnalt välja veab ja loots meil õiget kurssi peab. Midagi välja ja lood neid riided ei pea. Seal eemal paistab valge boili kuuma noaga jälgida, oli eemal, paistab valge poigutavate jooma, laada jäi. Meie Esimeses meresaates ligi viis aastat tagasi oli ka saates naine selles karmis meremeeste seltskonnas ja nii ka täna, viimases olen praegu Pirital Eesti mereturismi assotsiatsiooni ruumides ja tegevdirektor proua Helle Hallik hakkas see kõik on tõsi, et see nüüd on sündinud või sündimas eramerekool. Pärast päris eramerekoolina, ma arvan, seda tituleerida esialgu veel ei saa. Kuid merendusalase koolitusega ja just nimelt väikelaevajuhtide koolitusega tegime me nüüd algust küll. See projekt on tegelikult üsna vanapaar aastat tagasi tundsime me selle võimaluse vastu huvi. Asja algatasid elukutselised meremehed, kes sama samal ajal on ka tegelenud tõsiselt purjetamisega, jõudnud sealgi üsna kõrgele tasemele ja nemad nägid seda nüüd paari viimase aasta jooksul kõige kujukamalt. Meresõit on läinud väga populaarseks, see ei ole lihtsalt niisama merel käimine, ta on nagu elustiil, on katkestatud juurde palju jahte, palju mootorpaati, et mootorpaadid on läinud järjest suuremaks, järjest kiiremaks ja seetõttu nõuab nende juhtimine inimestelt merendusalaseid teadmisi. Ja seetõttu siis eelmisel suvel pöördusime me veeteede ameti poole selles küsimuses ja meile anti roheline tee selle asjaga tegelemiseks oodates ära nüüd uue mereohutusseaduse, panime me oma asjad siis kõik paberile. Asekantsleriga on kõik meie programmid ja meie ideed läbi ja arutatud ja esimene kursus väikelaevajuhte kuni 12 meetri laeva juhtimise õigusega on praegu käimas. Kui merehariduskeskus oma koolitusega kas laevajuhte või meremehi välja laseb, kas nemad siis ei või juba sõita Väike-laevaga? Kindlasti võivad laevajuhid sõita ka Väike-laevaga. See klausel on ka sees olemas, kuid nad ei või sõita päris purjejahiga, kui nad ei ole saanud sellealast ettevalmistust. Mida te siis õpetajate ja kes need inimesed on, kes seal praegu osa võtavad? Õpetame laeva juhtimist, meresõidu ohutust, meresidet, reegleid ja seadusi, mis merel kehtivad ja anname ka merepraktikat. Meie koolituses on osalised nagu inimesed, kes on elukutselised tüürimehed, sõidavad vanemtüürimeestena kaptenitena ja samal ajal on neil ka jaht. Nii klassifikatsioon purjetamises, nii et nad on näinud verd nii ühelt kui teiselt poolt ja ilmselt oskavad oma kogemusi jagada. Veel diplomi on olemas veeteede ameti diplameerimise osakond. Diplomid annab välja tegelikult veeteede amet nende egiidi all. Diplomid peaksid olema rahvusvaheliselt tunnustatud eksamikomisjoni otsuse järgi, siis antakse diplomid välja. Kas siiamaani kehtinud väikelaevajuhi dokument, siis kaotab kehtivuse? Teatud aja möödudes kaotab ta kehtivuse, inimesed peaksid tegema läbi kas siis väikese kursuse või sooritama eksami, tõestama, et nad on veel pädevad oma väikest laeva juhtima ja siis nad saavad uue diplomi ja saavad uuesti merele minna. Ma nimetaksin seda küll eramerekooliks, aga eks see maksab. Meil on olenevalt kursapikkusest ka erinevad tasud, sellepärast et on vaja maksta nii ruumide renti, materjalid muretseda. Seda enam, et tõepoolest me koolitame täiesti kaasaja tasemel, kasutame mitmeid simulaatorid, tulevad täismehed, istuvad arvuti taha ja mängivad nagu arvutimänge, kuid seal on situatsioonid, mis on merel ja seal nad peavad võtma vastu oma õigeid otsuseid. Ja kui võtavad valed otsused vastu, siis nad lähevad seal oma laevaga seal arvutis põhja. Neli akadeemilist tundi on ühel õhtul kaks-kolm korda nädalas, oleneb sellest, kuidas grupp kokku tuleb, omavahel kokku lepib ja selline 44 tunnine kursus maksab meil siis umbes kolm ja pool 1000. Edaspidi kindlasti, jah, tahaksime me jõuda nii kaugele, et ka jahtkaptenid ühesõnaga peaks tulema täielik koolitus, alates noor roolimehest kuni täis kapteni avamerejahtkapteni, nii isegi välja, mitte lihtsalt jahtkapteni, vaid avamerejahtkapteni ja siin, kui me oma projektiga välja tulime, siis oligi üks niisugune küsimus, et kas te siis nüüd tahate neid inimesi Oceani saata. Aga miks ka mitte, kui tal on vastast aastal, on kogemus, et tal on teadmised kõik olemas siis on tal ju õigus sinna minna ja miks ei võiks ta mitte minna üle ookeani, kui tal on vastav sõidurist? Nii et sellel kevadel on siis esimene lend Ja üks lend kindlasti, aga me loodame, et tulebki järgmisi, sest me ootame praegu uusi soovijaid, paneme inimesed järjekorda. Kui me saame kursuse kokku vähemalt viis inimest, siis me hakkame kohe järgmise kursusega peale kas siis jahijuhi või, või kasvõi näiteks kanorroli mehe. Siin ei ole mingit vahet, nii et olge lahked. Hakkame õppima koos. Ütlevad aitäh. RU nuga, taar ja Kura kolkalinn mööda, nii kui veel erunuga Taarja kura. Taani kuivem. Viibin praegu Eesti mereturismi assotsiatsiooni presidendi jahtkapteni aga kaduntud vesi, ehitaja härra Sulev Roosma juures et arutada ja kõnelda sellest, et meri ei ole mitte ainult et meresõit, laevad, äri-kaubandus- ja sadamat vaid meri on sinna juurde veel palju-palju muud nendele, kes lihtsalt merest lugu peavad. Ta on paik, kus inimene saab jõudu juurde puhata. Ja see mõttekäik vastab sajaprotsendiliselt meremeeste hingeelule. Tahaksin ütelda seda, et kaasaja üle urbaniseerunud inimene, eriti hoov, eriti äris, raskes majandustegevuses üle koormatud inimene üle kogu maailm on leidnud omale võimaluse hankida alus vastavalt siis oma jõukusele võimalusele ka meie lugupeetud dirigent Neeme Järvi, kellelegi kunagi väga romantiliselt siin mööda saari minu kiirkaatriga sõitsime, on nüüd suurepärane laevajuht oma ameerikamaal lühidalt ütelda, et meresõit on muutunud vaimuinimese elule raadiks, tema alus on tema kodu. Kodu annab talle iga päev uue kodusadama uued huvitavad suhted ja ta liidab ka perekonda, sellepärast et kui kodus võib-olla perenaist tihtipeale ajavad pudrunuiaga kaptenit taga, kui ta prügiämbrit veel levi, siis, siis merel on ikkagi kapten kapten ja kõik abielumehed tunnevad seal ennast tõeliste meestena, sest et seal vastu rääkimine ei ole lubatud, nii et võib olla ka, see on üks üks asi võiks kodus, tihtipeale kipud seal tutiga tuhvli alla jääda, merel saad olla ikka see, kes sa oled vilets, see elulaad on asi, miks jaoks. Rootsis on üle miljonil alusel Soomes üle 500000 aluse ja Prantsusmaal on sadamaid, kus on kuni 75000 alustasin, ma mäletan, mismoodi kritiseerisid lind minu merekaaslased, et ma olen hulluks läinud, teen piiridele, 750 kohases on läinud ainult paarkümmend aastat mööda, Pirital on kitsas meil iga päev mõtlema, kuidas juurde teha ja kui sadamakaisid ja meie külastajad. Ma arvan, et ausalt, kui näiteks nõukogude ajal käis 50 aasta jooksul ainult üks väga põnev laeva amfion Pirital, mis oli meile siis nagu mingi ilmutis seal siis möödunud aastal käis meil juba neli ja pool 1000 välisalus seal, aga me ootame kuskil kahtekümmend tuhandet alust ja see ei ole kaugeltki mingi suur näitaja veel. Sest näiteks Ahvenamaa, mis on väga romantiline Soome lahe puhketsoon, kes ainult praktiliselt elab mereturismist, nende käibe on kuskil seal 65 miljonit Soome marka ja ka 60000 aluse suhtega külatav seda imeilusat maad. Ja kui me suudame oma Saaremaa Hiiumaa teha atraktiivsemaks ja siis ma olen täitsa kindel, et niikaua kui Euroopa hinnad veel ei kollitameid siin, siis me oleme ökonoomsed ja meeldivad võõrustajad. Mida saab teha Eesti mereturismi assotsiatsioon, et niisugune elulaad suureneks, et niisugused merereisid, jahisõidud või ükskõik kuidas mere ääres olla, mere peal olla muutuksid igapäevaseks, sest Eesti ikkagi on mereriik. Minu arvates esimene küsimus number üks on koos ahoi saatega, sest et aastate jooksul on see olnud väga kuulda meremeestele väga hinge. Ja selle tõttu oleks kindlatest meetoditest, kuidas praktiliselt inimesed saaksid omavahel suhelda läbi eetri ja eeter on meremehele ju ainus sidevahend, nagu me hästi teame. Nii et üks on kindlasti see, et, et säiliks tore saade ja tema tema mõtteid ja mõttekandjad. Aga teine on loomulikult, et meie jõukus peab arenema. Meie need suurettevõtted, kellel on ikka raha ja võimalusi, peaksid hoolitsema oma firmast inimeste hea maine eest, et mitte üksi vanaproua pruudiga merd sõita, aga, aga võimaldada ka oma headele kolleegidele seda merepuhkus, sest ainult tugev ja hea businessis töötav meeskond läheb hästi mitte nagu Tallinna linnavalitsus, kus killud lendavad iga päev. Nii et sellepärast on väga tähtis ikkagi niukene meeskonnatunne ka ettevõtetes ja firmasid, kellel on võimalusi. Nad võiksid pöörata rohkem tähelepanu selle suurepärase puhkuse ja elulaadi arendamisel, et ma mõtlen, et seda sõbralikkust ja mõistmist, mida oleks vaja ühiskonnas, on aja eriti. Ja kui need mõtted selliselt kulgevad, siis ta tuleb, ootab neid ka parem tulevik. Ei armeeni essee, kott land balti mere, ei kiida Kai Saar meeli. Ant Balti merre. Ei ööd ega bornholmi ei ole mul palju. Räägi ei latti ega Bornholmi ei ole palju räägi liimi. Tänaval. Ja nüüd ka mõni sõna ajalehest meremees, mille viies värske number just ilmus. Peatähelepanu on seekord Kunda sadamal, kuhu jõutakse jäämurdja Tarmo mis 13. ja reedel läks tollesse sadamasse laevu viima. Neli aastat tagasi taas avatud Kunda sadama olevikust, tulevikust ja kohalikust merekultuurist räägib sadamakapten Aadu Nurmsalu. Muidugi jutuga jääst nii Kunda sadamas kui Tarmo teekonnal läbitust. Märtsi keskel korraldas aktsiaseltsi Tallinna Sadama juhatuse esimees Enn Sarap pressikonverentsi et ümber lükata Soome ajalehes Kauppalehti ilmunud artiklis esitatud sadamat halvas valguses näitavad väited. Mehest saab lugeda nii Kauppalehti silmu tõlget kui ülevaadet pressikonverentsil räägitust. Kõneks on veel piirivalvepõhja piirkonna 75. aastapäev. Nii ajalugu kui tähtpäeva tähistamine. Reportaaž päästeõppusest Tallinna sadamas seisnud Regina Baltical tutvustatakse Soome lahel Eesti lipu all tööle hakkavat laeva nimega Trans. Baltika. Informatsiooni saab lähenevast kokad ehkelnerite ja baarmeni tee rahvusvahelisest võistlusest, millest võtab osa kaheksa Läänemere laevafirma töötajat. On ka ajalehekülg. On ka lugeda tänapäeva piraatide mustadest tegudest puudu uus ristsõna ega eelmise vastused. Niisugune oli väike ülevaade äsja ilmunud ajalehest meremees. Ja ongi aeg otsad kokku tõmmata. Tänan kõiki heatahtlikke mere, saate kuulajaid, aga eelkõige ahoi eestkostjaid. Eesti merelaevandusest, veeteede ametit, Tallinna sadamat, riikliku mereinspektsiooni Te peate tehnilise hoolduse, paasi, mereagentuuri, Estma ja paljusid teisi, kelle nõul ja toel 246 meresaadet kuula enni jõudis selle saatesarja reporter, praegune kõneleja Hubert väldermann võtab nüüd ahoi saate kujunduse mille kirjutas helilooja Urmas latikas. Ja paneb pärast seda saadet arhiivi kust mõni ning võib-olla millalgi avastab, et oli kord. Seega kõike head teile, kuulajad. Ahoi.