Valgas Karula poole sõites jääb tee äärde mõni kilomeeter Läti piirist eemale vana pikkjärve õigeusu kirik. Mahajäetud hüljatud. Tema torn küünitab ikka veel truult taevasse, aga sellest pole palju abi. Ristomatti juba ammu traktoriga maha ja tema sihvaka silueti järvede tausta hävitab nüüd ümber kasvanud võsa, mille lehtedes käib metsik sosistamine. Kolhoosi ajal olevat temast tahetud kontserdisaali teha sinna metsade ja laante keskele, kus ühtegi küla ega linna läheduses ei ole. Kirik ehitati üles, telliti Tallinnast vitraažid ja lubjatati seest valgeks. Aknad jõuti ainult ühel seinal üles panna teise seina klaasid vedelevad põrandal, vaas värvilised laigud keset suurt heledust. Siis jäeti ta maha. Hoovis röögib raadio, keegi küürus seljaga Aureelia hoiab enda käes suurt võtmekimpu, millega uste kallal vägistades on võimalik kirikusse siseneda. Kui palju on Eestimaal selliseid aureeljasid? Ainukesed, kes selle kiriku mõistmatusse tulevad, on kohalike pastorite külalised Aureelia viipadki üldise tühjuse seas vedelevate kolihunnikute suunas täis arusaamatust. Miks see nii on, miks see nii jäi? Miks see niimoodi peab olema? Valgus väreleb võlvide all nagu õhukene uni. Üksiktuvi Bladistab kusagil kupli all etteheitvalt oma tiibasid. Neli varju, kes seda kirikut vaatama tulnud hiilivad mööda seinaääri ringi, samal ajal kui Aureelia peaaegu et salajase uhkusega üles loetleb, mis kõik siit kirikust on aastate jooksul laiali tassitud. Ühesõnaga, põhjendaks see selle kiriku üksinduse suurust või just nagu armuke, kellega Parve juba ammu tehtud, aga kelle juurde ikka ja jälle palverännakuid sooritatakse. Kaugemale lõunasse pole Eestis enam võimalik minna. Oleme siis Harglas praegu ja räägime Hargla pastoriga. Sina siia tulid, tulin 95 septembrikuus. Ja mis olukorras see kirik oli siin ja koguduse kirik oli üldiselt heas olukorras. Kogudus on, võiks ilmekas näide oli see, et mina olin koguduse liikmetest kõige noorem. Ülejäänud on kõik minust vanemad, mina olin sel ajal 21 aastat vananenud, ühtegi noort inimest siin kuus ei olnud. Ja algul paistis kaunist trööstitu ja kuna ta veel ääremaaga oli, siis päris ahastus oli peal, aga eks sellepärast esimese õhtu mulje edasi on natukene arvamused muutunud ja eks on muutunud midagi selle kolme aasta jooksul ka, et kõik pole nii hull, kui tollel septembrikuu missugune olukord valitses kirikus või siin koguduses, kas teenistusi peeti või ei peetud, oli külaelu, toimis või ei toiminud? No kogudus oli, noh, ma ütlesin. Küllalt vana oli keskmine vanus. Ja teenistused olid samamoodi huvitavat, ei olnud näiteks kunagi kasutusel olnud raamatuid mis siin nende asemel oli, olid ühed ja samad laululehed, mis olid ära kulunud laulsid ühte ja sama laulu, iga teenistust, nuust, ületeenistuse, neid lauljaid oli kolm või neli eri varianti. Jah, selles suhtes oli päris raske, et nad ei saanud aru, mis numbrid seal tahvli peal on. Seletasin neile kaks kui nüüd, mis kohapeal tuleb Slauravad lahti võtta, mitu salmi laulda ja aga need on ära harjunud ja. Huvitav oli ka see, et näiteks kogudus laululehed olid küll käes, aga väga üksikud laulsid. Ja samas näiteks ei loetud ja kaasa meie isa palvet, loetut, usutunnistust, kogu see teist vait vastu laule ei lauldud, vene et siuke, noh, mina tulin siia Mõisakülas, kus oli see asi, oli eriti au sees, et rahvas sai kaasa laulda, rahvas sai kaasa rääkida jumalateenistusel. Et see kontrast oli niivõrd hämmastav. Võitis harjumin harjuda, nii et sa üksinda siin laulsid seal, ilma et kogudus oleks vastu saaginud rahu näiteks noh, abikaasa oli kirikus, tema laulis. Ja organist oli väga huvitav, organist oli siin üks kaheksakümneaastane vana memmeke ja ta on eluaeg kirikuinimene oma ringkonnas tasid üks, seitse, kaheksa kilomeetrit eemal elab see kutsutakse jumala emaks, siis ta oma olemuselt on väga väga ja siis ta seal mängis ühe näpuga hormooniumit, orelit ei ole, sel ajal ei olnud ja siis laulis kaasa, et see oli väga huvitav kuulata, et kihvt oli. Sel hetkel selle Hargla kohta on öeldud, et see on üks vaesemaid kante siin Valgamaa, kas see vastab tõele? Ja sellepärast, et ta oli kaunis perifeerias, nii? Tartu poolt vaadates, Riia poolt vaadates ja näiteks isegi ajaloos on teada fakt, kui Hargla kirik sai endale altarimaali mis on siis Inglismaal altarimaalide konkurss, siis on kuldmedali, see kingiti siis Liivimaa kõige vaesema kihelkonna kirikule. Ju ta siis sel ajal oli vaene on ka praegu. Näiteks võrreldes siin kõrval oleva Karula kihelkonnaga. Karl kirik on küll suurem, aga sellest oli koguduse liikmed, oli poole vähem kui Karulale omal ajal. Et Ma arvan, et rahvale kas see nüüd liiga maksnud, mis siis vilja või, või, või ma ei tea millegi muu näol oli vastuvõetamatu või rahvastel ühepalju, oli nii Hargla kihelkonnas, Karula kihelkonnas, et kas see nüüd näitab seda, et rahvas oli vaesem? Muidugi see maksnud eriti suurega. Võib-olla tõesti on olnud vaene ja praegu ei saa ütelda, et just eriti aga nad sellest teevad tööd ja elavad ära. Me oleme üsna kaugel lõunas Eestis. Nojah, see on eestikeelne lõunapoolsem kihelkond. Siia kihelkonda käib siis nina küla, mis on Eesti kõige lõunapoolsem tipp. Missugune on see sotsiaalne elu siin näiteks praegu? Kaunis trööstitu, sellepärast et Valgamaal on üldse üks töötute arv kõige suurem statistiliselt üldse riigi läbilõikes. Ja siin veel eriti, sest kuna see on tõesti täielik perifeeria inimene kas töötab vallas, töötab koolis või algkoolis lasteaias, äärmisel juhul metsas ja see on ka kõik, kuidas rahvas üldse osaleb siin isegi mitte niivõrd ainult koguduse töös, vaid üldse üldises elus või olemises. Kas sinu puhul näiteks teenistustel rahvas käib? Rahvas käib teenistusel küll ja päris meelsasti, aga ainult suurtel pühadel. Kui on suur pühasid rahvas ka kirikusse ja arvavad, et nad on siis oma kiriku vastu oma kohustused täitnud ja väikestele pühadeni mul ei taha mitte tulla, et on olnud näiteks eelmine aasta oli kulleri pühavusele kirikus üle 400 inimese järgmine pühapäeval kaks inimest. Et selline tavaliselt on kohe aru saada, et kui on suur püha möödas, siis peale suurt püha kaks pühapäeva rahvas eriti ei viitsi kirikus käia, siis hakkab jälle tasakesi tilkunud, üks päeval. Ükskord on 10, siis tuleb 15 niimoodi jälle kuni suure pühani välja. Ja muide, need käivad, aga rahvas muidu näiteks on väga huvitav on see, et noh, minu hingemaa, mis ma siin nagu hooldad on, koosneb kahest vallast, on Mõniste vald Võrumaal ja Taheva vald Valgamaal. Ja nüüd kui sellest võru ja Volga piirist Ma pole minna, siis rahvas on eriti kaasaelaja ja näiteks ma olen teinud siin rahvamajas kutsi rahvamass seal seal Võrumaal näiteks perepidudel või näiteks selle lipu kollalipu pühitsemine siis oli terve kihelkond oli kuus aga Harglas näiteks sellist asja korraldada praktiliselt võimatu, sest rahvas ei tule kohale lihtsalt huvitavat. Noh, kilomeetreid ei ole ju palju tegelikult vahet, aga see rahvas on niivõrd erinev selle kahe valla vahel, et Hargla eelmine pastor imet Harglas üldse elu käis, samas kui Karula kirikuelus 60.-ks aastaks välja. Oli üks lõbus tüüp. Kantslis ronis riietes, nagu juhtus tarbijal olla olnud armulaua Purifikaati tasemel vetsupaberirull ja muidu olevat ka altar on koht, kus igasugu prahti, moosipurke ja vanu ajalehti säilitada. Ikkagi jahe paik. Tänavatel, see tähendab kahe teelõigu ristumiskohas vedelevad lõputud meeste karjad, viisis sõidavad nad ikka kuue-seitsmekesi udusesse autosse, lihtsutuna ringi, aga kuhu vaevalt et metsadesse, mis sealkandis on nagu muinasjutu raamatust. Kõrged pulksirged, männipruuni kõik mõeldavatestoonides, kusjuures ei rohelust, aurab sammalega mustikas kanarbik, mis seal kõik kindlasti olemas on tüki üldse esile. Püksikud tühjaks jäänud majad teede ääres korralike rööbasteede sigrimigri ja selle ühe nuki otsas nagu salaja Koiva jõekäär ja letirand vastas, aga siin pidu pandud, seda on kohe näha. Mets kubisevad Ilvestest öösiti uluvad hundid Karula poole sõites männid, taganevad asenduvad võsa ja külade jäänustega. Siinkandis olevat küüditamine olnud kõige hullem ja kõige lõpuks otse Karula alla hamburgeriputka, mis ähmaselt meenutab nõukogude aegset ajalehekioskit. Selle kitsast pilust olevat märtsis isegi hamburgereid müüdud, aga praegu on ta jõhkralt kinni, miks just märtsis ja milliseid hamburgereid jääbki arusaamatuks? Karula kirik on varemeis, sakslased lasid ta taganedes õhku. Kogudus vaikis siin, kuni uus pastor Põlvast siia saadeti. Peaaegu et dessandiga langevarjul inimtühja kohta misjonitööd tegema. Milline see teie esimene teenistus siin oli? Kui mu mälu ei peta, see oli siis 92. aasta ja see oli ka, see oli nüüd surnute mälestuspühaeelne võis olla surnute mälestuspüha. Aga ma täpselt mäletan seda sellepärast, et sellega oli seotud selline selline huvitav, masime, säädisime selle kultuurimaja saali jumalateenistuseks valmis, nii nagu me ette kujutasime. Nagu ta võiks olla nende käepäraste võimalustega, mis meil oli, panime ühe hariliku laua sinna, see sai siis altar sele, katsime valge linaga ja sinna peale sai pandud küünlad krutsifiksi, mille saime siis Harglast, mis väidetavasti endine karu lõpetaja oli võtnud Harglasse kaasa ja selle saime tagasi. Jumalateenistuses aeg oli välja kuulutatud ja me jäime ootama, et kas on üldse inimesi, sest nagu ma ütlesin juba, ma ei teadnud, kas siin üldse koguduse liikmeid on veel endisi. Ja oli vist viis minutit jumalateenistuse alguseni, kui ei olnud ühtegi inimest. Ja, ja siis me Marel abikaasa on mul ühe repliigi ütles, mis siis saab, kui kedagi ei tule ja käisime üheskoos nagu vist et otsustasime, et kui ka kedagi tuleme, peame jumalateenistuse. Aga paar minutit enne seda siis tuli inimesi tunnitule järjest ja see saal tuli, tuli nii päris toredasti täis ja see tegi mulle rõõmu. Loomulikult inimesed ei tundnud. Ja selline hea kirikuskäijate arv on siin senimaani. Ja need inimesed, kes on käinud kõik jumalateenistusele kuuel kuue aasta jooksul, neid neid on ka üsna hulganid, on 10 12 inimese ringis. Paljude eelarve siis oli tol ajal. Ma arvan, et meie eelarvet Tõi koostanudki, sest eelarve oli kõik see, mis koguduse liikmed hetkele annetasid ja ma arvan, et see kassa võis olla kõige rohkem 200 krooni juures, nii et ma mäletan seda, et kui me saime, meil oli probleem muusikariistaga, millega jumalateenistusi saata, sisse läks. Me saime harmooniumi, mis oli koolimajas ja mis oli nii koledasti, häälest ära, see tuli seal esmajärjekorras töösse, tuli lihtsalt korda seada, vähemalt sellises sellega jumalateenistus saata. Ja selleks me kogusime raha ja ma sain ühe mehega, kes palgas muusikariistade parandamisega tegeleb kaubale ja tema nõudis selle eest. Vist oli see summa 350 krooni, ma mäletan, meil oli kogututele tolleks ajaks 280 krooni annetusteks, nii et ta raputas pead ja endiselt see kogudus on tõesti nii vaene, ta heaks isegi seda maksta. Raskusi on ja ma usun, et ei ole ka linnakoguduse õpetajale sugugi sugugi neid vähem. Nad on lihtsalt teistsugused. Aga ma ei oskagi nendest välja midagi tuua. Võib-olla need kaugused ja, ja see, et, Perega maabastoril tekib probleeme, kuidas oma lapsi koolitada nõnda, et ta südaöösel peaks valutama selle üle, et kas ta on täitnud oma kohuseselles suhtes oma pere ees, et tema tütar või poeg ei ole saanud näiteks muusikat õppida, sest linna muusikakoolide ja lihtsalt vastu ei võeta. Selleks peaks maabostol leidma kümneid tuhandeid krooniseid ja need on sellised probleemid. Ja loomulikult toime tulemine. Meie oleme päris Valga külje all, aga see on Karula vald ja Valga muusikakool. Muusikakooli õpilased, toetust linnalt ja see on küllalt suur, summa on ligi 10000 krooni aastas. Laps, kes tahaks tulla nüüd maakonnast mõnest vallast, peaks toetust saama otseselt vallast. Teada on ju see, et vallad on väikesed ja nende valdade ühinemine on ilmselt enam kui kindel. See on ka selline riiklik poliitika suund, väikeste valdade ühi ühendamine. Vallad ei leia selle jaoks raha. Kuigi ka mina olen pöördunud vallavolikogu poole avaldusega on, on selle eitavalt vastatud, see tähendab seda, mul pole võimalust oma last panna muusikat õppima. Ja noh, on leitud küll selline selline võimalus, et muusikakooli õpetaja käib kord nädalas siia, laps saab siis 40 minutit nädalas harjunud teda, aga ma leian, et seda seda on ääretult vähe. Sest ilma hariduseta, ilma ilma teatavate oskusteta, mis sellises nooruses oleks vajalikud omandada. Ühiskonnas on hiljem väga-väga-väga raske läbi lüüa ja leida omale sobivat sobivat tööd. Et see on asi, mis mu südant pitsitab päris tugevalt, kui ma olen mõelnud juba olnud, mis on plussid ja miinused, mis oleks niuke kõige hellem mälestus siit. Ma arvan, see, mis on seotud võib-olla ajalooga ja Ma olen alati kõndinud siin ümber nende Karula Maarja kiriku varemete, järk-järgult on see ajalugu hakanud ilmuma siin ja ma tunnen, ma tunnen seda ajaloo hõngu siin. Ja need on sellised nagu isiklikud sellised kogemused, et selline kevadine loodus siin ümber kalu Karula kiriku vahetult ümber kalu Karula kirik. Ja kui ma kõnnin, kui ma mõtlen, mida võis mõelda. Willideroode, kuidas siin oli õpetajaks või mida võis mõelda ornung töötades siin väga raskel ajal, Põhjasõja järgsel ajal või mida võis veeda Karl Kiisk, kui ta siin samuti noore mehena alustas ja ma tunnen, et mingi side on nendega. Ja vot see on selline hell mälestus. Ja loomulikult ka see, et lapsed on siin oma oma lapsepõlve sellise ilusa aja veetnud. Ja siin on väga, väga palju selliseid ilusaid, ilusaid mälestusi, mul ei ole siit halbu mälestusi, ma ei suuda meenutada ühtegi halba mälestust, mis oleksid pärit. Tundub, et see muusikakooli asi on eestlastele nagu brasiillaste jalgpall midagi, mida peaaegu et iga lapsevanem tahab oma lastele terveks eluks kaasavaraks kinkida. Selle otsa põrkub peaaegu et igal pool haridus soovuma, järglasi koolitada, sealhulgas muusika, tantsu ja joonistamisega soetada täiusliku masse ellu, kui seda enda oma tundub olevat. Ning pinge ja sellest tulenev frustratsioon on ka palju tugevam, kui üldse võiks aimata. Ainuke probleem on, et puhkeb sõnades välja alles siis, kui mikrofon on juba kinni, paneb. Karula on tuntud ka kui kogu eesti rahvaparandaja Kaika Laine eel Vastuvõtutoana. Laine teadupärast ei võtvat vastu ristimata inimesi. Ta nägevat kohe laua pealt ära, kas inimlaps on ristitud või ei ning ristimata paganad pöörduvadki otseseid Karula pastori poole. Et kas seda asja ei võiks veel täna tuttuga joonde ajada, sest mul on järjekorras kohtadel kinni. Vastuvõtupäevadel olevat tillukesest küngaste vahele peidetud külakeses kuni 50 autoni möll, mis on väga palju ja kõik vajavad abi kiiresti. Kui palju olen temast kuulnud, kui imeravi eest, kes rästiku laipadele või muule vastavale surra-murra peale loeb ja sellega haigused nagu peoga ära pühib. Ta ise seisab ka oma hoovis nagu vägede tagasihoidlik valitseja vagur, aga järeleandmatu ja pilk. See kaval pilk sõelub sinu näojoonte vahel ringi nagu mõni ligidalt kui hispaanlane. Ning sul puudub igasugune kindluse tunne, mida ta sinust küll teada võib. Ja kui sa vaatad veel tema külaliste raamatuid ja leiad sealt peaaegu kõikide tuttavate eesti rahva kuulsuste nimed, siis mõtled, et mida ta küll veel kogu eesti rahva kohta teada võib. Igatahes selline on esmane tunne. Kui kaua te seda tööd olete teinud? Selliste? Katseaasta, ja millest see algas? Noh, ta on niiviisi, et on kaasasündinud ja tegeleme nii et 30 aastat oli muidugi kolhoosipostidel jooni tola kõrval siis teisele tüüdka. Aga kust teie seda märkasite või teada saite või millest te alustasite, millest mul siin eel käiv ja, ja kes kes jämemängijaga kaasasündinud annet. Kes minu vastu, vot see too ütel, et ma jääde Kahju, et no inimese oma kõik juba vanam, lasen kirjeva Edimesterda ravisi kui noole, sellena valesti saanu, veel häid, häid uudiseid, aga noh, ma endiselt ei mõista nagu kõiki kõnelda. Minu peediks Tõne inimenegi maga, miteesin oma kiitlus, ei ole ühe. Miks ei ole hea. Aga miks? Sellepärast, et tulge vaid orki lennata. Aga kui üks vene inimene sinust lugu pedaja Üteldes, et vanasti, kui mõni ennetkites üteldi, et ta Kikas sõnnikuhunniku otsas kirg kogu aeg milles tarkus seisneb nii praktiliselt isegi ravimtaimedest iga loodusest Ja kes tahtis endale leotisena, teete viinapudeli, ütlen mina viinaga ma tegelikult ravigi, et ma panen leotis viinapudeli, siis. Muidugi aga sõnad loete ju ka peale? Mulle ja? Ei ole. Siis pead suur paks raamat olema, pead piibli juba käinud on? See on niiviisi eesti rahvaluuletaja seal. See raba mind olen alati arvanud, et ta tõepoolest nõiakunstiga tegeleb aganüüd, age, rohked ravimtaimed, rohukõrred ja ei mingeid posimis sõnu. Mõtlen, et kas seda ka kõik need siit tõepoolest otsivad, kes tema kõrval fotoalbumis poseerivad. Ei mingit maagiat. Mis haigustega inimesed. Seejuures üldse käivad, need ei mõista, kõnel tegime jällegi, mõni helistas ja tule siia koha peale, et mul oma autu ära, et mõnel autol ratas äravõetu ja seansid asju, mis üldse mulle ei kuula, meid ei saa siis ravimtaimedega. Nüüd ma ei saa ravida ja nuid, ma ei saa kätte ja no ei ole minu tuias oma politseiida ühitsmediks, arvestame tuult, kelle poole ta pöördus. Minu poole tuleva inimese haigust ei saa, aga mitte meniski taga, ostsin siin nüüd helistajatele, ei sum raha, härbandunu ei mäleta, kas aine koos maaga panduv motiku Sul miljonid on, siis ma võin sullegi, et anda, aga kui sul on mõned mõnisada anne, no mis muidugi. Siis sai aru, et malatsid tegema. Ja siis nüüd, et ma väga vabandan ma siia, et isendid asju teiseks. Elu elu küsimuste kõrval tulevad inimesed, et nad ei tea, mis oma eluga, bioloog. Nojah, see on siit ka mul ja mõnuna perekonna mõnel on Laanal munad, Michi algalad, õis, tüüde öösenane helistes, kas sa ei näe kosmomiis mansi ellu man ta massitõusu oma aasitu meenuma. Et millise sisemusse oma perekondades jäädi, et no mis seal kallal. Aga inimesed tahavad rikke loodusest saada, tahavad nimelt nimelt saada, kui tulevad siia kohe terveks ja näidamagi jumal, ja niimoodi ma olen tavaline inimene, silme külade. Laava ristimisi ja selliseid asju te ju näete, et ei võta vastu ristimata inimesi. Too kuulus minu ravi territooriumi tuuber. Mismoodi näiteks kui inimesel on allergia või nahahaigus? Väikse lükke sääred said ise tee. Ristimine on tuua asi omadele kõnela ristimiseks inimene endale kaitseingli ja too juhendes diaelu tüüd. Aga rühmede inimesel ei ole kedagi kehtida. Juhendi. Ja sellepärast praegu kui ma kuulen ainult liiklus saatid kehva õnnetut surma laevapuu otsa ja tuu ja ta, aga no ma kõik ristmede inimesi kes oma puu otsa märge, ta mõtles, et nüüd mul oma auto külge ja malase puu otsa üles näidata. Aga kas nii võib ka olla, et inimene arvab, et ta on ristitud, vähemalt teda on ristitud, aga, aga aga tegelikult ei ole. Kas võib olla, et see ristimise Sacramento on nagu tühja läinud vä? Aga no too inimene hooletusse end. Tegelikult ta ei ole ristitud. Tule siia, ütles mulle, et noh, ma olen ristitud kõik, aga mõne ta ei ole. Tal ei ole toda kohta siin otsain. Koos õpetaja panud oma pühe Vii. Aga nii ei saa olla, nii ei saa olla, et õpetaja on pannud püha v aga et ei ole olnud õige õpetaja seda ei või olla. Aga muidu jah, no aga kui mäderistmine siis on jah, mõni vana Me ristliner omalaadse omalaadse saladuse. Kas või kehtib Õdoom tolles mõttes seal võeti, kui inimesel on. Et siis on tal kergem siit maailmast lahkud. Minu ristimist, näete? Makandja jah, ei tea. Aga minu ei tee üldsegi. Mina olen ristitud 12. jaanuaril 92 ja imataval Soomes. Oma õige selle näite nii äkki välja 40 diverka mis seome välismaal teenitud ja võõrkeeli giga toda nii äkki välja näitab, tõesti. Mida te näete nendest, kas on suurt häda, suurt hirmu, suurt ängi ükskõik mida, kas need inimesed kannatavad või kuidas nad kannatavad või kui suur on see kannatuse hulk, et nad ka nii haiged on? Toda ja ma ütle mõnele mitmendast põlvkonnast esivanim võib-olla oma Eeess omandieluga sellelaadsed, kraanad ja, ja noh, palju perekonda kannatlase too all ja einevõi see et joova jeerum seal olla. Ja seda kohe väga palju siis ikka Eestimaal. Aga mille all kannatavad need lapselapsed näiteks milliste rikkumiste all noh, tol ajal näete Tegevusse sekkub kohaliku elanikkonna seas nõndanimetatud atrianud. Lainest uga noorem naisterahvas, kes esialgu ainult koeri hoovis siia-sinna edasi-tagasi solgutab ainsa kavatsusega neid haukuma elada. Paljudel on noh, näete, meil on hea elu neid väega ääres tüki, iga mürki maa, kõikam. Ja EAS-is iga suhtemürke geian näitis iga evelase nahka Ida-Virumaad. Eks kudeleb Aida endele seal kiskuma. Mõne päeva pärast löödal kõik lööve, kehviber tulev villija hakkas tegelema nahkematas. Narman ta. Neete, too Edal toda maad paneele, talved. Mis ei ole läbi Juusquawee ei nagu jõgeden ja või siin tiike, need nüüd on palju tiike etu ja eduseisev vesi õitses ja kui inimene sealgi ennest pesemen või suplema tule jälle üleni kerne jah. Et kui vesi õitses, roheline kaart seal on, siis ei toda vett tarvitad. Sealt nahahaigus. Aga mismoodi inimesed siis kannatavad nende vanade asjade all endiste põlvkondade endiste põlvkondade hädad. Ega too saatuse poolt ei anta. Kus muude egas toda, me ei tea, mis, mis, mis eelmine põlvkond on TN kohmituudi. Aga mis need rikkumised võivad olla näiteks mida te olete näinud näiteks? Aga omad rikkumised Noomarikkumisega kunagi võib-olla kanname põlvkondade ja mulle endale põlvkonda ei ole, mul ei ole midagi, ma vōi tükke teete. Siis on hästi jah. Valdkonna no järglase võib-olla jah, tõesti kannatasin ball. Kas laulmine? Mul on teile üks selline tükkide tegemine, ma tean, on juttu olnud, et armastate väga laulda. No aga ma olen lapsest saadik laud, kui ma olin nelja aastane, oli juba Karula laste koorin, laulan kirik Voldu varem, nüüd varemeil, siis ta kirik. Me lause seal Aga miks te elate, miks eestlane laulab? See on ju üks asi, mida kohe näete eesti teleka lahti teed, et eestlased käivad ringi ja laulab. Laule anud inimesele hingeelu lauge katame oma murele meil meelate. Ainult sellepärast mitte too pere soolane, et ta teeb, kui enemisel amme lauluhääl ega igaüks laulda ei saa, kusele. Aga kas on selliseid eestlasi, kellel ütleme niimoodi hingeelu üldse ei ole, käivad nagu puutükid ringi, tuleb siia teile sellise Noh, selliseid on ka no noomegi nobejoodik. Aga kas või siis öelda, et tal hingeelu ei ole, võib-olla ta just sellepärast jooki, et see on niimoodi viltu vajunud. Võib-olla mõni messi endale too ja teistele näitlejate tuukrid laeva jõu ja said huule, tiit ja lahku perekonna härja kannatuselaadse tuua, on? Äkki see oli üks väljakutse. Et loodus, loodus on inimestel igasuguseid asju, et elu, raamatu inimesel kunagi peatatu eluraamatut, niimoodi noku kui mulle melu raamatuga Ma olen sündinud male jootik loodu, jama ju. Igale inimesele oma eluraamatute keskkovskil surmasaaja, kui muutud sa ja mis haiguse kätte ta sureb, kõik on talle kaasa. Aga seda eluraamatut ei näe ju enne, kui ära sureb või või keegi näeb seda. Makandi, aga nii, nii, kes oma minust targem põnu kõnelused olevat, need, aga kas on vajalik teada või miks inimesed tahavad seda teada? Mõni uudis on uudishimu, aga ma, ma mõtlen, et ma küll ei taha oma eluga antud nendega kuulda. Aga kas sellest saab nagu kõrvale ka minna või teha? Me ei saa palju mulle ütelnud, ah, Masa oma saada. Aga kuidagi valesti teha selles mõttes, et et et oma ülesanded täitmata. Või mis on seal ette nähtud või kas ei ole võimalik inimesi seentest kudeda? Täitemis ta mõistus ja mee land. Ja kui ta on täis olema. Aga kui pole kindel täpselt sellest, mis seal raamatus võiks olla, ehk isegi aimaks. Mul ei ole vaja aimatagi, kui inimene Isaimaseerus, millest see sõltub, kas aimab või ei aimanud sõltus ikka iseenda inimese iseloomust ja oma töösse tegevusest. Elutööst. Kes kestad portfelli? Ja ma näen nii, et üldse ei saanud teda muuta. Aga kas on ka nii, et mõnel inimesel on väga suured ülesanded rasked ja teisel kerge? Nonii oma eluraamatuga tullu ja niiden toona. Seal ei ole midagi kui rasked need ülesanded seltsi võivad olla, võivad olla nii, et inimene murdub, 10. ta ongi nii, Mäeletute, peatu on muutunud. Aga mis mõte sellel, mida mina tuutegi, mis loodus on pandud? Linde pealt kulla igal linnul on oma oma üles. Loodus paneb kõik paikagenees, mõistame teda kaija ja olla aga minule, Torma ja ja ajame upakile. Tasa therdumisi ja lasin käed kõige teisi, aga vaat kui mina, ta suurustamine meiega alustada, menetlust ei tule midagi müüa. Seda pole Eestis praegu väga palju. Meie vestluse katkestab ootamatult just see nõndanimetatud abi nõid, kes raba meid järgmise küsimusega. Aga kas te usute, et minul on koer pim, kes ostab, müüb ja vahetab vajuvad suud lahti, ausõna, ta käib ise autopoes, ostab, müüb ja vahetab ning teda pole võimalik kunagi alt tõmmata. Sellele järgnema 200 lugu selle koera vägitegudest. Lõpuks tuuakse toast isegi album Pimi piltidega või õigemini lastakse Pimilise tuua album toast ja niisugust albumit pole mina küll veel varem näinud. Pinn üleval Timmalt bimbaretiga, pin saunalina sisse, mähituna pim mobiiltelefoniga pim lõbusa näoga, pim vihase näoga hommikul vara sulgkübaraga õhtul hilja äreva näoga ja üleüldse igasuguse näoga. Tundub, et tekib üsna tihe konkurents seltskonna lehelikult riietatud koera ja selle võrumaa ravitseja vahel. Seal ta juba istubki nagu oma maast ilma jäänud mõisnik. Olukord paraneb veidi, kui me saame jutu vägisi tagasi tõmmatud ravimtaimede juurde. Aga ka vimm püsib valvsalt reibas, valmis igal hetkel esitama hoopis suuremaid imetegusid kui Kaika Laine. Aga me saame jälle laine vestluse keskmisse. Ime küll. Uurinud taimesid, mis laine õues kasvavad, tuuakse välja laine enda eluraamat, ajalehe väljalõiked, intervjuud, reportaažid. Vaatan neid ja mõtlen, et kas keegi üldse on kunagi aru saanud sellest lihtsast naisest, kellel pole muud soovi kui oma jumalat teenida annetaja oskustega, mis talle on antud ja natukene ka tähelepanust osaks saada. See tähelepanu on võimas, kõik väga tore, ainukene asi, et mul on väga raske seda seostada inimesega siin, kes mees seisab. Paistab, et selles väikeses hoovis siin Võrumaal tehakse üsnagi suurt vahetuskaupa. Inimesed, kes siia sisse ja välja koorivad saavad osakese maailma suurest ministeeriumist. Ja kõiki rohuliblesid ja linde tundev laine tädi saab inimeste tähelepanu ilmselt lõpuni mõistmata, mille pärast õieti inimesed seda talle annavad. Ta ei taha meid kuidagi ära lasta. Paistab, et ta on nii lõpmatuseni liigutatud sellest, et keegi on huvitatud ka tema isiksust ilma mingi ministeeriumi läbipaistva aurata. Lõpuks ainult kogu aeg minekut selles järsu soovis mille püstloodis nõlvadel käimine laine tädile järjest raskemaks läheb. Ilma mingi ravi ja ilma ühegi koera tembuta ja osaks saanud tema südamlikust tänulikkusest, mis ajab aegu kimbatusse, sest mida me ikka olime teinud, meie peaks hoopis tänulikud olema. Tema käsi lehvitab meile veel kaua järele kuniks jõuame auto juurde, mis seisab üksinda tühjal suurel parkimisplatsil. Ja jääb lõpuks seisma nagu õnnistades.