Tänase õhtu peasüüdlane Uno Loop, tere tulemast. Öelge ja rõõm igast uurimusest. Räägiks külge ka rooliga vaid kraanulites. Milleks mõelda koidikut sööma, jooma tee, mis? Milleks? 50 aastat universumi aja kulgemine, son, väike täpp, põgus hetk, virvendus. Ühe inimese elus 50 aastat on siiski mingi näitaja tegude ja ettevõtmiste osas. Ja ma usun, et Uno Loobi ealistel tuleks kadestada sinu sportlikku rühti, head väljanägemist, optimismi tänases diskomaailmas, sellist iseloomu, rahulikku Foxy rütmi. Sinust noorematel ja tihti käega loojatel aga tuleks kindlasti eeskuju võtta sinu sõda pidamisest sellest samast, et õnne ei tule lootma jääda, vaid see tuleb ise kätte teha. Ja selles mõttes tänane päev on vast sinule Kahekordne rõõmupäev. Nimelt paardoni tagasi ulatati sul Tallinna Pedagoogilise Instituudi aulas kätte kõrgkooli diplom. Sa selle päeva saaksid need kalendris ära märkida topeltpunasega. Selleks on sul siin meie, Eesti raadiofirma kalender, palju õnnesõnal. Lauljate ja kunstnike interpreetide käest haritud autogramme nõuna sul on tänase võimalust ja kalendri teisele poolele saad sa võtta kõikide saalisviibijate autogrammid, kes on osalenud sinu 50. juubelil. Ja mul on väga hea meel, et peaaegu kõik kutsutud on tulnud. Siin on minu lapsepõlvesõbrad, proosa, lapsed, kellega me koos kiigelaulu laulsime. Siin peaks olema ka proosa, ema, kelle tähelepanelikult valitsusel see kõik toimus. Ja siin on need noormehed, kellega me koos hakkasime sporti tegema ja need, kellega me koos hakkasime pilli mängima. Ja siin on kõik minu endised ja praegused kolleegid. Suur tänu veelkord. Nüüd aga nagu sellistel päevadel tavaks, õigemini see päev lausa kohustab heitma pilgu tagasi. Keerame nüüd lehekülje umbes 20 aastat tagasi. Muinasjuttu sinilinnust rääkis mulle. Kui veel olin väike Jauni vaevasmi. Siiski näib see vana lugu 1000 korda kena. Nüüd kus tunne end seltsi. Kui loojangul mõtteisse jää otsi maare. Püüdseeneeleen sellele. Ju ei, tasa, sest unelm maismaa see luugale. Uuseeneeli. Seal. Seal kujutlustee meiku tava Vi saabuvaid aa. Mis siin tõesti, sa oleksid praam. Tundjale oodates unistan. Ega? See. Tundjale ning oodates unistan. See. See. Uno juba ütles, et pöörame ajaratast paarkümmend aastat tagasi ja seda sellel põhjusel, et Valgre sinilind, mida äsja kuulsite, oli esimene laul, mille sa salvestasid Eesti raadio fonoteegi tarvis. Oli paljude arvates on see nii ja ma isegi ei mäleta, et ma oleksin ennem midagi salvestanud. Ja juhuslikult on täna helirežissööripuldis seesama inimene, kes selle sinilinnu lõikas. Kuku kuuest tükist, Asta kuidagi. Klaasi taga Me tasa libalud teda ei näe tema meid väga hästi. Meie kuulajate, tal on saabunud hulgaliselt kirju seoses sinu juubeliga ja küsimustega teemal. Esimene, kui sa oleksid nõus maa, esiteks need küsimused, mõned sulle. Milline on esimene pill, mida sa mängisid? Õppisid viiul. Esimene amet, mida pidasid autojuhi amet. Me teame, et sa oled spordiga tegelenud ja eriti agaralt arvestasid Foxi ja küsitakse, kas esimest korda kuulsid ööbikuid poksiringis või looduses. Ikka looduses. Ega viimast korda. Eile esimene armastus. No see on vast seotud kodu ja emaga siin kasutaksingi võimalust tervitada emaga raadio teel. Ta arvas, et ta ei ela seda üle, kui ta poeg nii suure auditooriumi ees tunnistatakse viiekümneseks ja eelistas kodus olla. Sa oled kirjutanud muusikat, tekste, millel on esimene raamat, mida sa kirjutada. Esimene, ja seni ainuke kitarri õpik. Esimene hall juus. Nad tulid korraga mitu tükki korraga. Kas igatsed taga esimest noorust? Mis siin igatseda mul ongi veel, ma arvan, esimese nooruse lõpp praegu. Võib-olla meenutaksid viimase kooli esimest viimase viimase, kui oli esimene, ei tule praegu meelde, aga viimase kooli viimane küll see oli täna ja on sul meeles esimene võlg esimesest võlast ma küll ei mäleta midagi ja mul on niisugune tunne, et ma olen kogu aeg kellelegi võlgu. Vähemalt vähemalt oma oma lähedastele inimestele, kes minuga on viitsinud tegeleda. Kõik need aastad siin on Aino sinu kolleegid, tuttavad, sõbrad, heliloojad, kes on oma oma laulude esiette kanda tihti usaldanud minule. Ja minu arust on kogu aeg niisugune võlatunne, et ma ei ole suutnud neid korralikult nagu tänada kõige selle eest oma tänase esinemisega kuidagi oma võlakoormat vähendanud. Peab lisama seda, et need paljud laulud on spetsiaalselt kirjutatud nagu sinu tarvis sinule mõeldud. Ja sellest lähtuvalt ka järgmine plokk meie estraadiorkestrit juhatab Kustas kibu. Esimene laul meenutagu kõikide ühist sõpra, lugupeetud Uno Naissood. Nüüd viimaks päikeseherilasi on katkenud. Luumeel. Ma olen hiirvaikselt üksinda ja aknast voolab sissegi. Vee pole kuumusest jõuetu. Üllapsikul kasta. Ma samm-sammult rutab suvepõleng vaada. Päev nõuab algust ja ilu jaoks naismisse ja venna. Istun ja küsinud, et saan. Nii, kuulen, et võime meiega. Istun sind. Jaa, Neeme. Ikene tornis õpilve all kõik aastaajad on teatud ta teeveedevad. Ja VK. See lävi armunute käsu. Oma partneriks kauaaegse partneri Heidy Tamme Jääda meile nad tarned ja. Neid võib nad ja meie. Meid kanti hällist saati kätte ei lastud varvast. Jaemeis val tormid, äikesed. Kuid meie, me pole enam väikesed. Nad Kärneb ja. Veel võid nad. Ja me ei ela. Kõik need ööd ja mängud võeti Pattis veid hoidigi valt vette. Said käes ja päike, aga meie pole enam väikesed, las jääda meelega käelatade. Ärme ja las jääda. Uno Loop kinnitas piduliku õhtu alguses, et tal on hea meel näha siin oma vanu sõpru. Kohe kontrollime, kas ta mäletab kõike manu, sõpru. Me mängime teile ette praegu väikese intervjuu katkendi ja palume juubidalil mõistatada, kes räägib. Öelge palun, mis ajast ei mäleta, tuul on hoopis. See oli minu arvates 53.-te kuni 50 kuuekümnendatel aastatel, kui kuus mängisime, musitseerisime. Ta mängis kitarri ja siis mängis juba kitarri ja alustas ka, vaid nii ka lauljateed juba üksikute laulude esitamisega. Ta oli hästi musikaalne, hästi seltsiv, pidevalt arenes, pidevalt õppis ja oli kontaktis naissooga ja teiste heliloojatega ja ta üldse väga seltsiv, väga sõbralik ja väga-väga tore pillimis, väga töökas pillimees. Ei tule, tutajate jutt on küll tuttavaga. Aega veeta. Nii väga tore, palume siis siia Kultuuriministeeriumi kapitaalehituse osakonna juhata August aasa. Meenutame siis neid päevi, tähendab Uno Loop tuli teie ansamblisse orkestrisse viienda aasta algul te mängisite Pirita restoranis vana restoranis rannakohvik, rannakohvikus või see, kus te sellise pillimehena, Uno Loop, ma olen seal mitu päeva. Aga ei tulegi õieti meelde, millal esimene päev oli, millal ma õieti ükskord olime koos ja kasinat mängima. Kuidas ta välja nägi, kella viieni. Kontserdimuusikaks ja tantsuks. Meeli päike koosnes neljakesi kvartetile, mängis pehmet muusika, pehmet muusikat, meloodias ka suuna hakkas siis juba laul ju vaja vaja. Kõigil olid hääled ära kogu järgemööda, siis ikka minu peale seguga ikka. Millised laulud siis juba nii lained lõid, kas sel ajal laulsid valutama? Juba kaua, kui nüüd tagasi meenutada neid päevi ja vaadata, kas una on palju muutunud? Ausalt öeldes väga vähe näo jumal muidugi on sügavamaks läinud, aga, aga, aga üldiselt on ikka. Samasugune nii palju tänu, nüüd on võimalus Kaunaloogil veidikene veidikene puhata, istuda. Me kuulame veel ühe lindi, palun fonika. Rooma. Sinihallil jahil leidub ruumi kahele, kuid kaasas polnud eriti laele. Seal eemal liugleb teine jahmil sõitjat varjas mass ligemale, töörisin ja nägin tütarlast, ta oli need näägeene juuksed tuules. Scott möödus lõbusalt ja õhtul Jäänud ta. Vallatumat rannatuna kaalikamuusikaga. Ja lausa lausa suured metalltoru räägin. Vallatuna tantsid, rannad kenad kallasrada. Ma usun, et see on aeg, mida ei saa meenutamata jätta Uno Loobi käidud teel. Ja ma usun, et ka täna õhtul oleksin olnud kvartett koosseisus Uno Loop eri klass, Arved Haug ja Kalju Terasmaa, kahjuks eriklass on Helsingis Estonia teatri külalisetendustel. Nii et peame piirduma täna ainult jutuajamise meenutustega. Paluks siia Arved Haug ja kaljudele. Ma ei tea, minul oli küll, kuulates paari koha pealt, sipelgad jooksid üle selja, oli teil sama tunne? Ausalt, tuli külge praegu meedias. Eriti Ave Maria. Mäletan seda kontserti veel kontsertsaalis, kus esimest korda tõime rohelised niidud välja. Ja valgus tuli peale. Tasand kavas. Romantika, love marja, keda siis. Imelist suve jajah, see oli vahel ja siis ja siis. Ave Maria ja seekord sai tõesti kogeda, kus esimese nii kaugele kui nägime, pimedast saal Mis te ise arvate, oli see nüüd õnnelik juhus või või lihtsalt kokkusattumus, et tõesti tekkis selline ansambel sellise niisuguse muusikas laengu? No eks see oli nii ihus ja, ja nii ühte kui teist nüüd siin kuulates just seda laulu ja kui me nüüd panime tähelisi suuna, laulis kõik soolo osad ja no küllap see oligi tingitud sellest, et temal oli kõige sümpaatsem tämber ja nii edasi, meie siis seal nii nagu sekundeerisime. Nojah, aga siis, eks iga algus oli raske ja üldiselt läks meil nagu libedalt, aga. Ma mäletan, kui me esimest lindistus tegime raadios. Ja see oli romantika ja siis noh, see oli nagu kõik nagu uus ja nii kartlikult suhtuti sellesse ja siis, kui see fondi komisjon kuulas üles, ütles, et jah, et ta on ka, aga ta ikka ei ole veel see nagu peaks olema. No ma võtsin selle lindi siis kaenlasse, vain portel ja paar kuud oli ta mul kodus ja siis viisime uuesti tagasi, ütlesime, ütlesime ringi. Seal. Kui palju tähti kop jõudsite laulda või salvestada? Muidugi, ega see nii nii palju polnudki minu teada, sest et meie suhteliselt olime ikkagi ajaliselt võrdlemisi vähe koos. Aga vähemalt see aeg, mis me koos olime, see oli võrdlemisi niisugune. Noh, tulemusrikas, kuidas te tegite, proovi, kus seal sa ütlesid, libedalt läks, see asi ei läinud sugugi libedalt, tahab seda. Tegime ju põhiliselt kruvi, tulite plasti eri juures kodus, seal kuulasid Mihhailovski plaat enne ülejäänud niikuinii. Aga mis oli nukkidele tegelikult palju toimelisem seal? Tehti luukambrit, luukambrit, kuhu muide see töö on üks kõvemat viidud muusikust nii kindlalt õudselt super ja kvarteti nagu põhitöö kõrvalt, eks ju, ja ja ma usun, et see abist kuni vanaduseni üheks meeldivaks romantikaks see aeg, millal te koos kvartetis laulsite kindlasti muidugi palju tänavatel. Oleme jõudnud tänase õhtu juba, nagu öeldakse, lõpusirgele. Uno Naissoo oli esimesi mehi, kes ütles sulle kunagist, et sa pead nagu Laura kes oli esimene mees, kes ütles sulle, et sa peaksid ka heliloominguga tegelema. Muusikaga kirjutan, see oli ka Uno Naissoo. Ega ta ei öelnud, et peab. Ta ütles, et nad võiksid proovida. Ja olengi nüüd proovinudki, seda seal kogu aeg tema näpunäidetel. Millal, millal ja kuidas sündis esimene laul. Esimene laul on umbes. 20 aastat vana. Selle salvestusraadius Poiste tüdruk käsikäes. Ja järgmised on ikka tulnud väikeste vaheaegadega sest et mind ei kihuta nagu miski taga muusika kirjutamisel, kui tuleb mingi hea idee või tunnen, et on vaja just niisugust lugu kirjutada, siis kirjutan ja pluss veel siis hiljem hakkasid ka tekste tegema oma lauludele vaid oli see koos juba esimestest. Nüüd ma olen kogu aeg. Selles mõttes, et sa kitarri, kui sa lauluviisi konstrueeri toodad, seda õnnelikku juhust klaveriga paika panna. No ikka rohkem kitarriga. Vahel ka päris ilma. Nüüd ongi võimalus kuulata siis sinu loodud laule esimeseks. Palun kuulake. Suvelaulu see on pärit niisugustest aastaaegade tsüklist. Kirjutasin kunagi 10 aasta jooksul neli laulu. Sügise laul suvelaul talvelaulja kevadelaul. Lõputuna näiv kastemärjal astud siis vastu tuleb imekaunis südasuvepäev. Varrammestama palavuse käes sana ja tolmuse kaugel maha jääb seisma. Heegelda treimisega alles valge korja, jäta veel mune. Imekaunis nimega oli südasuveaeg surra-murra, kes päevade ja Aer Evega oli imekaunis aeg. Kui välja ennast päiksele puhanud päev ja märkamatult suveõhtuks soojaks küljele pista ja Ki täiustuvad Kädule Jaaniga avad. Suvekiirelt mööda läheb ja hämarik taas koidule peab ulatama, käekeks vaikivad hääled veel uuema aja kaunimana jälle koidab. Imekauni emega söödaaeg moraakest päevadeta. Südamesse aer oimega. Aeg. On suvekuudel matkajahile avatud köik teel taati käia mööda maad ja vahel üle v? Jobusid proleja ka varem käinud maikuus vanuse prolejade kuid parem sellest kõigest kuus panna, lõpuks ikka see külaske kaost sai jaanitulede, kus ta kestva eristaapi Naer oinega. Imega seenega. Alles eile rõõmsaid hõiskeid kajas mets ja meri, rv. Alles eile naeris päike. Tänava naerata. Eilseid jälgi rannaliiva uhab tuiskab lainega. Suutaaga nuttes koos. Siis me suu. Langevateli teedis. Olla ööd, Eva. Elu. Aastates ta tõi segu Sügismõtted jalgu kandsid. Leidsin jälle Kaldodi. Oliidu Jallai neist. Peotäis vahtu siis. Ja meil oli plaanis tänastele külalistele veel üks üllatus nimelt tutvustada uno loopi kui dirigent ja kahjuks täida enne tänast juubeliõhtut arstitõendi, milles on kirjas, et on käsi on õlast väljas. Aga jutul on tõepõhi taga. Sa oled dirigeerinud seisund sedasama estraadiorkestri ees. Nojah, ega see ei ole. Tänasest päevast on mul diplomgi taskus, et me oleme isetegevusliku orkestrijuhi kohustused. Nii-öelda, aga ja eks tal on muidugi oma tõepõhi all küll. Kui sa nüüd seda mõtled, mida, mida minagi, ühte streigi see vist on niimoodi, et ma sain kolm päeva tagasi, oli mul juhus? Arvatavasti ei olnud kedagi võtta just parajasti, kes oleks löönud lood lahti ja kinni ja tegime siin salvestasime ühe stuudio kontserdi, kus ma sõitsin siis näoga orkestri poole. No see oli nagu öeldakse, juba viimane vaatus, aga diplomitööks või lõpueksamiks tuli siis oli ikka tõsine dirigeerimise ülesanne lahenda, kuni nojah, see on ka õige, et esialgu oli küll väga piinlik. No profid, et astuda seni ikka seljaga olnud kogu aeg orkestri poole, aga seekord oli jah, tuli ikka vaadata ka näkku ja pärast neid muigid alla neelata, aga ei, nad olid päris sõbralikud ja heatahtlikud ja nii et ma sain oma isaga väga hästi hakkama. Kuna sa oled poksiga tegelenud seal käed on hästi lahti. Nii et tulevikus jääb soovida sulle ainult üht head isetegevuslikku orkestrit, mille ees võiksid siis edasi harjutada. Ja aitäh kuluks ära küll Bratiseerimiseks vahel. Vot nii see elu on, eks ole, nalja, tõsi on koos ja eks järgmised lauluski on seda. Ja selle kohta on kirjutanud ühe laulu helilooja Rosso ja selle esitame teile koos abitsiideriga, nabin sõrmega, tore mees, Me oleme temaga väga palju reisinud, ühes toas olnud. Ja alati, kui ta kuuleb, et ma olen temast 10 aastat noorem, Sist ütleb. Kuradi. Tsirkus on publikut. Elu mured. Veiderdused õeks vahel saab aga seda joogijälgi. Heede. Imelik valu ja. Narri. Ja nüüd on teine iga päev Rafossiilvis vaid klouniks. Idas teine iga päev rahva silmis ait klouniks. Palun neid publiku kord. Tavaliselt võimitaks ju niisugustel puhkudel kokku mälestuse helmeid. Minul on sinust mõned väga toredad mälestused meelde jäänud. Üks mis mul tuli meelde siin istudes ja kuulates neid toredaid vanu kvarteti laule. Me olime kunagi ringreisil Moskvas, Leningradis sedasama orkestriga, praegu on seal küll vist ainult paar mängijat, kes tolle reisi kaasa tegid, aga nad võivad mu sõnu kinnitada. Moskvas esinesime ühes suveaias ja laulis kvartett, mul on veel meeles Naissoo, tule minu Valevasse purjepaati oli igal kontserdil kavas läks suure menuga ja me Vistantsimisele viis kontserti ja igal kontserdil tõi üks austaja unoloogile peaaegu ämbritäie roose. Siis me hakkasime mõtlema, et vaat, kus on populaarsus. Esimest korda tol ajal nähtavasti isegi mitte solistina, vaid ansamblis. Ja juba lilled. Ja eks need ole kestnud tänapäevani. Igal põlvkonnal on nähtavasti oma sümbolid, mis meid saadavad meie igapäevases elus. Ja käivad meiega koos, nii kaua, kui see põlvkond elab. Ja üks niisugune sümbol on oma põlvkonnale meil siin Eestis kahtlemata ka Uno Loop, sest tema hääl ja tema laulud on meid väga ja väga paljudes olukordades väga paljudes. Kohtades ümbrustes seltskondades saatnud ja kõik see ikka jälle toob meile tagasi midagi, mida me hoiame. Võib-olla kõige rohkem toob meile tagasi meie noorust, kauneid mälestusi, käidud teedest. Suur aitäh selle tõesti ilusa õhtu eest. Hubane kodune on võib-olla need sõnad, mis kõige rohkem selle juurde kuuluvad kunagisi AIDS, aplausi poksiringis siis kitarri, Stina siis lauljana. Ka heliloojana tänagi veel. Ja täna umbes kella kolmveerand kuue ajal said sa aplausi kui Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõpetaja. Niisugune aplaus oli sulle elus esmakordne. See tähendab. Ühe uue etapi algust. Sellepärast ma soovingi sulle praegu mitte meenutada nii palju seda, mis on olnud, see tuleb iseenesest meelde, aga mõelda selle peale, mis tuleb. Palju kordi me oleme sinu aas teinud ilusat head muljet ja me loodame, et ka edaspidi Sa võimaluse korral aitad meil vedada meie rasket kunstivankrit ülesmäge. Selleks sulle palju jõudu, tervist, edu. Eesti televisiooni ja raadio, estraadiorkestri, anyone tänava ja. See oli nädal tagasi, kui kui Eri Klas mulle helistas, et kuule Ma hakkan poole tunni pärast Soome sõitma, aga noh, tead ju nädalalõpul onul tähtis päev. Et organiseeri midagi. Ma ütlesin muidugi, muidugi ainuke häda on see, et ma pean jälle kahe tunni pärast hakkame Leningradi sümfooniaorkestriga sõitudes. Helistame Arnile. Helistasin Arvile, Arvid pole üldse Tallinnas. Ühesõnaga sama seis nagu vanasti seda kvarteti nii lihtne kokku saada ei ole. Mõtlesime siis, et millega siis siin nagunii meeles pidada kas midagi nahka või noh. Aga see käis meil üle jõu, ausalt öelda, nii et selle sellega toime. Aga ühe asjaga me saime siiski toime, me mõtlesime, et tänane õhtu peaks ikka olema kvartett terves koosseisus ja siin ta nüüd on. Aga mul polegi rohkem muud midagi ütelda, kui laula, laula ja veel kord ikka laulan, aitäh, kui sina seda soovid, eks ma siis püüan teda ikka minu käest küsinud. Kaua ma mõtlen laulda? Ega küsinud minu, ütle mulle, kaua, mul tuleb veel laulda oma 20 viisikene. Kallis viis aastat olid sa meile korralikuks koolipoisiks, nagu juba varem oldi, Salis tõesti töötas mees. Üks suur mõtleja, ütles 150 aastat tagasisides nii. Teehariduse juurde ei ole asfalteeritud ega sinna sõideta tol ajal suure posti, hobuse tõllaga, vaid see oli kõhklik ja aukline ja kivine ja sinna tuli minna puutelg vankriga. Ja selle Sa tead ise, kui palju sa närvitsesid ja palju neid võib olla higi, pisaraid ja võib-olla ka neid teisi pisaraid sel ajal siis olid. Saada kõrgharidus kaugõppe teel. See on tõesti kangelaslikkus. Korraga oli öelda endast kõige paremini kõigepealt meie botavad kõige paremad asjad. Ja ütelda oleks Eesti NSV kõrg- ja keskerihariduse ministeeriumi aukiri Punoloogile viljaka pedagoogilise ja loomingulise töö aktiivse ühiskondliku tegevuse eest ning seoses 50. sünnipäevaga. Nii kolleegide kui ka enda poolt tahaks ütelda seda, et kui need esimesed 50 aastat läksite selleks, et ennast teostada. Olgu nii tore ja kena, need järgnevad 50 aastat, et meie koolis kõike seda edu viiksite, mida te ise olete õppinud? Seda soovib, polegi. Suudan. Üks väheseid mehi, kes mind pidevalt kadedaks teinud sest juba siis koolipõlves, kus poksipoiss olite, tüdrukud sulle järele jooksid, olin ma sinu peale kade. Ma üritasin Caboksimist, aga ei tulnud midagi välja, sest kui hakati vastu nina lööma, siis ma kadusin poksiringist. Hiljem, võib-olla me mõned aastad nagu ei märganudki 11 rohkem kui tere. Aga siis me hakkasime vastastikku ärklema, et kumb meist rohkem joosta jõuab metsas. Ja see asi on tänaseni paika panemata, kumb meist selles mängu sees on, kuid mida rohkem 50.-le vahefinišini lähemale, seda suuremaks muutub sinu tahtejõu ja sinu isiksuse edumaa, mis lihtsalt paneb väga tõsiselt sinust kõnelema. Ja ei oleks mina suutnud sinuga konkureerida seal eksamikomisjoni ees ja nii tõsiselt tööd teha kui sina. Sest ilmselt oled sa pidanud ennast märksa rohkem pidevalt kogu aeg vormis hoida. Ja nüüd ma tahaksin sinu kaudu öelda seda, et võtke müts maha selle mehe ees või parem veel, andke endale aru, et talent, kui seda ei toida, töökus ja visadus. Ja laulja, kes ei hoolitse oma haridusliku taga mu eest, põleb väga kiiresti läbi, aga selleks, et olla selliseks isiksuseks nagu Uno Loop eesti muusikakultuuris. Selleks on vaja temalt õppida tahtejõudu ja töökust, need kurat võtaks ikka, olen sulle kade. Nüüd on õnnitlejad ringi peale teinud ja nimetada õnnitlustelegrammide saatjad. Telegrammid on saatnud luuleja porismik rutt ja Kulno raide. Vive Feliks Mandre. Ustus Agur perekonnaga Ita Ever, Soomest on tulnud Telegamit Ellen ja Veiko Tuomilt ja Anja Rauno lehtedelt. Ja lõpuks see küsimus, kas te usute, et Uno Loop sai 50 aastaseks? Vastus ei usu, see on võimatu. Taju laulab veel ja isegi väga hästi. Lugupidamisega Eino Baskin. Laul, mida te enne kuulnud ei ole? Selle autor on mees kellega me oleme koos musitseerinud ka oma paarkümmend aastat. Ja kelle abil ma tänagi selle õhtu olen üldse viinud läbiviija Kustas kikerpuu. Ja minu arvates on see üks ilusamaid kinke, mida üldse saab üks inimene teisele teha, kirjutada talle sünnipäevaks laul? Ta on väljendanud küll minu kaudu oma mõtteid, aga ma mõtlen täpselt samuti. Saar suu südamel. Kui suu tahaks siis teise annaks vedu ja. Siin ma olen. Tõu kuumriegi üüli sageni sind sarja. Ka see oma rinna ja need, kes ei saa ükski