Suures isamaasõjas fašistliku Saksamaa üle saavutatud võidu 40. aastapäeva künnisel meenutame tänutundes ka neid maid, rahvaid, kes kaugel sõjakoldest mõtlesid ja tegutsesid vaenlase taltsutamise nimel. 1000 984. aasta juulis oli meil võimalus tervitada ja kättpidi tänada Punaarmeele osutatud abi eest Ameerika Ühendriikides elavat Anni partes Jürgensoni. Tegutsedes sõja päevil Ameerika Nõukogude sõprusühingu naiskomitee presidendina oli juba üheksandasse aastakümnesse astunud sünnimaad külastanud väliseestlasel nii mõndagi huvipakkuvat meenutada. Ma võin, meenutades seda alguses, muidugi kui sõda algas, siis meil Santon Ciscus asutadi räsinud reli või Fene abistas komitee ja see ei olnud mitte asutatud tööliste poolt, seal olid advokaadid ja enamikul arstid, tähendab jõukad inimesed. No ja siis muidugist. Nemad tegid selle alguse, neil olid ruumid, meie siis organiseerisime kõik nagu leedulased, lätlased Kissa kooli, armeenlased kõigis vähetega olid ja meie siis töötasime seal minu eriline töö muidugi rätsepatöö ja õmblemine, joonistamine, nisugune asi. No siis sai palju tööd seal tehtud ja ma mäletan. Esimene Vene laev saabus San Francisco sadamasse, selle nimi vist tuli Minsk, kui ma ei eksi, peale selle muidugi siis tuli Russo American obsest fopopamus, siis olid skumuse. Ja no seal tuli siis ikka väljas käia, siis olid juudid siis armeenlased, siis olid meil hiinlased, siis oligi meil sakslased, kes olid Hitleri vastased. Nii palju oli ja kui me pidasime, naistepäev on, meil olid 24 isesugust, rahvust oli laval. Ma mäletan, veel oli suur Reali oli sõja sõjavastane Sandra siis kui linna sees 15000 mahutusega, see oli siis nii laeni inimesi täis, nii et. Ja muidugi, meil oli kaunis hea kontakt Hollywoodi inimestega seal, no siis neid oli siis kaks kolmteistkümnetükki seal, Charlie Chaplini isegi oli seal ja siis kõik ütlesid ikka oma tervitused ja ja siis programm oli väga huvitav, jah, neid kontserte, mida te seal omal ajal korraldasid, ei olnud õige palju. Kas te mäletate ka mõnda nendest esinejatest, kes nendele kaasa lõid ja oma tegevusega kaasa aitasid? Meie siis baltlased tähendab leedulast, lätlast, eestlased, korraldasime peo, kaeke sõpruse ja sõja vastu ja kujutage nüüd ette, pool raps on väga kuulus neegrilaulja ja tema tulijal ja esines meid lava ja kui ma teda esitasin. Ma siis ütlesin talle, et meil siin enamiseni, leedulast, lätlasi, eestlased valdavad ka vene keelde, et, et me oleme varakult nii üles kasvanud ja ja siin meie hulgas on ka palju venelasi. Ja esimese laulude laulis ära siis nende neegrite, lauruldnen, Rewey ja teised ei välja, tuli välja nii vägeva häälega. Kraaž hällilaul teate, ta laulis seda siis nii toredasti, rahvas läks nii marru, mis Elmustajate, no siis toodi ta tagasi, ta laulis viimast salmi veel sellest ja. Kellega me koos töötasime ikoolisse Võrus, nii suur, aga siis vene palgid oli väga raske organiseerida. Kõige raskem oli organiseerida neid vanad kindralid ja niisugused meie seltsiga, nad ei tahtnud midagi teha, mina õpetasin üheks seal mõned kuduma ei oskanudki kududa veel, aga tegime seda kudumise, töö tegi ka kõvasti ja saatsime nuia ja siis ütlejani kui pidudes ja olengutes niiviisi alati meil oli palju inimesi ja kõik pooldasid meid. Aga neid vene valgeid ja neid oli küll väga-väga raske organiseerida. Vaat nemad hoidsid meist eemale. Ja nüüd valiti meil seltsis kolm delegaati, niux hommikuni me nende ema oli ukrainlane, on tema ja siis ma Veske voolates nominases valdasin dollalegi kaunis nuhkna vene keele peale, tead siis ma mõtlesin ennem, kui ma sinna läksin, et tundes et vene rahva hingeelu, et mul peaks nüüd midagi olema, et millega ma saaksin sisse pugeda. Mingisugune ütelus. Aga siis mul tuli meelenose, mina olen sõja esimese sõja päevil üles kasvanud ja eks seda valu ja viletsus sai küll näha, tead ükskord sakslast siis teinekord, et venelased ja nii edasi ja ma ütlesin, mina ei ole mitte venelane, mina olen eestlane, muidugi vene valitseja ja sellepärast ma valdan keelt. Ja, ja mõtlesin, et nii kui minu mälestused on, et venelane kui temal on tükk kannikas leiba ja sina oled nälgas, tema annab sinule suurema tüki, see on venelane. Aga sakslane tuleb ja võtab, röövib kõik ära, nii, mis meil juhtus, sakslane tuli sisse, võttis kõik ära, mis laua peal oli, teate, ema jättis meil kolm muna, kolm lastel kolm keedemuna oli siis oli üks suur kannikas leiba ja oli metril natuke ja väike tükk võid. Ta tuli sisse, väikemees oligi, tuli sisse teady, võttis kõik laua pealt, mis võtta oli ja jättis lapsed sinna. No valgetega oli see lugu niisugune, hakkasid juba omavahel, kui ma nüüd seda nüüd ära ütlesin ja midagi muud ka, ma ütlesin, et me saime ju kõik Cheimberph hammers, see on meie valitsuse käelt, saime kõik kirja, oli see selts nii suur, ehk väike, kui ta oli meie eesti seltsi sai eesti tülisid vaatamata, et töötame Kõitleb rahule ja sõja vastu vaatamata teie poliitilise vaadetele vaatamata teie usulistele vaadetele töötame kõik koos, et võita sõda ja saavutada rahu. Et kõik seltsid organiseerida kokku. No siis me läksime seda vene seltsi sinna organiseerima ja ma mõtlesin, et teil muidugi saite niisama kirja, nii nagu me kõik saime. Ja siis katsume korra midagi midagi koos teha, teate, õpime seda sõbralikult ja katsume koos teha, et paneme siis väikse basaariga sellega niiviisi teie annetate asju, meie ane tema asju ja siis oligi tehtud. Ja ma ütlesin, teil on talenti, võib-olla saad, seal oli, lauljaid oli ja nad olid kaunis niuksed talendikad, kuid üks oli pianist, teine oli siis laulis, hoia kitarri peal laulis ja kolmas oli naisterahvas. See laulis rasedal Jabloni krussis rahvalaulu, aga siis oli ooperilauljanna, tema laulis karmanist midagi. Ja muidugi minu teha oli siis see, et ennem kui nad laval läksid, meestele panin valged nelgid rindu ja naistele niisugune rinna karaskassaasime, hüüame orhideedest ja niiviisi. Ja ooperilauljanna panin selle Grassaasisena rindu, teate, ta hakkas nii kangesti nutma ja nuttis, langes mulle õla peale ja nuttis. Mul pluuse sõitsid piitsiplusel selgeks, kõik oli märg, mõtlesin, et las ta olla, et need on rõõmupisarad. Ja te olete kõige toredamad inimesed maailmas ja meil räägiti kogu see aeg, et hoidke eemale teadete nüüd abistavate kommuniste. See pidu oli väga tore, palju rahvast oli ja, ja sissetuleku nendest kontsertidest saadud sissetulekud läksidki siis otseselt sellesse sõjaliselt läksid ikka punaarmeele ja, ja siis rohtusi ja niisuguseid asju, kõik igasuguseid haiglatarbeid ja, ja isegi meie võtsime oma peale üheks aastaks Moskva Moskovski kal Teemuski, Tom, seal olid lapsed, tähendab, kelle isad ja emad olid mõrvatud, tapetud no siis me pidasime seda üle veel, saatsime neile kõik igasuguste niietiKi, kogu see aeg seda õhtut ei olnud, kui, kui ei saanud koosolekul käidud iga õhtu peaaegu isesuguse rahvustega ja nii, et ühenduses on jõud. Ja töötasite naiste käsitööringid, õmblusringid? Oijah ei keegi ja mina olen ikkagi vabal ajal ike, nii kui käsitöömeister olnud ja auhindu saanud oma töö teisse niisugust asja siis midagi eriala peab ikka olema ja, ja muidugi rätsepad ja ennem kui mina Austraaliasse sõitsin, ma sõitsin välja 1000 929. aastal kaheaastase pojaga läksid mehele järele Austraalias. Ennem seda siis ma lõpetasin metusele juurelõikuse kursused, mitte üksi ei üle lõikesega, nemad andsid välja välismaa äripidamise diplomid ja vot siis tuli mul väga väga käsiseks teate Austraalias ja siis muidugi olen sellel alal töötanud ja nüüd muidugist olen ju juba nii kõrges aastates, töötan ikka edasi, aga mitte sellel alal. Sõja-aastail ka uus ilm tegi väga suurt tööd just nende aktsioonide valgustamisel ja rahva organiseerimisel. Kuidas teie, Mihkel, mäletate seda tööd otsekohe sõja algamisel? Ma olin Ameerika Eesti tööstusklubide liidu sekretär ja ilma toimetaja sel armee mobiliseerida kõik jõud, mis iganes oli sõja võitmises algusest kohe peale. Meremees läksid tagasi merele. Töömehedki seal meistritöö meri, töömehed läksid tagasi sõjatööstusse. Naisringid said organiseeritud üle maa, kes hakkasid valmistama kampsunis soki ja korjamoraa punaarmee samuti Ameerika armee toetuseks ja see andis sanesid häid tulemusi pärast hiljutine report peale sõda näitasime, olime saatmisele 200000 dollarilist Eesti organisatsioonid üksi, abi punaarmeele ja Ameerika armeel. Siis meil oli eriliselt kompaniid ja veel jääme korisem raha aste eesti rügemendi le tank Eesti lahkus korpusele, et on elus tank, millega kiiremide hävitada. Fašistlike röövvallutajate peale sele Bellele kampaania veer koriseb all kerjus. Saatsime paashingtoni, nõudsime, et Eestimaa saaks tunnistused, on Nõukogude Eesti vabariik, milleks ta sai 1000 940-l aastal. Koriseme sajad alguses aed ja seal allkirjad, kruvid võtsid vastu resolutsioonid, Sadcio passinteni nõudis, Eesti peab jääma Nõukogude Eestis, sellepärast sel ajal juba hakkasin kompen peale, et latsioonigi eestimaa peab peale sõda oleme jälle kahtlane pätsu vabariik, millel seisund vastu merest suured koosnevad allennas meile isegi riigiametnikud võtsid selle osa, mis linnapeagi sel ajal oli meie miitingul. Ja peale sõda president Roosevelt saatis meile uuel tänukirja selle abi eest, mis me oleme näited sõja võitmiseks, see allkiri trükitud uuema ajaloos. Hea meel on selle üle väga õnnelik ja suurem osa mere megi. Paljud meremehed said surma alguses kohe läksid tagasi merele, enne seda veel musta nimekirja pandud poliitiliste vaadete pärast sõja ajal neid võeti kõik vastulaevadesse ja neile mõni laev välja läks siit sadamast kohe enne tuletornide jõudmist saksa allveelaevatootesse lasi need põhime, kavatseme hulka meremehi, millel kruviseinas autahvel meremeestele, kes langesid merd sõites ja samuti autahvli neile, kes langesid lahingus fašistide vastu meelel töömehed, kes töötasid kaugel Alaskas, Eidrid seal tarvilikul baaside asju, et võite sõda ja muidugi sõjatööstus, ma ise olengi sõjatööstus, sel ajal toimetas siinse märsson. Tegelikult toimetas muidugi kaitses lehes kogu aeg-ajal tekkinud uurimused sel ajal ära. Nii et esiisiklikult Ei võeta, siis läksin niiviisi meremees, kes Anneilis meilis kõvasti ei võetud. Ja siis ma läksin Nõukogude Liidu konsulaati New Yorkis, ma elan Minna passisse trastesse sõdima. Ma olen noorivainud sõides, sa meeste nukk, seeski ilusti siin teil rohkem tarvis siin meil Nõukogude liidus meile oma küllalt küllalt mehi, suurema Abivaid veel anda siin viima, jään siia söetööstuse, kuni kui 1946. aastani toimetas ta su ilmudule.