Oh, oi kõigile, kes praegu kuuldel ja merele truud meri saada hoi viibib täna jälle merelaevanduse kaubalaeval kapten voolets. Selle kahenädalase merereisimuljeid jagub veel mitmeks saateks. Täna oleme juba Norra, Taani ja Hollandi vetes ehk õigemini nende majandustsoonis Põhjamerel. Laeva pootsman aga kõlistab vööris laevakella. Kaptenisillalt oleme taas jõudnud kapteni kajutisse. Aeg on edasi läinud, laevani edasi läinud. Paras niisugune laine, laev kiigub juskui suures kiiges teeb hästi uniseks kapten Elmet Decker. Öelge, kas niisugune kõikumine teeb tõesti kaunis, eks ole, see on ainult minu juures, nii. Ei tea, sellega peab, lihtsalt, oleme harjunud siis praktiliselt juba täna reisi ütleme kolmas päev. Peaksime jõudma Rotterdami sadama lähistele Maasi jõe suudmesse, seal on siis lootsijaam. Kus siis laevad varustatakse, vastavad nende saabumisele, lootsid, aga kes siis juhivad, lähevad Rotterdami sadamasse Rotterdami sadama väga suur ja mööda jõge on juba sõita kuskil kaks tundi enne teed siis kuhu sadamasse mingi laev suundub, omad sokikesed. Need on sadamad, on kõik siis vastavad nimetatud, kas vaal, haa, fänn või siis Emms Haaeffen ja Beatrig Safenod ja siis meie teekond läheb seekord Beatrix, Haafia tähendab peateesi sadamasse, Hollandi kuningannaks, jah, nimetatud ja seal on siis veerivad dividori firmad, kes siis laevu lossivad ja laadivad. Tähendab me nüüd jutt poolele sellest kõikumisest ja sellega peab ära harjuma ja nüüd tuleb see suur ütleme, ookeani pealt, laine tuleb siia Põhjamere sisse, see tekitab niukene ummiklaine, võib ilm olla hea nagu tänagi, ega eriti suurt lainetust ei ole, kuna ummiklaine jookseb meil vestipealsel praktiliselt risti, aga siis see tekitabki selle kõigutamisega. Ja kuna meil on raske kaup trümmi põhjas ja kuna see laava metatsenter nüüd kõrgem, siis tähendab, see kõikumine on ka nagu tihedam ja selle ongi tunda. Nüüd öeldakse praktikas on see nüüd näha kohe. Jõudsime jutuga ka Hollandi juurde. Holland on ise väike maa, aga väga suure sadama. Jah, nendel on tõesti Rotterdami sadam on Euroopa suurimaid konteineritöötluse poolest. Nendel on seal kui nüüd munne, meil seal üleval sillas vaatame ja on plaani pealt ka näha, et nendel on kavatsus veel võtta mere käest maad juurde ja laiendada seda niinimetatud eurosadamat, kus käivad väga suured tankerid kuni 300000 tonni veeväljasurvega ja puist kaubalaevad mis toovad kuskilt Brasiilia kandist rauamaaki siia Euroopasse. Saksamaa ja Hollandi ja Belgia terasesulatustehastele samuti suur konteineriterminal on seal, mis töötleb juba uuemaid konteinerlaevu, mis võtavad peale kuni 6000 20 jalast konteinerit. Kui nüüd ütleme aastaid tagasi loeti suuremas üle 4000 konteineri, mis võttis peale, siis nüüd on juba tendents nii suureks läinud edasi, et juba 6000, see on juba normaalne laevad. No aga need laevad käivad kah ümber maailmareisil, nagu öeldakse Sadaldsiitide Euroopast läbi Suessi kanali läbi Kagu-Aasia üle Vaikse ookeani panama kanal ja sealt üle Atlandi uuesti tagasi, nendel kulub selle jaoks tsirka kaks kuud, jah, Rotterdami sadam, selle poolest on üks Euroopa suurimaid, siis on veel Hamburg-is on inglastel Felixtu. Vot need anterpen Belgias muidugi ka. Et need oleks nagu põhilised suure sadamalt sind nende sadamas muidugi käivad ka Eesti merelaevanduslaevad hoiavad vastavaid Kaubaliine nädalase või oleneb, kuidas on ajatabel tehtud. Sellele hoiavad siis seda liini. Et kui klient arvestab sellega, et ta tahaks näiteks Ameerikas saata konteinerit Tallinnasse, siis võiks kohale tulla kuskil kolme nädalaga, vaevalt isegi natuke vähem oleneb nüüd, kuidas seal see need laevad liiguvad ja kuidas meie graafiksin, aga kõige rohkem kolm nädalat läheb selleks aetud. Ümberlaadimine ongi siis Rotterdamis ümber laadida. Kui meil praktiliselt ongi Rotterdamis siitsis Rotterdami sadamas, siis veavad nagunii fiiberlaevad veavad selle siis need konteinerid laiali igale poole, siin hulgas kaitse või Eesti Medelans lähevad, veavad siis Tallinnasse, veavad Soome Helsingisse, siit töötavad palju Saksa laevu, taanlastel on omad Nurakatel, kes on Helsingi siin isegi San Peterburgi ja Kopenhaagen edasi, nii nagu ühe suure laeva, sest need lähevad läbi Taani väinade ei mahu ja nad ei olegi mõtet sinna tulla. Siis need väiksemad laevad teevad selle töö ära tõhusamalt näiteks. Kui nüüd vaadata seda teed praegu tagasi, sest me hakkame jõudma vaatajat praeguse reisi kõige kaugemasse punkti Kõige kaugemasse punkti ja homme lõunaks peaksime saabuma. Aga antud hetkel me oleme täpsed, just käisime Sillasel, vaatasin, oleme majandusvööndis, Taani ja Saksa majandusvööndi piiri pealt laskume alla lõunasse, siit kuskilt umbes nii 50 miili peale jäävad suured naftaleiukohad, mis on taanlaste hooldada ja nende majandustsoonis sealsamas kõrval praktiliselt lõikuga Norra majandustsoon. Nii et, et siin on väga tihedku, õhtupoole läheb pimedamaks, siis on juba need puud on hästi kaugelt juba ära näha, sest kes siis eriti muidugi siin hollandi öeldakse nurgas veel, kui me siit allapoole läheme, siin on eriti tihe Epul tornide asetus ja pidevalt on selle valves suured bokserid, kes siis hooldavad neid puurimistorne nendelt siin on. Siin on jaotatud nagu liiklustsoonideks, igaüks peab vastavalt, kui laskume lõunasse peab oma liiklusriba hoidma, jagub, tuleme uuesti tagasi, siis me oleme teises liikus liivased mitte tekitada ohtlikke situatsioone ja eriti udus, siis kui väga suur laevade hulk on koos. No seda nagu teate, Inglise kanalis on täpselt samuti tehtud just ohutuse mõttes. Tuleme nüüd aga siis tagasi seda teed pidi, kui Tallinnast tulema hakkasime, õieti siis väga palju riike jääb ju laevateele, kuigi meremees neid riike tegelikult ei näe, näeb kallast üsna kaugelt, aga ikkagi põnev. Põnev teada. Tallinnas lahkume siis, praktiliselt on Helsingi, eriti pimedal ajal, Helsingi tulede kuma on näha siis, kui jõuame Hankodra Robertsile, seal on juba näha. Teiselt poolt paistab kaugele Kõpu tuletorn ära, hea ilmaga on väga teda kaugele näha. Sealt laskume alla edelasse tuleb oyama, ehk teisisõnu Gotlandi saar. Seda on ka näha seal täitsa ligidalt, sõidame mööda eikuskilt 10 miili kaugusel. Läbi jääb vasakule, jah, tema jääb natuke kaugele, me võime ainult aimata, kus ta seal on ja siis juba järgmine päeva õhtuks oleme jõudnud juba bornholmi saare lähistele. See on ka hästi näha, kaugele, sest see on päris kõrge Saaria majakal tasuvad seal nagu kõrgemates kohtades. Siis järgmine hommikul, noh, nagu te mäletate, jõudsime Taani väinadest truktani kanalisse, seal käib praegu silla ehitus. Ja seal kohe kõrval on Kastrupi rahvusvaheline lennujaam, kus iga kolme minuti tagant praktilised kas maandub või tõuseb lennukitelt seda võistlust veenduda. Õhtuks me juba jõuame, järgmise päeva tähendab, teise päeva õhtuks. Juba jõuame skaageni otsa Taani kõige põhjapoolsema tipu. Siin on väga head liivased rannad ja nii palju, kui ma tean, et vanasti stani loominguline intelligents käis kõik siin suviti puhkamas ja oma loominguga tegelemas meetritani lööb siis Rootsi teine ja need läbime Kattegati väina, ühel pool on Rootsi, teisel pool on Taanis, hingab ka väga tihe praamiliiklus nende kahe riikide vahel samuti siit Norrast ülevad tulevad praamid Oslost föderis, saun on niukene, sadam nendega suurt praamisadam. Läbilaskepoolest just, et seal käib väga tihedalt. Kolmandal päeval siis jõuame juba keset Põhjamerd, tähendab Põhjamere idaosapoolt, laskume siis mööda Taani kallast alla Hollandi poole. Siis neljanda päeva lõunaks peaksime jõudma Rotterdami lossijaama juurde ja see siis ongi Tallinnast ümber. Kaageni võtab merereis neli ööd-päeva, meie laeva jaoks muidugi kiirem laev sõidab kolme päevaga, võib kolm pool, oleneb kiirusest ja oleneb ilmast ja asjaoludest, ka meile keskkütet läheb 92 96 tundile. Võib-olla mõni sõna sellest, kuidas laev kauba peale saab Rotterdamis? Rotterdamis on asi nii, nüüd me eksju, andsime pakult juba eila laava pead faksiga, teatan siin meie agendile, kes meid agenteerib, kes meid teenindab Rotterdamis ja sellele Stividori firmale. Andsime kaubaplaani, mis meilitsi peal laevas on, mis, mida siis me lasime Rotterdamis ja siis ma andsin ligikaudse saabumisaja ka, sest ma minutite pealt ei saa ütelda, meri on meri ja siin võib tormi ette tulla võib-olla hiljaks jääda või siis sina kliendile ka ligikaudse aja, millal me siis saabume lootsijaama tema siis vastavalt seal juba tellib meile või paneb meie laeva sinna nimekirja, et selgub sellel kellaajal umbes ma panin need keskpäeval, on oodata kapten Volentsid Rotterdami lootsijaama. Stividorid juba näevad meie kaubaplaani pealt ära, mis on nendel vaja välja lossida. Nüüd saabume Rotterdami agent tuleb laava vormistama. Manifesti, kus on kirjas, siis konteinerid võib see kaup, mis on ettenähtud, kas siis tramminisse järgmisse sadamasse, harilikult melaadime Rotterdamis Tallinnasse otse seal tsirka, kuskil igav reis või võib arvestada kuskil 1000 1200 tonni, see on kuskil 45 50 konteinerit tuleb harilikult peale siis vanemtüürimees teeb vastavalt sellele kaubanimekirjale kaubaplaani. Me vaatame läbi selle, kas nii sobib, kuidas on, kuidas laeva diferent tähendab kas laeval saab liiga ahtriga allasurutud või siis On normaalselt tasakiilu peal ja kuidas meil siin on, et kuidas oleks parem ja ohutum. Ja peale seda siis ainult pärast Tiiduri kätte, selle nad kooskõlastatud seal ja selle alusel siis hakkab toimuma laadimine peale seda muidugi kondlussimine lõpetatud. Ja siin on muidugi arvestada, on meil vaja seda ka, et see Rotterdam ei ole meil mitte see lõplik saba, kus kogu kauplev välja uus kaugtöö peale ei, sest et meil on järgmine sadam astmeline Tallinnas on Kadrammenisse juba kaup olemas ja sellega nüüd me peame, arvestame vastased siis kalkuleerima ja tegema matemaatika. Ja seda tänu tänu sellele, et meil on nüüd hea arvuti peal, neli, kaheksa, kuus Pentium seal ja siis kogu sees püstivuse programm on seal olemas, kuigi natukene juba ka mitte nii kaasaegne ja selle alusel siis me söödame kõik sinna sisse ja siis arvuti kalkuleerib, teeb ära, kui meeldi, mängime natuke ringi, seal on mänguvõimalus olemas ja kui see variant meid rahuldab, siis kinnitame selle jätta, trükib meile kaubaplaani välja, kuidas see asi peab seal olema juba selle alusel siis juba edasine töö kõik sadamas läheb, sest praktiliselt kuskil laadimine võtab aega, selle tuhanded on laadimine, Anton kolm-neli tundi koos lõunavaheaega, nendel see väike või ei lähe jah, nii vähe, seal läheb kiiresti, seal on, nendel on, osaliselt on niuksed kraanad nagu harilikud kuradid Tallinna sadamas kraanasid ja siis on ka niuksed algannad, mis liiguvad täpselt, Atlaneb ennast trümmiluugi kohale, ära ennast sätib ja siis ainult võtab ja paneb paika need konteinerid, need selle tööjõudlus on natukene suurem. Vot niukesed kraana tuleks Tallinnasse esimese kai peale vaja, siis seal oleks ka väga kena, lase kolm-neli tundi ja on laev valmis, aga muidugi asi on veel selles, et seal käib ka peale meie on ka teisi laevu veel ja ja teised liinid, kes tulevad sinna sadamasse tähendab meie sellesse Beatrix Havenisse. Et, et seal võib olla mingi järjekorramoment, on ka olemas, nii et meid ei võidaks ka mitte kohe, vaid ütleme kuskil kolme-nelja tunni vastavalt meie järjekord ette, siis nad teatavad, et nüüd on tee järjekord, olge valmis ja nelja tunni pärast, kui lõpetate, ära pluss-miinuspool tundi võiks vajada, nendelt kohe tellitakse seal loots juba varakult ära ja ja asi kohe liigub. Nendel seal kaid ei ole kõik hägijale vabad, aga pidevalt mingi laev seal seisab ees, et võib näiteks seal jõelnede suured Parsa pasad, kas pasad hasart vaid need on mingi jõe niuksed, väiksed laevad, kes ta konteinereid need isegi tulevad nagu teise baldana laeva juurde nad üle selle laeva juba laadijad, neidia võtavad neid konteinereid sealt maha. Sest nendel on juba kolm-neli-viis konteinerit peale panna ja, või sama palju maha laadida, eksju nad ei taha, et see kai siis peaks spetsiaalselt vabanenud jaoks, on meedia, tuleb lihtsalt kasvõi meie laeva poordi üle meie laeva tõstetakse need konteinerid maha, pannakse teised peale ja ta läheb uuesti minema ära ja ja ongi asi kõik need, et seal käib väga tihe ja pingeline töö. Kui kaua kapten voolensis näiteks Rotterdamis seisab? Kui kõik hästi läheb, kui meil neljapäev tuleme, seekord on meil natuke ka generaalkaupade peal, mis tähendab generaalkaup, tähendab see niukene kas siis konteineri kaup ega mitte, ütleme puiste kaup, mis puistatud sisse võttis kastid või antud hetkel on see vasesulami, niuksed, kuubikud või tsen, transiitkaup tähendab see Eestist, aga seal läbi Venemaa tuleb see Hollandisse ja selle väljalaadimine toimub teise kai peal. Et, et siis meil on nagu see üks üks mittekonteineriga ju, et need omalus ühe teise firma kai peal olema, laadivad maha ja siis me sealt juba liigume. See on samas sadamabasseinis ainult kaks eraldi firmat. Ja selle väljalaadimine võtab aega kuskil kuus tundi, seitse tundi, need, et siis selle võrra, kui me homme lõunast või õhtupoole saame kohale, Nad võivad ka natuke tehasest õhtul kella kaheksa tehakse see firma, kes lossib välja vaske ei tööta öösiti ja siis võib jääda reede hommiku peale. Ja ma arvan, et kuskil reede õhtupoole kuue, kaheksa vahepeal peale lõunat peaksime lahkuma, siis on ütleme kuskilt 48 tundi kaist Kaini tähendab Rotterdamis dramenisse. Normaalse ilma puhul on 48 tundi, täpselt. Et 44 tundi on Lootsi jaamani tramme sinna Oslo fjordi sealt neli tundi, siis trammides. Tundub ka, et see sadamakõrtsidesse romantika vist on ära kadunud, mis vanade meremeeste juttudes ikka alati sees on. Ega ei olegi aega enam sinna minna ja kas sadamakõrts üldse olemas on? Ja ei teagi ausalt, suurtes sadamates ma usun, et seal mingid tossud või nagu öeldakse, ikka on, aga nüüd on samm seal, sadamas on seal ütleme, meremeeste klubid või missionitsee muidugi kõrsumudesse niuke rohkem niukene, kus hinge takse sul ja ütleme, nad käivad laevade peal ja propageerivad tulge ja käige ja olge lihtsalt ei ole, meremeestel ei ole enam aega, sest seisuajad on väga lühikesed. Vanasti ma mäletan jah, siis olid ikka pikemad kaks-kolm päeva ja laaditi välja ja siis peale ja siis oli ikka suur seisak. Nüüd saab ööpäev seista seal väga ja tänapäeva elutempo nii kiireks läinud, et nii nagu maa peal täpselt samuti, ega siis siin suurt vahet ei ole. Ma olen lugenud seda, et juba enne Kristuse sündi olid filosoofid öelnud, et maailmas on kolme sorti inimesi, on elavad inimesed, surnud inimesed, Jon meremehed. Jah, eks ta nii ole tegelikult jah, sest mere ääres muidugi iseseisvalt inimene tõesti käed, isesorti, inimene, tema elukeskkond on väga piiratud, kõigepealt, eks ju, laenu laenu tänapäeval muidugi juba suured laevad, kus on vaja vööri minna, boso võtab jalgratta ja sõidab sinna suurte tankerite peal, kus on kokku üle 300 meetri, pikalt 350 meetrit pikad, seal 60 meetrit laiad, niuksed, suured väiksed laed nagu meie omad siin käid edasi tagasi üles, alla päeva jooksul pole kümneid kordi. Muidugi meil ütleme, vaba aja veetmise tegevus on piiratud, tegelikult suurte laevade ma siin sõitnud, seal on ka spordisaalid, on bassein olemas, seal niuke, kus sa sõidad veel ikka rajoonides, seal on üldse väga siis merevesi on kuskil 27 28 parda taga ja seal sama vesi on ka basseinis sees. Päike paistab lagipähe ja hoopis teine asi, eks ju, sõita kui siin karmis põhja rajoonis, siin ütleme Baltimaade ja Põhjameri, Venemaa inimene jah, et see just suletud liiga väikesest territooriumi peal ja tema suur eelis on see, et ta saab näha maailma ja suhelda. Aga see on vähemalt tore, teil endal on laevas nisugune, ehtne Saaremaasaun või väike kodusaun, mis sõidab teiega kogu aeg kaasa. Ja Vihter vist ei ole või pihta. Ma olen nüüd, et varsti lähevad puud lehte, eks me siis juuni järgmine Krist ja kadaka vist on ainuke võimalus ja, aga ma arvan, et kui järgmine kord nüüd meeskond läheb puhkusele on kolm kuud ära sõitnud, ütleb kuus nädalat siis puhkust. Mai lõpus tuleme uuesti laevaga, ma olen paari nädala pärast on juba värsked vihad laevas olemas, ta on elektri peale lava peal, nagu seda elektripuudust ei ole, sa pead vaatamata kodused, kas ma nüüd panen sauna sisse ja elekter on kallis ja ei tohi teda ka sind. Seda elektripuudust meil ei ole ja saun töötab automaatika peal ja kes tahab, papp lükkab sauna sisse kolme tunni pärast või vajadus on ta valmis saunas ja see on jälle, nagu öeldakse, inimene, inimene? No see muidugi suur asi seepärast, et madusid ja poosun siin ikka talvel teki peal töödata olla ja kui laadimise protsess käib väljalaadimise protsess, osi või sildumine või ümber haalamine kuskil Tallinnas ühes kai pealt teise peale, kui ka miinus 10 15 kraadi, kas ikka pidevalt seal väljas olla kuus tundi, siis ikka võtab külma kontidesse, aga see on just saab satusele soojaga välja ajada. Nendesse saun on tõesti marjaks ära ja see on tõesti Aasivad. Teadlevia. Ahoi kõigile jälle Kuulmiseni nädala pärast.