Oh, oi kõigile, kellel meri on südamelähedane. Täna kõneleme eesti mereväest. On ju lähenemas merejõudude sünnipäev ja seda juba kahe päeva pärast. Seetõttu oleme täna Eesti mereväebaasis Tallinna lahe kaldal. Pidupäeva muusikat teeb piirivalvevägede orkester. Meri saad ja hoi läheb Eesti veeteede ameti ja Eesti merelaevanduse eestkostel. Samas ehk siis vana selle põlise nimetusega sõjasadamas Tallinna lahe ääres mereväestaabis ja põhjus on soliidne. Eesti merevägi tähistab oma 70 kuuendat aastapäeva, seda nüüd esmaspäeval 21. ringis. Mereväe ülem, mereväe kapten härra Roland leit, mereväebaasi ülem, kaptenmajor härra Andres Heeren Bush ja mereväe staabiülem kaptenleitnant härra Veljo Pärli. See on vana tuntud, kohtusin sõjavägi, mis ta kogu aeg ja alati olnud. Ja me siin peale. Venelaste äraminekuid esimesel septembril tõstsime üles Eesti mereväe lipu, siis ma toonitaksin seda, et see on järjepidevuse sündmus, sest siin oli ka ees Eesti mereväebaas. Mis siin siis veel nüüd alles sellest, mis kunagi oli ehitused, on enam-vähem säilinud kaijoon ja muulid on ka säilinud. Akvatoorium on ka säilinud, aga kõik nad on väga reostatud, risustatud ja kasutamiseks. Esimesest päevast olid nad küll kõlbmatud. Hakkame ajalooga peale, millal ja kuidas õieti siis Eesti merevägi kunagi sündis? Eesti merevägi aktiliselt hakkas tegutsema juba 18. aasta veebruaris. Aeg oli ainult väga lühike, sest juba märtsikuus tulid Saksa okupandid sisse ja kõik need reformid veeringud, mis olid jõutud teha, need aeti laiali. Eesti merevägi hakkas uuesti koostama siis juba veel novembris mil oli antud Eesti kaitseväe peastaabipäevakäsk number kaks, millega määrati Eesti mereväe ülemaks teise järgu kapten Schille ja rida teisi ohvitseri Eesti mereväkke. Mõni päev varem, 18. novembril oli sakslasega kas üle võetud miinilaev kobru mis sai nimeks Lembit, millel 18. novembril tõsteti üles ka esimest korda Eesti lipp. See tähtpäev on Lembitu logiraamatusse tõlgitud ja mõningad meremehed tahaksid käed. Just see päev oleks aastapäevaks, aga kuna eesti ajal enne sõda oli aastapäevaks loetud siiski 21. november, seepärast ka meie siin täitmist. Seda päeva detsembri alguses, täpsemalt seitsmendal detsembril oli määratud eesti vägede ülemjuhatajaks. Ja antud talle. Pitka selleks päevaks oli Eesti mereväkke juurde tulnud veel kaks laeva. Inglaste poolt oli üle antud Eesti võimudele kaks vene vallutatud laeva ja nende nimedaksoitsis. Lennuk ja Vambola, üks väikelaeva abila päev oli veel laine. Et need neli esimees laevu olid siis Eesti mereväe põhiüksusteks 1918. aasta lõpupäevil juba esimestel päevadel, kui admiral Pitka alustas oma tööd Eesti mereväe juhtimisel ja loomisel. Eesti merevägi võttis osa dessantoperatsioonidest Loksal Kundal. Esimesed kolm operatsiooni ei olnud aga edukad. Järgmised operatsioonid juba jaanuarikuus veebruarikuus. Need olid küllaltki edukad ja nad jäävad igaveseks Eesti mereväe ajalugu. Eesti mereväe üksused lennukil Lembitu Vambola ja Pierre testi abil laevade abil sooritasid väga edukad dessandid Loksale Siskundale, Narva-Jõesuus vallutasid faktiliselt Narva ja sellega küllaltki luuserit. Aitasid osa Eesti kaitseväe edukatele lahingutele 19. aasta alguses. Eesti merevägi tegi edukalt lahinguoperatsioonid samuti võitluses landesveeriga. Admiral Pitka juhtimisel oli tehtud dessant isegi jõesuudmesse. Esimereväeüksused purustasid rannakaitse üksused Ivana Jes suudmes ja sildasid isegi Riia sadamas. Vabadussõja ajal oli Eesti mereväe, tegutses ehkki edukalt ja jättis Eesti ajalukku oma sügava jälje. Võib-olla annad, tegi ülevaate, mis siin siis praegu on, kui kunagi alustati kolme suure ja ühe väiksema laevaga? No meie alustasime ikka palju väiksemast kui 1918. aastal. Me alustasime Ale nullist, Eesti merevägi, kui väeliik oli kindralmajor Einselni käskkirjaga loodud 24. septembril aga esimesest veebruarist oli mind määratud Eesti mereväe ülemaks, siis meil ei olnud meil ühtegi alust. Esimese alusena. Me saime taanilt abina patrulliga. Pääs 20 aastat Gröönimaa vetes kui patrull-laev järgmise alusena, kuna me saime küllaltki Eestis tuntud kaks vene patrullkaatrid. Need kaks patrullkaatrid olid omal ajal, see tähendab 92. aasta alguses venelastel müüdud ka ettevõtetele. Eesti piirivalve konfiskeeris need laevad omakorda ka Eesti piirivalvel võttis need laevad üle kaitseliit. Aga kuna nad ei leidnud kasutust kaitseliidus ja seisid üks nendest Haapsalust, teine Pärnus, siis Eesti valitsuse korraldusega said nad Eesti mereväe käsutusse. Kolmas alus on ka tuntud Eesti üldsusele. See on omaaegne konfiskeeritud Revaalia, kes tegeles illegaalide üle vedamisega koordide üleval. See oli päev, oli konfiskeeritud firmalt ja tuli kaitseministeeriumi käsutusse. Kaitseministeerium andis ta üle mereväel ja järgmised kaks laeva saime me kaks miinile laeva Condor üks tüüpi miinilaeva Me saime kingitusena Saksa liitvabariigilt kuus laeva. Nendest käigus on ainult kaks see Ahti, millest ma rääkisin, ja rivaali, mil me ümber nimetasime laineks. Jäänud neli laeva vajavad suurt remonti. Kaks nendest on remondis. Kaks ootavad remont. Nii et praegu veel mereväe tegutsemisest merel eriti juttu ei saa teha? Nomani ei ütleks. Me oleme ikka küllaltki midagi ka teinud. Sellesama väikse laevaaktiga tõime Saksamaalt kontorid siia oma jõududega ja peaks ütlema, et meremehed tegid küllaltki raske töö. Kui meil oleks olnud võimalusi tellida bokserid, selle töö tegemist, siis oleks pidanud muidugi nii tegema, aga kuna võimalusi teisi ei olnud, siis pidime tegema sellise raske töö oma jõududega ja see oli hästi tehtud. Kaks kontorid on meil siin. Me oleme Ahtiga taastanud Lätit, Soomet. Me oleme Ahtiga ka vastu võtnud välises kaadrit. Kui Rootsi eskaader külastas Saaremaad. Ahtime, saime relvastamata, nüüd nõnda relvastatud, meil me oleme juba laskeõppusi teinud Ahtiga, nii et öelda, et ta meil seisaks või mitte midagi, okei, ei teeks. See pole õigus. Me ikka püüame mehinentsitele pääst õpetada, see on ainuke laenul, kus me saame mehi õpetada. Kui palju praegu üldse mereväes mesi on? 101 on siis kõik kokkuvõttes nii madrused kui ka juhtivkoosseis laevade ohvitserid ja ta osa kalda tennisest. Loomulikult tuli alustada sellest nagu kõigis liikidest meeste ettevalmistust, peame silmas ajateenijate ettevalmistust teenistuseks krustena laevades. Ja kuna meil esialgu ei olnud oma väljaõpet asi, siis me kasutasime piirivalveameti loal piirivalvekooli, kus olid juba enam-vähem analoogilised kursused käigus, kusjuures me panime põhirõhu siiski nagu madruste ettevalmistusele. Esimesed kaks lendu, kui nii võiks öelda või osakutsealuseid, saime seal ette valmistatud ja nüüd viima laanelend, madrused, see võib olla, õpetas meie mereväebaasmehed on määratud edasi laevadele. Ja meil on peale laevameeskondade ettevalmistusi on ette valmistatud ka nii-öelda mereväebaasikaitserühm, et tegelevad siis nii-öelda baasikaitse küsimustega. Loomulikult on meil ka suur põud või puudus kvalifitseeritud sõjamereväelastest, keda me peame hakkama ka paljuski nii-öelda põlve otsas ette valmistama, aga siin on ka teatud nihkeid märgata, sest meie mehed õpivad ka välismaalt, nad jõuavad alles pärast siia. Tähendab, või nii kaua PM ikkagi oma jõududega hakkama saama. Tähtis on, et me suudaksime meie olemasolevale laevastikule ette valmistada nii-öelda kodusadama ehk sellesama mereväebaasi, et laevad saaksid reaalselt oma teenistust läbi viia nii kaldateenistust kui ka ette valmistada ennast edasisteks õppusteks, sellega tegeleb merele puhas praegu noh, põhiliselt kui te olete siin natukene ringi vaadanud, siis te märkate, et hoonestu väliselt ei jätagi kõige halvemat muljet. Aga kui me siia tulime, siis ma pean nimetama ainult ühte momenti, et mitte ükski kommunikatsioonid töödanud ei olnud elektrit, vett, kanalisatsiooni, soojamehed olid juba baasil valvamise üle võtnud, neile tuli mingisugusedki tingimused luua, tasapisi oleme me suutnud või püüame taastada kommunikatsioone, mis on, no ma ütleksin enam-vähem lõppjärgust selle majade grupi suhtes, kus me praegu viibime. Meil ei jätku jõudu ja vahendeid selleks, et ülejäänud baasi territooriumil aktiivselt tegeleda nendesamade kommunikatsioonide taastamisega ka meie praeguse kontingendi juures, kui me suudame need hooned enam-vähem rahuldavas seisu viia, siis Me üldiselt normaalselt hakkama. Teine probleemistik on muidugi selles, et meie akvatoorium, milles on uputatud 12 taeva meie eelkäijate vene meremeeste poolt akvatoorium tuleb puhastada puhastamisega tegeleb praegu Norra-Eesti ühisfirma, Newt. Loodame, et aasta pärast on ka akvatoorium enam-vähem puhas. Siis me jõuame alles meie kaiehituste juurde ja nii edasi ja nii edasi, nii et võib-olla te kujutate ette, et see on üks lõputu tööde maht, mida tuleb nii järk-järgult, etapiviisiliselt, aga ma arvan, et me suudame sellega toime tulla. Staabiülem kujutan ma ette, tegeleb ikka paberitega ja rohkem ka sõjaväelise ja mereväelise väljaõppega Lääne-Euroopast, mis seal on kõik ettenähtud inimesed tegelevad oma asjadega oma ettenähtud ülesannetega. See päris teistviisi sellepärast, et kõigepealt puudub nii, et väljaõpetatud inimesed, kes harilikult tehtud Škaapides on olemas. Kui siia tulin, siis üks minut tegelesin kaitse kontseptsiooniga, teine minut oli niisugune. Masina kirjutas plika, nii et see on nüüd need visked nende ülesannete juures on väga suured ja Need on need praegused ikka veel märkavad, kuigi natuke paremaks läinud. See võtab aega, et ehitada üles üks laevastik. Me oleme siin rääkinud nendest alustest. Me oleme rääkinud ehistustest ja nii, aga siia tuleb. Luua määrustikud, siin on suured probleemid, saavad kõik, meil säädus pole veel paika pantud, määrustikud on ju sõltuvad säädvustest. Me peame tegema vähemalt ajutiselt määratasid, nii et meil on normid, mille järele me töötame. Siin ei olnud sellest midagi järele eelmisest vabaduse ajast mitte midagi. See, mis oli 1940 39 40 ja praegu laevastikkuses soon, midagi erilist on suured muudatused on tekkinud selle 50 aasta jooksul ja see tähendab, et me peame looma omale moodsad määrustikud, see võtab aega. See peab hästi läbi mõtlema. Määrustikud kirjutatakse pikaks ajaks, mitte nii muudatada nagu käskkirju paari päeva pärast. See, see ei ole selle mõte. Aga määrustikud on väga-väga tähtsad, sellepärast, ja see on see selgroog, mille järele töötatakse praegust, õieti natuke raskem kui 1918 19, siis olid juba osa välja õpetatud ohvitseri. Meil praegust on väga vähe neid, see tähendab, et me peame oma kaadrit väga korralikult välja õpetama. Meil on praegu ohvitserikursustel Rootsis, Soomes. Me saame Taani ja Saksamaale käiva Lääneriigid on meie vastu kenad selles asjas ja meie meel on selles suhtes kasu. Lääneriikides on see ohvitseri väljaõppe kolm ja pool aastat. See on igal pikk aeg, enne kui ohvitseri kätte. See tähendab, et me saame alles omaeneseohvitserid, umbes need esimesed umbes kolme aasta pärast kätte ja siis hakkab nüüd kaadrid tulema. Meie ees on väga-väga raske töö, aga ma ütlen ka, väga huvitav ja põnev. Teie olete kõik meremehel vist, kui ma õigesti aru saan kellel teist on siis nüüd ütleme, mereväe ohvitseri väljaõppega olemas. Mul on 40 aastat Rootsi mereväeteenistust umbes 20 aastat merel, 20 aastas, staabiteenistust nendel aladel. Ma olen sõitnud hävitaja ristlejatel flegattidel. Kuidas see juhtus, et läksite seda sõjaväelase teed seal, see oli rikk, muisa töötas Rootsist oli eesti saatkonnas Rootsis ja kui belglased võtsid ära, siis ta jäi ilma triata. Ei, ma käisin siis koolis ja sealt ta jõudis mind koolitada. Veel hakkab, nii palju raha ei jätkunud ja siis, et edasi kuulitamist saada, siis ma läksin Rootsi mereväkke. Nemad maksid mulle kinni, kõigepealt. Aga teie, härrad, meie elusaatus on arvatavasti olnud nagu enamusele eesti meestest, ma olen oma erialalt, olen laevamehaanik, täpsemalt insenermehaanik. Allen lõpetanud, praeguse ütleksime niimoodi Kaliningradi kõrgema merekooli. Enne seda olen ma tegelenud ka piisavalt tehnikaga, olen lõpetanud ka Tallinna Polütehnilise Instituudi mehaanika erialal ja umbes kaheksa kuni 10 aastat, noh, see väga raskelt praegu täpsemalt öelda olen sõitnud aktiivselt meredega, loomulikult tsiviillaevades. Ja ohvitseri ettevalmistuse on loomulikult saanud Nõukogude armees. Need on siis kuna minu aastakäik oli 42., siis sel ajal võeti kaheks aastaks mehi peale ülikooli sõjaväkke, ma olen selle läbi teinud need asjad edast, kordusõppused ja nii edasi, nii et, et see on täiesti päris standartne keegil meestele minu ja kaaslastele päris iseloomulik. Ma ei olnud küll meresõjaväes maalin maavägedes, täpsemalt tanki tankivägedes, aga noh, see on ka tehnikamootoritel tehnikat ma enam-vähem loodame ikka tundvat ja teadvat Mervi karda, loomulikult noh, ei, ma olen ikka aastaid kommertssõit. Võiks ütelda. Minul ei ole meri kunagi olnud romantika kohaks tal mulle olnud meeldivaks töökohaks. Realistideks. Mina olen siis Tallinna merekooli esimese lennu kasvandik nende kuulsate Eesti meremeestega Arnugase ja Paul, Rohtlane ja Lembit songa ja Harri liidemanni kesin essi, mereväes on liiga palju või kaubandusliku meresõidus on küllaltki palju teinud nende kaasõpilane mulle Rekooli lõpu lõpetamist, võimalus siin sõita ei antud, ohvitserikraadi mulle ka ei antud, kuna mu isa oli Eesti ohvitser ja Saksa sõjaväes ja seepärast 49.-st aastast olin saadetud Murmanski laevanduse, seal ma siis põhjamerede ajal töötasin peaaegu 25 aastat. 60.-st aastast kaptenina, 64. lõpetasin kõrgema merekooli ja 73. tulin tagasi Eestisse. Viimased 10 aastat olin juhendus kapteniks ja peakapteniks Eesti merelaevanduses. Kuni siis selle aasta alguseni, mil siis siia kutsusid. Mul on siis nii-öelda alaealist kokkupuudet kõige vähem minu kolleegidega, merd võib-olla olen sõitnud natukese rohkem. Ja noh, siin alguse ajal, kui me merevägi ei ole veel nii suur ja tehniliselt arenenud ja arvestades, et ma olen palju aastast sõitnud ja lõhkujate, mis on samuti väga tihedalt seotud merega, aga ja palju aastaid ongi õenduskaptenit, kes ka väljasin, õpetas eesti meremehi. Nagu varumehi vene mereväe jaoks, siis ma ikka midagi ette kujutas, mulle mereväest on ja nii väga võhikuna ennas mereväes siiski ei tunne siiamaani enam-vähem sammun asjadega hakkama, no aga ma arvan, nüüd ligemal ajal kasvab peale ka uus generatsioon. Siis ma võin manamehena minna ka puhkama. Merevägi on väga kallis. Sarnasele väikesele riigile, nagu Eesti on ja veel küllaltki finantsilistes raskustes olevale riigile on merevägi muidugi küllaltki kallis. Aga vägev, saame oma. Milline siis on lahendus? Mina näeks ainult üht lahendust. Et merevägi peab lahendama riiklikke küsimusi merel, mis on vajalikud ka rahuajal. Ta peab riigile tooma tulu ka rahuajal, mitte üksnes tegelema reservväelaste väljaõppega. Kui me võrdleme teisi väikseid mereriiki Läti, Leedu, Taani, Iisrael, siis seal riiklike küsimustega merel. Ja see on võimalik. Meil kahjuks on riiklikud laevastikud alluvad neljale ministeeriumile. Kas see on õige lahendus või ma arvan, et siin on, mida mõelda nii sellel valitsusel kui ka uuel valitsusel, kes tuleb peale järgmisel aastal see on rasked ja väga vajalikud küsimused, mis nõuavad lahendamist. Kuidas te valite poissi või noormehi mereväkke? Meile saadetakse meie palvel riigikaitsekomisjonidest riigikaitseosakondadest peamiselt mehed neljast maakonnast Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, Pärnumaa ja Tallinna linn ja peamiselt neid, kes omavad mingisuguse kokku puutu merega või kui seda kokkupuudet ei ole, siis oma soovi teenida mereväes. Ja me oleme küsinud kõikide nende poiste käest meeste käest, kes on tulnud kassa, tulid vabatahtlikult ja kõik nad on vastanud ainult omal soovil. Vabatahtlik ja õige mitmed nendest on juba avaldanud soovi jääda edasi ajateenijaks mereväkke. Tahaks ka siin kasutada seda võimalust rääkida küllaltki populaarses saates ahoi pöörduda kõigi nende eesti meeste poole kes on läbi teinud mereväeteenistuse Vene mereväes või omavad mereväe mere alalise ettevalmistuse ja soovivad anda omapoolset panust Eesti mereväe ülesehituseks Eesti kaitsejõudude tugevdamiseks. Olete oodatud külalised Eesti mereväestaabis. On teil mõni soov või mõte, mida te kuulajale tahaksite praegu edasi öelda? See minu viimane mõte, see jääb kõige paremaks. Minu sooviks kuulajatele, et Eesti merevägi peaks saama mehi juurde, kes soovivad üles ehitada Eesti kaitset merel. Meil on väga vaja sarnaseid Theo tahtilisi toredaid meremehi. Kuna minu põhifunktsioon mereväebaasi ülemana on noh, nii-öelda tagalafunktsioon siis loomulikult minu praegustesse kohustustesse jaga unistuste unelmate valdkonda kuulub see suudaksin võimalikult kiiresti renoveerida, taastada olemasolev mereväebaas juba nii ajaloolisel baasilkuga nende hoonestus baasil, mis on meil momendil olemas. Aga sellel kõigil on nagu ikka ja alati üks suur ja väga ränk sõna raha. Kui meil oleks sellised summad, siis mereväebaas garanteerib kaasaegse meie võimaluste piirides kompaktse aga täielikult funktsioneeriva ja ja kõigile isegi näitamiseks kõigile külalistele tutvumiseks noh, soodsa või korraliku baasi. Näevad, et meil on tahtmist ennast kaitsta, vaadatakse, mis poliitikaid, mis teised inimesed ütlevad. Teine asi, siis vaatab naaberriikide luureteenistus, mis õieti. Kui need mõlemad värgid kokku ei lähe hästi siis loetakse see, mis on tehtud, mitte see, mis räägitakse. See on väga tähtis Eestile. Et Eesti näitab, et meil on tahtmine ennast käistad tulevikus. Ja seda saame ainult teha tegutsemisega, mitte sõnadega. Ahoi kõigile ja jälle Kuulmiseni nädala pärast.