Oh, oi kõigile. Täna leinab ka meresaade ahoi reisipraam Estonia hukkunuid, meremehi ja reisijaid ning avaldab kaastunnet lahkunute lähedastele ja. Omastele. Meil on palju kõneldud sellest traagilisest õnnetusest kodudes Online ja on püütud leida seletus seletamatule laevahukule. Lehtedes on pääsenute nimed, keda meri tagasi andis. Aga seda on väga vähe. Päästetud on ainult 140 inimest. Laeval oli aga viimaste andmete põhjal. 1054 inimest oli ööteisipäev vastu kolmapäeva oli 28. september. Reisilaev Estonia sõitis läbi tormi Stockholmi poole. Kell üks ja 24 minutit saatis Estonia välja essoris signaali. Hädakutsungi ultralühilainel võttis vastu tururannakaitse. Sealt saadi teada, et laev on 20 kuni 30 kraadises kreenis ja mootorid on seiskunud. Veerand tunni jooksul keeras laev põhja ülespoole ja hakkas pikkamööda põhja minema. Laev uppus 100 kilomeetrit Rootsi rannikust idas 40 kilomeetri kaugusel utte saarest lõunas ja 50 kilomeetrit Hiiumaast loodes. Mere saatel hoian säilinud reisilaeva Estonia laevakella heli. See väike küll asus kaptenisilla dada välistrepil. Täna on Estonia kellahelin koos tormi mühaga meie meresaate saatjaks. Oli teisipäeva hilisõhtu, kui me siit raadiomajast lahku läksime, sina, kolleeg Hillar Nahkmann jäi tööle, raadiouudiste toimetus töötab läbi, kell hakkas saama 12, hakkas uus päev. Traagiline päev. Mida me tol hetkel keegi ei. Teadnud, sul on veel uudistesaated, ei ole. Me saame paariks tunniks sõba silmale, aga aga enne nelja. Me tõuseme tavaliselt üles ja siis hakkame infot koguma, nagu tavaliselt. Kella nelja ajal paar minutit pärast nelja, me saimegi siis teada, et on Estonia laevaga juhtunud suur õnnetus. Kui me hakkasime uudiseid koguma, siis pidime kurvatustuseks nentima, et eestikeelset infot selle kohta sellisel kellaajal on praktiliselt võimatu saada. Helistasime päästeametisse, veeteede ametisse kus jah, midagi teati, neil olevat midagi öeldud, tähendab, öeldi, et õnnetus on toimunud, aga mitte midagi rohkemat konkreetselt kõige hämmastama. Vastuse saime politseiametist, kus öeldi, et natuke enne viite tuletame meelde, et laev läks põhja enne kahte. Et kogu jutt põhjaminekust on kuulujutt, et nende andmetel laev seisab ees on natukene kreenis ainult pärast me õigupoolest mingit seletust ei, ei saanudki. Miks meile selle kellaaja elus niimoodi vastati? Kuigi peab ütlema, et siseministeerium oma vea pärast parandas, andis meile esimesena sellise ametliku teadaande ja too päev tööd teha oli üpris raske, mõnes mõttes sellepärast, et värin oli sees, et äkki keegi omadest. Mul siin kolleeg Peeter kits, kellega me koos tegime tallust, poeg töötas ka merel, aga aga ta tuli ära ja, ja ta tänas kaitseministeeriumi, kes tema poja samal päeval just armeesse saatis ja see oli selline hommikus uudis vananes umbes selleks hetkeks ära, kui sa ta kirja panid, ühesõnaga alustades uudise kirjutamist, selleks hetkeks uudis valmis, on saabunud juba uut infot, mis vana uudise ümber lükkab. Aga kuskohast see tuli kuskohalt, said sa kätte selle esmase sõnumi, siin peab tänama meie kolleege teiste riikide raadiojaamadest. Tollel hommikul meil mängis televiisor, mitu raadiot korraga, kust tulid erinevad kanalid ja siis tuli olla üks suur kõrv ise, et lihtsalt võta vastused, olulisemat infot. Ega inimesi ainult ei huvita sellise juhtumi korral see kuiv statistika, ma võin ära öelda, kus ta põhja läks, palju seal inimesi peal on, aga neid huvitab see asi, kas näiteks need inimesed saavad ära päästetud ja eks tollel hommikul tööl olles meile endale ka kogu aeg süda kripeldab sees, alguses öeldi, et oli 865 inimest pardale ja päästetud on kõigest seal seitse siis tõusis seal number 20-le siis paarikümne minuti pärast 30-le 40-le, kui mina kell üheksa nii-öelda selle hommikuse vahetuse üle andsin, järgmistele tegijatele, siis selleks hetkeks oli, oli 90, aga, aga mis on 900-st 90, see on ju väga vähe. Ja sellel hommikul kohe helistati ja tunti huvi, kus saab neid nimekirju ja muid asju, inimesed olid närvilised ja noh, see telefonikõned olid ikka nutuste häältega ja inimestele tekita sellist suure šoki. Ja ma pean ütlema jah, et tänu just meie naaberraadiojaamadele teiste riikide raadiojaamadele kellel nagu need kontaktid, Ta on kergemini tulema nelist, töötab, öösel lihtsalt on neid inimesi rohkem tööle ja me saime küllaltki palju infot. Ja küllaltki kiiresti reageeris tollel hommikul ka meie presidendi kantselei kellega meil oli ühendus, oli siis poole viie paiku juba või oli isegi natukene pärast nelja ja sealt laabus kohe koostöö. Meie andsime neile oma infot, president ise jälgis ka oma, ma ei tea, mis infoallikate abil toimuvat ja ja kella kaheksaks me saime juba presidendi kõne, mis oli nagu selline esimene ametlik reageering valitsuse nii-öelda infokanalid, tollel hommikul vaikisid rohkem ja ma arvan, et see, et me esimestes uudistes kella kuuestes uudistes kritiseerisime natukene politseiametit nüüd siis tänu sellele, Heiki Arike saatis meile esimese Priit pressiteate, siis kuskil seitsme paiku, need olid esimesed sellised Eesti ametlikud teada andnud, aga mul Me, ja ma jälgisin, siin jätate BNS, et eks nemadki said selle info põhiliselt mujalt, kas siis seilt või ise jälgiti samamoodi neid infokanaleid Soome raadiost tuleb hommikul näiteks leiti kohe üles selle ala spetsialistid laeva kaptenit päästeametite juhid, kes hakkasid kohe-kohe oletama. Muuseas, üks huvitav selline vahejuhtum toimus ka, mis näitab, et kahjuks Eesti kuulaja ei usalda veel oma eesti raadiot. Ühesõnaga, Skandinaavia infoallikad ütlesid kogu aeg, et koguarv kogu inimeste arv laeva peal ulatub kuskil 865 66-ni. Aga meil siseministeeriumist teatati kohe, et seal laeva peal on kusagil 900, oli see nüüd 79, igastahes selles mastaapides on numbrid olid kas või 977 979 ja meie siis alates kella poole kaheksast kasutasime meie siseministeeriumi numbreid, viidates sellega, et need ei ole kuskilt laest võetud, vaid needust vastavad nendele andmetele, mis meil on edastatud siseministeeriumist. Ja selle peale pärast üheksas saadet helistas Riina Eentalu-le, üks väga vihane daam, kes teatas, et miks te valetate Eesti rahvale, et kas teie siis Soome televisioon ei vaatagi, seal öeldakse, et 865 inimest ja ta pidas üpris pika sellise vihase kõne ja kuulsin, et needsamad Soome ja Rootsi kanalid hakkasid teatama, et kuulge, et seal ikka oli üle 900 ja nüüd täna praegu tuleb välja juba, et on üle 1000 see arv siis mina. Ma ei tea küll, mida see inimene võib mõelda, kes, milleni mulle helistas ja ja tegi meie selle töö nii väga maha meie toimetuses. Kui inimesed tulid tööle hommikul, tulid üpris mornil tööl, ütleme vaikselt ja oli nahad, tuntakse südamest kaasa nendele inimestele, kes on hukkunud, aga ka nende esimene selline arvamus või, või sõnad, mis suust tulid välja, et kuidas see kõik on võimalik, ma arvan, et paljud inimesed ei usu veel siiamaani, et noh, et selline asi on võimalik. Aga seda ju peetakse ka üheks õnnetuse toimumise põhjuseks. Et ei usuta, et selline asi võiks kunagi toimuda ja seetõttu võib-olla tõesti mõnes valdkonnas minnakse natukene lohakamaks, võib olla. Ma ei taha nüüd öelda, et Estonia lauselise lohakus järgi, kuid, kuid ma kipun siiski arvama, et Estonia peal oldi liiga kindlad selle sellele, et mitte midagi juurde. Me ju teame, mis on pärast seda õnnetust juhtunud, ühesõnaga kõik laevad, mis sõidavad Läänemerel Soome, Rootsi ja Eesti vahet, need praamid lähevad hoolikale läbivaatamise uurimisele, nende nii-öelda merekindlust hakatakse uuesti läbi vaatama ja testitakse, on see hea sellepärast et eks see aitab ära hoida selliseid järgmisi õnnetusi ja inimesed juba sellepärast muutuvad hoolsamaks, et nad teavad selle sädeme teoreetiliselt võimalikult palju. Laevakaptenid on öelnud, et palju hullemate lainetega ja palju suurema nii-öelda kreenis olemisega on tuldud nii-öelda puhtalt välja mingil määral selle õnnetuse ümber, praegu on säilinud selline müstiline loor, jah, ühesõnaga ei saada aru ja, ja need jutud, mis juba kas need inimesed räägivad lubavad oletada, et seal ei toimunud kõik nii-öelda looduse poolt, vaid et, et mingi kõrvaline asi oli veel olema. Mind on pannud mõtlema see asi, et paljud inimesed lihtsalt nad tundsid seda õnnetust ette. Väga paljud on öelnud, et midagi, nagu seda näitas, tundub, et maailm on vahest saladuslik ja see õnnetus oli omamoodi selline üks sündmus nendes saladuslike sündmuste ahelas, aga tihti on ka need saladuslikult sündmused leiditunud kunagi õige lahendus. Mis siis juhtus laeval Estonia keset Läänemerd pärast kella kahteteist öösel kõneleb laevakompanii S-Line personalijuht Lembit kasvandik. Täna ma kohtusin Tallinnasse tagasi saabunud teise tüürimehe Aivar kukega hotellid purseri Andres vihmariga kes olid selles tragöödias osalised ja mingi pildi faktiliselt. Vaadake, mis juhtus, Aivar Kokk praegusel hetkel stažeerimas oli Estonia laeval, teda valmistas ette meie uue Ronja laeva tarbeks. Ja tema jutusest selgus sellised asjaolud. Tali üleval kaptenisillas kuni null null, 30-ni null null 30 kandis ette vahimadrus, et tähendab auto garaazis ei ole midagi imelikku, kummalist kõik on normis. Sel ajal ta lahkus ajutisse tema sõnade järgi umbes null, 45 50 toimus tavalisest kõvem selline raksatus. Ja selle järgi hakkas laev juba kergelt minema kreeni. Praktiliselt juba üle null null ühe oli laev juba hakanud tunduvalt kreeni minema. Ta tuli kajutist välja, ta läks nagu ma sain aru, vist veel korra silda. Kapten Anderson oli sillas. Vaata, Anderson oli palunud kõigil lahkuda kõigil tüürimeestel pärast sillas, seal juba siis kuskil noh, ilmselt mingi üks, 15 20 kusjuures laeva juhtima siis andnud kapten Anderson. Ja tema läks aitama veel päästetöid organiseerima ja siis jäi, Slavia pole keeranud külili, siis ta oli seal seal vööriosas. Tema sõnade järgi lahkus tema laevast vete laeva vööriosast üks 30 koos Estonia ühe madrusega ja triotnanistiga Rakverest. Kui nad olid vette hüpanud, siis avanes laeva vööriosast väga imelik pilt, seal ei olnud Aram visiiri. Kui nüüd võib-olla kuulajatele seletada, mis on laeval visiire, siis tähendab parast luuki on, kus laeva peale kus Laar siis võtad tema vööriosas nagu õige kuju. Selle Gaalan väga tuntavalt suur, ta suletakse, hüdraulilised buss veel kinnitatakse ka kiiludega, et iseenesest ta sead liikuma ei saa. Ja nende sõnade järgi oli laeva vööri ots väga imelikult väga imelikult räsitud. Aparell oli veel omal kohal, tähendab, see olnud ära lennanud, kuid visiiri Äram eesotsas ei olnud. Tähendab, oli toimunud, mida, mingi väga tugev. Ei oskagi ütelda, mis on, eks seda seletab ilmselt kompetentsem komisjon, mis siis tegelikult juhtus. Kuid laeva täitumine veega ja green, screeni suurenemine nii kiires on ikkagi väga imelik ja väga müstiline ja väga seletamatu. Mis seal tegelikult juhtus? Tõesti ei oska mingit arvamust selles suhtes avaldada, kuid tähendab midagi ikkagi juhtus. Ja päris tormis üks tähendab visiiri äratulekut üldse ei saa vist ilmselt mingil juhul seletada. Ilmselt juhtus midagi muud mitmetonnise visiiri tarbimine tormi poolt on muidugi täielik müstika minu meelest lahe. Estonia hukkumise põhjuste kohta on avaldatud mitmesuguseid arvamusi, aga ega enne vist välja ei tule, enne, kui saab seal 80 meetri sügavuses ära käia. Tuuker kes üle vaatab, mis siis tegelikult Estoniaga juhtus. Kas inimene 80 meetri sügavusel saab tegutseda allveearheoloogia tuukriasjandusega hästi kursis mees meremuuseumi teadur härra. Vello mäss. Kuidas teie seda tööd seal vee all ette kujutate? No ma olen sama meelt, et ega siit soojast toast merest kaugel ei ole õige ja eetiline avaldada erilisi arvamusi, mis juhtus mingisuguste põhjuste versioonidega välja tulla, hoidku jumal veel kedagi süüdistada. Ma olen sama meelt. Laev tuleks kõigepealt üle vaadata ja tuleks vestelda kõigi sealt pääsenute ka igaühe arvamus, isiklikud muljed ära kuulata, laeva korpus üle vaadata ja siis siis võib juba midagi millelegi tugineda. Mis puutub tuukriülevaatuse? Siin on mul oma arvamus, tuukriülevaatus muidugi, nii suures sügavuses on keeruline aega viita. Raske nõuab väga head aparatuuri, väga head tehnikat, mida meil ei soomlastel ega kaunist rootslastel eriti võtta ei ole. See nõuab väga moodsalt head tuukrilaeva head ettevalmistust, asjasse süvenemist, head ilma, see on kõik raskendatud. Aga on olemas üks palju lihtsam käepärane vahend meil Eestis seda kahjuks ei ole. See on soomlastel, see on rootslastel, see kujutab enesest kaabli teel juhitavad väga mobiilsed, väga paindlikult juhitavad allveetelevisioonikaamerad. Seda kutsutakse kõnekeeles härru vii. See on lühend inglisekeelsetest sõnadest Remourt, opereidid, viitu, see tähendab kaugjuhitav niisukene liiklusvahend. Ma olen sellega üsna hästi tuttav, tav olen näinud uurimusi, kus selle riistapuu abil on uppunud laevu suures sügavuses uuritud. Sellel riistapuul on väga hea tundlikkus, väga hea, eraldusvõime parem kui inimsilmal. See aparaat on varustatud valgustitega. Ta teeb väga hea pildiaparaadil on väiksed elektrimootorid vintidega, nii et ta on võimeline liikuma edasi tagasi üles, alla kaugenema objektist, objektile ja temaga võib töötada tunde, seal ei ole sees inimest, seal ei ole õhuprobleemi. Ja see on, see on väga mobiilne, väga-väga hea riistapuu. Nii et esialgse ülevaatuse peakski tegema sellega ja kus on siis näha midagi kahtlast, vaat siis on vaja tuukrite ülevaatust. Aga terve laev turvaülevaatust teha, tuukrid, ega see on väga aegaviitev ja väga raske töö, sellepärast et tuukri veel oleku aeg on piiratud. Aga mis teeb tuukritöö raskeks, see tähendab 80 meetri sügavuses siis on juba rõhku suur seal. No 80 meetri sügavuses on absoluutrõhk üheksa atmosfääri üheksa atmosfääri ja kui selle surve all hingata suruõhku, millega täidetakse tavalisi akva, lange tavalisi tuukrivarustuse, balloone või ka niinimetatud kolme poldis raske tuukrivarustuse õhuga varustamine toimub vooliku kaudu ikka õhu kaudu. Tähendab põhiline oht on selles, et nii kõrge rõhu all inimese kudedesse inimese verre väga kiiresti imenduv lämmastik ja see lämmastiku kogus muudab võimatuks tuukritõusmise vee peale kiiresti. See võtab palju aega, nii näiteks selles sügavuses. Tund aega töötamist tähendab tuukri ülestõusmist viie tunni jooksul viis tundi kulub tuukriülest tulekule, ta tuleb etappide kaupa. Teatud etappidel tuleb paigal olla tunde, enne kui tõusta järgmise etapini. Vastasel korral, kui seda seadust rikutakse, hakkab lämmastik eralduma nii kiiresti verre, et veri läheb nagu keema, tekivad lämmastikku mullid. Ja kui üks mull satub liigeses, tekib halvatus. Kui see mull satub peaajju, siis on veresoone ummistus. Kui see mull satub südamesse, siis on silmapilkne surm. Nii et see on väga ohtlik asi. Ja kui tuuker tahab seal all töötada Nende, mida on tingimata tarvis laeva ülevaatuse juures siis tuleb kasutada hoopis teistsugust tehnikat. Tuleb kasutada, sukeldus aparaat, kus hingata enam suruõhku hingatakse gaaside segu. See on tavaliselt, et suurem osa heeliumi ja väga väike protsent hapnikku ja seal ei ole enam lämmastikku, seal ei esine lämmastiku imendumist. Inimese organismi. Töötada saab väga pikka aega, sellepärast et see on suletud süsteemiga aparaat ja sealt õhk ei eraldu vette, nii nagu nagu akvalangist saab töötada viis-kuus tundi järjest tõusmine on suhteliselt kiire, tunduvalt kiirem. Ei ole seda tarvis nii pikkade kompressiooni aega. Aga need on kallid aparaadid. See nõuab väga head ettevalmistust ja, ja meil seda pole käepärast. Nii et ikkagi ma kujutan ette, et kõigepealt tuleks minna seda kõige lihtsamat teed. Kaugjuhitav televisioonikaamera. Praegune jutt viitas sellele. Mõeldamatu on arvata, et praegu seal all Estonia pardal seal 80 meetri sügavuses võiksid olla veel ka inimeste elud. Ma julgen öelda sajaprotsendilise kindlusega, et inimesed, kes selle laeva pardale jäid, sinna ei väga palju inimesi, et nad hukkusid väga kiiresti. Laev vajub kiiresti, rõhk kasvab väga kiiresti, vesi tungib siis suure jõuga, murrab maha uksed, kõik kerged vaheseinad, mis on kajutite vahel ja sinna laeva tungib ju jäine vesi, jäine vesi ja need inimesed, kes sinna jäisesse vette Te jäid, kui seal ka jäi kuskile õhupadi. Inimene on selles jäises vees võib-olla peadpidi küll õhu padjas kottpimedas, jäine vesi tapab inimese ise juba mõnekümne minuti jooksul peale selle veel kohutav hirm, psühholoogiline šokk. Ma olen kindel, et pool tundi peale laevavajumist oli kõik mitte rohkem. Nii kurb kui see ka ei ole öelda, inimesed tahaksid ikka. Et säiliks lootus ja oleks nagu mingi võimalus inimestelt lootust ei tohiks ära võtta. Teisest küljest oleks täiesti vastutustundetu anda välja mingisuguseid kergekaalulisi lubadusi või arvamusi, see ei ole. Ma arvan ka hukkunute sugulastel kerge elada selles teadmises, et nende lapsed võib-olla elavad päev kaks kuskil kottpimedas ja ootavad abi. See teadmine on kindlasti ka väga raske. Nii et ma usun, et siin tuleb vaadata tõele näkku. Ja mis on juhtunud, see on juhtunud, sellega tuleb leppida. Kas meie mereteaduses ja allveearheoloogia son niisuguseid juhuseid olnud, kus on päästetud inimesi suurtest sügavustest? Allveearheoloogia Os küll ei ole ja ka Eesti ereuurimises ei ole niisugusi juhtumeid olnud. Muidugi uppunud laevadelt on päästetud inimesi elusalt pika aja järele, kuid need on kõik olnud uppunud allveelaevad. Allveelaeva konstruktsioon on niisugune, et kui kuskil toimub lekk, mingisse ruumi hakkab tungima vesi siis suletakse kõik ülejäänud ruumide veekindlad, uksed ja teistesse sektsioonides jäävad inimesed. Laev küll vajub põhja. Viis kui mitme päeva jooksul taskujutasinad tuukrid teevad selgeks, kuidas tõsta töötatakse kiiresti väljased tehnoloogia, siis on võimalik on võimalik tuua inimesi üles. Seda on ka juhtunud, kuid väga sageli on ikkagi ka sel juhul jäänud abi hiljaks, sellepärast et laeva tõstmine ei ole mänguasi. See võtab aega ja tihti jäädakse ikkagi hiljaks. Katastroofipiirkonda pidi täna saabuma Soome naftatõrjealus. Halli, mille pardale on paigutatud veealusteks videovõteteks kasutatav robot kuid ilmastikuolud sundisid halliti jääma Soome saarestiku varju. Halli kapteni sõnul üritatakse homme uuesti põhja vajunud Estoniat pildistada. Samas teatavad ilmateenistused, et Läänemerel on puhkenud niisamasugune torm kui oli Estonia hukkumise ööl. Videovõtete abil püütakse välja selgitada katastroofi põhjusi. Eeskätt seda, kas Estonia ninaluuk oli lahti. Ekspertide arvates on laev terve, asub pehmel savi põhjal paremal küljel. Laevapöör on 75 meetri ja ahter 86 meetri sügavusel. Kui kaardi pealt vaadata, siis laevahuku koht on just keset Läänemerd. Tuulte ristumispaigas ja vanad meremehed ütlevad, et laevade surnuaias Kompanii S-Line liiklusdirektor, Jürjo Saarinen. Kogenud meresõitjad on seda paika teadnud alati, et seal on üsna raske lainetus, alati torm oli, ütleme, selle laeva kohta oli ma ütleks, keskmist laadi siiski lainetus oli seal väga kõva, väga kõva. Üldiselt ma tahaks öelda, on toimunud uskumatu ja kohutav tragöödia, millest siiamaani veel mõistus ei võta alles hiljem võib-olla me saame aru sellest suurusest ja hakkame aru saama, mis kõik on toimunud. Ma tahaksin nii-öelda veel seda, et Estonia oli Eesti kaubalaevastiku reisilaevastiku lipulaev, parim laev. Seal olid Eesti parimad meremehed peal. Ma toon siin isiklikult paljusid, nad olid mu sõbrad sellega seoses ma tahaksin avaldada oma kaastunnet hukkunud meremeeste omastele kõikidele omastele, kes kaotasid oma lähedalt seal samaaegselt ma pean ütlema, et tõesti, selles laevas sõitsid Eesti parimad meremehed. Nõuded olid väga kõrged, laev oli tehniliselt korras, mis toimus tegelikkuses, seda selgitab välja vastavad komisjonid, mis põhjustas sellise tragöödia. Vaatamata toimunud katastroofi üle meresõit jääb siiski olema navi Karenesesse eest, see tähendab ka see laevaliin jääb toimima. Olles üle hämarus sadamaga vastab nukrat pilliviisi ja vala järele, alustab. Laulu legendaarsest mere piraadist mustas kapten, kes ikka veel seiklevad maailma meredel laevad musta purjeline Lendav Hollandlane. Kolleege. Halvustada purje kõrgena. Oh, oi kõigile jälle Kuulmiseni nädala pärast.