Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast 16.-st juulist minale Mall Mälberg. Valitsus otsustas anda keskkonnainvesteeringute keskusele tänavu kuni kaks miljardit krooni laenu, et Euroopa Liidu ühte kuuluvusfondi rahastatavate veeprojektidel oleks piisav omafinantseering. Riigieelarve tasakaalus ei puuduta, sest rahaallikas on Euroopa investeerimispangalt võetud laen. Euroopa Liidu justiits- ja sisevaldkonna infosüsteemide haldamiseks ja arendamiseks tuleks luua spetsiaalne agentuur ja parimat koht sellele on eesti, märgiti justiits- ja siseministrite tänasel kohtumisel. Liivalaia tänava õigeusu kiriku põlengu tagant näeb kirik tahtlikku süütamist, sest kiriku juurest leiti kütusekanister ja süstlaid. Prokuratuur seda infot hetkel ei kinnita. Kriminaalmenetlust alustati paragrahvi järgi, mis käsitleb kultuurimälestiste rikkumist ja hävitamist. Tartus algab aja pärast muusikafestival Klaaspärlimäng. Avakontserdil Jaani kirikus esinevad pianist Peeter Jablonski ja läänemeremaade festivaliorkester dirigent Kristjani Järvi juhatusel. Ligi kolmandikul Tallinnas kontrollitud maasikamüüjatest ei olnud ette näidata korralikke dokumente maasikate päritolu kohta. Kõik nad väitsid aga, et müüvad Eesti maasikaid. Eesti maasikakasvatajad leiavad, et pettur müüjaid tuleb karmimalt karistada. Pärnus on endale elupaigale leidnud Euroopas massiliselt põllukultuure hävitanud lusi taania teetigu välismaalt. Islandi parlament kiitis heaks ühinemiskõneluste alustamise Euroopa Liiduga. Venemaa presidendi Dmitri Medvedjevi sõnul suurendab Nord Streami gaasijuhe Euroopa varustuskindlust ja tabavusega Rootsil anda projektile heakskiit. Komisjon tegi liikmesriikidele ülesandeks rakendada meetmeid, et vajadusel toime tulla kahekuise gaasitarnete katkestusega. Homme on meil kergelt pilves, enamasti kuiv ilm. Sooja tuleb 21 kuni 25 kraadi. Kõigepealt valitsuse pressikonverentsist, seal räägitust teeb ülevaate Martha Grauberg. Valitsus otsustas keskkonnainvesteeringute keskusele anda tänavu kuni kaks miljardit krooni laenu, see on mõeldud vee projektide kaasrahastamiseks ning rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas, et summa ei tule riigieelarvest. Rahaallikas on Euroopa investeerimispangalt võetud laen ja see seotud Eesti kohustusega Meie majandus rekonstrueerida, tegemist on ainult kaasfinantseerimise rahaga, sinna juurde tuleb suur enamus Euroopa rahasid. Rotarahade käima saamine on meie suurt prioriteet kriisi ajal palju rohkem kui muidu kriitikutele või, või küsijate mure oli see, et kas sellega ei rikuta eelarve tasakaaluna tegelikult eelarve tasakaalu, pigem parandatakse, et mina võin käe südamele panna, et põhjus ei ole mitte ainult selles, et enamik laenukasutajaid on ettevõtted, kes selle tasakaaluarvestusse vaid ikkagi selles, et omafinantseeringu-le suure enamuse Euroopa rahasid ja ainuüksi see täiendav maksulaekumine on suur röögijal ära tulu. Põllumajandusega seotud teemasid valitsuse istungil küll polnud, kuid pressikonverentsil rääkis minister Helir-Valdor Seeder Leedus avastatud seakatkust. Ministri sõnul ei ole praegu Eestisse seakatkupiirkonnast mingil kujul sealiha toodud ja ülemääraseks ärevuseks põhjust pole. Siiski on veterinaar- ja toiduamet kõrgendatud valmisolekus ning tähelepanelikud peaksid olema ka loomakasvatajad ise. Leedu ise on võtnud kõik abinõud kasutusele, elusloomade väljavedu Leedust on peatatud. Loodetavasti see katkukolle suudetakse ka isoleerida ja suuremaid kahjusid endaga kaasa ei too. Seakatku puhul on üks väga oluline erinevus, mida me peame teadma seagripist, et seakatk inimestele ei levi, nii et inimeste tervisele ohtu ei ole. Vähemalt nendele inimestele, kes kunagisi igatsenud ei ole. Ma loodan, et meie hulgas selliseid ei ole, selliseid elulisi oleksid. Seakatkuga võib kaasneda aga majanduslik oht, seda juhul, kui kolmandad riigid otsustavad Leedus tuvastatud seakatku tõttu peatada elusloomade sisseveoga teistest naaberriikidest. Helir-Valdor Seeder. Ma pean silmas eelkõige näiteks Venemaad, sest praegu läheb Eestist päris märkimisväärne hulk elus sigareid Venemaale. Kui Venemaa otsustab nüüd siin seada mingisuguseid piiranguid, siis loomulikult sellega kaasnevad suured majanduslikud kahjud Eesti seakasvatajatele. Nii et me oleme huvitatud, et selliseid sanktsioone teiste riikide poolt ei tuleks. Täna öösel põles kaks ja pool tundi Tallinna kesklinnas asuv Kaasani kirik, mis on üks vanemaid säilinud puu sakraalehitisi Tallinnas. Veel kord mata Grauberg. Häirekeskus sai teate tulekahjust öösel veidi enne kella kolme. Põhja-Eesti päästekeskus reageeris sündmusele kõrgendatud väljakutsega, kuna tegemist on kultuuriobjektiga. Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Helen kuuseoja. Kui päästemeeskonnad kohale jõudsid, siis põles kiriku sein lahtise leegiga. Lahtine leek suudeti kustutada umbes 15 minutiga ning ülejäänud aeg kulus siis peidetud tulekollete otsimiseks. Inimesed tulekahjus kannatada ei saanud. Kaasani kirikuõpetaja poja Grigori säilivestravi sõnul on ta kindel, et põleng sai alguse tahtlikust süütamisest. Ühe versiooni kohaselt leiti sündmuskohalt kanister kütusega, oli see bensiin või midagi muud ei tea. Kirikus ühtegi kanistrit ei ole, seega oli kindlasti tegemist tahtliku süütamisega. Kiriku juurest leiti ka mõned süstlad, millega tõenäoliselt seina voodri vahele süttivate ainet pritsiti. Prokuratuur tahtlikku süütamist vele kinnita põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Maria-Elisa Tuulik. No hetkel me veel 100 protsenti kinnitada, sellist infot ei saa, et et uurimine peab välja selgitama, et, et mis seal siis täpselt juhtus ja mis selle põlengu põhjus ikkagi oli. Uurimist alustati karistusseadustiku paragrahviga, mis käsitleb kultuurimälestis rikkumiste hävitamist ja, ja sellise kuriteost süüdimõistmisel saab karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Grigori Silvestrovi sõnul sai kahjustada põhiliselt kirikusein ja katus. Seestpoolt kirik tule tõttu väga palju ei kannatanud, suuremaid kahjustusi tegid kustutustöödel kasutatud vesi, mis tilkus läbi laemaali. Ikoonid kahjustada ei saanud, sest need said õigeaegselt kirikust välja viidud. Kui suur on põlengu tekitatud kahju, on praegu teada, ei ole. Servestrovi sõnul kirikul parandustöödeks raha ei ole. Tallinna abilinnapea Taavi aasa sõnul lubab linn kaasa aidata kiriku ajutise katuse kiirele paigaldamisele ning kaalub ka võimalust abistada kirikut uue katuse paigaldamisel. Nüüd välisuudiseid Kai Vare. Venemaa presidendi Dmitri Medvedjevi sõnul suurendab Läänemerre rajatav nord Streami gaasijuhe Euroopa varustuskindlust. Ta kutsus Rootsit üles projektile heakskiitu andma ja tänas Soomet toetuse eest. Euroopa komisjon teatas aga uutest meetmetest, et kaitsta Euroopa Liidu riike gaasi kriiside vastu. 2014.-ks vastavaks tuleb liikmesriikidel luua infrastruktuur, mis võimaldaks toime tulla 60-ga Päevase gaasitarnete katkestusega talveperioodil. Venemaa on paaril korral katkestanud gaasi toimetamise Euroopasse Ukraina kaudu ja nüüd on Ukraina makseraskuste tõttu taas gaasi pärast mure tekkinud. Islandi parlament kiitis heaks ühinemiskõneluste alustamise Euroopa Liiduga hiljuti valitud peaminister Johannes Žīgure proter Nathan Islandi liikmeks saamise üheks peamiseks eesmärgiks. Kõneluste alustamise poolt hääletas 33 ja vastu 28 parlamendiliiget. Juuli lõpus saadetakse avaldus Brüsselisse. Euroopa Liidu liikmesriigid Islandi vastuvõtmise heaks kiidavad, toimub Islandis liitu astumise üle ka rahvahääletus. Tšetšeenia president Ramzan Kadõrov lubas välja selgitada tuntud inimõiguslase Natalja Estemiirava mõrvaril Estemirovoli Kadõrovi raevukas kritiseerija ning uuris valitsuse toetusel tegutsevate võitlejate väidetavaid süütegusid. Eile rööviti ja tapeti naise kolleegid, peavad süüdlaseks Kadõrovi valitsust. Ka Venemaa president Dmitri Medvedjev. Kordestaarsetestemirava mõrva uuritakse põhjalikult. Tema sõnul oli see väga kurb sündmus, mis oli seotud Estamiirava tööga. Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnul on Venemaa võimude tegevus nii selle kui teiste poliitmõrvade uurimisel lakmuspaberiks, mis näitab tõsiseltvõetav, on Vene võimude soov hakata liikuma demokraatia vaatliku inimeste põhiõigusi austava õigusriigi suunas. Ilves lisas, et paraku pole Venemaa võimud suutnud ühtegi nendest mõrvadest seni lahendada ja sisulist tähelepanu pole pööratud ka teemadel, millele mõrvatud tähelepanu juhtisid ehk siis sõnameelsus ja usuvabaduse puudumisele eriti näiteks Tšetšeenias. Pakistan ja India on valmis suhteid parandama peaministrit. Kohtumisel lepiti kokku, et dialoog jätkub, aga sõltumata selle edenemise eest võideldakse üheskoos terrorismi vastu. India peaministermann Ahancing teatas, et ametlikke rahukõnelusi ja siiski alustada enne, kui sügiseste Mumbai plahvatuste süüdlased on kohtu ette toimetatud. Novembris hukkus Mumbais toimunud plahvatustes üle 160 inimese ja Pakistan tunnistas, et rünnakud kavandati osaliselt nende territooriumil. Eelmisel nädalal, teatas Pakistani kohtuprotsess viie kahtlusaluse üle algab tõenäoliselt sellel nädalal. Rootsis toimuval Euroopa Liidu justiits- ja siseministrite kohtumisel on kõne all selle valdkonna uued tegevussuunad kuni aastani 2014. Vallo kelmsaarelt kuulate lähemalt. Niinimetatud Stockholmi programmi koostamine on Rootsi eesistumise üks prioriteet. Programm peaks valmis saama detsembriks. Eesti peab sisejulgeoleku tagamiseks vajalikuks uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ning infotehnoloogiastrateegia koostamist, ütles siseminister Marko Pomerants. Ühelt poolt räägib see, eks ole, kodaniku sellisest privaatsusest ja vabadusest aga teisest küljest Euroopa valmisolekust oma inimeste oma riikide turvalisust tagada, kurjemaid ohjata ja nii edasi ja paraku see kõik on seotud käesoleval ajal infotehnoloogiliste lahendustega ja kui me räägime täna piiri ületustest, eks ole siis siis nii-öelda arusaam, mis inimestega on tegemist olukorras, kus tegelikult miljonid inimesed liiguvad riigist riiki ongi ainuke võimalus, et selleks on infosüsteemi, kus on viisainformatsioon, Schengeni õigusruumi liikumised välja liikumisel ja nii edasi. Eesti on seisukohal, et Euroopa Liidu justiits- ja sisevaldkonna infosüsteemide haldamiseks ja arendamiseks tuleks luua spetsiaalne agentuur ning parim asukoht sellele on Eesti. See on selline ühelt poolt värske asi ja keegi teiselt peale meie küll ei ole teda avalikult välja öelnud, aga aga mina küll. Täna hommikul ütlesin, et et Eesti igastahes asub stardipakkudele ja ei tee seda suusoojaks, tahab seda agentuuri, vaid kavatseme sellesse panustada. Siseministri sõnul ollakse Euroopa liidus üksmeelsed, et sisejulgeoleku tagamiseks on vajalik ka panustamine kolmandatesse riikidesse ning rändepoliitika tõhus juhtimine. Muuhulgas on leitud, et pagulaste vastuvõtmise ja nende integratsiooniga seotud vastutust tuleb liikmesriikide vahel jagada. Kuigi pagulastega pool eri riikides on väga erinev, ei ole kavas kehtestada pagulaste vastuvõtukvoote, kinnitas Marko Pomerants. Need numbrid ongi väga erinevad, et kuid siin malta ministriga ma rääkisin, et neil on kas 3400 selliseid riiki saabujaid, kes soovivad asüüli saada, siis noh, meil täna praktiliselt sellist survet ei ole ja Eesti pole veel piisavalt huvitav nii-öelda lõpliku paigana, et kindlasti see sihuke kvoodi asi olla ei saa, et kui probleem on üleval vastastikku, tehakse küsimusi selle kohta, et millised võimalused on siis, eks iga liikmesriik peab ikka vaatama, mis ta reaalne võimalus on ja millistest aspektidest lähtub, et ei, ma küll eelda töö üle Euroopa neid kuidagi oleks ühel päeval võimalik niimoodi lihtsalt numbrite kaudu laiali jagada per capita või võib veel rahvaarv. Tartus on algamas muusika festival Klaaspärlimäng. Avakontserdil Jaani kirikus esinevad pianist Petteri Jablanski ja läänemeremaade festivaliorkester dirigent Kristjan Järvi juhatusel. Kadri Põlendik jätkab. Herman Hesse teose järgi nime saanud festivalil lähenetakse muusikale ebatavalisest vaatenurgast, 10 kontserdi jooksul näeb põnevaid etteasteid ning kuulab huvitavaid pille. Festivali kunstilise juhi Peeter Vähi sõnul on üks oodatumaid etteasteid. Tänane avakontsert. See on läänemeremaade festivaliorkester koos siis dirigent Kristjan Järviga ja solistiks niisugune Poola päritolu Rootsi pianist, Inglismaal elav pianist Peeter Volkonski. Ja see kava on täna lihtsalt väga selline erakordne. Ettekandele tuleb Beethoveni klaverikontsert, mis on rohkem tuntud viiulikontserdi na. Autor ise on kirjutanud seade klaverile, kuid seda on harva esitatud. Ettekande teeb huvitavaks ka see, et teose neljanda osa on loonud Leedu helilooja Anatoolia sson deroovas ning see kantakse täna ette esimest korda. Teosest räägib dirigent Kristjan Järvi. See Pythoni klaverikontsert, mida me mängimine on üldiselt mitte mängitud, sellepärast on viiulikontsert, mis Beethoven ise endale seal on veel kadentsid, mis on kirjutatud Pythoni poolt, aga meil neid ei mängi. Me mõtlesime, et võib-olla teha uued helilooja selle jaoks on Andro vas Leedust, temalt proovib ühendada seda Beethoveni viiulikontserti klaverikontserti ja seda meie muusikat, mida me praegu teame, jaga ja see muusika, mis tuli peale peetavad kohe, et, et see on niisugune väga osav ja väga huvitav töö tema poolt tehtud. Klaaspärlimängufestivali peeti 13 aastat Pärnus, nüüdseks toimub muusikafestival aga juba teist aastat Tartus. Peeter Vähi hinnangul on Tartu suvine kultuurielu klassikavaldkonnas tõusutrendis. Ma ei oska öelda, mis selleks on nüüd Tartus kaasa aidanud, kas võib olla selline hansapäevade aktiivne tegutsemine, isegi küsimus pole võib-olla mitte niivõrd pärnakate tartlastest, aga väga suur erinevus on Pärnu ja Tartu turistide vahel. Tartus on niisugune kuidagi palju avarama vaimuga turist ja mulle mulle tundub, et see kõik sobib. Kontserdid toimuvad Jaani kirikus Tartu Ülikooli aulas püssirohukeldris festival kestab 23. augustini. Tarbijakaitseamet kontrollis neljal päeval maasikamüüjaid nii Tallinnas kui ka väljaspool pealinna. Vallo kelmsaar uuris, millised olid inspektorite tähelepanekud. Tarbijakaitseametnikud käisid maasikamüüjaid kontrollimas pealinnas neljal turul, aga ka Pärnumaal. Kokku kontrolliti viitteist, müüjat ja müügieeskirjade rikkumisi tuvastati viiel Tallinnas ei suutnud mõnigi müüja oma kauba päritolu tõendada, tõdes tarbijakaitseameti peadirektori asetäitja Marje Kokk. Keskturg neljast kahel olid saatelehed selliselt vormistatud, mille järgi ei saanud hinnata, kas tegemist on Eesti maasika või Poola maasikaga. Arve saatele telepuudusid kuupäeva, tarbenumbrid, allkirjad? Jah, müti Eesti maasikate pähe, aga seal olid kõik korras. Jaama turul oli samuti neli kontrolli, et ühel ei olnud esitada õiget saatelehte, mille järgi oleks olnud võimalik tõendada, mis maasikatega on tegemist kolmel. Loid okei. Pärnumaal olid tulemused paremad. Sealt päritolumaa kohta rikkumisi ei avastatud. Kas need, kellel oli probleeme, kellel teie tuvastasite eksimusi või rikkumisi, kas nende hulgas oli ka neid, kes väitsid ennast ise maasikakasvatajad, taks? Jah, oli nende hulgas 15-st mälu järgi kas kolm või neli oli oma kasvatajaid ja noh, nende saatelehed ei olnud ka kõikidel korrektselt vormistatud, kuid tegemist oli eesti maasikaga ja pärast sai ka kontrollitud kodulehel, et nad reklaamivad omakasvatatud maasikat, et on tõesti tõendatav, et tõesti tegemist on eesti maasikaga. Kõigi müügieeskirjade rikkujate kohta on alustatud väärteomenetlust ja neid võib oodata trahv. Trahvisumma ulatub seal kuskil kuni 1000 kroonini ja ühel on siis kohapeal ettekirjutus koheselt päritolumaa välja panna. Elke Oks Eesti maasikakasvatajate liidust leiab, et karistused klientide petmise eest on liiga leebed. Need karistused, ma kujutan ette, et võiks ikka nagu karmimad olla, et kas tegevusloa ärakaotamine või, või midagi sellist, et sõnnik alatu. Kuigi tarbijakaitse hinnangul on maasikaid raske segada, on Eesti maasikakasvatajad veendunud. Just seda petturid teevad. Soovitus ostjale on aga järgmine. Sordid, mida kasvatatakse piiri taga ja meil siin on tegelikult samad ja nad välja näevad ka ühesugused vahe ongi maitses, et tulebki hästi mitut maasikat maitsta, et võib-olla see üks sattuski Eesti maasikas ja siis inimene ostab endale mitu kilo varudeks ära ja talvel hakkab sööma ja ei ole maitset moosil. Et see on ikka tõsine probleem. Pärnus on endale elupaiga leidnud Euroopas massiliselt põllukultuure hävitanud lusi taania teetigu. Teateid selle võõrliigi kohta on tulnud ka teistest Eesti paikadest, kuid need vajavad veel kontrollimist. Paanikaks aiapidajatel põhjust polegi, näitab Toomas šalda. Plusitaania teedi con kuni 15 sentimeetri pikkune Lõuna-Euroopast pärit keskele värvus varieerub tumepruunist kollakasbeeži dedoonideni Eestis esinevatest limustest on ta suuruse poolest võrreldav musta ja suure seateoga inimestreeriblasitaania teeteo puhul enim asjaolu, et ta toitub kõige meelsamini köögiviljadest, teraviljast ja ilutaimedest ja ilutaimede kaubanduse kaudu, on liigi Eestisse toodudki. Pärnussegi jõudis ta ühe aianduskaupluse kaudu, mille kõrvalaias limus end koduselt sisse seadnud. Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist Merike palgina. Praegu on kindlaks tehtud, et neid on siin siis just nimelt selle liigi esindajad, kes siis on Euroopa riikides palju pahandust teinud, kuna nad on kultuurmaastiku liigid ja armastavad elada viljapõldudel kartulipõldudel, maasikapõldudel kipuvad elama just nimelt inimelamute läheduses parkides, eelistavad süüa kultuurtaimi, armastavad köögivilju ja, ja siis aiaskasvatatavaid näiteks lilli leidnud siin Pärnus leitud on. Kuidas inimene peaks käituma, kui ta oma koduaias lusitaania tee Dio leiab? Pärnus võib arvata, et nad on selle kaupluse kõrval, kus müüdi istikuid ja siis ka puittaimi pottides. Need teeteod on seal ilmselt elanud vähemalt kaks aastat, sellepärast et nad levisid kõrval olevasse lopsakas aeda. Ja perenaine on neid leidnud seal hulganisti. Eelmise aasta suvel juba ta ütles, et ta on leidnud neid seal sadakond ja sel kevadel ma käisin seal vaatamas, kas siis õnnetuseks on nad siis suutelised ka meie oludes soojade talvede tõttu ja hästi vihmase ja sooja suve tõttu ka siis nii talvel talvituma kui ka suvel väga edukalt paljunema. Praegusel ajal on meil üle Eesti juba teateid Nende esinemisest, aga aga osa nendest teadetest vajavad kontrollimist. Klusitaania teeteo kohta on tulnud teateid niisiis ka mujalt Eestist, aga et ta on väga sarnane meie oma kollase teedio ehk rahvasuus tuntud seeneteoga paluvad spetsialistid tigusid umbropsu mitte hävitama hakata vaid saata foto meiliaadressil info ät IC Enn Virk, poee info noh, et IC Enn Virk punkt ee kui sealt saabuv vastus kinnitab, et tegu on lusitaania teeteoga, siis tuleb isendit koguda anumas ja valada üle kuuma veega. Mootor ja viisid on kõige ebatõhusad ja ohtlikud teistele liikidele ja inimestelegi. Homme päeval on meil vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 10, puhanguti 13 meetrit sekundis. Sooja on 21 kuni 25, meretuulega rannikul kuni 19 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, mille järjekorranumber on 17609. Reali Mall Mälberg kuulmiseni.