Tere õhtust, võtame mõned tänased sündmused veel kord lühidalt kokku, mina olen Mall Mälberg. Tallinna liivalaia tänava õigeusu kiriku põlengu taga näeb kirik tahtlikku süütamist, sest kiriku juurest leiti kütusekanister ning süstlaid. Prokuratuur seda infot hetkel ei kinnita. Euroopa poliitikud avaldab USA presidendile Barack Obamale saadetud kirjas muret, et 20 aastat pärast külma sõja lõppu pole Kesk ja Ida-Euroopa maad enam Ameerika välispoliitika keskmes. Islandi parlament kiitis heaks ühinemiskõneluste alustamise Euroopa Liiduga. Tartu Hansa hoovis esietendub täna Tarmo Tagametsa suvelavastus oskus, räägitakse Nõukogude minu arust ehedalt ja ilustamata. Homme on meil kergelt pilves, enamasti kuiv ilm, sooja tuleb 21 kuni 25 kraadi. Täna öösel põles kaks ja pool tundi Tallinna kesklinnas asuv Kaasani kirik, mis on üks vanemaid säilinud puus sakraalehitisi Tallinnas. Martha Grauberg jätkab häirides. Kus sai teate tulekahjust öösel veidi enne kella kolme. Põhja-Eesti päästekeskus reageeris sündmusele kõrgendatud väljakutsega, kuna tegemist on kultuuriobjektiga. Põhja-Eesti päästekeskuse pressiesindaja Helen kuuseoja. Kui päästemeeskonnad kohale jõudsid, siis põles kiriku sein lahtise leegiga. Lahtine leek suudeti kustutada umbes 15 minutiga ning ülejäänud aeg kulus siis peidetud tulekollete otsimiseks. Inimesed tulekahjus kannatada ei saanud. Kaasani kirikuõpetaja poja Grigori sellivestravi sõnul on ta kindel, et põleng sai alguse tahtlikust süütamisest. Ühe versiooni kohaselt leiti sündmuskohalt kanister kütusega, oli see bensiin või midagi muud ei tea. Kirikus ühtegi kanistrit ei ole, seega oli kindlasti tegemist tahtliku süütamisega. Kiriku juurest leiti ka mõned süstlad, millega tõenäoliselt seina voodri vahele süttivate ainet pritsiti. Prokuratuur tahtlikku süütamist veel ei kinnita, põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Maria-Elisa Tuulik. No hetkel me veel 100 protsenti kinnitada, sellist infot ei saa, et et uurimine peab välja selgitama, et, et mis seal siis täpselt juhtus ja mis selle põlengu täpne põhjus ikkagi oli. Uurimist alustati karistusseadustiku paragrahviga, mis käsitleb kultuurimälestise rikkumist ja hävitamist. Ja sellise kuriteost siis süüdimõistmisel saab karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega. Grigori Silvestrovi sõnul sai kahjustada põhiliselt kirikusein ja katus. Seestpoolt kirik tule tõttu väga palju ei kannatanud, suuremaid kahjustusi tegid kustutustöödel kasutatud vesi, mis tilkus läbi laemaali. Ikoonid kahjustada ei saanud, sest need said õigeaegselt kirikust välja viidud. Kui suur on põlengu tekitatud kahju, on praegu teada, ei ole. Servestrovi sõnul kirikul parandustöödeks raha ei ole. Tallinna abilinnapea Taavi aasa sõnul lubab linn kaasa aidata kiriku ajutise katuse kiirele paigaldamisele ning kaalub ka võimalust abistada kirikut uue katuse paigaldamisel. Washingtonis esitletakse täna Kesk ja Ida-Euroopa poliitikute ja analüütikute avaliku kirja president Obama administratsioonile. Neeme Raualt lähemalt. 22 Kesk ja Ida-Euroopa poliitiku ja poliitikaanalüütik avalikus kirjas Obama valitsusele, millele Eesti poolt on alla kirjutanud Mart Laar, Taarja rahvusvaheliste kaitseuuringute keskuse juht Kadri Liik märgitakse, et 20 aastat pärast külma sõja lõppu ei ole Kesk ja Ida-Euroopa enam USA välispoliitika keskmes. Ajal, kui Obama administratsioon seab oma välispoliitilisi prioriteete, ei muretse ameeriklased enam nähtavalt selle maailmapiirkonna pärast. Kuid arvata, et Kesk- ja Ida-Euroopa turvalisus on nüüd igaveseks tabatud, oleks enneaegne. Obama valitsus ei peaks neid riike võtma iseenesestmõistetavate liitlastena, märgitakse kirjas. Liitlase kestmise ja tugevdamise nimel tuleb tööd teha. Eriti nüüd, mil USA korraldab ümber suhteid Venemaaga, ootavad Venemaa naabrid Washingtonile uut selget toetust ka oma julgeolekule. Et Venemaa naabruskonnas ei tekiks mingeid halle või neutraalseid. Soone suhted on muidugi kahepoolsed keskel. Euroopa riigid peavad ka omalt poolt panustama neid uuesti rahaga siduva NATO tugevdamisse ja NATO ning USA operatsioonidesse mujal maailmas küsimustes nagu Poolasse ja Tšehhi vabariiki. Raketikaitse süsteemi rajamine, mille suhtes Obama administratsioon pole veel lõplikku otsust langetanud, oodatakse USA-lt tugevat selgroogu, mitte Venemaa vastuseisu tõttu murdumist Atlandi-üleste suhetes tuleb senisest enam pöörata tähelepanuga energiajulgeolekule, märgitakse kirjas. Obama valitsusele meenutatakse sedagi, kui olulised on riikide kodanikke otse aktid, Poola ja Rumeenia puhul segab neid aga seni Ühendriikide poolne viisanõue neile kahele USA välisoperatsioonidesse tugevalt panustavale riigile ei ole viisavabadus seni veel laienenud. Kokkuvõttes kirjas, millele on teiste seas Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, vabariigi, Slovakkia ja Rumeenia ekspresidentide rea endiste pea ja välisministrite ning suursaadikute ja juhtivate analüütikute allkirjad. Rõhutatakse, et Kesk- ja Ida-Euroopa ootab Obama valitsuselt ennekõike et suhted nende maadega ei langeks mingil juhul välja USA välispoliitiliste prioriteetide seast. Neeme raud, New York. Veel välisuudiseid Vallo kelmsaar. Islandi kõnelused Euroopa Liiduga ühinemiseks võivad võtta aega kaks ja pool kuni kolm ja pool aastat, arvab Islandi peaminister Johanna Sigur tar tohteri. Islandi parlament otsustas täna toetada Euroopa Liidu liikmeseisuse taotlemist. Otsuse poolt hääletas 33 ja vastu oli 28 saadikut. Tõenäoliselt meie parlamendi kõige ajaloolisem otsus pärast vabariigi rajamist, ütles peaminister pärast hääletust. Rahanduskriis on sundinud Islandi võimet tõsiselt Euroopa Liiduga liitumisele mõtlema, kuid saareriigi rahvas ei ole selles kaugeltki ühel meelel ning lõplikult otsustatakse asi referendumile. Eesti tervitas aga Islandi parlamendi otsust ning toetab Islandi liitumisavalduse vastuvõtmist ja komisjonilt hinnangu küsimist ütles välisminister Urmas Paet, et juuni alguses tegi ta Islandi välisministrile ettepaneku, et Eesti võiks jagada Islandiga oma kogemusi Euroopa Liiduga liitumisel. ÜRO Julgeolekunõukogu komisjon arutas sanktsioonide kehtestamist Põhja-Korea suhtes. Komisjon kiitis heaks firmade üksikisikute ja kaupade nimekirja, mille suhtes on kavas meetmeid rakendada. Selles nimekirjas on viis ja firmat viis üksikisikut ja kaks relvastusega seotud kaubaartiklite, ütles üks anonüümseks jääda soovinud diplomaat. Tema sõnul komisjoni koosolek veel jätkuvalt. Tšetšeenia president Ramzan Kadõrov lubas välja selgitada tuntud inimõiguslase Natalja Essteemirova mõrvarid oli Kadõrovi raevukas kritiseerija ning uuris valitsuse toetusel tegutsevate võitlejate väidetavaid süütegusid. Eile ta rööviti ja tapeti, naise kolleegid peavad süüdlaseks Kadõrovi valitsust. Ka Venemaa president Dmitri Medvedjev kordast lausetest Mirova mõrva uuritakse põhjalikult. Tema sõnul oli see väga kurb sündmus, mis oli seotud Estamirova tööga. Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnul on Venemaa võimude tegevus nii selle kui teiste poliitmõrvade uurimisel. Mustpaber, mis näitab, kui siiras ja tõsiseltvõetav on võimude soov hakata liikuma demokraatlikku inimeste põhiõigusi austav õigusriigi suunas. Ta lisas. Paraku pole Venemaa võimud suutnud ühtegi nendest mõrvadest lahendada ja sisulist tähelepanu pole pööratud ka teemadele, millele mõrvatud tähelepanu juhtisid ehk siis sõnameelsus ja usuvabaduse puudumisele eriti näiteks Tšetšeenias. Ettevõtjale ja Reformierakonna juhatuse liikmele Meelis Atonen Neile esitati kahtlustus kehalises väärkohtlemises. Väidetav kannataja tänu Viljandis elava Karl on varem Delfile öelnud, et kui ta 22. juunil koeraga Viljandi järve ääres jalutas, lõi tervisejooksu teinud Atonen teda rusika kõnekusest. Koer ei olnud rihma otsas mingit kinnitust Carli väitele seni pole ning juhtunu uurimiseks algatati kriminaalasi. Meelis Atonen end süüdi ei tunnista, ütles Lõuna ringkonnaprokurör Touri pressiesindaja Marko Uibu rahvusringhäälingu uudisteportaalile. Tartus meenutatakse aga täna aegumile, Eestis tegutsesid kolhoosid. Hansa hoovis esietendub Tarmo Tagametsa suvelavastus kolhoos, kus räägitakse Nõukogude ajast ehedalt ja ilustamata. Kadri Põlendik käis proovis. Kolhoos räägib päris elust ja päris juhtumitest. Väljamõeldise lavaline Merle Jäägeri kirjutatud tekst pärineb tolleaegsest ajakirjandusest ning põhineb inimeste mälestustel päris elust on ka lavakujundus, mille muretses hansahoovi teatrijuht Jaak Kurg ühes Tartumaa laudast räägib lavastaja Tarmo Taga. Juba see väga tore, et meil on väga ehtsad asjad siin, meil on laval traktor ja tolleaegne võrran meil ja käivad ja kõik on selline eheehe asi, et mida tänapäeval enam kuskil ei näe sõitmas noh, meil on väga harva kuskil maakohas võib-olla Kressis seda Võrje traktorit sõitmas ka absoluutselt mitu korda. Vaatajani tuuakse juhtumised paar päeva enne lõikuspidu ühes setomaa kolhoosis, lõpuks saab näha ka lõikuspidu ennast. Etenduse seovad tervikuks erinevad situatsioonid, mis juhtusid kunagi nii kolhoositöökodades kui ka kontorites. Kuna tegevuspaigaks on setomaa siis, kui läheb laval lisaks puhtale eesti keelele ka erinevaid murdeid Väga tore tegelane, milleks lüpse Milda, kes püüab küll rääkida lõunaeesti keeles, aga ta on suure suure diktsiooni hääl hälbega tema juba nagunii on selline, siis on tšikk esimees on loomulikult on selliste eesti juurtega, keda on elanud mujal vahepeal, siis tema räägib siis vene setu segakeelt ja siis on ka kindlasti puhast võru keelt. Hansa hovi teater tegutseb Hansa hotelli õuel juba neljandat suve, varasemad etendused on lavastanud Ain Mäeots. Kolhoosi mängitakse Hansa hoovis 14 10. augustini. Kadri Põlendik Tartu stuudio. Homme on meil vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 10, puhanguti 13 meetrit sekundis. Sooja on homme 21 kuni 25, meretuulega rannikul kuni 19 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja minale, Mall Mälberg. Kena õhtut.