Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Juulis oli jätkuvalt populaarseim partei Keskerakond, selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud küsitlusest. Reformierakonna toetus kukkus aga viimase aasta madalaimale tasemele. Keskerakonda toetab 31, Reformierakonda 21 ja Isamaa ja Res Publica liitu 19 protsenti vastanutest. Riigikogu rahanduskomisjon saatis käibemaksumuudatusi leevendava seaduseelnõu esimesele lugemisele, mis toimub erakorralisel istungil 31. augustil. Erakonna hinnangul peetakse eelnõus meeles küll ettevõtjaid, kuid on ära unustatud omavalitsused. Koalitsiooni kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni esimees kui opositsiooni esindav riigieelarve kontrollikomisjoni esimees nendivad, et olukord Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamisel on oodatust parem. Sigarettide Venemaalt sissetoomise piirnormi vähendamine olevas vähendanud piiriületuste arvu neljandiku võrra. Sigarettide hind salaturul on aga kasvanud paki pealt kolm kuni kuus krooni. Missuguseid vaidlusi poliitilisel, majanduslikul, juriidilisel ja sotsiaalselt tasandile võib tuua kultuuripärandi määratlemine, seda arutati täna Tartus. Palestiinlaste president Mahmoud Abbas ütles oma partei fata kongressil, et liikumine kavatseb toetada kahe riigi lahendust Lähis-Idas, kuid säilitada vajaduse korral ka võimaluse võitluseks Iisraeliga. Venemaa viis Lõuna-Osseetias asuvad väed kõrgendatud lahinguvalmidusse ja ilmast. Homme pärastlõunal võib Eestis kohati hoovihma sadada. Puhub põhjakaare tuul ja sooja on 19 kuni 23 kraadi. Valminud on uuringufirma EMOR üle-eestiline küsitlus, mis käsitleb erakondade toetust. Ülevaate teeb Indrek Kiisler. EMOR esitab andmed vaid nendest vastajatest, kellel on olemas kindel erakondlik eelistus. Juulikuus ei osanud oma eelistust välja tuua 36 protsenti vastanutest. Keskerakonna toetus on jätkuvalt kõige suurem. Juunis toetas seda erakonda 33, juulis aga 31 protsenti vastanutest. Reformierakonna toetus kukkus 25-lt protsendilt 21-le. Samas Isamaa ja Res Publica liidu toetus kasvas 14-lt protsendilt 19-le. Poliitikauurija Agu Uudelepp kinnitas, et Reformierakonna toetuse langus on olnud pikaajalisem suundumus. Tegelikult IRL vaikselt kogu aeg tõuseb ning Reformierakond langeb pigem kiirenevalt, kui vaadata, mis võib selle põhjus olla siis tegelikult avalik arvamus on ju inertsiga ning 10 aasta jooksul on harjutud mõtlema, et Reformierakond on võitja, erakond 2000 seitsmendad. Riigikogu valimiste järel sai see võitja erakonna maine veel väga tugevalt kinnitust ja selline tugevalt kinnitatud arvamus püsib üsna pikalt. Vaikselt hakkas arusaamine murenema. Ning nüüd viimased Europarlamendi valimised näitasid seda, et Reformierakond ei ole võitmatu. Reformierakonna peasekretäri Kristen Michali kommentaar. Mõnes mõttes on see täiesti ootuspärane, et ega siis kõik ju teavad, et koalitsioon, mida me juhime, teeb väga selliseid keerulisi raskeid otsuseid Eesti tuleviku nimel ja kindlasti paljudele inimestele need sellised keerulised otsused emendi. Reformierakond on varem reitingute langedes vahetanud ka koalitsioonipartnereid. Agu Uudelepp ütles, et uue koalitsioonipartneri leidmine on aga üha raskem. Rahvaliit sellest viimati juba loobus Keskerakonnal. Kui kõige realistlikum on erakonnal, kes võiks minna reformile appi, on kahekordne kogemus, kuidas nad on valimistevahelisel perioodil ja Reformierakonnaga koalitsiooni läinud. Siis on tulnud riigikogu valimised, kus Keskerakond on saanud hea tulemuse ning võiks koalitsioonis jätkata. Aga neile on öeldud, et olgu pealegi, nüüd mängime jälle redi teisega. Nii et mida aeg edasi, seda raskemaks. Reformierakonna läheb niisuguse appi tuleva partneri leidmine. Kas aga Keskerakond oleks Reformierakonnaga valmis valitsusliitu tegema? Küsisin seda riigikogu keskfraktsiooni aseesimehelt Ain sepikut. Reformierakonnal ei ole täna ju peale Keskerakonna kellelegi juurde minna, aga Keskerakonnaga praegu koostööd alustada on neil äärmiselt keeruline mitmetel põhjustel, pealegi erinevalt kõikidest eelnevatest olukordadest on täna nende käest peaminister. Ja seda, seda nad ei loovuta mingil tingimusel ei taha, aga ma arvan, et meie erakond ilma peaministrile rääkimata küll koostööd ei tahaks üldse alustada sellest situatsioonist. Ning Kristen Michali seisukoht See on kõik selline, kuidas ma ütlen niuke, suvine heade soovide edastamine raadio kaudu, et ka mina tervitan keskerakonda, aga praegu on töötav koalitsioon riigis olemas ja, ja see koalitsioon teeb oma tööd. Riigikogu rahanduskomisjon saatis koalitsiooni ja roheliste poolt menetlusse antud niinimetatud vigade parandamise ehk käibemaksumuudatusi leevendava eelnõu esimesele lugemisele jätkab hukkuda. Nagu eilsel riigikogu erakorralisel istungil korduvalt rõhutati, oli neli päeva käibemaksu tõstmisest etteteatamiseks liiga lühike aeg ja vigade parandust ja hoolimata sellest, kas seda sammu ja teise lisaeelarve seadust üldse peetakse põhiseadusega vastuolus olevaks või mitte. Ja kuigi riigikogu ei nõustunud eile õiguskantsleriga, anti nimetatud eelnõu sisse juba enne arutelu ja samal vigade parandamisel eesmärgil on kokku kutsutud ka täiendavad erakorralised istungid. Aga meie tundsime huvi, mida arvab eelnõust opositsioon näiteks korduvalt kompenseerimis mehhanismist ja kahjude hüvitamisest rääkinud Keskerakond, Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. Keskerakond arvab, et see on parem kui mitte midagi, aga samas, tänasele valitsuskoalitsioonil omaselt on selles paranduses jälle kord tahtlikult unustatud omavalitsused. Parandused on eelkõige ettevõtjate kahju silmas pidades tehtud, aga on ära unustatud, et paljud Eesti omavalitsused on teinud riigihankeid kas ehituste teostamiseks või siis kas või prügihanked, millel on sätestatud lõpphind. Ja ma arvan, et selles küsimuses me teeme kindlasti parandusettepanekud antud eelnõule. Kindlasti püüame me saada seisukohti ka ettevõtjate ja omavalitsusliitude käest aga see on kindel, et 31. augustil on antud eelnõu riigikogu erakorralise istungi päevakorras. Ja rahanduskomisjoni aseesimehe, rahvaliitlase Tarmo Männi arvamus Need ei olnud nii, et põhimõtteliselt, mida tegelikult oleksime oodanud. Põhiline probleem selles seaduses oli ju see, et enne esimest juulit sõlmitud lepingud kõikvõimalikud riigihangetest tulenevad ja enne esimest juulit võetud kohustused ja suures osas puudutab kohalikke omavalitsusi, nendega selles eelnõus üldse ei arvestata. See tähendab, et need kulutused, võimalikud vaidlused jäävad poolte kanda. Aga avaliku sektori esindaja on ka näiteks omavalitsus ja sellega kaasneb paratamatu täiendav kulu. Teine küsimus, mida me ootasime, seal lahendatakse, oli kõikvõimalikes europrojektide rahastamiskavades omaosaluse protsent omavalitsuste jaoks. Minul on jäänud mulje, et see täiendav kallinemine lihtsalt püütakse nende kaela veeretada. Ja põhiline, esialgne kava oli kompenseerida ettevõtjatele lisakulutused, mis tekkisid kiirest lühikesest rakendamise tähtajast. C ka seal enam ei ole põhilised punktid minu arvates tegelikult jäid lahendamata ja mõistetav on, et olid lahendamata see sellepärast, et nad puudutavad riigieelarve tulude poolt ehk riigieelarvele jääb saamata vähem raha. Ma arvan, et lähtuti puhtpragmaatilisest seisukohast. Ja riigikogu rahanduskomisjon ning riigieelarve kontrollikomisjoni jätkasid täna kuulamist, kuidas ministeeriumid on Euroopa liidu struktuurivahendeid kasutanud. Uku Toom uuris, mis järelduseni jõuti. Täna olid komisjonid ees keskkonnamajandushariduse sotsiaal- ja põllumajandusministeeriumide esindajad, ees ootab tulemuste analüüs ning mõtet edastamine rahandusministeeriumile, kuid esialgseid kokkuvõtteid võib teha. Rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas. Üldmulje ei ole sugugi halb, et ma isegi julgeks. Komisjonis jäi lootus, et tulemus on oodatust pisut paremgi. Kõik ministrid, kellega käisime, on teinud pingutusi selleks, et tuua välisvahendite kasutus planeeritust varasemaks, et kasutada 2009. aastal ära kas kõik eelarves ette nähtud vahendid või mõnedel juhtudel näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi puhul me võime rääkida isegi sellest, et kasutatakse ära suure tõenäosusega rohkem vahendeid, kui selleks aastaks oli planeeritud. Samas on paar ministeeriumi, kelle osas ei ole küll veel täna täit kindlust selles osas, kas nad suudavad eelarves ette nähtud vahendid käesoleval aastal ära kasutada. Need on siis põllumajandusministeerium, kust saab väga suured summad ja teiseks, haridusministeerium. Vahemärkusena võib öelda, et teiste riikidega võrreldes on Eesti olnud üks edukamaid välisvahendite kasutajaid. Rahanduskomisjon plaanib arutada aga ka omafinantseerimise teemat, seda just omavalitsuste võimaluste ja riigi võimaliku abiga seoses riigieelarve kontrolli. Komisjon kuulas aprillis ära kantslereid ning täna nendib komisjoni esimees Toomas Varek. Suur samm edasi astutud ja siin asja väga tõsiselt võetud ja lähenetud vastavalt olukorrale teatud ümberkorraldusi tehakse, mis on võimalikud vastavalt vajadusele ja võib-olla mõningad märksõnad võib-olla natuke muret on tekitanud asja juures muret, tekitab liigne optimism ministeeriumite poolt, mis puudutab riigihangete odavnemist 20 kuni 50 protsenti, mis ei ole päris tõenäoline, et tegelikult ju need ehitused või tööd teostaks ära siis enamuselt kas järgmine, ülejärgmisel aastal ja selleks ajaks võib-olla meie turusituatsioon juba palju muutunud, et see optimism natukene häirib, aga seda teemat oleme ka nii eile kui täna kõikide ministeeriumitega rääkinud, kes on meie komisjonis oma mõtteid välja öelnud. Jätkame sõnumitega välismaalt ülevaate teeb Mall Mälberg. Palestiinlaste president Mahmoud Abbas tunnistas täna alanud Fatah kongressile varasemaid vigu ja kutsus parteid üles uuesti alustama. Abbas nimetas kahekümneaastase vaheaja järel toimuval. Tei. Kongressil peamiseks veaks rahuprotsessi ummikseisu. Fatah, mis moodustab Palestiina omavalitsuse tuumiku, nautis palestiinlaste hulgas jagamatut võimu kuni äärmusrühmitus Hamas ta 2006. aasta valimistel võimult. Lucas, Hamasi ja Fatah pikaajalised pinged kulmineerus 2007. aastal, kui Hamas hõivas Gaza sektori, jättes Abbasileja Fatale okupeeritud läänekalda liikumine kavatseb kongressil toetada kahe riigi lahendust, kuid säilitada vajaduse korral ka võimaluse relva võitluseks Iisraeliga. Ametnike sõnul Fata uus programm ette selliseid vastupanuvõitluse vorme nagu tsiviilallumatus, juudi asunduste laiendamise ja läänekalda turvatara vastu, mille ehitamist Iisrael põhjendab julgeolekuga vajadusega, kuid milles palestiinlased näevad varjatud maahõivet. Programmi mustandis on ühe võimalusena säilinud ka relvastatud võitlus juhul, kui rahukõnelused Iisraeliga nurjuvad. Samuti ei välistada ühepoolset Palestiina riigi väljakuulutamist läänekaldale Gaza sektoris, kui läbirääkimised peaksid pikaks ajaks ummikusse jääma. Venemaa viis Lõuna-Osseetias asuvad väeüksused ja piirivalve seoses gruusiapoolsete provokatsioonidega kõrgendatud lahinguvalmidusse, teatas Venemaa välisministeerium. Osseetia omakorda kehtestas oma jõustruktuurides tugevdatud teenistusrežiimi seoses seitsmendast kuni 10. augustini korraldatavate leinaüritustega Lõuna-Osseetia süüdistanud Gruusiat oma territooriumi tulistamises möödunud nädalal. Gruusia on seda eitanud ning ka Euroopa liidu vaatlejatel ei ole selle kohta tõendeid. Põhja-Koreasse üllatusvisiidile saabunud USA ekspresident Bill Clinton kohtus Põhja-Koreas juhi Kim Jong illiga ning edastas talle president Barack Obama suulise läkituse. Clinton saabus Põhja-Koreasse, et pidada läbirääkimisi kahe vangistatud USA ajakirjaniku vabastamise üle. Pääst Clinton ja eksvälisministri Marleen Albrätti Pyongyangi külastust. 2000. aastal on Clinton kõige tuntum ameeriklane, kes on selle teekonna ette võtnud. Ühtlasi võib ta üritada nihutada surnud punktist Põhja-Korea tuumaambitsioonide tõttu kujunenud vastasseisu. Täna varahommikul langes Nigeeria ranniku lähedal plaatide kätte vangi viis leedulast, teatab uudisteagentuur LETA. Relvastatud ründajad tungisid leedu laevale, vangistasid viis inimest ja viisid nad mootorpaadil teadmata suunas minema. Laevakompanii andmeil on ülejäänud laevaperega kõik korras. Firmajuhi sõnul tal mingeid andmeid ründajate kohta pole. Ja uuest Eestist esimesest juulist piirati Euroopa Liidu välistest riikidest tubakatoodete maksuvabalt riiki toomist maksu- ja tolliametis tehti kokkuvõtteid, kuidas on piirangud mõjunud, vahendab Indrek Kiisler. Kui enne esimest juulit võis Venemaalt maksuvabalt üle piiri tuua kaks plokki sigarette, siis uute reeglite kohaselt vaid kaks pakkima päevas. Seadusemuudatuse mõte on piirata niinimetatud kotikaubandust, kus inimesed tõid Venemaalt odavaid sigarette ja müüsid need edasi kokkuostjatele, kusjuures Eesti riigil jäid kõik maksud saamata. Tubakatootjate liidu juht Jaanus Pauts tunnistas, et Venemaa ja Eesti sigarettide hinnavahepoodides on viiekordne. Meie nii-öelda hinnang, kuid selle illegaalse turu osakaalu kohta on suurusjärgus samad, mis konjunktuuriinstituudil 20 kuni 25 protsenti, ainukese vahega siis see, et võrreldes esimese aastaga meie hinnangul on oluliselt kasvanud see osakaal ja sellest lähtuvalt on ka igati loogiline riigi astutud samm piirata siis kolmandatest riikidest sissetoodavate sigarettide arvu 240-le. Maksu- ja tolliameti tollikontrolli osakonna juhataja Urmas Järg kinnitas, et piiriületajaid on uute reeglitega harjunud, kuid ilmselt on kasvanud illegaalne ülevedu. Sigaretipaki hinda mustal turul on on tõusnud 30 protsenti kroonides väljendatuna kolmest kuue kroonini sõltuvad margistad, samuti on vähenemise tendentsi ilmutanud siis reisijate arv, kes siis piiri ületavad, et circa 25 protsenti me täna hindame, et reisijate arv on idapiiril vähenenud. Ehk siis nende inimeste arve ennekõike, kes olid sellise illegaalse tegevuse osa, et tõid sigarette Venemaalt Eestisse. Üle piiri võib tuua kuni 800 sigaretti, juhul kui piiriületaja nõus koha peal maksma importtollimaksu aktsiisi ja käibemaksu. Kas nende tubakatoodete hind tuleb odavam või kallim? Praeguste hindade ja praeguste maksumäärade juures, et kui on Venemaalt ostetud sigaretid ja makstud Eestis maksude siiski on see sigaretipakk, tuleb lõppkokkuvõttes odavam, kui me arvestame, et poes paki hind on tsirka, ütleme 30 krooni ja Venemaalt saab kätte sama hinnaklassi sigaretipakki seal nelja-viie-kuue krooniga, et et siis koos maksudega ta sinna üle 20 krooni ta natuke läheb, aga, aga saab ikka kuidagi. Kultuuripärandi mõiste on Eestis kasutusel olnud alates ajast, mil Eesti liitus Unesco vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga. Tartu Ülikoolis arutleti selle üle, missuguseid vaidlusi poliitilisel, majanduslikul, juriidilisel ja sotsiaalsel tasandil võib kultuuripärandi määratlemine kaasa tuua. Jätkaperreteerim Preis. Tuuri pärandi mõiste on Eestis veel nii uus, et seda pole isegi mitte õigekeelsussõnaraamatus. Tartu Ülikooli kultuuriteaduste erakorralise professori Kristin Kuutma sõnul toob mõne kultuuriobjekti kultuuripärandi osaks kuulutamine kaasa terve rea olulisi muutusi poolt rõhutatakse seeläbi oma erilisust, teisalt meelitatakse aina ühetaolisemaks muutuva üle ilmastuva kultuuri taustal kohale turiste, seda erilisust uudistama ning suurendatakse nende piirkonna majanduslikku atraktiivsust. Samas ei too kultuuripärandile määratlemine alati vaid heaolu ja tunnustavad tähelepanu Kristingu. Kui määratletakse kultuuripärandit, siis tuleb alati mõelda selle peale, et see ei ole ainult positiivne hõlbamine, see tähendab, et midagi jäetakse seal kõrval kindlasti välja. Tasandil peab ju alati olema omanik, kelle käes on omand, kes ütleb, kellele omand kuulub, kes seda määratleb, seal on majanduslik tasand, aga muidugi väga oluga poliitiline tasand ja rahvusvaheline tasand. Sest näiteks kui kultuuripärand asub nii-öelda piiri peal ja see võib ületada ka riigipiire, siis tekivad suuremad probleemid kui ainult kahe kohalikult kultuuri omavaheline suhtlus või vastuolu. Tänasel konverentsil tee kultuuripärandi määratlemisel tekkinud piiriülest vaidlustest näite Norra finnmarki Ülikooli professor Stein Mattiisen. Matiiseni juhtum käsitleb Norra ja Venemaa piiridel elavate saamide kultuuripärandit. Sealseid saame ei saa kaasata rahvuspõhistesse aruteludesse Norra ja Venemaa vahel, sest need on ajalooliselt elanud mõlemal pool piiri. Rahvusest on neile tähtsam identiteet, mis on omane just nende kultuurilisele grupile, ütles Mattiisen. Lahendusena pakuti saamidele võimalus rajada piirkonda muuseum, kus iga etniline grupp võiks esitada just oma nägemuse piirkonna ja rahva ajaloost. Kultuuripärandi staatiliselt muuseumis säilitamise kõrval on aga Matiiseni sõnul veel parem viis näidata ja jagada oma kultuurilisi iseärasusi festivalidel. Siinkohal on heaks näiteks seto kuningriigi päevad Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna erakorraline vanemteadur Ergo-Hart Västrik. Setode asuala on ju kontrolljoonega pooleks jaotatud ja võimegi öelda, et seto kuningriigi päevad loodi seto kogukonda ühendama. Üheks päevaks on piirid kadunud. Piret Heeren Preis Tartu stuudio. Niisiis, madonna on Tallinnas ja õhtul on lauluväljakul tema kontsert, nii et lauluväljaku ümbruses on muudetud liikluskorraldust ja piiratud sõidukiirust ja palutakse siis kindlasti järgida teedele paigaldatud liituja, liikluskorraldusvahendid. Ja ilmast. Eeloleval ööl on Eestis pilvi vähe ja ilm kuiv, paiguti tekib udu. Puhub põhjakaare tuul üks kuni kuus meetrit sekundis ja sooja on öösel 10 kuni 16 raadi. Homne päev tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega, pärastlõunal võib kohati hoovihma sadada. Puhub põhja kaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja on homme 19 kuni 23 kraadi. Te kuulsite Päevakaja stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.