Oli aeg kolikambrites kolistada, et välja otsida üks vana põnev lugu. Tere, mina olen Luisa Värk ja te kuulate uunikumi. Luisa Värk on peaaegu nagu superstaar, aga päriselt ei ole ikka ka, sest saates, kus superstaare vorbiti ja valiti, jäi ta teiseks. Sellest hoolimata on ta oma võluva säraga kaunistanud Eestimaa lavalaudu ja esikaasi. Luisa vana lemmiklugu tuleb siit. Tegemist lambada looga ja kui ma olin mingi nelja, kolme aastane, siis oli mu lemmiklugu ja üks roosa Adaseelik, mis oli ühtlasi siis mu lemmik seelik. Kui lambaga lugu kasseti pealt tuli, siis mina olin tantsupõrandal, tantsisin ja, ja nii see on nagu alati olnud, et see on niisugune nostalgiline lugu, et kui keegi kuskil laseb, siis puus hakkab plõksuma, algaks tatsuma. Mul vanematel oli see kasseti peal olemas ja kasseti alati mängiva suurtesse kõlaritesse. Ma tantsisin seal vaiba peal roosas seelikus. Ma käisin mingi suve lõpus kuskil peol ja seal lastil vaada lugu. Ja siis oli küll väga lahe ja sihuke mõnus tunne tooni kihvt lugu ja sellisel peol, et see oli hästi mõnus. Siuke peo käimatõmbamise lugu, vähemalt noh, väiksena oli, ma arvan, et seal ei olegi muud vaja teada kui Eton, Lamba-Ada ja, ja see on see, mis paneb tatsuma ja vürtsuma kunagi selles videos oli küll mingi tantsem, varastan ja siis ma ikka jäljendus mingid, aga, aga ega mu uurinud, ausalt öeldes ei ole mingid kindlad sammud ja liikuma siis asjad, et nii kuidas sulatas, nagu, kui seelik on seljas seelik ilusti liikuma hakkab, siis on kõik hästi. Lugu, milles Luisa rääkis, pärineb prantsuse muidu vähetuntud popansambliga oma repertuaarist ning küttis kirgi üles 1989. aasta suvel. Singlina müüdi seda lugu viis miljonit eksemplari. Kui muusika ajaloo osas täpne olla, siis tegelikult on see lugu maha kopeeritud andidest pärit Boliivia ansamblit Loskarjakast. Lambadab riivatu tants, nagu teda mitmel pool kutsutakse, on üks Brasiiliast alguse saanud tantsustiil. Tantsu juured ulatuvad tagasi 19. sajandi lõppu, kui Riiades Janeiro kandis hakati tantsima Mosambiigis pärit orjad eeskujul. Brasiilia tangot, mis hiljem sai Masiisi tootants, oli 1900 kahekümnendatel aastatel Brasiilias isegi keelatud. Põhjuseks ikka need neidude napid kehakatted ja tantsijaid üksteise külge liimil tantsustiil. Kui lambad aka oma esituses kord juba maailma tantsupõrandatele paisatud sai ja kõik maailma populaarsemad puusad järgi tantsisid, ei saanud rongi pealt maha jääda ka filmitööstus. Hollywoodis toimus isegi üks omapärane võidujooks. 1990. aasta märtsis jõudis kiirustades kinolinale suisa kaks lambada nimelist ainelist muusikalist filmi, mis üritasid tantsuhullust ära kasutada. Mõlemad filmid vajusid aga üsna pea koos ka oma loo tähesära hajumisega. B-kategooria filmide rägastikku.