Vilju võiver oli Londonist välja sõitnud aeglase pärastlõunase rongiga teel olide sõndonis ümber istunud. Ja kui ta paasi jõudis, oli aeg juba üheksa ringis õhtul. Ning kuu kerkis selgest tähistaevast jaama sissekäigu vastas asuvate majade kohale. Aga õhk oli külm, kui koolja ja tuul surus ta põskedele oma lapiku jäise tera. Vabandage, ütles ta. Kas kusagil siin lähikonnas on mõnda odavamat võõrastemaja? Eks vaadake kellalööki ja lohemadu vastaspakikandja ja osutas ta omale piki tänavat. Nad võiksid võtta küll sinnani veerand miili tee maja on tänava teisel poolel. Pillidenas haaras oma kohvri, asutas end veerandmiili lisele teele kellalöögi ja lohemao suunas. Kunagi varem polnud ta baasis käinud. Ta ei tundnud ühtki siinset asukat. Aga mister krintsleid Londoni peakorterist oli talle öelnud, et see on suurepärane linn. Otsi endale öömaja, oli ta öelnud. Ja siis mine teata endast harukontori juhatajale, niipea kui oled end sisse seadnud. Billy oli seitsmeteistkümne aastane. Tal oli uus madruse sinine mantel, uus pruun, pehme viltkübar peas ning uus pruuni ülikond seljas. Ja enesetunne oli tal hea. Kärmelt kõndis ta piki tänavat. Päevil püüdis ta kõike kärmelt teha. Ta oli otsusele jõudnud, et kärmus on kõigi edukate ärimeeste ainus ühisjoon. Peakorteri suured ninad olid kogu aeg imeväärselt kärmed. Sellel laial tänaval, mida mööda ta kõndis, ei olnud puude. Mõlemal pool oli vaid rida kõrgeid ühesuguseid maju. Neil olid portikkused ja sambad ning neli viis trepiastet, mis viisid üles paraadukseni. Ja oli ilmne, et kunagi ennevanasti olid need olnud väga uhked residentsid. Aga nüüd võis isegi pimedikus näha, et värv uste ja akende puu osadel kestendab jäät näguseid, valgeid, fassaade. On hoolimatult lastud mõraneda laiguliseks minna. Äkki hakkas ühe maja tänavalatern Ast valgustatud alakorruse aknal pillile silma ülemise aknaruudu külge kinnitatud sildike. Silt kuulutes säng ja pruugost. Otse sildi all oli kõrge kaunis pajunurkadega vaas. Ta jäi seisma. Sisastus veidi lähemale. Mõlemal pool akent rippusid rohelised kardinad mingist sametitaolisest riidest. Nende kõrval paistsid pajuoksad imeilusatele. Taastus päris akna ligi ja piilus läbi klaasi tuppa. Esimene asi, mis ta nägi, oli koldes lõõmab, ere tuli vaibal koldetule ees magas, keera tõmbunud kena väike taksikoer, nina vastu kõhtu surutud. Tuba ise, nii palju kui silm hämaras seletas, oli sisustatud meeldiva moelise mööbliga. Seal oli väike tiibklaver, suur sohva ning mõned Matsakat tugitoolid. Aga ühes nurgas silmasta puuri suure papagoi ka. Sellistes kohtades on loomad tavaliselt heaks märgiks, ütles pilli iseendale. Ja kokkuvõttes jäi talle mulje, et see maja võiks olla kena paslik peatuspaik. Kindlasti oleks siin mõnusam kui kella löögise lohe maas. Teisest küljest oleks kõrts jälle mõneti meelepärasem olnud, kui katsion seal oleks, õlut saaks õhtuti nooleviskemängu mängida, seal oleks ka rohkem inimesi, kellega juttu ajada. Ja kõrts oleks siis ka tubli tüki maad odavam. Ta oli kunagi paar ööd kõrtsis peatunud ja tal oli seal meeldinud. Pansioni polnud ta elu sees olnud ja kui päris aus olla, pelgas ta pansioni õige pisut. Juba ainuüksi pansioni nimi manas esile kujutlusi vesisest kapsast, ahne päisest, perenaisest ja vängest heeringahaisust elutoas. See kujutel majas paariks minutiks külmajudinad peale. Siis leidis pilli, et õigem on edasi astuda ning kellalööki ja lohemadu takseerida, enne kui lõplikult otsust teha ta pööraskend minekule. Aga nüüd juhtus temaga midagi veidrat. Ta jalad kippusid juba eemale. Aga kere oli ära pöördumas, kui ühteqi sildiki aknal ta pilgu enesele tõmbas ja selle kõige iseäralikku omal moel kinni naelutas. Sängi pruugost kuuldes silt sängi pruugost. Säng ja kruugost. Sängija pruugost. Iga sõna oli nagu suur must silm, mis vahtis teda ainiti läbi klaasi, hoidistada kinni, nõudis sõnakuulmist, sundis teda jääma sinna, kus ta oli lubamata, majast eemalduda. Seejärel jõudis ta teadvuseta, juba astud piki seina äärt akna juurest ära, maja eesukse poole juba ronib trepist üles, sirutab kätt kella poole. Ta vajutas kellanupule ja kuulis kella eemal tagatoas helisemas. Uks paiskus silmapilkselt valla. See pidi silmapilkselt toimuma, sest tal polnud aega isegi näppu kella nupult ära võtta. Ning uksel seisis naisterahvas. Tavaliselt pead pärast helistamist vähemalt pool minutit ootama, enne kui uks avatakse. Aga see daam hüppas nagu vedrunukk mängutoosist. Vaevalt jõudis ta nupule vajutada, kui teine juba klõpsti väljas. Seppanipil lib õpetama. Naine oli umbes 45 või 50 aastat vana. Ja kohe, kui ta Billyt nägi, saatis ta noormehele sooja. Tere tulemast naeratuse. Palun astu sisse, ütles naine meeldival häälel. Taastus kõrvale, hoidis ust pärani lahti ja pilli leidis, et ta on valmis automaatselt edasi astuma. Sundvõi, täpsemini iha, naise järelmajja astud oli erakordselt tugev. Ma nägin aknal silti, ütles ta end tagasi hoides. Ja ma tean, kas ma saaksin teilt toa. See ootab sind mu kallis, ütles naine. Tal oli ümarroosa nägu ja väga sulinid sinisilmad. Ma olin teel kellalöögi ja lohemao poole, ütles Billy. Aga silt teie aknal torkas mulle juhtumisi silma. Mu kallis poiss, ütles naine miksi jäästuse külmaga Eestisse. Kui paljude toa eest võtate viis shillingit ja kuus penni ööpäeva eest pruugost kaasa arvatud? See oli uskumatult odav. Vähem kui pool sellest, mida ta oli valmis maksma. Lisas naine. Siis saaksin võibolla õige natuke mahagi võtta. Kas soovid hommikueineks, muna? Munad on praegu kallid. Ilma munata tuleks kuus penni odavam. Viis shillingit ja kuus penni, klapib vastes pilli. Mulle meeldiks väga siia jääda. Ma teadsin, et sulle siin meeldib päästeameti sisse. Naine näis kohutavalt kena. Ta nägi välja nagu parima sõbra ema, kes teda lahkelt tervitab, kui ta on tulnud nende majja jõulupühi veetma. Billy võttis mütsi peast ja astus üle läve. Riputasi siia, ütles naine, kelles ma aitan sul mantli seljast. Eeskojas polnud ühtki teist kübarat ega mantlit. Seal polnud vihma variega, jalutuskeppe ei olnud midagi. See on tervenisti meie perelt, ütles naine trepist üles minnes ja pillile ülela naeratades. Nagu näed, ei lange mul just väga tihti osaks rõõm võtta külalistama väikesesse pessa. Tädike on pisut ogar, ütles Piliendamisi. Aga viis shillingit ja kuus penni ööpäeva eest. Loll võiks ära öelda. Ma oleksin pigem arvanud, et öömaja palujad jooksevad teie peale tormi. Oni seon nugelis, nii see muidugi on. Aga häda on selles, et mul on kalduvusele tillukillu liiga valiv ja nõudlik. Kas sa saad aru, mis ma tahan öelda? Ja saan küll? Aga ma olen alati valmis. Siin majas on kõik nii päeval kui öösel valmis selleks harvaks juhtumiks, et mõni vastuvõetav noor džentelmen peaks sattuma mööda minema. Ise on nisurõõmu kallis. Nii väga suur rõõm, kui vahetevahel saan avada uks ja näha selle taga seismas kedagi, kes on täpipealt õige. Naine oli poole trepi peal tavakates üks käsi trepi käsipuul pöörassis pead ja naeratas alla pillipoolega, meil huulil. Õige nagu sina. Lisas naine ja ta sinisilmade pilk mõõtis aeglaselt pilli keha pealaest jalatallani ja tagasi. Teise korruse Mademel ütles ta pillile. See on minu korrus. Nad ronisid veel ühist trepijärgust üles ja see on täiesti sinu oma, ütles naine. Siin on su tuba, ma loodan, et see meeldib sulle. Ta viis pilli väikesesse, ent võluvasse tänava poolsesse magamistuppa ja pani sisse astudes tule põlema. Hommikupäike paistab otse aknasse. Mister Perkins. Sa oled jumisteprackints, eks ole? Ei, ütles Billy, mu nimi, onu Viver. Mis te huvive kõigena. Ma panin veepudeli linade vahel, et neist niiskust välja saada. Nii mõnus on, kui sul puhaste linadega võõras voodis kuumaveepudel, eks ju. Kui sul kõhedeksakama veidi igal ajal süüdata gaasigamine. Tänan teid. Ütles Billy, tänan teid südamest. Ta märkasid päeva Tekun voodilt ära võetud ja Tekul kenasti tagasi pööratud. Kõik oli valmis, et keegi voodisse poeks. Ma olen nii rõõmus, et sa tulid. Ütles naine seires avaral pilgul pilli nägu. Ma hakkasin juba muret tundma. Kõik on korras, vastas Billy rõõmsameelselt. Minu pärast ei maksa muretseda. Ta pani kohvri toolile ja hakkas seda lahti tegema. Ja kuidas jääb õhtusöögiga, mu kallis? Kas sul õnnestus enne siia tulekut midagi hamba alla saada? Aitas mu kõht pole põrmugi tühi, ütles Billy. Ma arvan, et ma lähen nii pea kui võimalik voodisse. Homme pean tõusma üsna vara jendast kontorist teatama. Hästi olgu nii. Jättensoni Dixi, et sa saaksid asjad lahti pakkida. Aga enne, kui voodilehed oleksid ehk nii lahke, tuleksid alla elutuppa ning kirjutaksid enda raamatusse sisse. Seda peab tegema igaüks, sest niisugune on selle maaseadus. Ja me ei hakka ometi seadust rikkuma sellest punktist, eks ole. Ta lehvitas kergelt kätt, läks kiiresti toast välja ja tõmbas ukse kinni. Asjaolu, et perenaine näis kergelt nupust nikastanud ei häirinud pillid kõige vähematki. Lõpuks polnud ta ju mitte ainult kahjut sellisi võinud kahtlustki olla vaid oli ilmselt ka päris lahke ja suuremeelne hing. Pilli oletas, et ta võib-olla on sõjas poja kaotanud või midagi niisugust pole sellest üle saanud. Ja mõni minut hiljem, kui ta oli kohvri lahti pakkinud ja käsi pesnud kapaskid alumisele korrusele ja astus elutuppa. Perenaist seal polnud, ent kaminas hõõgus tulija endiselt magas seal ees väike taksikoer. Tuba oli imesoe ja õdus. Poiss, oled õnneseen, mõttes billi käsi hõõrudes asi igas tükis kombes. Leidis külalisteraamatu lahtiselt klaveril võttis taskust sulepea ja kirjutas sinna oma nime ja aadressi. Enne teda oli sellel leheküljel vaid kaks sissekannet. Ja nagu kõigi külalisteraamatu puhul kombeks on, hakkas pilligi nimesid lugema. Üks on keegi Christopher mal Holland kaadifist. Teine oli Gregory tahab Ljudhemplil päristalist. See tuleb totorit. Kus ta küll oli varem kuulnud seda üpris ebatavalist nime. Oli see mõni poiss tema koolist? Oli see mõni ta õe arvukais tausta eest või oli see ehk mõni ta isa sõber. Õigupoolest nüüd, kui ta sellest mõtlema, kas polnud ta sugugi kindel, kas talle teine nimi peaaegu niisama tuttav ei tundugi esimene. Gregaarite ütles ta valjusti oma mälussarides. Kostis häälde selja tagant. Pilli pöördus ja nägi, et perenaine purjetas tuppa, suur hõbedane teekandik käes. Ta hoidis seda kehast kaugel enda ees üsna kõrgel, nagu polekski kandikaid, peru, hobuse ohjad. Need nimed tunduvad kuidagi tuttavad. Ma olen peaaegu kindel, et ma olen imesid kusagil kuulnud. Kas pole veider? Võib-olla lugesin ajalehest, kas nad polnud mingil moel kuulsad. Minu meelest võisid nad olla kuulsad kriketimängijad, jalgpallurid või midagi sellist. Ütles perenaine asetestee kandiku madalale lauale, sohva ette. Oh ei, ma ei arva, et nad oleksid kuulsad olnud. Aga nad mõlemad olid erakordselt nägusad. Seda võin sulle kinnitada. Nad olid pikka kasvu noored ja nägusid, mu kallis. Just täpselt nagu sina. Pilli heitis veel kord pilgu raamatusse. Enne ütles ta kuupäevi märgates. Viimane sissekanne on üle kahe aasta vana. Ja tõepoolest ja Christopher mal, Holland oli siin ligi aasta varem enam kui kolm aastat tagasi. Heldeke, ütles perenaine, raputas pead ja kurgus tõusis tal pisike, sul nisuohe, Poleks eales osanud arvatagi. Kuskil aeglendad eksalemistega Wilkins. Mina olen iive. Hüüdis perenaine istus sohval küüru mäel minust, palun vabandust minuga nii, ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Kas teate, mis ütles Billy kas teate, mis on sellest kõigest tõepoolest üpris erakordne? No teate, need mõlemad nimed mal Hollandit, tempol. Mulle tundub, et ma mäletan mõlemat nime eraldi. Ja mingil omapärasel viisil tunduvad need olevat ühtlasi ka omavahel seotud. Otsekui oleksid mal hollandi templi olnud kuulsad samal ajal. Kas saate aru, mis ma mõtlen nii nagu no nagu näiteks Thamesi ja Danny või, või, või nagu Churchill ja Roosevelt? Kui naljakas, ütles perenaine. Tulin siia, kallis Eesti minu kõrvale Sophale ja ma annan sulle tubli tassi teed ja ingveribiskviidi, enne kui sa voodi lähed. Ilmaasjata tegite endale tüli, ütles Billy. Mulle poleks midagi vaja olnud. Ta seisis klaveri juures ja jälgis, kuidas perenaine askeldab tassi dialustassidega. Ta märkas, et naisel olid väikesed valged, kiiresti liikuvad käed ja punased sõrmeküüned. Ma olen peaaegu kindel, et nägin neid nimesid ajalehtedes, ütles Billy. See tuleb mulle hetke pärast meelde, ma olen kindel, et tuleb. Pole midagi piinavamad kui niisugune asi, mis seisab just mälu piiri peal. Pilli vihkas Allandmist oodekenud veidi. Ütles ta. Oodake veel veidi. Ma Holland. Christopher mal Holland. Kas ta polnud Yittoni koolipoiss, kes oli jalgsimatkal läbi Edela-Inglismaa Krahkkondade ja siis äkisti piima? Ja palun ja siis ägisti iidseni koolipoiss. Ütles naine. Oimu, kallis, seisa küll õige olla. Sest minumistermal Holland ei olnud kindlasti mitte iidoni koolipoiss, kui ta minu juurde tuli. Ta oli. Tule aga su tee on valmis. Naine patsutas tühja kohta enda kõrval sohval täis, istus juba, naeratas pilli poole jootestada. Viljastus aeglaselt üle toa ja istus sohva ääre peale. Naine asetas teetassitäitelaual Vili hakkas teid rüüpama, naine tegi sedasama. Pool minutit või umbes nii kaua ei lausunud kumbki sõnagi. Aga pilli teadis, et naine vaatab teda. Naise keha oli pooleldi tema poole pööratud ja ta võis tunded. Naise pilk peatuste näol jälgis teda üle tee. Ikka ja jälle lõidele ninna iseäralik lõhnapuhang, mis näis otse perenaisest hoovat. See polnud vähimalgi määral ebameeldiv ja see meenutas talle pilli, polnud päris kindel, mida see talle meenutes. Soolatud kreeka pähkleid. Mister mal Holland oli suur teejooja ütles naine viimaks. Kunagi pole ma näinud, et keegi oleks nii palju teed kui, kui lagellismistermal Holland. Ma arvan, et ta on siit üsna hiljuti lahkunud, ütles Billy. Ta vaevas ikka veel pead nende kahe nimega. Ta oli näinud neid ajalehtedes pealkirjades. Lahkunut ütles naine kergitas kulme. Aga mu kulla poiss, ta pole kunagi lahkunud. Ta on ikka veel siin. Kamistajate elan siin. Nad on kolmandal korrusel, mõlemad üheskoos. Pilli panin oma tassi aeglaselt lauale ja jõllitas perenaisele otsa. Tuvastas talle naeratusega. Siis sirutas naine valge käe, patsutas talle mõnusasti põlvele. Kui vana sa oled, mu kallis? Küsis naine. Seitsmeteistkümnele. Seitsmeteistkümneni. Hüüatas naine. Oo, see on kõige parem iga. Mister mal Holland oli ka seitsmeteistkümneni. Aga ma arvan, et ta oli pisut lühem kui sina. Ja ma olen kindel, et ta oli lühem ja ta hambad polnud nii valged. Sulone, igiilusad hambad, mister kuiver, kas sa tead seda? Nad polegi nii head, kui nad paistavad, ütles Billy. Plommid on lihtsalt, aga mister templile oli muidugi veidi vanem. Ütles naine, kes jättis pilli märkuse tähele panemata. Ta oli tol ajal 28 aastat vana. Aga ometi poleks ma seda iial ära arvanud, kui ta poleks mulle öelnud, ilma kergpoleks, arvanud ta ihul polnud ainsatki viga. Mida ei olnud, ütles Billy. Ta nahk oli niisama sile ja õrn kui imikul. Järgnes paus pilli vetisteedesse rüpes teise sõõmu teed. Siis asetas ta tassi tasakesi, alustas selle tagasi. Ta ootas, et naine veel midagi ütleks, aga too näis olevat järjekordselt mõtteisse vajunud. Billy istus ja vaatas ainiti toa tagumisse nurka ning hammustas siis alahuult. Kas teate, mis, ütles ta viimaks. Papagoi peitis mu päris ära, kui ma teda esimest korda tänavalt läbi akna nägin. Oleksin võinud vanduda, et on elus. Eijena paraku. See on jube osavalt tehtud, ütles poiss. Lind ei paista põrmugi surnud. Kes on selle teinud? Mine. Muidugi vastas naine. Ja kas sa oled märganud ka minu väikest pääsilit? Tänu ukses peaga taksikoera suunas, kes oli nii mõnusasti kamina ees keras? Pilli vaatas looma. Jälki taipasid, et peni oli olnud kogu aeg niisama, pakkus ja hääletu nagu papa Koigi. Billy sirutas käe välja ja puudutas teda tasakesi selja pealt. Selg oli jäiki külm. Ja kui ta karva kõrvale silis, võis ta sel ajal näha hallikasmusta kuiva ja suurepäraselt säilinud nahka. Helde taevas ütles pilli, see on ju lausa vapustav. Ta pööras pilgu koeralt ära, jäi sügava imetlusega ainiti vahtima väikest naist, kes istus ta kõrval sohval. Küllap on kohutavalt raske millegi seesugusega toime tulla. Hoopiski. Ütles naine. Ma topin kõik väikesed lemmikud ise täis, kui need on hinge heitnud. Kas tahad veel tassi teed? Ei, ei aita, ütles Billy. Teel oli kerge mõrumandlimaitse juures poissi hoolinud joogist suremat. Sa panid raamatusse kirja, eks ju. Ja siis on hästi. Sest kui ma hiljem juhtun unustama, kuidas teid kutsuti võin ma alati alla tulla, jäi järele vaadata. Ma vaatan ikka veel igav äärmistermal Hollandi mist mist. Templi ütles Billy Gregori templi nime. Palun vabandust, kas siin pole siis peale nende ühtki teist külalist viimase kahe või kolme aasta jooksul käinud? Hoides teetassi kõrgel käelise pead kergelt paremale kallutades vaatas naine pillid silmanurgast ja saatis talle veel ühe malbe tillukese naeratuse. Ei mu kallis, ütles naine. Ainult siin.