Tere maalikunstis on teemasid, mis läbi sajandite on võlunud kunstnikke on tekitanud nendes mõtteid tundeid ja selle tulemuseks on maalid. Üks selliseid teemasid on uue testamendi lugu. Kuidas targad otsivad last, kes on määratud saama kuningaks, kuidas nende tarkade teejuhiks on taevatäht. Kuidas need kolm tarka Caspar Melchior ja Balthazar leiavad, selle lapse ja teda kummardavad ning teda kinkidega austavad, kinkides kulda, kuningale viirukit jumalale Murry kui surmasümbolit kannatajale. Hiljem lauluraamatus on read selle kohta, kuidas kuningad kummarduvad sellesama Jeesuseks kutsutud lapse ees. Sügavalt. Ja kunstis kujutatakse kolme kuningat noore keskealise ja vanana sümboliseerima seda, et Kristus levib ka sõltumata inimese east ning tema kuuluvusest laialt üle maailmakunstnikud oma maalides võtavadki aluseks selle lauluraamatu rea kuningatest. See annab kunstnikule ühelt poolt suurepärase võimaluse kujutada fantastilisi rõivaid, eksootilisi kingitusi sest kingitus võib olla pakendatud väga kaunilt. Ja kunstnikud on läbi sajandite armastanud kolmekuningakummardamise teemat uuest testamendist. 15. sajandi kunstnik potid, selli maalist, seda umbes sellisel moel. Ta tõstis Neitsi Maarja pildi keskele ja kristus lapse pani talle sülle mitte väga sügavasse embusesse, vaid pigem hakkas seda kristus last ulatama kõige vanema kuninga poole, kes kummardab juba Neitsi Maarja ees. Kõige vanema kuninga läheduses aga veidi eemal on kaks nooremat kuningat ja välimuse järgi võiksid need nooremad kuningad olla ka selle vanema pojad. Kui vaadata potid selli tegemisi ja vaadata seda aastaarvu 1475, millal pihtan maalib siis võib arvata, et see ongi kuningate lugu. Kuningate lugu Firenzes, Firenzes, kus juhtpositsioonil on meeditsite perekond. Ja arvata võib, et see kõige vanem kuningas madonna ees on kosiimo tee meilitsi. Vanim see, kes aitab perekonna aujärjele. Tema kaks poega ongi ilmselt kujutatud kahe noorema kuningana. Ja siis on suur seltskond seltskond, kes nii nagu kuningatki on rõivastatud viimase moe järgi tolleaegse 15. sajandi moe järgi kes kõik mingis mõttes vaatavad seda kolmekuningakummardamise Tseeni, aga paljudel juhtudel tekib tunne, et nad tegelikult moodustavad sellise ühtse grupi. Tähtis on see, et nad on sellel pildil. Nad on sellesama meditsite perekonnaliikmed, võiks öelda õukond, filosoofid, kirjanikud, luuletajad, inimesed, kes on isiksused 15. sajandil, kes on koondunud ühtsesse ringi kes tegelevad kaunite kunstide kõikvõimalike vaimsete väärtuste arendamisega. Need kuningad selleks 1475.-ks aastaks on juba surnud. Aga on elavad, meeditsid elavad ja neid on kaks kosiimo pojapojad. Lorenzo de Medici, kes seisab maali vasakpoolsel serval ja tema on ainus persoon sellel maalil, kes on uhke, võib-olla isegi veidi võiks öelda, ülbe olemisega ja tema ei tegele kuningate kummardamise Tseeniga, tema on ise, tema on see, kes tema on Firenze valitseja sel hetkel. Tema vend, kes on tagasihoidlikum ja ei võta võimuvõitlustest, võib olla osa seisab kuningate kõrval. Seda venda ei ole enam kauaks, sest peatselt saab ta noa selga kirikus. Ebameeldiv juhus, ebameeldiv võimuvõitlus. Lorenzo jääb üksi. Jääb üksi valitsema Firenze kuni 1492. aastani. Ja veel on pildil Parempoolsel serval üks kuju, keda peaks vaatama, sest see parempoolne serv pildil on kunstniku jaoks ja seal seisab botitselli. Ka tema on võib-olla pööratud vaataja poole, aga see on autoportree maalimise juures ju loomulik. Niisugune kuningate kummardamise stseen potid selli esituses. Tema on maalinud õukonda ja kummardanud meeditseid, kelle teenistuses ta nõukoguna kunstnikuna. Sealsamas õukonnas on ta maalinud oma kõige kuulsamad teosed. Kevade, Veenuse sünni ja veel mõned mütoloogilised teemad. Esimene mütoloogiliste teemade maalija selles kristlikus kunstis. Nüüd räägin ma teile järgmisest kolmekuningakummardamise maalist mis on maalitud veidi hiljem. See maal on tellitud munkade poolt ja on mõeldud kiriku altarimaaliks. Seda maali asus tegema ei keegi muu kui Leonardo da Vinci kes on selleks ajaks sajandi lõpuks juba tõestanud ennast kunstnikuna, keda me kõik teame, kellest me kõik oleme kuulnud, kes on läinud ajalukku filosoofi teadlase, arhitekti, skulptori kellena tahes, neid tema erialasid on hästi palju, aga maalides on ta võib-olla säilinud kõige paremini. See Leonardo da Vinci maal ei tõsta madonnat kõrgustesse. Aga paigutab, tõsi küll, madonna peaaegu keskele. Aga ta on pildi esiplaanil ja tema hoiab oma Jeesust embuses kaitsvalt, et ja hoolitsevat. Tema ees on kõik kolm kuningat laskunud põlvili. Üks puudutab laubaga peaaegu et maad. Nende kuningate juures ei ole võimalik määratleda nende vanust. Tundub, et nad ei ole enam väga noored, et nad on elu näinud ja elutarkust omandanud mehed. Nad kummardavad sügavas austuses. Nende ümber on tagasihoidlik seltskond, kes on tulnud kokku tulnud lihtsalt uudistama. Võib-olla, aga kes on sellest uudistamisest saanud teatud emotsionaalse laengu või on saanud aru, et siin toimub midagi erilist? Pildid tagaplaanil on palee. See palee on veidi lagunenud. Ja selle palee taga veel kord järgmises plaanis. Käib võitlus, sealcopavad, hobused tormavad üksteisele vastu. Seal on sõda kõige ehtsam sõda, mis võib-olla 15. sajandil. See on möll, see on pinge ja ebameeldivus. Mida kõike põhjustab seda inimestele. Aga pildi ees tsoonis, kus seal madonna on rahu ja vaikus. Kummaline ongi selle pildi puhul see, et vaadates tagaplaani, tekitab see ärevust, ebameeldivust ja tulles ette, siis siin pildi esiplaanil on rahu. On vaikus ja ümber Neitsi Maarja on moodustunud ring, vaimne soon, kust ükski ebameeldivus läbi ei tule. Et oleks nagu kaitstud. See on Leonardo da Vinci maalitud kuningate kummardamine 1481.-st aastast. See jäi lõpetamata, sest teda kutsusid muud tegevused ja ta ongi veidi poolik. Leonardo da Vinci püüab meile oma maaliga öelda, et ainult emadus kannab taassündi. Aga peale selle on see 15. sajandi lõpp. Ja vintsi on esimene meister, kes hülgab vararenessansi värvi toreduse. Kui potid selli maal on veel erk kirev kõik inimesed sellel maalil on erksate sea rõõmsates kostüümides siis ta vintsimaali koloriit on äärmiselt vaoshoitud. Seda võib muidugi põhjendada ka selle tema lõpetamatusega aga ka tema eelmised ja järgmised maalid räägivad meile juba uuest kõrgrenessansi. Koloriidist ja Leonardo da Vinci on kindlasti esimene selles suurmeeste galeriis, kes 16. sajandil teevad ilma maalikunstnike skulptorite arhitektidena. Veidi hiljem, 1482. aastal, kui vintsi on Milanos, pakutakse talle kloostri efektooriumi söögisaali otsaseina, kuhu peaks loomulikult tulema järgmine teema. Püha õhtusöömaaeg. See on teine teema kunstiajaloos, mis on läbi sajandite olnud armastav. Ja kindlasti on Leonardo da Vinci püha õhtusöömaaeg üks kuulsamaid maale üldse kunstiajaloos. Kõigepealt kasutab ta kompositsiooni, mis on eht renessaanslik. Tasakaalustatud peategelane asetatakse keskele ja ka ruumi perspektiiv suunatakse nii, et peategelane paigutuks ka ruumis selles mõttelises ruumis keskpositsioonile. Jeesuse selja taga on nagu söögisaali pikendus ja selle otsaseinas on kolm akent. Osaliselt on keelsust siluetis. Tema 12 jüngrit jagunevad kolmesse gruppidesse. Jaa, paiknevad gruppidena ümber laua. Kui õhtusöömaaega võib kujutada mitmest erinevast aspektist ühelt poolt võib see olla viimane sümpaatne hetk, kus Jeesus koos jüngritega, kus järgmist päeva veel ei ole. See võib olla ka hetk, kus Jeesus juba teab. Aga ta veel ei lase seda välja paista, ei too seda päevavalgele. Ja Nordo ta vintsi Arvatavasti maalib seda hetke kus Jeesus ja tema jüngrid on õhtusöömaaja juba peaaegu et lõpetanud. Ja Jeesus ütleb üks teie seast annab mind ära. Kogu tähelepanu on keskendatud sellele kuidas reageerib 12 meest ümber laua mis hakkab toimuma, millise temperamendiga on üks või teine nendest meestest. Kuidas osad tõusevad ja hakkavad süstikuleerima. Osad on jahmunud. Kuidas inimene reageerib sellisele väitele. Ja kuidas reageerib reetur ise. Aga miks Leonardo huvitas just see moment? Võiks öelda, et 1480.-st aastast alates ei toimu, Itaalias on majandusliku tõusu. Peatselt algab sõjategevus Itaaliast, sellest Leonardo da Vinci kodumaast käivad läbi hispaanlased. Prantslased. See on raske aeg ja sajandi lõpus hakkab ta juba raskeks muutuma. Itaalias valitsevad linnriigid ja erinevad linnriigid ei saa omavahel eriti hästi läbi. Ja nii võibki juhtuda, et üks itaalia valitseja lepib kokku prantslastega, mingi mahhinatsioone, järgmine lepib kokku hispaanlastega, aga omavahel nad kokkulepet ei saavuta. Jeesus tundis ennast püha õhtusöömaajal reedetuna. Üks teie seast annab mind ära. Aga kes seda, kas ta ei tea või ei ütle? Üks teie seast ka Itaalias võis ära anda. See on reedetud inimene, kes on sellel maalil kujutatud. Ja kes on reetja. Tema kõrval olev jünger. Leonardo da Vinci ei ole maalinud Juudast päris Jeesuse kõrvale, aga ta on tõesti väga lähedal grupis, kolmeses grupis võrdselt teistega, ainult tema nägu on varjus ja vaataja tegelikult ei näe päris hästi, milline säranud ja siis oli. Paljudel juhtudel ei saa me ju teada, milline oli äraandja. Leonardo da Vinci katsetas värvidega. Ta oli teadlane ja ta kasutas sellel monumentaalmaalil mingit niisugust värvisegu, mis juba tema enda eluajal hakkas vaikselt lagunema. Peale selle oli ta selline kunstnik, kes töötas oma piltide kallal kaua. Ja siit ka üks legend, nimelt. Ta maalis püha õhtusöömaaega kusagil ligi kolm aastat. Ja ikka veel olid söögisaalist tellingud ja peaaegu et kogu moon oli valmis, oli puudu jeesuse, juuda nägu, nii räägib legend. Ühel päeval tuli kloostri prior ja küllaltki töötaval moel püüdis jälle Leonardo-le meenutada, et maal vajab lõpetamist. Need, tellingud tuleksid ometi ükskord ära koristada. Nord arvas, et kui priorey, lõpeta oma ebameeldivat pealekäimist, ta võib priori maalida kohe Juudaks ja maal saab lõpetatud. Arvata võib, et selle peale ka kõige ägedamad taltusid. Sellise maali peale ei tahtnud keegi ilmselt maalitud saada. Juudana. Aga kui lõpuks tellingud võetakse maha, siis peatselt tulevad Milanosse juba 1492. aasta paiku. Prantslased. Esimene mis seda maali ootab, on uks läbi maali alumise osa, sest prantslased teevad söögisaali talli. Ja kui sajandeid on veel möödunud, siis teise maailmasõja ajal saab refektoorium tabamuse. Ja pilt sellest on väga kurb. On püsti küll, otsasein, koosta vintsimaaliga, aga puudub katus ja see, ma olen tükk aega igasuguse ilmastiku meelevallas. Kui palju on sellel maalil säilinud Da Vinci, et kui mina täis seisin, siis see oli küsimus, mis mind tõsiselt mõtlema pani. Kompositsioon on jäänud, grupid on jäänud ja tol hetkel oli pool sellest maalist tellingutes ja pool juba tellingute alt vaba. Restaureerijaid on sellest maalist käinud üle hordide kaupa. Kas ja kui palju on säilinud tegelikult Da Vinci maalingut ja mida tahab vaataja, kas ta tahab näha kahjustatud murenenud, pragunenud originaali tuhmunud ja vaevalt loetavat. Või tahate näha ilusat pilti?