Tere kõigile filmihuvilistele käes on juuningu, suvi hakkab peale ja peame rõõmuga teatama, et täna on meie viimane filmisaade. Ja seda, kas me sügisel jätkama või mitte, seda juba otsustajate teie ja ilmselt ka majanduslik olukord, aga väga loodan, et me kunagi ikkagi Dmitri vahendusel veel kohtume. Ja tänase saatekülalisteks olema kutsunud Karlo Fungi ja Renee Vilbre, kuna tegelikult filmi peeglisaade, see on ilmselt kõige vanem filmisaade Eestis üldse, mis järjepidevalt on toiminud juba aastast 1993. Ja alustatud sai seda raadio kahes. Ja Karlo Funk, Renee Vilbre on selle saate kaasautoreid olnud erinevatel aastatel. Ei hakka kõike okei meenutada, aga saateid on olnud päris palju ja täna me räägiksime tegelikult filmi elu ühest kõige olulisemast sündmusest, nimelt kanni filmifestivalist. Ja tegelikult ei mäleta saade file v kel kunagi aastal 93 saigi alguse sellest samast festivalist ja selle festivali kirjeldusest korda oma innuka noore ajakirjanikuna lindistasin veel televiisori kaudu mingisuguseid lõike intervjuudes, sest ega ju kanni ei olnud võimalik saada ja, ja praegusel hetkelgi ajakirjanikel see kõige lihtsam ei ole, sest sa pead saatma sinna materjalid ette. Nii saigi tehtud selline põhjalik ajalooline ülevaade ja lisatud päris kõvasti ka igasuguseid leidke intervjuudest ja filmijuppidest, mis õnnestus saada. Nii et jätkunud on see saade juba siis pea 16 aastat. Mis siis 16 aasta jooksul meie elus muutunud on ja kuidas on muutunud kani festivalil Renee. Hiiumaal, 16 aastat on röögatult pikk aeg. Sina alustasid esimesena kuidagi ma saabusin tule külje alla, seda tegema mingil hetkel see võis olla 90.-te keskpaik, mina tulin filmiüliõpilasena seda saadet tegema sinu kõrvale ja kaasa. Ja jah, need olid minu esimesed otse-eetrit raadios üldse ja sealt ma õppisin punase tule tähendust. Edasi tuli köhida. Mine, kohutav diktsioon, sain mingisuguse vormi. Isegi oli kosta, mida ma eetrist rääkisin. Nüüd on see vorm taas taandunud kaugustesse. Jah, nii-öelda minu ajakirjanduslik tegevus vist hakkaski selle saatega pärast seda maks lehtedele kirjutama ja astusin juba filmiajakirjanike ühingusse ja ja nüüd oleme jõudnud selle välja astuda, pidulikult pühenduda ainult filmi ja teletööle. Kallis, ma hakkasin käima just sel ajal, kui, kui me seda saadet tegime. Et need on pidulikult vis lõppenud minu 10. kanis käigu aasta ja me tegime koos peegli, sa oled umbes kolm aastat, mul on selline tunne ja kuskil 95.-st kuskil seal 2000 alguseni siis sa tegelikult üksi edasi. Ei, ma mäletan nagu väga hästi sellepärast, et Renee niukene noore vihase ajakirjanikuna kogu aeg kogus, nagu jõudes saatest saatesse ja ja muudes oma vaadetes väga järele libusid. Meie viimased saated koosnes pikkadest tulistest vaidlustest mingil hetkel sellest ja Silaksid teles teele ja siis ma leidsin sellise Ramzan malbe analüütilise ajakirjanikuna Karlo Funk ja sellega nõus kohe ei, kallal on alati oma arvamus, kas pole nii. Aga sinu ajakirjandustegevusi tegelikult algas ka juba juba ka üheksa. Alguses jah, aga ega ma täpselt ei mäleta, ma kirjutasin väga erinevatest asjadest. Meenus, et ma olen kirjutanud Peeter Alliku näitusest ja raamatutest ja ma ei tea, millal sina filmid. Küsimus, mis järjekorras see kõik täpselt toimus. Aga ma saan muidugi Rene valikust aru, et vaatad filme ja muutusid järjest vihasemaks, siis ühel hetkel aru, et parem on ise üks film teha, mis on parem. Õige. Aga sina oled hoopiski maandunud tegelikult Eesti filmi sihtasutuses ja Aiden neid filme ka sellel määral teha, et valijaid projekt, et millest siis ühest või teisest võiks tulla siis üks korralik linateos meie ekraanile, nii et filmiajakirjanike ühingu liige oled sa endiselt ja mina ka veel siiani. Kuigi sina lendasid välja sinna filme tegema, siis hingelt ilmselt me olime, oleme praegu ja vist jäämegi filmiajakirjanikega. Mina küll ei ja mina pidin pool ära valima mingil hetkel. Kummal pool piiri ma olen, kas ma kirjutan, kui teen kahel pool piiri, ma tundsin, et ma ei saa enam olla, et ühest küljest oleme ikkagi, kirjutab ajakirjanik, teisest küljest siis tegelikult filmirežissöör, et minu jaoks läks selline eetiline piir, mingil hetkel jooksis minust läbi ja siis ma astusin teisel pool rindejoont. Vaimustav, mis on põhimõtteliselt õige. Meie väiksel maal tuleb neid funktsioone reaalsuses nagu, nagu jagada, et ma olen küll aru saanud näiteks Norras isegi filmiametnikul ei vaadata hea pilguga, kui ta kirjutab filmidest ja ükskõik mis, millest üleüldse. Ja meie väiksus ja siis eetilised standardid on mõlemad muudavad meid paindlikuks. Ometi, sa ei võta ikkagi nüüd kirjutatud arvustusi lehtedes. Ei seda mitte ühegi, võib-olla vahel tahaks ja tahaks isegi nendest filmidest arvustusi kirjutada. Ta ei saa, võib-olla ka muidugi nii andekas, nagu näiteks Põhjamaadest pärit Soome endine kultuuriminister, kirjanik, literaat, režissöör ja, ja ka vihane filmikriitik ja öelnud on ja produtsent samamoodi, kes ikkagi väga jõuliselt tegutseb kõikidel nendel erinevatel aladel aga tagasi siis kanni juurde, mis tegelikult on siis võib-olla huvita vamm kuulaja kui, kui meie meenutused ajaloost, lapsepõlvest ja, ja muust karjääri loomisest, et et aga, aga mis sa sealkandis teed siis kui sa oled valinud ise filmide tegemised, ometigi kõik see peaks ju sinust välja tulema ilma armsate kolleegide teoseid vaatamata. Ikka on ja Berliin on, selles mõttes on, on väga kasulikud kohad teiega filmitegijale. Et esiteks näha seda, mis on tulemas, mis on eetris, sa ei pea aasta otsa enama kinos käima, saab rahulikult kino Eestis teha seal suur aja kokkuhoid ja samas ka kogemuste vahetusest reeglina sellistel suurtel festivalidel saavad kokku just filmitegijad. Ma ei saa kunagi, kui nii palju filmitegijatega, kui ma saan kannist tööjuttu, ajades erinevate inimestega. Et see on nagu selline, noh, ütleme, et minu jaoks on ta suur koolitusreis alati olnud. Et, et ma saan sealt palju kogemusi, palju uusi filmi vaadata ja oma tulevasi projekte arendada inimestega nii palju, kui mul neid hetkel töös on või ei ole. See on jah, selline minu jaoks vältimatu koht käia vähemalt aasta korra ühel suurel festivalil lihtsalt silmi kaotamas. Kui ma just ise oma filmi kusagil kombel disemise istu mööda festivali reisi Sest tegelikult filmide puhul ja režissööride puhul on alati väga oluline, mina nimetan seda festivaliturismiks, aga, aga teisest küljest on see hästi oluline, kui üks film valmis saab ja jäljega kuskile festivalile valitakse, siis tegelikult sõidavad publikuga kohtuma filmi esitlema režissöör, mis on ka õige, sellepärast et noh, neil on hästi oluline tegelikult see publiku resonants või, või need emotsioonid, need küsimused ja mitte ainult enda kodumaal, vaid just ütleme see nii-öelda võõras pilk sellele filmile või sellele teosele, mis nad on teinud. Et selles mõttes selline elu, kui festivalidele on film edukas, mis kestab poolest aastast kuni kahe aastani, saabuvad filmifestivalikutsed. Ühest küljest muidugi võib segada režissööri uue töö ettevalmistuste, tekib selline ühe aasta kahe aasta kolme aasta suurune auk, aga noh, kuna ütleme me siin Eestis või selles filmitootmisrahasid Brega krooli siis noh, võib-olla ei olegi halb teha. Üks edukas film, nagu näiteks Ilmar Raagi Klassi puhul on, et ta siiamaani reisib selle filmiga ringi ja on kutsutud pidevalt seletama ütleme selle filmi nagu sotsiaalseid tagamaid või mida iganes. See film tekitab. Teistes riikides ja teiste riikide auditooriumites. Mul on selline üheaastane reisid rippunud kõige tulusam režissöörile üle kahe kolme aastane läheb natuke tüütuks juba, sest sa oled juba teistes mõtetes filme sinust endast nii kaugele, et seal võib-olla mingil hetkel unustad ära, millest sinu film tegelikult rääkis, et sa oled nagu järgmine projekt käes, sa pead ikka veel elavana. Minevikus oli selline üheaastane, trip on kõige parem loomingulises mõttes. Kindlasti või nimi kasvab ikka väga suureks, ega siis selle festivaliturismiga kindlasti ei tegeleta. Et noh, igasugused Wong, Kar-Wai, kes suudavad teha ühe filmi aastas, siis vaevalt neil üldse jääb aega minna mujale kui ainult filmi avaüritusele kuskil A-klassi festivali võistlusprogrammis ja, ja sellega vist asi piirdubki, et ja polema iial Laasfantreeri näinud kuskil mujal kui kanni punasele vaibale sealtki ta jookseb poole pealt minema. Axl ühe korra žüriis näha ja kõiki neid protokolle lugeda, mis sealt välja tuleks, oleks ütlemata lõbus, lõbusam kui filmid viimasel ajal. Kindlasti, aga selle aastaga on kuidas paistis, ütleme sellise viie, kuue seitsme 80 aasta taustal. Kas ta oli ju nagu pestoff nagu alati, aga seekord vist väga hea pestoff album varasematest lugudest, eks siin võib-olla tundmatumatest nimedest kui lähen, nagu teistpidi ongi ainult Filipiinide režissöör, pilliante Mendoza, kellest võib-olla väga paljud ei olnud varem kuulnud. Ja ülejäänud on kõik inimesed, kes kui vaadata festivali programmis, tunduvad, et ainult kannis elavadki Louie aneke, Triir, portsjon vokk ja noh, terve see nimekiri tegelikult Halmanduaar ja, ja Tarantino ja nii edasi ja nii edasi. Nii klassikuid kui noori vihaseid mehi, kui järgi mõelda, kas see ikka nii väga noor ja viha Kaspar Noe, jah, tõesti seinast seina. Väga noor enam ei ole ka, aga noh, nii-öelda festivali maailmasse on ikkagi kolmas, neljas film. No selles mõttes, et võib-olla väga eakas, aga kui sa oled vähe filme teinud, siis reket noor ja lootustandev nagu sina, Renee Vilbre, sealt õige viie, viiega kostus ajakirjandusest ja, ja eriti mulle meeldivad alati need kommentaarid, kes, kes kohapeal ei käi kannisega, et siis sellel aastal oli kann vähem glamuurne ja, ja kuidagi tagasihoidlikum ja muu selline. Tegelikult filmiajakirjanikuna glamuur ei puutu sinusse, sest noh, kanne on muidugi alati huvitav institutsioon selle poolest, et et on selline sotsiaalne organ, mis on niivõrd mitmetasandiline nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Need tasandid elavad elu paralleelsed, need ei puutu omavahel absoluutselt kokku, et kindlasti on olemas Ameerika filmide tasand ja, ja nende müügiagendid, nende staaride, nende ostjad ja nende glamuur, suur, mis ei puutu meisse, väikestesse vaesekestesse, Põhjamaade ajakirjanik, kes absoluutselt mitte, et me võime muidugi seda glamuuri kaugelt näha pressikonverentsidel ja kindlasti punasel vaibal. Ja see glamuur ei ole mitte kuskile kadunud, see selgelt on olemas, jääbki olema sellepärast et läbi selle glamuuri üldse neid filme müüakse. Teisest küljest Euroopa Iseseisvate autorite filmid ja selles mõttes võib öelda, et on, oli äärmiselt glamuurne, kuna sellel aastal ja kõik filmiaastane alata, erinevad on olemas tugevamaid filmi aastaid ja nõrgemaid ja seetõttu ka filmide vaadatavus kõigub siis teda aastate vaieldamatult nimetada üheks kõige edukamaks aastaks just autorifilmide osas, kuna kanni oli noh, nii-öelda kuldse klubi liikmed filme pürgimas kuskil 45 10. nii-öelda klassikute filme juba ja, ja sealt oli isegi võistlusprogrammi valijatele väga raske seda otsust lõpuks teha. Ja see valik, mis siis maikuus paisati maailma ette, oli minu meelest erakordselt hea. Endal õnnestus suhteliselt vähe filme ära vaadata, võistlusprogrammist 20-st kuskil viis, kuus jahi, aga nende hulgast vaieldamatult kõige tuntumad nimed jätsid kustumatu mulje, ütleme niimoodi. Minu arust isegi nagu vähetuntud nimed nagu briljant, demendozzase kinod, tai, mis oli lõppkokkuvõttes nagu suhteliselt detaili Täpne vaatusest Manila ilmselt siis politseinike jõugust kes ühtlasi tegeleb oma ülemusele altkäemaksukorjamisega ja siis nad harvad linna servast ühe prostituudi, kes seal oma osa ära maksnud viivate kuhugi pisikesse majakesse ja mõtlesin Gerto tükeldavad loomingusse, jõuavad linna tagasi ja selline noh, lugu, kuidas siis noore algaja politseinik, kes ei ole veel politseikooli lõpetanud, tõmmatakse sellesse nii-öelda tegeliku politsei ellu, mis erineb kardinaalselt sellest, mida talle koolis on õpetatud niisugust või siis peab tegema omad valikud, ta ei olegi nagu filmis on üles ehitatud sündmustele pigem küünilisuse vaatlusele ja noh, lavastatud võib-olla mulle tundus vaadates isegi liiga aeglaselt, aga lõppkokkuvõttes olid kõik need detailid nagu meeles, võida, kõnelast film oli, oli nagu loomulik ja vahetu isegi kõik need asjad, mis, mis sa kujutad ette, et ei ole kinematograafiliselt nagu näiteks umbes 15 minutit sõitu mikrobussis. Nad töötasid lõppude lõpuks Mina panin tähele, võib-olla just võistlusprogrammi puhul sellist kahjuks mul ei õnnestunud vaadata programmide filmi väga palju ehk siis peaaegu mitte ühtegi, ütleme niimoodi siis tegelikult on suures kinos ka, kui tegemist on autorikinoga ja tavaliselt sellise puhtalt klassikalise draama žanriga tragöödiaga, kreeka tragöödiaga, siis ka Laasfanteeerrneid, eks. Võtab bee filmi žanrifilmiraamid ja paneb oma loo sinna sisse, et seda on aina rohkem ja rohkem tegelikult näha ka väga tugevate autorite filmides. Me oleme kõik erinevaid filme võistlusprogrammis näinud, siis siis mina võib-olla alustaksingi Lars von Trieri, kes minu jaoks on olnud alati selline uuema kina apologeet ja vaieldamatult viimase 10 20 aasta selliseid huvitavamaid persoone mis tuleneb juba tema vastuolulisest isiksusest ja selle suurepärasest turundusoskusest. Aga tema filmid on kõnekad, alati omaette ja see viimane film, antikristus, mis loomulikult ka tänu tema väga osale produtsendile oli turundatud juba aastat ette kui midagi äärmiselt erakordselt julma, aga, aga samas ka ennenägematut siis lõppkokkuvõttes, sest see kõik, mis ekraanil toimus, täiesti vastaski kõikidele nende ennustustega ja, ja välja reklaamitule. Tegemist oli tõesti õudusfilmiga, mingil määral ka seisundi filmiga, aga samas rääkimata sellest loost, palju võin nii palju öelda, et tegu on abielupaariga, kes võtab oma lapse õnnetu juhuse läbi. Naine ei tule kuidagi sellest ansist välja ja nad lähevad üksikutesse maamajja mägedesse sellest murest saama või sellest sügavast leinaseisundist ja depressioonist. Mees on ise psühhoanalüütik ja naine teadlane, kes uurib keskaegse inkvisitsiooni tagajärgi ja just eriti naiste tagakiusamist. Ja, ja see ongi see lugu põhimõtteliselt, kuidas need kaks inimest siis omavahel seda muret jagavad ja, ja kuidas tegelikult nad lõpuks sellest nagu välja tulevad või ei tule välja. Aga see on niivõrd Ekspressiivselt NATO realistlikult ja samas poeetiliselt lahendatud. Et võib öelda, et midagi taolist ei ole mina veel näinud filmiaja jooksul. Ja ta suudab üllatada. Ma arvan, et ta on teinud jällegi ajalugu, filmi Loa kaadre ja mis kordub sellise opositsioonilise elemendina filmi jooksul, mitu korda on teostatud visuaalselt sellise rabava iluga. Et tavaliselt reklaamis isegi mitte seal, see on geniaalne. Film avab Solarise filmikeskuse sügisel, nii et kui me sügisel eetri teel ei kohtu, siis kindlasti soovitan seda filmi vaatama minna, et äärmiselt kontroversiaalne, kõik on väga õnnelikud, et see film on muidugi päris hästi nüüd kinodes jooksnud, mis tähendab seda näiteks, et kuigi film tuleb kinos välja Soomes ühe kuu, aga siis saal on välja müüdud ja kõik ajalehed kirjutavad, et filmi on tabanud enneolematu edu ja, ja ka teistes riikides Skandinaavias tuli ta välja 20 koopiaga näiteks ja kobe tihti juurde, et vaatamata sellele, et nad planeerisid sellele filmile väga kitsast levi, on see edu siiski nagu ületanud nende ootused. Teisest küljest vaata seda filmi, sest see on ikkagi nagu žanrifilmi raamidesse ja see on puhas psühholoogiline triller, õudes riim, siis nad oleks võinud võtta selle riski ja ikkagi ülimalt julmade stseenidega, mis seal tegelikult seal filmis on ka müüa seda, sest selle filmi puhul on tõesti tegemist suust suhu reklaamiga. Ja see šokk, mis teid saalis tabab, et te tahate seda jagada, tahate seda kellelegi rääkida ja seetõttu see võib tekita selle laine. Räägidki praegu sellist puhast kommertsjutumehi kuulan siis ja, ja mina pole filmi näinud, olen kuulnud hästi erinevaid saalist väljunud reaktsioone sellele sellele filmile. Sinu jutt on sellele, et minge, vaadake, selline puhas kunstiline elamus tuleb sellest. Ja millegipärast ma olen tähele pannud, et naised kannatavad seal filmi palju kohasemalt ära kui, kui mehed. Nii palju kui mina tean mehi, kes seda filmisaalis vaatasid. Nad jooksid poole pealt välja, eriti ka meie tuntud eesti filmikriitikud. Kui sa ei kirjelda ühtegi episoodi sellest filmist mulle kirjeldalt, jääd Luikalt neid episood teadlik mina ütlen kohe välja üks episood, mille pärast jooksis välja meie armas filmikriitik Jaak Lõhmus saalist oli episood, kus naine hakkas omal kääridega kiitorite ära küljest lõikama. Et võib-olla sa peaksid natukene hoiatama ka tulevast vaatajat, kes läheb saali ja loodab vaadata Trieri kunstilist Darthos filmikirjelduste järgi. Vähemalt pärast linastust olidki pressikonverentsid ja ajakirjanike ütlused ajakirjanduses, kus väideti, et riided režissöörina maha kantud tarile midagi öelda, et ta peaks minema haiglasse ravile, mitte filme tegema. Ka selliseid tsitaate jookse igalt poolt läbi. Paju vaeseid inimesi jätkub, jääbki. Just et see on selline minuga film, mitte näinud, aga juba huvi tekitatud vaataja kõrvalt. Kommentaar sellele filmile. Pärast on meil olemas geenius, kindlasti saab alati isevärki asju nüüd keegi kolmas inimesel kõrvale produtsent tegelikult kõik maha, mis keemias teeb, sest ta teab, et tegemist on geeniusega. Selline skeem kus võib Lars Trier mida iganes teha, noh esiteks, teiseks tänu sellele Ta on ikkagi ükskõik, mis ta teeb, ta ei lase ennast lõdvaks või ta ei kuku mingisugusesse keskmisse filmi või isegi kui te need keskmise filmi, ma kardan, et teil õnnestus hästi, sinna satub ikka midagi muud sisse. Noh, ta on inimene, kes nagu saab filmi meedia, mis niimoodi aru, vähemalt selles on need küll kõik veendunud nimelt üksmeelselt, et ja ta seda teeb, et on seda suuteline tegema ja et ta ei ole teinud ühtegi nii-öelda tavalist filmi või siis vähemalt ei ole, me näeme, ma elan endast ühte Debosoftool, mis tihti ainet Taani rahadega ja mis pidigi olema tema. Niisugune väike väike vahepala. No see on küll rõõmsat harra Kontne filmi režissöör kui pressikonverentsile temaga ollakse ajakirjanikud õiendama, et selline film ja poleks keegi oodanud ja jube jälk ja vastik. Siis ta ütles, et aga, aga mis te siin muga kobised, mina kutsusin teid enda filmi vaatama, Te olete minu külalised hetkel siin, ma poleks seda pidanud tegema. Ma olen nagunii maailma kõige parem filmirežissöör. Sellised sõnad võib ka nõuste tavaline läänen armastusväärne. Noh, selles mõttes, et sobib ka suurepärane arrogantselt. On nii suurepäraselt? Ei absoluutselt väga kontekstile omane. Ja ka noh, selles mõttes, et selliseid filme, mis teadlikult üritavad šokeerida nagu terve rida ja kannist jookseb see rida nagu tugevalt läbi minu jaoks staandusidki natukene šokeerimisele šokeerimist taotlusele. Sellepärast et võib-olla ma ei neelanud neid näitlejaid alla algusest peale, siis näed mind nagu täiesti külmaks ja kokkuvõttes mulje, jääb üle nõustuda Marudades rebasega sellest filmist, kes ütleb, kaos valitseb, loodus, mitte loodus on kaos, nagu jooksis läbi ajakirjandusest. Sa kommenteerid siis seda nii-öelda parima naisnäitleja auhindu sellele filmile. Nojah, vot see oli seal nagu küll olemas näitlemispool või siis ütleme hüsteeriat rahulikult mängida on nagu väga keeruline ja see on niuke külm, täiesti hullumeelne, hüsteeria roll seal on võib-olla me tõesti nagu näitlemise osas midagi muud sellist ei, ei meenu, noh, aga kokkuvõttes, eks ju, seal minekut mees sai parima naispeaosa, kus võib mingis mõttes küsida, et kas naisnäitleja näitles või ta lihtsalt oli seal. Mis roll tegi näitleja näitleja rolli? Ja aga no ütleme niimoodi, teades neid poliitilisi tagamaid ja hästi Soome kolleege, siis siis seal oli tegemist lihtsalt kompromissi ja kuna nad ei leidnud siiski kuidas öelda, tegelikult žürii koostatakse ka ikkagi oma maa esindajatest ja sellel hetkel ikkagi Soomele anda kuldne palmioks, ütleme Grand Prix tundus kellelegi festivali korraldajatest, kes ikkagi mõjutab žüriid mingil määral. Võimatu toos, ei, Kauris mägi, parima režissööri auhinna ja siis parima naisnäitleja auhind tuli ka tuli ka sellele filmile tagasi tulles treeri juurde, siis their on nagu selles mõttes huvitav režissöör, kui nii võib öelda, sest ta on äärmiselt ekspetsiine oma oma emotsioonide, seda täiesti teadlikult manipuleerib oma vaatajaga ja mida enam edasi aeg ja mida enam edasi film, seda enam julter maksta muutub minu meelest ja see film on täpselt samamoodi ühest küljest nagu inimese emotsionaalsem vastuvõtlikkuse hoov ühest küljest ja mina sinuga ei tahaks nõustuda näitlejate valiku üle, sellepärast et minu meelest tegime näitlejate valiku hoopis teisel põhimõttel kogu film on äärmiselt visuaalne, äärmiselt graafiline šarret geenspira, kes mängib siis abikaasat ja naist ja, ja tema meest mängib Williamit. Show siis pigem on, on Neid rolli valitud just nende keha füüsilise ja, ja graafika järgi sellepärast et see, kuidas need kehad liiguvad, seal kaadris, on täiesti hämmastav, et moodustab vaieldamatult oma, et esteetika ja on osa sellest nagu kaadrikompositsioonist, et tõeliselt lummavalt ilus iseenesest see on selline sürrealistlik kehade ilu, et seetõttu mina pidasin seda väga õigustatuks ja, ja see, mida sa muidugi Lotte Kiisora näitlemise kohta ütles, et sellega olen enam kui nõus Mis selle filmikriitikuks tuleb, kui ta Eestisse jõuab, et seal on alati huvitav küsimus, et kui noored seda vaadata võivad, kuuldes neid kirjeldusi filmist iseenesest, kas Hardo filmidele pannakse reiting ja mis see, mis see kõrgus peaks olema, kui see maailma kõige õudsem õudusfilm ise välja? Aga aga reiting on tegelikult levitaja panna, see vabatahtlik ei nõua. 16 kindlasti kõrgematest ele kirju pealt ei ole? Ei, ei noh, selles mõttes 12 või 16, aga ma arvan, et see on see 16 filmi, et et need, kes on 12 aastase mehe saadet kuulavad, oodake siis neli aastat või rahastat, millel diilu materjalist. Kool see on kuritegu, aga võib olla, mis eredamalt Est momentidest veel nendest filmidest, mis mul õnnestus ära vaadata, et Pedro Almada paar kahjuks ei üllatanud seekord, vaid tegi täiesti keskpärase Almo draama mis kindlasti on tore, hea meelelahutuslik, reedeõhtune film ja kindlasti selles osas suurepäraselt täidab oma funktsiooni ja Ching Hämpian on saanud valmis, oman neljanda viienda filmi prints staare, kere tähti ja on ka erakordselt huvitav teos, aga ütleme niimoodi Enn tõesti filmifriikidele, sest filmi tegevus toimub 19. sajandi alguses ja on Inglismaa tuntuima poeedi John kiitsi romantika armastuslugu tütarlapse vastu õnnetu armastuslugu, sest kiits sureb enne, kui nad jõuavad abielluda. Ajastu, mida siin kämpian tunneb kui oma viit sõrmekostüüm, muusika, setting, kõik absoluutselt perfektne, loomulikult äärmiselt huvitavalt lahendatud. Film on aeglase rütmiga tõlkijate raskesti jälgitav ja veidi mehelikult tuuri kontekstist väljas, sest giid, romantik, kelle najal meie oleme oma kujunemisaastad vaieldamatult nagu üles ehitanud või, või läbi elanud, et, et seetõttu see jäi sutsukese kaugeks. Mulle tundus ka, et kani publiku jaoks jäi see veidikene kaugeks, sest see oli liialt nagu klassikaliselt lahendatud lugu. Tavaliselt vaieldamatult äärmiselt ilusad, aga mida oleks väga tahtnud näha muidugi ja ei õnnestunud näha, sest film oli päris päris lõpus ja, ja selleks ajaks oli juba muud tegemised. Paranoia, magnhaneke, uued filmid, aga ma tean, et Renee, sul õnnestus ära vaadata. Ja üldse ma filmi vaatasin, kuuldes kirjeldada, siis tundub, et hoolimata sellisest kuldklubist, kes kõik on neid kokku said, on ikka üle kolmveerandi programmist tohutult verine, masendav tiivne, kõik positiivsed maha tõmbab, nagu ma aru sain, talle on tarne ja Modovaar vist ainult tegid selliseid helgema põhja positiivse tundega filmid kogu programmis garantiina, Tarantiinol võib rääkida, aga tema Slater komöödia on, on suhteliselt vägivaldne, kuigi küll sellises natukene musta huumori võtmes, et see on jälle selline tunde küsimus, mil, mis hetkel süda pahaks läheb või ei lähe tapmine läbi naeru? Jah, just nimelt mitte pisara tapmine läbi naeru, aga Hanekese film, mis siis sai ühe pea, preemiatest on tõsiselt hea, huvitav ja noh, ütleme siis 200 protsenti, Arthur film, see räägib siis sellise ühe või kahe suveloo sajandi alguses Saksamaal enne esimest maailmasõda. Ilm on üle kahe ja poole tunni pikk, mustvalge, põhimõtteliselt ilma muusikata väga heade näitlejatöödega, ütleme klassikalise Koišoveriga lugu. Üks vanamees hakkab rääkima oma mälestust enne esimese maailmasõja puhkemist ja ta räägib siis loogiast külast kus enne esimest maailmasõda suvel hakkavad toimuma kummalised sündmused. Korra jääb üks Küla doktor ratsutades metallist traadi taha tõmmates õla paigast ära, olles kolm kuud haiglas, siis tekitatakse arusaamatult vigastusi küla paruni pojale, siis veel hullemini ahistatakse, lõigatakse, tehakse katki üks tauni tõbine poisse ja läbi suve hakkavad sündmused kumuleeruma ja mitte keegi külas ei saa aru täpselt, kes selle taga on. Külas tekib õud õõv hirme, see Koišovelises ütleme külaõpetaja, kes on vanaks saanud tol hetkel filmisel noor hakkab seda asja uurima, jõuab kummaliste järeldusteni, mida ta isegi ei julge kõvasti välja öelda ja ütleme kogu see kaks pool tundi. Tõenäoliselt võtab siis kokku sellise esimese maailmasõjaeelse ühiskondliku elu-olu ja sotsiaalse-ühiskondliku ärevuse tõusu film õpetaja nii ära, et tegelikult, et vaataja ei saagi teada, kes siis tegelikult nende kuritegude taga oli, küll antakse hulgaliselt vihjeid. Ja no ütleme nii, et selle filmiga on selline tüüpiline Arthur filmide käimatõmbamise küsimus, et esimese 20 minutiga on väga raske film sisse astuda. Aga kui seda pole sees, oled siis kogu see atmosfääre fluidum hakkab sind niimoodi haarama, et et sa vaatad selle nõiduslikult lõpuni ja kui sa lõpetad ära, et sa isegi teada ei saa, mis siis tegelikult seal külas juhtus, jääb sul see film päris kauaks pähe kummitama ja tekitab sellise mõnusa ära raisatud tunde, et sa mõtled, et sina vist said aru, aga sa räägid kellegiga kõrval tooli pealt sõbraga siis tema üheteistmoodi aru. Et selles filmis on selline anekesele tüüpiline selle masendav storytelling, aga see räägitakse ära selliselt stiilseid intelligentselt mitmel levelil. Seda filmi ma soovitan küll kõigil vaatama minna, kes viitsivad sellisest tõsisest euroopalikust sügavast filmikunstist mõtelda võtta ja seda näha tahavad. Noh, ma ennustan, et tal on selline kolm-neliteist seanssi Eestis. Ma tahan sellele filmile võib-olla selline kakskolm 1000 vaatajat täiesti rahulikult, teades et ma usun, et tõsiajal me näeme seda raudselt ja ebard saalis täis kindlasti ja ma usun, et kuidas hiljem sõprusesse jooksma jääb või Solarisse kuhugi siis dist kindlasti pisikeses saalis teda teda vaadata on hea selle filmiga muidugi jälle üks selline Taali efekt tekib, kui suurest saalist täissaaliga seda vaadata. Kuna film on hästi vaikne ja muusikat üldse ei ole, kanis oli siis meile 3000 saal inimesi täis, tekib köhasekt. Kui üks inimene köhatab saalis, siis tekib selline köhalaine, siis hakkab kohutavalt, segan filmi vaatamist, sest pikad vaiksed pausid hakkavad filmi kandma ja siis tekib selline niimoodi mingil hetkel naerulaine üle saali, kui esimene köhib siiski kohe 250 tükki järgi talle. Et selles mõttes on anda hea vaadata suures saalis üksinda seda filmi või kolme sõbraga, aga ma arvan, et nii umbes ka läheb Eestis. Tundub küll. Aga kas Barnovee? No ja siis ma kuulsin küll ainult ta nagu häid sõnu, ehkki see on siis inimene, kes protsent sees ehk seda filmi rahastanud tõesti kaudselt tema oli väga vaimustunud selles suhtes, et see on midagi ennenägematut, visuaalselt suurejoonelist ja julget. Aga teatavasti see kõik võib tähendada ka seda, et inimene kinosaalis vajub istmel kössi ja tahab välja minna, et nii põhimõtteliselt mina usun, et mulle see film nagu meeldiks Jah, minul on veel režissööril märksa rohkem kui Triir, aga nii palju, kui ma lugesin sellest filmi, siis see film peaks kujutama ka umbes kahetunnist reisi hinge reisi pärast surma. Üks noormees sureb ära ja siis mis juhtub pärast surma 2000 jooksul inimesega teekonda punktist teab, kuhu see seal oli. Nii palju, kui ma lugesin, oli palju raevukalt vastaseid ja kaljukadakad pooldajaid, aga mina olen ka pigem austaja. Ei tema filmi võtangi siis täpselt samasugune nagu kõikide asjade puhul, sest kolmas või neil parimal juhul neljas, aga mitte väga palju. Ei, viimane filmidel Sirli vöös mis jooksis kannis andsterweegaaris, kui ma ei eksi. Me käisime koosist vaatamas seda jah, et kus saal nagu selles mõttes oli nii raevukas reaktsioon, et ühest küljest inimesed plaksutasid ja teisest küljest andisid, karjusid, röökisidki, vilistasid, vihas on ilmunud õnneks katiividjevial, kui ma ei eksi, siis kuskil tööle mingilt ekraanilt jookseb meil väga põgusalt läbi, mitte suures, levis küll. Poes müügil täitsa Ostoimas siseversil. Ma ei teagi, kas seal on eestikeelne tagasipöördumatu või midagi taolist, et, et mis on noi puhul hästi huvitavad, et see, kuidas ema käib ümber nagu dramaturgia, aga eks ole ju, et ta loob täiesti uue jutustamise laadi viisi või selles mõttes, kuidas ta lugu jutustab, see on just tema puhul nagu täiesti täiesti eriline selles mõttes ta ongi eriline režissöör järgijaid, kes teevad mingisuguseid selliseid veidi kahvatumaid, lugusid, lugu, miski vaieldamatult minu meelest kas samaaegselt või peaaegu veidi seda ilmus, oli see tätoveeringutega lugu, kui inimene rekonstrueerib endaga juhtunud läbi tätoveeringute oma kehal. Christopher Nolani vist jah, jah, just nimelt, et, et noh, see on ka ütleme, analoogne nõelikel lugu, aga kui võrrelda teatreeriga, siis Trier on, võib võtta täiesti triviaalne dramaturgiliselt triviaalne loo. Aga tema puhul on see, et miks mulle Trieriaga väga meeldib, et tema on audi visuaalne autor. Minu jaoks on ka pilt ülioluline ja, ja sealsamas ka heli, aga paar sõna veel, mida ma tahtsin öelda, on parkion vokist telefilmijanu mul õnnestus ka näha. Meeski siis meie kuule, ilmselt on kõik tuntum sellise filmiga nagu vanapoiss, mis jooksis meie levisse. Jaa, mõnes mõttes üllatuslikult igav film, selles mõttes tegemist oli vampiirifilmiga jällegi bee filmi vorm, raam on võetud, aga samas ta nagu noh, manipuleerib sellega visuaalselt mängib muidugi oleneb hoopiski nende peategelaste omavahelistesse suhetesse dramaturgiliselt on tegemist nagu see klassikalise Aaglesi filmiga ja, ja taas seesama näide, et ka autorid otsivad endale väljundit teiste žanritest ja teisest, teise kategooria filmidest nii-öelda. Huvitav ütleme niimoodi, et vaieldamatult on, on selliseid filmile tegemist, et, et hea sõpradega pärast muljetada. Aga ütleme sellist väga-väga tugevat kelge. Minul see, paraku see film küll seekord ei jätnud. Racawadjory prohvet vist oli üks tugevamaid võitjaid vähemalt sellel festivalil, mis kummaliselt, kus maffiafilmi teemaga ei hakanud, oligi nagu sisuliselt nagu maffiafilm ühest kirjaoskamatust noorukist, kes satub vanglasse, ühtegi sõpra tal ei ole. Ketsid võetakse ka esimesel päeval ära. Ja kes siis töötab ennast üles, saab oma võimaluse ennast tõestada Korsika maffia jaoks. Vaata seesama rahvuskaaslase, teise araablase ja siis nii-öelda liigub edasi, muutus ise lõpuks nagu iseseisvaks jõuks vanglas luues nii-öelda oma mingi mingi jõugu seal, aga see kogu see asi on ikkagi jutustatud kellelegi väga loomulikult suletud ruumides, aga laustrafoobiliselt piisavalt julmalt ja originaalselt. Ja lõpetuseks nende maffiafilmide võlu tegelikult tänapäeval neid on ikkagi see nii-öelda varjatud jõugu mentaliteedi näitamine, see vana arhetüüpne võimu ja vägivalla seos, mis, mille nagu tsiviliseeritud ühiskond on kuhugi kuhugi peitu surunud. Eksisteerigi sellistel äärealadel seal, kus nagu kord kaob, ma ei tea Venemaal 80 lõpus 90.-te alguses kuskil Mehhikos, Kolumbias võib-olla natuke see kestab see nagu võib-olla siiamaani edasi, aga, aga filmi kaudu ta annab aimu sellest mentaliteedist, mis endiselt kusagil on ja ta oli ka väga hästi lavastatud. Ja väga võiks arvata, et kujundit selles asjas ei olnud nagu mingit mingit kohta, et see on selline sirgjooneline liikumine ühelt peolt teisele liberg märksa nagu vabam seal kasvõi see prohveti kujund. Tekkis sellest, et põhimõtteliselt on otsustav stseen, kus vanglas tehakse, tahaks välja pääsenud, tegelikult läheb Marssey maffiaga mingeid asju ajama ja vestlen suhtlusest autos, kust on, selgub, et see inimene, kes on ta külla kutsunud, tegelikult teab, et ta on tapnud tema sõbrasel araablase ütleb. Ühel hetkel aeg kits. Ja järgmisel hetkel hüpake kitsa auto ette. Põhimõtteliselt tüüp, vaata raudselt. Oled sa prohvet või midagi ja on arusaadav, lihtsalt sellel tähendab ta ellusel tänu sellele, et see tegu muutis tema mõttesuund äkki sellele mingit põhjuslikku seost kogu selle loo seisukohalt. Ta on väga hästi-hästi jutustatud ja väga hästi filmitud. Just nimelt jah, kitsas ruumis, kus täpselt samamoodi on siin selliseid nii-öelda julmuse, teatri elemente, mis jooksis tõesti selle aasta programmis läbi. Et niisugune piinarikas harjutamisstseen, kuidas inimene õpib žileti keele alla ära peitma. Ütleme vägivalda, verd oligi tõesti uskumatult palju, et ka art house kino ilmselt on näinud seda rada, et kui keegi üldse tuleb filmi vaatama, siis ta ainult tänu sellele, et seal on seksi, vägivalda, verd või mis. Ma arvan, et see peavool on nagu inimesi väsitab vaikselt sellised ümarad-ümarad lood ja loomulikult on kõik need keelatud ja et asjad, need, mida siis autor tahab nagu rõhutada. Kõik on samas ka väsinud, eks ju, mingisugusest sotsiaalkriitikast ja ühiskonnakriitikast ligi viitsite vaadata või mis tuleb nagu noh, ma ei tea, rumeenia film on sisuliselt nagu need teemad nagu endale võtnud kvaliteetsel kujul mis kõik teised tegelevad nagu kõige-kõige muuga. Kusjuures on huvitav eelmises saates me just rääkisime sellest, et kaks Rumeenia filmi, mis ühel või teisel moel kanis sellel aastal esinesid, olidki ütleme, sellised sotsiaaldraamad, aga nad olid juba ka nii igavalt tehtud, et ütleme need sellises, kas musta komöödia võtmes tehtud näiteks Bukaresti film ka parambjuu poolt tehtud, et et kui ta on läbi mingisuguse huumoriprisma, ükstapuha, mis tüüpi huumoriprisma, siis ta vaadata pette levib või, või mister raisku surm näiteks, eks ole, on ka ju noh, lugu sellest, kuidas mees kutsub endale kiirabi, sellepärast tuleme nii halvasti ja siis see kõik see rähklemine seal ümber nagu et tuleb või ei tule ja tuleb ja kuidas tema köha käes, et, et, et tegemist olnuks traagilise sündmusega, aga äärmiselt värskelt sellises huumori prismas. Aga, aga nüüd nüüd see on out, sellepärast et midagi helistanud ei saa tõesti korrata ja teisest küljest jääb tunne, et võib väga hästi minna, mingil väikesel komöödia oli seda ka inimesele. Tahad vaadata? Kindlasti? Noh, vägivalda, huumorit muidugi ühendab sellel festivalil siis millal Tarantino, eks tema tema film ning lurjus pasterd eesti keeles tõlgitakse, riivatud mölakad või, või, või midagi sellist. Et see, see film oli vist selline vägivaldsetest valikutest humoorika aim. Tarantino kõnnib siis sellise Arthausi ja meistrivahepeal, et ta suudab tõenäoliselt pakkuda siis sellise nätaka musta huumorit kõigile, kellele meeldib siis Euroopa sõjafilme või või selline vestern laade sõjafilm. Selle filmiga oli huvitav, jälle, saalitäis rahvast tormas vaatama ja pärast vaid hästi vastakad arvamused. Bar Tarantino fännid olid saalist välja ja, ja ütlesid täielik selle filmi kohta tal on siin on võtnud julgelt. Ta on silm on kaks, 45 pikk. Selles mõttes on ta hea, et Euroopa vaatajale ja eriti väike rahavaatajal on mõnus vaadata, sest surra filmist on subtiitritega kaetud inglise keelsetega, siis seekord film räägib siis aastast 44, kui natsi okupeeritud Prantsusmaal moodustatakse Ameerika juutidest kättemaksurühm midagi Brad Pitt, kes mängib kolonel Aldo Reini, võtabki kokku siis 10 Ameerika kõige hullemat juudist tapjat minnakse Prantsusmaa metsadesse siis nats maha lööma ja tingimus on see, et iga tapetud natsi skalpi antakse ülema kätte igalt indiaani, igalt juudi võitlejalt, ta tahab saada nende leitnant 100 natsi skalpi. Salekteerimis näidatakse suures plaanis mitte midagi kinni hoidmata iga sakslane, kellel Skype pähe jääb, seal lõigatakse suure noaga otsa haakrist mälestuseks tema natsiminevikust. Film on hoogsalt tehtud, kuigi jah, minu jaoks oli ka võib-olla niuke tunnikene. Kas võib olla aga kindlasti sellele filmile selline megaminek Euroopas, kuna räägitakse saksa, itaalia, prantsuse keeles et seal on selline, siis Tarantino kummardus siis nüüd Euroopa filmikunsti poole. Päris päris lõbus elemente on seal sees, kuigi noh, nagu juba ajakirjad on kirjutanud, Brad Pitt küll sai vist kõige säravam palgatšeki selles filmis aga aga ma rollisoorituse ajal siiski siiski ta jäi kõvasti alla ühele mehele, kes tegelikult tegigi ära kogu filmi austria näitleja Christopher voolsus, kes sai ka siis parima meesnäitleja auhinna, eks. Ja, ja see oli küll kuhjaga tasutud, et kui muidu film võib, võib tekitada siin-seal selliseid dramaturgiliselt küsitavusi nii pikkuse kui ka Fizeler mängimise osas ka näitlejate mängu osas, siis see mees särab kaks ja pool tundi väga uhkelt tegemist on siis Austria. Lugesin seebiooperinäitlejaga, kes räägib vabalt, nelja keelt ja seda on ka näha, mismoodi ta liigub itaalia keelest saksa keelavalt, inglise keelele ja siis oli veel vist mingeid austria murrakuid seal vabalt valdab tõsiselt tõsiselt uhke rollisooritused, et juba selle mehe pärast maksab vaadata seda filmi ja, ja tõenäoliselt üldiselt üks üks uus staar, et kui, kui Tarantino armastab üles aidata selles kustunud staare Ameerikas nii Travolta kui kui The Witcher või teen siis selle filmi puhul ta on leidnud ühe särava üle viiekümnese staari, kes tõenäoliselt hakkab meil Pacia jaga Ameerikas üsna uhkelt varsti rolle tegema, selle filmi kohta on veel, lugesin kriitikast siin just et kes armastab seriaali Allo Allo, siis on kogu briti ja saksa tegelased, oleks nagu sellelt realisti ümber Tarantino filmi ja üks veidrik lõppedes oma sellise arvutusega uhkelt telefilmiga. Tarantino tõestab, et ta küll ei küündi selle filmiga Baltics'i tasemele, aga siiski ta on ja jääb siis maailma filmikunsti ajalootrass, silmi, kuningaks, aga eks ta umbes nii on küll verd tatti pritsib kõvasti, aga naerdakse selle üle ka uhkelt. Ja kusjuures see film pidi baseeruma sisse seitsmendate keskel kusagil tehtud juba Itaalia ühele filmile, ma ei tea, kui autentne on see ümbertegemine ja kui paljud on võtnud sealt nüüd sellise üleminekuid, aga kogu lugu siis põhineb sellel, mismoodi teine maailmasõda lõpeb Hitleri Kööbelsi ja, ja Göring, mis aga ühes siis prantsuse kinos. See tapmine on ka väga humoorikas. 200 q liitrile, keha. Lõpetame nüüd selle etteaste. Vaadake ETV all olla, seal endiselt jookseb. Just täpselt ja jookseb, Prime toimis. Kuigi see oli. Ütleme niimoodi, samas nad ei moodusta, tegin puududa. Kangli film oli samamoodi väga lõbus, ei maksa kurta, midagi ette, liiga kurb. Või noh, jah, moodustati korraldamisest täiesti pretensioonid töölimalt. Naljakas ülevaade, kuidas hauvad hipid 300000 dollarit kotis ja panevad karjamaale peo püsti. Ja siis võiksid ainult sellise natukene siukse ettevaatlikku juudi perekonnamaal. Tänu sellele, et naaberküla on üritusele veto pannud, siis uudsdaq annab oma karjamaad ja ja toimub midagi, mida nad ei oleks osanud. Targemad ajalukku, aga, aga me tegelikult, kui vaadata seda nimekirja, siis Kuldse palmioksa sai sellel aastal valge pael maitsele Haneke film, millest René alustas ja Carlo rääkis ka mees Grand Prix saar sellistes rohvet, mida tegelikult skriining, kriitikud ka hindasid väga kõrgelt neid mõlemaid filme, et mis olid ka selliseid ühe Ega seda peaauhinda, aga läks siis teiseks. Siis parima režissööri auhinna sai variante Mendoza Ginata eest, millest sa rääkisid mõne sõnaga parima stsenaariumi auhinna sai luujee kevadpalaviku eest filmi mul õnnestus vaadata. Ta jättis mind suhteliselt külmaks, sellepärast et seal oli tegemist. Triviaalne homoarmastuskolmnurkkaamera liikumine ja kõik see on, on kuskil olnud. Wong Kar-Wai Kar Wai jah, õige Tiina vaese mehe käega tõesti täpselt nii ongi. Ja kuskile vahele pikitud väga poeetilise luulelõigud. Ma ei tea, minu jaoks ei töötanud, oli igavavõitu kangesti ja parimad näitlejad siis sa oled kiis vara antikristuse Eesti ja just äsja mainitud Christoph vools siis inglooreispaastad Quentin Tarantino filmis. Ja siis žürii eriauhind läks amisele. Park Johnbuk filmist janu. Ja samuti Fish Tank, Andrea Arnold. Kahjuks mul ei õnnestunud seda filmi vaadata. Äärmiselt positiivsed vastukajad tundus olevat selline noorte sotsiaalseid raamana, aga kuidagi värskelt tehtud, et nii palju siis oli see tagasisidet sellest filmist. Võib öelda, et kõik need filmid loodetavasti jõuavad meie ette, kui mitte neid siin varasügisel, siis, siis vaieldamatult kindlasti ka järgmisel aastal kui mitte kinoekraanide kaudu, siis festivaliekraani kaudu. Nii et suvi on ees, armsad kuulajad. Nautige suve. Käige kinos, kui on kehad vihmailmad ja praegusel hetkel peaks esile tõstma, et on jooksmas kinode ees veel film nimega sera finn mis erakordselt hästi tehtud lugu päikse, vaimse puudega naiskunstnikust, kes loob midagi erakordset, et see film sai kaheksasse saari ehk siis kaheksa prantsuse Oscareid. Ja, ja vaieldamatult vääriks teie aega. Aga, ja soovime teile ilusat kino sügist. Ja peatse kohtumiseni saatejuhtideks olid Karlo Funk, Renee Vilbre ja Riina sillas. Täname teid kuulamast.