Tere kuulama saadet vestluse kultuurist ja täna räägime eesti vaesest biitmuusikast. See, mida siin kuulate, on del staar, klassikaline lugu ja seda esitab Janno sõbin, ütlege seda esitab. Seda esitab ansambel toonika Eesti 60.-te biitansambel. Miks sa just selle loo valisid? See on selline helge instrumentaal surfilugu ta juhatab ilusti sisse selle kogu teema ja on, iseloomustab siis just sellist surfimuusikat, mis tehtud eesti biitansamblite poolt, et see nimetus sellele stiilile siis pandi Eestis traadi, muusik. Janno, sa oled tegelenud selle Eesti biitmuusika varajase biitmuusika kogumisega juba õige mitu aastat ja oled ka välja andnud kaks kogumikku. Mida sa siis oled nii Eesti Raadio ja Eesti televisiooni arhiivist, kui siis ka nende tegijate endi käest kokku korjanud. Ütle, kui palju sul seda muusikat praegu kogunenud on, kas võib seda korralikes arhiiviks lugeda? Oleneb, millega võrrelda, et kui rääkida briti 60.-te muusika arhiividest või eraarhiividest, siis loomulikult ei ole seda, et lõputult või nüüd väga palju, aga, aga ma arvan, et üllatavalt palju on seda muusikat salvestatud tehtud Eestis kuuekümnendatel tuleks vist paika panna, millisest perioodist jutt on, kuhu siis jõuab see varajane biitmuusika. Varajane biitmuusika Eestis sai alguse pisut hiljem kui Inglismaal. Esimesed sellised salvestused ja bändide aktiivset tegutsemist, sed ja bändide aktiivsed esinemised jäävad aastasse 64, ansambel, juuniorid näiteks oli üks esimesi biitansambleid Rakverekitarristide ansambel. Ja siis see muusika nagu muutus keerulisemaks nagu ka pisut hiljem, ütleme, kui välismaal tekkis niuke sihuke ajastu pisut varem, siis meil võib ikkagi öelda, et alles 70.-test hakkasid tekkima sellised bändid, kes mängisid keerulisemaid lugusid nagu väntorel Suuk siis olen kuulnud sellistest nimedest nagu keel, nahk ja poogen, rajakad. Ja üsna pikalt mängisid bändid ka sellist lihtsakohalist muusikat aastani 74, võim nagu minu meelest lugeda isegi nagu seda biitmuusika kui sellise üldise arengut peale seda ta hakkas juba muutuma, et kas siis lahjenes estraadi muusikavormides või või muutus vastupidi, keerulisemaks sai mõjutusi nagu Jimi Hendrixit kriimilt ja nii edasi kui neid lugusid ja neid kogumikke kuulata. Siin saates kõlavad meil sellised lood, mis sinna kogumikku peale ei mahtunud ja palju on ka sellist, mis polegi seni veel raadioeetris kõlanud. Mida sa oled siis kätte leidnud, aga ma tahtsin veel küsida selle kohta, et mulle hakkas kõrva vähemalt sõnade poolest see, et kui mujal maailmas võib-olla biit generatsioon ikkagi pani ka sotsiaalsed tagapõhja sinna sisse, siis meil olid küllaltki leebelt, need sõnumid räägiti ikkagi sellistest omavahelistest suhetest, pidudel käimisest ja aga samas oli ka selliseid hästi ilusaid, lüürilisi tekste. Jah, et eks nad 60.-te bändide tekstid sageli sellised naiivsed võisid tunduda. Loomulikult olid need lood teistsugused, mida pidudel mängiti, kui need, mida salvestati Eesti raadio või ETV arhiivis. Kui Heiki Johanson esimest korda ansambli mikronite laulja, siis kes laulab kõige selles tuntud loos üks imelik masin ja, ja teeb ka teistes lugudes mikronitel väga vinged esitused, siis kui ta esimest korda raadiosse lindistama jõudis, siis kindlasti ta põhjustas nagu segaduse selles mõttes, et keegi ei olnud varem nii laulnud ja teda kritiseeriti just sellise käreda hääle pärast, et pidudel mängitud lood olid sageli siuksed, agressiivsemad ja rohkem sellised mässumeelsemad kui, kui need, mis siis salvestati raadio ja ETV arhiivis. Aga hea on see, et, et neid asju säilinud ja näitavad siis saanud ka välja anda üks selline seika siia vahepeale, et mikronid, kristallid langevad, tähed, poppojad, poissmehed ja virmalised olid ju need bändid, kes esinesid väidetavalt esimesel eesti rokk-kontserdil 28. aprillil 1968. Jah, see oli siis väidetavalt Eesti esimene avalik rokkfestival. Kuni sinnamaani ei olnud nii paljude bändidega ja nii laialt välja hõigatud ja reklaamitud üritust biitmuusika vallas toimunud. Ja peetakse ka siis väidetavalt esimeseks NSV Liidu kitarristide ansamblite avalikuks ülesastumiseks üldse. Ja selle organiseerisid siis biitklubi, kelle moodustasid siis ka biitansamblite liikmed, üks eestvedaja oli virmalistest Toivo Kurmet. Aga noh, Eesti oli ju teadupoolest ka Nõukogude liidule selline paras aken lahenda, nii et paljud eesti bändid, kes sattusid siis mujale Nõukogude Liitu esinema tõid ka seal omamoodi biitrevolutsiooni. Jah, näiteks optimistid, kes käisid Gruusias esinemas. Tõenäoliselt tutvustasid esimest korda sealsetele elanikele ja noortele biitmuusikat rokkmuusikat üldse. See tõi kaasa muidugi kõige ootamatumaid tagajärjed. Et neid ei lastud sealt minema ja nad mängisid seal terve suve ja lõpuks hakkasid võimendid üles ütlema suure gruusia kuumuse käes. Lõpuks jooksis minema mänedžer kogu nii-öelda honorari ka sellised asjad muusika business i varjupoolelt ka tollel ajal aset leidsid. Kui vaadata neid nimesid, kes on nendes gruppides kõik tegutsenud, siis väga mitmed neist on ju tegevad ka praegu, kas siis muusikas või teatris näiteks kas või Ülo Krigul, Jaak Joala, Paula René Eespere, Mait Maltis, Tõnis Mägi, Priit Pedajas. Neid nimesid on muidugi veel ja veel. Ja tänane saade kusjuures on sellegipoolest veel põnev, et siin oled sa välja valinud ka tegijate endiga tehtud intervjuu lõike 88. aastal siis Jaak Ojakääru ja Vello Salumetsa, nagu eestvedamisel tehti siis saateid ka Ivo Linna oli seal nüüd tegevosades, saadetes tehti linti siis Eesti raadiosaated, kus biitmuusikast räägivad biitansamblite liikmed ise meenutavad seda aega, pajatavad nii mõndagi põnevat Nendest 60.-test. Ja samuti siis on tänane saade võib-olla ka eriline natuke selle poolest, et oleme välja valinud ühe intervjuu, mis siis kõlab, saate kõige viimase intervjuu, mis on tehtud kuuekümnendatel ja mis siis räägib ansamblist Oomega, nüüd see ansambel Oomega on Tallinnas tegutsenud Oomega, et eksisteeris kaks ansamblit, Oomega üks oli Rapla bänd, teine oli Tallinna ja Tallinna Oomega liikmed annavad siis kuuekümnendatel intervjuud oma siis tegemistest, räägivad Enn kaaret ja Rein alangu. Nüüd et kui me vaatame neid intervjuusid, mis saates täna kõlavad siis 60.-test ja biitmuusikast, siis räägivad kõigepealt ansamblid, rütmikud, seal olid siis Tõnis Mägi, Peeter Bodelski siis ansamblist Rapla Oomega saab sõnana Tõnu Susi ansamblist kogudusest. Üritan ma siis ise mõnda huvitavat seika meenutada, kuigi see on rohkem nagu tagantjärgi intervjuude põhjal. Et mina tol ajal polnud veel sündinud. Ja siis räägib ka Andromeeda Peeter Randma. Ja samuti siis mikronitest annavad intervjuud Peeter äriHeiki Johanson ja Toivo Tamm. Nüüd siis aga muusika juurde ja esimese loomi ka kuulsime aga nüüd teisena, kes esineb ansamblid, rütmikud, kes siis pean tunnistama, kahjuks ei ole veel kummagi biitpiraadid kogumiku peal. Ja loodame kindlasti, kui nüüd järgmine biit piraatide kogumik peaks ilmuma rütmikut leiavad seal oma. Ja siit saab siis kuulda, kuidas alustas Tõnis Mägi oma muusikukarjääri. Just nimelt tema oli siis rütmikute üks lauljaid ja kaasategijaid. 64. aastal oli Tallinna teises keskkoorile ansambel nimega ekstaas seitse laulusolist oli Toomas Kõrvits ja Tiit Kõrvits, Tõnis Kõrvits. Kõrvitsete kamp ja siis sellest arenes välja juuniorid joonerites ja ikka käisin peaaegu kõikidel tantsupidudele. Tassisin juhtmed ja kastide, et saaks ka paar-kolm laulu laulda ja seal ma esimest korda nagu proovisingi kitarri mängis mees, keda enam meie seas ei ole. Georg Pomerants, nagu me teda kutsume idioodiks. Ja 65. aastal George pomerants ütles, et kuule, et me hakkame siin uut bändi tegema, et mõlemas siin veel mõned poisid memme Rüütel Podolski ja niimoodi, et noh, et teeme bändi, et hakkame turu kõigis hakkama esinema. Ja 65.-st aastast tekkiski ansambel rütmikud. Sel ajal ikkagi olid biitlid, Need tooniandvad kujud peale selle veel püüdsiis. No meie ansambel tegelikult oli niukene raadiohuviline koolis raadiosõlm põhiliselt ehitasime seda siis seal tegelesime muusika kuulamisega ja siis võib-olla saad pärit enamus poiss olid kõik kraalsema poisid kooli ansambel puhtalt ja kuni lõpuni. Kui me hakkasime proovima, siis vist oli aasta 60 45 siis me olime ikka väga väiksed poisid, niimoodi seitsmes kaheksas klass. Aga esimest korda tulime välja kuskil niimoodi 65. aastal. Sealt edasi ta läks repertuaari muidugi valisime koos põhiliselt Luksemburgi raadio ja Soome raadio meie raadiost ja joonist oli raske valida, sest noh, niisugune näide on täiesti olemas, vot sel ajal tegutses horoskoop natukene hiljem küll, aga põhimõtteliselt horoskoobi lood, me tegime pooled peaaegu ära, aga umbes üheksa, 10 kuud varem. Horoskoop väga hilja tegid neid lugusid, mida teised teinud olid. Võib-olla sellest ka see populaarsus, aga praegusel ajal vastupidi ükski lugu ei muutu populaarseks, kui tema televiisorist tulnud ei ole üldse proovistiil oli selline, et põhimõtteliselt pärast tunde, sellist pealehakkamist nüüd küll kellelegi ei olnud, et oleks laule teinud, noh jah, sõnu küll sai nagu teha, aga see kooliaeg on seal ikka kiiremat, me tegelesime kõik veel seal raadiosõlme käepärast selle heliaparatuuriga ja lauluviis, jah, keegi küll ei teinud. 68 lõpetasin mina keskkooli pärast mind hakkas mängima Jürivaks trumme ja 69 lõpetasid Vello ja Koit siis sisuliselt lõpetas ansambel oma tegevuse. Jätkus muidugi paari aasta pärast oomega-kahega. Minu tegevus on põhiliselt seotud olnud ikkagi rohkem sele aparatuuri küljega, vot huvitavaid seiku muidugi on. Suveti nagu ikka koolipoisid, vaest töötasid ka. Minagi töötasin elektrikuna, olime kaugele objektil, neljapäeva õhtul tulin tagasi, reede, pidin minema mängima neljapäeva õhtu koolimajas, vaatama, et kuidas siis olukord on avastanud kõik võimelisuse laiali. Õpetaja Ülo Väling on hakanud moderniseerimine siis pool ööd ja järgmised pool päeva, siis saime jälle asjad kokku, et õhtul välja minna. Niuksed muidugi seiku on meil olnud, aga see kõik on kasuks tulnud, sest ega selline täiustamine andis esiteks teadmisi ja see oli kõige tähtsam selle juures. Aga mida me kasutasime fusse ja niisuguseid asju me tegime küll. Stereovõimelisest, meil ei olnud ja tuleb arvestada ka seda, et ega sel ajal muusika natukene vaiksem, sest nende mõnekümnevatist võimendit aga noh, kuni 100 vatti eriti valju muusikat ära ei tee. Omadega. Veidi lõkke pealkirja. Teha veidi parem, olemata. Praeguseks oleme siis tutvunud lähemalt intervjuude ja muusikanäidete varal kahe bändiga, need kogemata tuleb kohe samasugune kõnepruuk sisse nagu see nagu nad rääkisid 20 aastat tagasi. Ja nüüd tuleb juttu sellisest grupist nagu kogudusse, mis sa sellest tead, rääkida ei anna. Kogudus tegutses Tartus ja kasvas välja Pärnu biitmuusikaelust, et ansamblites viiking ja neemo ja põhimõtteliselt moodustasid siis Tartus ühiselamu toas kaheksa, käisin koos elavad noored Tuua biit, ansambli panid sellele nimeks kogudus. Samas ühiselamu toas elas Baumann. Kes siis kuulas seal tekk üle pea raadio Luksemburgi, öösiti ja siis nende saundi võib iseloomustada kui eriti sellist pluusiliku või sellist erinevat teistest sellistest lüürilisematest, biit ansamblites ja ja nad siis saavutasid nende nii-öelda olematute vahenditega väga-väga huvitav, väga vinge saundi. Ja seal olid siis näiteks ansamblis kogudus, Peeter väljak, Jürjens Elken, Jüri Elken, siis mereinstituudi direktor tänapäeval. Ja siis noh, nende kohta rääkida võib-olla nii palju, et kui bänd tekkis, siis needsamad lood, mis nad kirjutasid, said nagu alguse ka seal ühiselamu toas näiteks lugu nimega ühiselamu, mis on siis kogumikku biitpiraadid kaks peal ja siis sedasi jämmides ja seal koos elades ja nendel siis põhiliseks esinemiskohaks oli Tähe tänava alguses asuv ülikooli klubi ja sellesama maja nüüd alumisel korrusel tegutses selline õllekõrts nagu Mehhisto ja selle kohta räägitakse, siis sa olevat olnud niisugune koht, kus põrandal oli niisugune suhteliselt märgatav kiht õlut, põrand nagu kleepus. Väga värvikas seltskond käis seal koos, oli selline elav ja sotsiaalne suhtluskõrts ja nad käisid siis sealsamas kõrtsis nii-öelda aega veetmas õhtut, tee siis mängisid seal üleval, klubis esinesid ja aastal 72, kui toimus Eesti üliõpilasmaleva kokkutulek siis neitsin, lavale ei lastud, sellepärast kardeti, et ansambel kogudus tekitab mässu, et seal olid veel teised lauljad, kui ma nüüd ei eksi, siis Marju Kuut ja nemad ilusti esinesid, aga kogudus oma sellise mässumeelsuse või sellise muusikaga sinna lavale ei kõlvanud ja neid esinema ei lastudki. Bänd lagunes sellel põhjusel, et bändiliikmed tundsid, et neil ei ole enam nagu kuhugi areneda. Et nende pillipark ja tehnilised võimalused ja teiselt poolt siis enda mänguoskus ei vasta enam ootustele siis otsustas bänd pillid kotti panna ja, ja nendest on jäänud, siis viis lugu Eesti televisiooni arhiivi. Kõik lood on siis aga head minu meelest ja järgmiseks siis kõlab nende lugu lihtne. Nojaa, ma komplimendiks ütleksin Rapla meestele, et nemad nagu olid rohkem kahe jalaga maa peale oma tehnikaga ja valla tõesti väljusime rohkem pilvede, samal ajal paat repertuaari. Millegipärast meil tekkis selline suund, et oma lugusid teha. No alguses seda muidugi ei olnud, aga see võib-olla aasta peale nii-öelda asutamist, seda tekkisid seal esimesed lood ja isegi esimene nii-öelda ametlikult dateeritud esinemine, millest on olemas ajalehe väljalõige, see on 13 veebruar 1967. Õhtuleht. Ja seal on umbes sellised sõnad. Žürii esimees, jutt on, tähendab kitarristide ülevaatuses, mis toimus sihverklubis, see oli esimees, Peeter Saul ütleb siis, et toredad poisid, noored mängivad oma lugusid. Peaksid natukene harjutama, kitarrid kaela panema, aga kust see nimi tuli, noh ma tea, tol ajal oli niuke pomme. Vaata ikka niukesed, uhked nimed ja siis testis võib-olla endas nii-öelda tuju või meeleolu, ka. Seal oli vägev nimi ja ansambel Andromeeda tegutses kaheksa aastat. Ja selle kaheksa aasta jooksul ma võiksin eristada nii-öelda neli erinevat etappi, kuna me täna räägime 60.-test aastatest siis kuuekümnendates aastates jääks nagu näiteks kaks etappi, ülejäänud juba seitsmekümnendates aastates. Ansambel sai alguse 1966. aasta suvel. Kaks kitarr, trumm trummiga, pioneeritrumm muidugi alguses esimese kogunesime ollakse Kadaka teel selles individuaalmajas klassivenna juures kolmekesi. Trio igati progressiivsed. Ja tasapisi seal mängisime ja ilus suveaeg oli, ma mäletan. Mängisime kuuri alla, öeldakse, mingi võimendus oli. Aga sa lähed, sa sellist pulm? Pulmalased vist läksid mööda, ilmselt kuulsid pilli häält. Tuldi siis kutsuvad poisid, tulge mängima. Saame lauas istuda, sülti, süüa ja, aga lugusid, aga meil vist need paar lugu, mis meil oli, need me ikka mängisime õhtu jooksul vist paar korda läbi, ma arvan. Tähendab, 66. aasta suvi kuni 74. aasta lõpp, jah, siis võib öelda, et üks põhiliikmetest peet mandril läks sõjaväkke ja siis nagu ansambel läks laiali ka siis olid nagu vanemaks saada. Naatan ära mul näiteks magnetofon ei olnud ja ma pidin neid, kas siis mõne sõbra juures käinud kuulamas laata, nagu vähe liikus, ütles, et oleks plaadi pealt saanud lugu kirjutada, aga ikka sai raadiost nagu kuulata. Ei oska öelda, kus need oma lood hakkasid tasapisi tulema ja ma ütleks, et üks vahe, meil oli ka enamus repertuaarist, oli omaloominguline. Oli see nüüd hea või halb, ei oska öelda. Rannula. Vennale noriga. Nüüd. On? Ka võib-olla. Ma. Ei ole nüüd küll. Marty. Kõrgpunkt võiks olla jumal 10.-te esimene pool, see võiks olla 69 just enne vahetult meie armeesse minekut, siis olid vanad peod ja naasis tol ajal isegi nii, et väga kriitiliselt olid siis just piirati laste või noortepidude kellaaega kella kuuest üheksani. Ja see trump i klubi juhtkond ei saanud kuidagi seda pidu pidama, sest see rahvas teadis, et on viimane pidu ja siis meie oma publik oli ju Troppis seal lava ees ja tüdrukud kõik nutsid siis tolleaegset lööklaulud nagu armastan ja noh, neid võisid seal jäädagi mängima, mäletan, kuidas kraps viidi lava pealt ära ja loobiti noh praktiliselt peaaegu vasta lage eata sai käed ette, kuidas öelda, väga südamlik koht. Midagi oled sa teinud kellelegi, sa oled meelde jäänud mikronid, ametlikult astusid üles esimest korda ju siis, kui oli Dali ansamblite esimene ülevaatus, muide esinemisluba number üks on omistatud, meile oli kahepäevane suur ülevaade, seal esines kuskil 72 ansamblit. Päev oli seal siis mööblivabriku klubis sihveri, täna lõpetasime. Kui võtta tagasi juunikuu praegult on kaheksa, kaheksa võtame siis kolm aastat tagasi isegi päris palju tuli siit, oleks 20 aastat juba täis saanud ja just põhituubiks seesama kolm meest, kes siin praegu istuvad mina ja Toivo ja Eiki siis need on siis algusest saadik olnud. Noh, tegelikult oli see suur. Aeg selles mõttes, et nagu õppimisaeg suur ja väljakujunemisaeg et sellest ajast pillimehed ja lauljad, kes siiamaani edasi teevad ja tegutsevad, need on saanud oma suurima laengu just 60.-te aastate keskpaigust, et on küll vahepeal stiile vahetatud, tehtud, aga ikkagi lõpuks jõuavad sinna tagasi ja, ja võib-olla teises kvaliteedis. Niisuguse nime all on ansambel tegutsenud kolm aastat. Aastate jooksul on tema koosseis muutunud ta võrsus välja 20. keskkooli ansamblist mis oli sel ajal puht biitansambel, mis koosnes kolmest kitarrist ja trummist. Kuid biitmuusika arenguga on tulnud ansamblisse juurde teisi instrumente ja koos sellega on ka tema koosseis muutunud. Praegune koosseis on järgmine. Klaveril Rein alango basskitarr Indrek Avasalu trummid, Peeter ema trompet. Rain huritam saksofon, flööt, Aavo tamme ja kitarr n kaared. Miks te valisite endale nimeks Oomega, kas on see vihje sellele, et ansambel koosneb tehnikahuvilistest? Jah, võib öelda küll nii. Peeter, ema, tema töötab. Ühenduses on seal elektrik. Aavo tamme on keemia instituudis keemik. Ja mina õpin TPIs elektrotehnikateaduskonnas, ülejäänud ansambli liiget aga tegelevad muusikaga. Bassimängija Indrek avas. Õpib Tallinna muusikakoolis löökpille trumbetist. Raimuritam õpib Tallinna muusikakeskkoolis trompetit. Mina õpin Tallinna pedagoogilises Instituudis. Muusikat. Mis bänd, see oli, Anna, mida me nüüd viimati kuulsime, see oli Tallinna oomega. Tallinnas Raplas oli Toomega just Ungaris ka, aga noh, see puhtalt saates vot väga huvitav paralleel, tekkis mul neid jutt kuulates just nimelt kuuekümnendatel lõpu ja 80.-te lõpu Eestiga kus siis oli plahvatuslikult uusi rütmibände igas Eestimaa otsas ja igale poole või siis sõita ja seal keegi kusagil midagi tegi, toimus väga palju kontserte. Siin võib ka ju näiteks mõelda selle peale, et need poliitilised olud läksid kuidagiviisi nagu leebemaks ja natuke rohkem hakkas midagi sisse tulema. 60.-te lõpp tähendas Hruštšovi sula kaheksakümnendatel, see tähendas seda, et see süsteem oli peaaegu kokkukukkumise äärel ja sellised kajastused jõudsid ka inimeste teadvusesse. Ega biitmuusikajõuga ja selle aastaga, 72, kui enam ei lastud kogudust sinna festivalile ega sellega biitmuusika ära ei lõppenud, et siis sai alguse teistsugune faas, on seal ka selle kohta kogutud materjali. Natukene on kogutud jah, aga selle kogumine, nagu seisab rohkem ees, et Nende biit ansamblites mänginud muusikud sageli läksid edasi nendesse hilisemates bändides, kes hakkasid keerulisemat rokkmuusikat mängima. Ja paljud biit muusikud muidugi, kes ei leidnud väljundit, läksid muule tööle või siis kergelt muserdusid, otsisid mujalt lohutust muusikast, et ütleme, nende bändide hulk või muusikute aktiivne tegutsemine tunduvalt vähenes, kuna olud olid hoopis teised ja aeg oli hoopis teine, et samamoodi tegelikult noh, kui rääkida Gunnar Grapsi hilisematest bändidest, et siis, ega ta üle Eesti sellisel tasandil omaks ei võetud, et oli ikkagi suhteliselt elitaarne muusika, mis siis masside tähelepanu noh, selles mõttes, et Ta oleks olnud võrreldav seal estraadibändidega, kes käisid üle liidu igale poole esinemas, siis päris seda ei saa öelda. Mis tegelikult rock on kogu Nõukogude Eestis olnud ikkagi põrandaalune asi. Jah, võib küll nii öelda, et sellise eneseteadlik iseteadlik rock on tõenäoliselt olnud, et noh, selline vastukultuuri näide paljud, kes biitmuusikast tuule tiibadesse jõudsid ka edasi läksid siis sinna traadi muusikast estraadimuusikasse. Näiteks Jaak Joala, kes on meil viimane esineja selles saates. Seal oli nagu valida, et kas sa teed kompromisse, kas sa teed seda, mis rahvale meeldib vähem või rohkem või sa siis tõesti jääda ainult truuks sellele, mis sa teha tahad? Sedasi kindlasti oli raskem tegutseda muusikuna, võib-olla on siin paralleelid täna päeva muusikaeluga samamoodi siin on nagu see määrab tõenäoliselt reklaam kommertsedu. Samamoodi tead sa tõenäoliselt tegema mingeid kompromisse, kui sa oled elukutseline muusik juba selles vallas, kuidas enda bändi või oma muusikat välja pakud, mis moodi sa seda reklaamid, et võib-olla annab seal üht-teist sarnast nagu leida? Jah, huvitav paralleel tekkis mul aga mida ei saa muidugi päris täpselt kõrvutada, aga olid ju 80.-te lõpus selline Grupp nagu generaator M. Ja praegu on meil selline grupp nagu Smilers ja neid ühendab üks mees, Henrik Sal-Saller ja üks ja sama mees ja samal ajal eimiski, et noh, siin ongi nagu see, et kuidas seda asja nagu võtta, tõlgendada? Aitäh Janno selle ülevaate eest Eesti varajasest biitmuusikast ja saadeti äkki siis lõpetama Jaak Joala. Simmistri.