Nüüd on hea ühendus selle kuulama veebruarikuu spiikri saadet kohe taas eetris ja tänases saates räägime nii Kultuurkapitali kirjanduspreemiate nominentidest kui ka üle hulga aja taas ilmunud Eesti Kirjanduse Seltsi ajakirjast vihik. Taastame unustatud, raamatus on riigi ja on tänases saates ka krõbinaid ja kärinaid. Aga nagu tavaks, kõlavad saates ka mitmed muusikalised alad. Headele eesti luuletekstidele. Ja tänast saadet alustab Mathura, õigemini alustav admatuura ja helipoolega Kaido Kirik. Palaga. Kas sa minuga ei mängigi? Seda võib ka võtta, kui küsimusena siinkõnelejale, kes on saata Sa tahad täna õhtul raadio tööle, samas kui, et sina said nad kohe ja Kaido Kirikmäe Kirjanduse majas kohe-kohe on üles astumas. Aga Teil, kes te spiikri saate kuulatud saate, on ju võimalus tulla neid kuulama. Siit siis Kaido Kerikmäe matuna raadioeetris. Tõepoolest võib ju ka küsida, et miks ei leidu tänavuste või peaks ütlema mulluste kultuurkapitali žürii? Aasta nominentide valikute hulgas Matuusa luulekogud ometigi on need ju kaks tükki, mis avastaja ilmus. Aga eks sellest ole ju juba juttu onud, kes neis nimekirjades kõik puudu on. Ja olen ju sellest isegi juttu teinud, et et huvitav, miks luulas ei leidu Asko Künnapi dial roosa, sain rauda ja noh, kui eriti luules võib neid nimesid veel üles lugeda, kasvõi lauseid homme või. Või Erkki Luuk või veel paljud teisedki. Selles mõttes on ikkagi huvitav jälgida. Nüüd tasapisi laekuvate nominentide nimekirja. Tartu Kultuurkapitali poolt välja antava Gustav Suitsu luulepreemia jaoks. Praeguseks on laekunud üheksa erinevat nimetust ja kui sind tuntumaid autojuhid nimetada, siis see on tõepoolest nii matuura inimene on rohi kui Jaan Kaplinski teisel pool järve kui Erkki, Luugi ja Igor kott, juhi luulekogud. Ja ainukene, kes siin nimekirjas kultuurkapitali luule nominentide nimekirjaga kattub, ongi Kalju Kruusa oma raamatuga pilvedki mingi liigutavadki. Ja tegelikult ei ole see üldsegi paha, see on ju hea, et need erinevad kanalid või preemiad teineteist täiendavad. Ja see on ka sobiv kohta öelda luuletajatele kes eelmisel aastal luulekogu välja andsid, et täpselt homseni, ehk siis 20. kuupäevani on veel aega Tartu Kultuurkapitalile oma haavat ja avalduvus Gustav Suitsu preemia taotlemiseks esitada. Kui varasematel aastatel on küll oluliselt kaasa mänginud see, et luulekogu kuidagi kõneleks staatust seostaks tuga, siis nüüd statuut kohandatud niimoodi luulekogu peaks vastama Gustav Suitsu luuleväärtustele Gustav Suitsu luulele loomingule, omastele väärtustele. Aga kuna neid määratletud ei ole, siis nähtavasti on see niisama vabalt tõlgendatav kui Betti Alveri preemia puhul. See halverlikus. Mida veel öelda Kultuurkapitali nominentide kohta? Tõepoolest, mitu korda on juba esile toodud seda, et ennekõike on tegu läbilõikega eelmise aasta kehandusest siin võib tuvastada seda suunda. Nominentide nimekiri on püütud koostada võimalikult eripalgeline. Natukene vanema põlvkonna auto, natukene noorema põlvkonna autoreid ja natukene mehi, natukene naisi, see ongi nende preemiate puhul alati kõige suurem küsimus, et ega me ju ei tea, väljaspool neid žürii viisid, kuidas need nominendid välja valitakse. Tõsi küll, ma ise olen sel aastal sattunud artiklipreemia žüriisse, aga see töötab natukene teistele alustele ka. Vali eelnevalt nominente välja. Ent teiste kategooriate puhul oleks küll huvitav teada kuidas need žüriiliikmed siis omavahel kokkuleppele jõuavad selles, keda esile tõsta. Kas tõepoolest jälgitakse mingisugust tasakaalustatuse printsiipi või on see valik peaaegu et juhuslik või igaühe isiklikele eelistustele tuginev. Ja ei saagi öelda, et see kuidagi läbi lõikeliselt olles kavandatud? Ja noh, mis seal pattu salata ilmub palju lugeda on vaja palju lugeda, on vaja ka muid asju kui uudiskirjandust ja ega ma nendest nimekirjadest kõike raamatuid kaugeltki lugeda ei ole jõudnud. Võtkem või proosas mahi saat peetes raudtee või ei ole ka läbi jõudnud lugeda veel Tiit Aleksejevi palve anda, nii et ega ma päris hea arvustaja sellele nimekirjale ei olegi. Noh, eks muidugi tekivad eelistused, et või või vältimised varasemate kogemuste põhjal. Ega ma väga suurt Peeter Sauter loomingu fänn ei ole, aga, aga samas täiesti tunnustan, et et koht sellisel autosele sellisele kirjandusele on tehnik pildis olemas ja. Mine tea, ehk saab ka kunagi ettevõtted. Optimistlik prognoos, aga. Paljuski on need nimekirjad sarnased varasemate aastate nimekirjadele kas või juba seepoolest, et esseistika ja vabaauhind mänglevalt sellisel hämaral ühisalal nagu mälestus kihendus, mine võta nüüd kinni, mis teeb ühest mälest saamatustesse istlikuma ja teisest pigem vabaauhinnale kvalifitseeruv teose. Aga jällegi võib öelda. Mõnes mõttes need kaks nimekiri on meil kõige huvitavamad. Esseistika kandideerivad siis Hellar Grabbi, Valdur Mikita, Hando Runnel ja Anu Saluäär, leelo tungal väga kirju seltskond ja vabaauhinnale siis eesti kirjanduse pagulaskirjanduse kogumik. Merle Karusoo, Margus Laidra, Mihkel Raua, Elin toona Lauri Kaska raamatuid jällegi väga kirju seltskond. Ja noh, jällegi võib tõstatada küsimuse, et miks vaba uina seltskonnas ei ole mahi tähendi mälestusi, Juhan Viidingust tõstatati küll see vastuse hiljuti kuskilt, et eks ta ole saanud preemiat küll juba, aga noh, mis siis kultuurkapital on ja see koht kus antakse ikka neid kõige kõrgemalt koteeritud auhindu ja aasta jooksul ilmselt väga palju. Lugeja huvi äratanud ja avalikku tähelepanu äratanud raamat võiks seal sisaldada selles mõttes muidugi, sest on tehtud avalikule maitsele. Et Mihkel Raua Musta pori näkku on selles vabaauhinna kategoorias täiesti olemas olnuks tõesti kummaline vältida Eesti lugejas pretsedenditult suurt huvi tekitanud raamatut. Olgu see huvi siis nii väikestel alustel, kui ta mõne inimeste puhul ongi. Teiselt poolt oli tegu ikkagi olulise kultuuriloolise dokumendiga. Ma ei tea ennast väga pädevaks kommenteerima tõlkeid või tõlgete nominente, olemata lõviosa neist mõlemas keeles lugenud või ka lasteaiaühendust, sest et enda laps on veel endiselt täpselt nii väike, et tema loeb natukene teistsuguseid raamatuid. Kuigi presidendilood Aino Perviku presidendilood on meil kodus kenasti olemas ja vähemasti pilte meeldib lapsel ikka vaadata. Ja samuti natukene üllatab see, et venekeelse autori kirjandusauhinna žürii ei ole vajalikuks pidanud ära märkida Igor kott juhi partnerluse katset. Aga noh, nagu sealt Vene kehanduse teostavast kuulda on, siis on seal ka omad hõõrumised ja. Noorema põlvkonna esiaktivisti, iga kott, juh on võib-olla eesti Litehaatide seltskonnas isegi paremini vastu võetud, kui sellesama tead põhjas, kus ta parasjagu ikkagi seda vett seganud on või, või tiiki, kuidas keegi valib, otsustada ei tunne seda. Eestivene kirjandust ka nii hästi, et oskaks iga kord juhi tegemisi nii põhjapanevat konteksti panna. Ja tuleb muidugi nõustuda ka sellega, mida Kivisildnik sirbis nende auhindade, teemalises galopis või nominentide teemalises gallupi esile tõstis, et miks puudub näitagi andusest. Urmas Vadi kogumik. Tõepoolest tuleb meelde, et ega seda raamatut ei ole jõudnud Kaspikes käsitleda aga võin ette öelda niipalju, et märtsispiiker saab olema mõnetigi kultuuriloolise või eluloolise kallakuga ja kuivad ju, Urmas Vadi näidendid. Kuitahes Apograafiliselt, aga ikkagi seda kultuurilooliste eluloolist münti evivad, siis võtan selle raamatu järgmisel kuul siingi saates esitleda. Mis siis kokkuvõtteks öelda sedasama, mida ütlesin, sihviski, peaasi, et kõik auhinnad saavad ja ei teki jälle sellist olukorda, kus ebapiisavate põhjenduste jäetakse mõnes kategoorias auhind välja andmata ja tõtt-öelda piisavaid põhjendusi saab üldse olla. Peale selle ehk tõesti, kui mingis kategoorias ei avaldataks mõnel aastal üldse ühtegi raamatut või siis oleks need avaldatud raamatut tõepoolest alla igasugust arvestust. Aga ka neil varasematel aastatel, kus on mõnes kategoorias jäetud preemia andmata on joonud väga eheda kontrastina mitmeid vastava ala või vastava kategooria häid teoseid ja seda hämmastavamalt. Sellised andmateetmiselt mõjuvad. Eks ta nende preemiatega nii ole, et kuidas ka näidžireisid juua ei teeks, ümber, tõstaks süsteeme, ei täpsustaks, avalikkus tahaks või? Mida kõike annab šviidiga teha? Ikka nii, et mõne otsusega. On üks rahul ja mõne otsusega teine laul ja mõni otsus solvab ühte, mõni otsast Lotteist. Seon, kirjanduselu loomulik osa ja tundkem rõõmu, et meil praegusel ajal ikka veel on midagigi auhindadeks anda ja loomulikult selle üle, et on, mille eest anda. Et ka uudisloominguga kagu, laulsin samme. See palametskulditants ja see on Vahe lahkunud luuletaja Andres Allani tekstile. Hannes Allani mahukas kogumik lause samme ei tõusev osalemisel peaks ka sel aastal lugejateni jõudma. Minu arust oli aegade Lagunemata veel muna. Sees päikest. Me ei ole ma tega klindotsi. Taevalaele. Metskult on siis nii, et, Peagi papp. Mis hetkel siis keele ja teen? Tantsi seda ansi. Tantsi oma tantsu. Laagris homme on ka üks autoreid, kes kirjutab uues yhe koha 1000 ka 13 14 vihikus. Ja tõepoolest, kui mõned aastad tagasi selle vihiku aja kehva selja taha jätsin, siis endale oli küll natukene see tunne, et keda on oma töö ära teinud ja oma aja ära elanud. Ja ehk on vaja teha tee vabaks uutele taolistele väljaannetele. Ja siis oli ka see tunne, et Excel ellujäämine sõltub sellest, kas kellelgi seda ajakirja veel peale minu vaja on. Tuli välja ikkagi, et on, kuigi kvartaalne tsükkel on nüüd veest paratamatult selja taha jäetud. Aga üle pooleteist aasta see number küpses toimetada ta kahasse Jaak Tombergi, Erkki Luuk. Või peaks küll ütlema, et pooleks? Erkki Luugi, Jaak Tomberg sellepärast et tegu on tihel trükisega. Loodetavasti raamatu sa pead, teadis Tiivel trükis. Ehk siis poolajakirjast jooksev ühtpidi ja siis tuhataja ümber pöörata ja teiselt poolt pihta hakata jälle. Ja poolajalisast kannab tinglikku pealkirjas on võimalikud maailmad ja pool jällegi eks, ehk eks eksperimentaaleri. Ja nüüd pooled täiendavad teineteist väga hästi. EksperimentaalEhyson Sis Erkki Luuk kogunud kokku mõningaid uuemaid näiteid. Eksperimentaalsete tekstidest. Mingit pidi on see jätk juba hea mitme aasta eest ilmunud. Eks pehmentaan kirjanduse kogumikule kangelasema toitepiim. Ja. Tegu vahva valikuga, et siin on autoreid väga erinevates diagruppidest, kuigi see seid tekstide juurest välja ei tulegi, aga nii palju kui ma teada on, siis näiteks kirjutaja nimega Jaan lüsi on juba üsna kõrges eas vana. Ja samas on siin ka päris noori kirjutajaid, kas või Bartholomew hoor. Üks praegused esiavangardist ja küllap tema pole siin ka veel kõige noorem. Aga. Erinevaid viise tekstiga eksperimentaalseid, et tõlke teha, on siin mitmeid. Kui paljud neist jõuavad mingisuguse fikseeritud tulemuseni või, või mõjusa tekstini omaette, võib-olla ei olegi nii tähtis, pigem on just see tekstiga ümberkäimise protsess tähtis, mis võimaldab kaugeneda sisseõpitud mallidest. Aga kui midagi siit esile tõsta, siis Kirsten kunst Fidženbjoodist Foomeli nõu nähes. Agnes von Münchausen on üks vahva remix üürilepingust näiteks. Ja kohtu protokoll on siia sisse miksitud. Või siis ka Kiva üllatab oma ehk harjumuspärasema stiili kõrval ühe näidendi olematu näidendi tegelaste loeteluga. Mees võimaldab teda. Ühelt poolt senisest rohkemgi kõrvutada, ehkki luugiga ja teiselt poolt käia üle seda kõhutust, mille peale olen ka ise mitmeid kordi mõelnud. Vaid tehti luuk, siis antud juhul vaid Kiva ja Madis Kõiv. Kunagi oli plaanis kirjutada pikem artikkel, sellest On soiku jäänud, tuleks uuesti üles võtta. Ja loomulikult on üks olulisemaid tekste seen Erkki Luugi eksperimentaalne tekst, kummitused ja pädikaadid, mida võib siis pidada omamoodi, eks kirjanduse manifestis. Ja teiselt poolt jällegi võimalikud maailmade osa selles vihikus tuletab meelde, et kõiki neid kui tahes juhet kokku ajavad. Pehmenteerivaid tekste annab lugeda kui võimalike maailmade väljendustena alternatiivsete keelte väljendustena. Ja miks mete läbi nende tekstide näha võimalikkuse võimalikkuse selles maailmas, mis meid igapäevaselt ümbritsev. Siin on harivat alternatiivkultuurist nagu luft kollektiivse autori fenomenist või siis stiin pungist ja loonis homme tikkel merel viitasin, on märkmeid teadvuse muutustest. Erinevaid võimalike maailmade kirjeldusi on siin ka Ühest mõne aasta tagusest, kui ma Konsa ja Meelis Friedenthal kuulsusest ning paar teksti on siia laekunud ka 2006. aastal koos käinud seminarigrupist ees pidas võimalike maailmade teemalisi ettekandeid. Seegi oli ju Jaak Tombergi ja Sven vaba mõnede teistegi vahva ettevõtmine, et üle hulga aja jällegi üks seltskond sai täiesti omal tahtel kokku luges huvitavaid tekste, ajas omavahel juttu, ei pidanud vajalikuks selle jaoks mingisuguseid rahasid taotleda. Ei pidanud vajalikuks kuidagi mingeid ainepunkte kuskilt taotleda, vaid tegi seda lihtsalt puhtalt eneseharimise eesmärgil ja järgnesuga linnaruumiteemaline seminaris asi, millest ka loodetavasti nii mõnigi tekst vihiku kaante vahele kunagi jõuab. Igatahes rõõm, et, See kunagi alustatud eksperimentaalsete tekstide ja mõtete polügoon kestab edasi. Ja siit jätkab üks artist, kes on ka omamoodi selline, eks pehmentaate olnud aga samas ka luuletaja, kes kasseti luulekassetist kunagi üles astus. Tõnis Leemets ehk frii kes samuti täna õhtul Tartu Kirjanduse Majas krüptis esineb ühtlasel salatuba ja enne, kui ma siia saatesse tulin, Tõnis Leemets andis mulle näppu oma kunagise kultusalbumi Tšaes kolme setiga mille ta siis kassetilt on need tehtud tehases CD peal ümber võtnud ja järgmise teemaga unustatud. Raamatu teemaga seob vaid hästi see järgmine laul E sulgudes Anti Liiv Ruuls. Surmab ta. Jood? Need, kes on proovinud L ja. Vaeva. Ja ma tean Jaa. Kuuldud lugu ja testija plaati seob jutuks tuleva unustatud raamatuga minu jaoks õige mitu asja. Noh, kindlasti see mõnuainete teema, aga teiselt poolt jällegi tõik, et see plaat või toonases kassett ilmus 96. aasta paiku. Ja selle aasta paiku sattusin ma ka Narva 89 nimelisse numbrisse ühikasse elama. Ja leidsin sealt kapist paki vanu raamatuid mille hulgas oli siis ka too raamat, mille toona esmakordselt läbi lugesin, aga kaugeltki mitte viimast korda. Ja nii ta satub. Selles unustatud raamaturubriigis on põhiliselt tutvustanud need teosed, mida võiks nimetada noos raamatuteks. Aga tea, kas see vahe nii mõttekas ongi? Head mõned aastad tagasisaiu Sass Henno, mina olin siin raamatuna täies konkurentsis romaanivõistluse peapreemia. Ja kui otsida sellele Sass Henno romaanile pretsedente varasemas eesti kirjandusloos, siis üks süžeekäikudel temaatikat lähedasemaid ongi toosama Holger Puki Reini heina. Kuigi tegu on 1978. aastal välja antud raamatuga on siin Nõukogude Eesti pealinna tänavatel käimas võimas kampade sõda ja narkoäri ja mida kõike veel. Ja kõik need alateemad, vaesest perest, poisi püüd ennast teostada ja ja kuritegelikus maailmas kuidagi ellu jääda ja sealt välja tulla. Jaa armastust leida, kõik on siin olemas? Muidugi, Holger Puki stiil on kogu aeg natukene selline pentsikud moraliseeriv ja dramaatiline olnud. Eks ta ole ka väga ideoloogilise sisuga asju kirjutanud ja natukene selline ideoloogiline paatos pääseka siia heinu ja heinaraamatusse, aga mitte siiski häiriv omal moel. Ja ta on siin teinud sellise huvitava tekstilise lüket vaheldumisi süzeeliste tekstiosadega toonud sisse siis erinevad lõiked, õpetaja või klassijuhataja Heili Kasemaa riikidest, kas siis jutuajamisel, õpetajate toas või haagiast Nõukogude õpetaja või kust kõikjalt veel ja sellise ideoloogilise poole siin omamoodi ära getostanud ja samas näidanud seda suhtumist üsna iroonilises valguses. Kuidas selline suuresõnaline retoorika püüab? Nagu tänapäevalgi ju haipida üles positiivseid külgi inimeste juures, aga kui asjad lähevad kurjaks kätte, siis distantseeruda ennast neist. Ja võib ka öelda, et sellel raamatul on üks kõige vahvamaid finaale eesti kirjanduse ajaloos vähemalt selles lõikes, mida mina olen lugenud ei hakka teile seda siin üle lugema, aga ümber mõtestama, aga on ju ikkagi kosutav teada saada, et ema tehtud kartulid ja soust teevad isegi narkosõltuvuse teha. Selline raamat siis küllatada, vada raamatupoodides ikka saada on uuesti välja andma, keegi teda ei ole vist kippunud, aga täitsa vahva lugemine ja. Eks siin muidugi selliseid statistilisi ja ajastu ajastu värvingus kinni olevaid hetk ei ole mees täna selles päevas võõristusefekti tekitavad, aga samas on siin mõndagi ka sellist mida ette kujutada. Siin tänases Eestis ja nagu öeldud, eks seda tõestab Kado. Mina olin siin. Nüüd kuulame hoopis Aapo Ilvest rahvalikust tükist Bristan pärineva muusikaga laskmas sosista ja peale seda sosistamist Me lähme abistamiste ja kähistamiste manu. Millest moos tuleb juttu kabinates ka erinevates kui põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõust mis riigikogu on, arutame selle saadetud ja mille raames plaanitakse tugevasti kärpida emakeele tunde koolides. Just gümnaasiumis ja Mis seal öelda, eks põhjendused oled jälle needsamad, et püütakse haridussüsteemi reformida, teha õpilasele sõbralikumaks vähendada tohutut õpikoormust, mis õpilastel on ja püüda anda praktilisemat toimetulekuostus, oskust ja mida kõike veel ja miskipärast tehakse seda just selle aine ahvelt. Meie identiteedile ja homaansusele kõige rohkem annab. Sest et kui matemaatikaõpetaja solvugu matemaatika võib õpetada süstemaatilist mõtlemist, aga ta õpetaja meile empaatiat teiste inimeste suhtes, mida kirjandus õpetab ja rõõmu tunda selle üle. Rahvas on reageerinud juba väga ägedalt ja Kirjanike Liidu avalik pöördumine selles küsimuses on kohe-kohe tulemas. Aga samas ikkagi hämmastab ja masendab see, kuidas need ministeeriumid, mis Eesti kultuuri ja keelt kõige rohkem kaitsma peavad on ikka ja jälle sellele kõige suuremate käkidegi ajaks. Tuleb ju meelde see, kuidas mõned aastad tagasi jällegi tugitooligeeniusest koosnev haridusministeerium disdoktorantidel töötamise ära keelata võttes neilt nii põhilise teenistusallika kui võimaluse oma tööd jooksvalt teiste inimeste asutamiseks siia. Ja siis tekkis küll arvestatav vastas, enne mees läks lobiga nii riigikogu kui ülikooli juhtkonna tasandile välja. Õnnestus loll mõte väärata. Loodetavasti on see nüüd üles plahvatanud vimm ka sama produktiivne, see koostaja. Lollitee jääb teostamata ja keele ja kirjanduse tunnid ja vaatama samasse mahtu ja osatakse seda paremini hinnata. Osakega teie arvake põhikooliga on keelel ja kirjandusel lõpes Arhakat gümnaasiumiga, ülikooliga on keelel ja kirjandusel lõpp, eks eneseharimine ja kogu aeg. Soovin teile head lugemist, head kirjutamist, head eesti keeles elamist. Ja kohtun teiega inspike saates taas kuu aja pärast ja lõpeta majad tänast saadet kagu palava ehitage uusmaa. Kuidas paremini saab seda saadet lõpetada kaua ja Fernando majoneesi? Ehitage uusmaa.