Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku tänased olulisemad päevasündmused. Stuudios on Uku toom. Õiguskantsler Indrek Tederi hinnang mängul oleks käibemaksumäära muutumisest pidanud ette teatama vähemalt paar-kolm kuud, siis poleks ta seda vaidlustama hakanud. Teder saatis riigikokku ettepaneku, milles palub tänavuse teise lisaeelarvega seonduva seaduse sätted viia põhiseadusega kooskõlla. Kui riigikogu 20 päeva jooksul Teder ettepanekule ei reageeri, lubas Teder pöörduda riigikohtu poole. Rahandusminister loodame, et kui asi läheb Riigikohtusse, siis kohus õiguskantsleriga ei nõustu. Ka riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees leiab, et ühed põhiseaduslikud õigused võivad teised üle kaaluda. Valitsus andis aktsiat seltsile Kiviluks Loa kavandada Lüganuse vallas suur kõrtsi lubjakivikarjääris ehituslubjakivi. Kuigi elanikud on kaevandamisele kaua vastu seisnud, ei pea eksperdid seda nii ohtlikuks, et sellest loobuda. Ettevõte loodab kaevandamist alustada veel sel aastal aprillirahutuste protsessiga. Kohtualused on lõplikult õigeks mõistetud. Riigikohus ei võtnud prokuratuuri kaebust menetlusse. Kohtualused saavad nüüd vahi all veedetud aja eest enam kui 300000 krooni hüvitist. Kõrgõstani opositsioon kutsus labast meeleavaldustele ja nõuab kordusvalimiste korraldamist. Riigi siseministeerium kuulutab kavandatava meeleavalduse ebaseaduslikuks. Stockholmi lähistel põrkas kokku kaks reisilaeva, viis viga saanud inimest toimetati haiglasse, kergemaid vigastusi oli kümnetel uppumisohtu. Laevad ei sattunud USA ja Balti riikidesse Realis, poliitilistel konsultatsioonidel. Vilniuses oldi seisukohal, et Ukraina ja Gruusia lähenemine NATOle peab jätkuma. Viljandis algas pärimusmuusika festival, mis loodab senisest rohkem väärtustada sooloesinemisi. Otepääle aga said alguse. Pühajärve puhkpillipäevad ilma muutliku pilvisusega. Homme sajab mitmel pool hoovihma. Öösel on sooja 13 kuni 18, homme päeval 17 kuni 25 kraadi. Õiguskantsler Indrek Teder saatis täna riigikogule ettepaneku, milles palub viia 2009. aasta teise lisaeelarvega seonduva seaduse sätted kooskõlla põhiseadusega. Teatavasti tõstis riik käibemaksu 18-lt protsendilt 20-ni ning selle jõustumiseni jäi vastava pärast vastava teate ilmumist riigi teatajas aega sisuliselt neli päeva, mis on õiguskantsler Tederi hinnangul liiga lühike aeg. Mall Mälberg käis briifingul. Õiguskantsler tuletas ajakirjanikele meelde, et Eesti riik on rajatud vabadusele, õigusele ja õiglusele ning see käib ka seadusandja kohta. Just seetõttu ta oma ettepaneku riigikogule saatis ja selle mõte on kokkuvõttes järg. Riik ei tohi maksutõusu ootamatult ilma mõistliku ajata ette teatamata teha mõistliku aja põhimata, seda riigikohus tuletanud põhiseaduse paragrahv 13. Ma ei vaidlusta seda, et riigil on vääramatu õigus tõsta makse, kui ta seda soovib. Küll aga ta peab andma maksu kohuslasele aja ta muutust ette valmistada. Ja see ongi see oluline küsimus. Milline aeg oleks mõistlik aeg seaduses seda kirjas kaaluda tuleks selle olulisust ettevalmistusperioodi ja muud õiguskantsleri sügavalt subjektiivse arvamuse kohaselt võiks see olla näiteks kaks, kolm kuud. Saksamaal anti käibemaksumuutuse ettevalmistamiseks aega kuus kuud. Mis saab edasi, sõltub riigikogust. Reageerimiseks on seadusandjal 20 päeva. Õiguskantsleri sõnul on kõikvõimalikud variandid probleemsed, aga need tuleb sellegipoolest läbi analüüsida. Seadusandja võib välja pakkuda erinevaid lahendusi, mingit üleminekuperioodi või näiteks tunnistada seadus tagasiulatuvalt kehtetuks või pakkuda välja mingeid kompensatsioonimehhanisme. Praegu toimus jälle see, mis kahjuks on korduvalt toimunud, et päevapoliitika tõsteti tunduvalt ettepoole põhiseaduslikest väärtustest. Indrek Teder ei välista, et riigikogu võib tema ettepanekud eirata. Sel juhul pöördub ta riigikohtusse. Antud hetkel ma just rõhutaksin seda, et riiki peab valitsema põhiseaduse järgi ja seda eriti majanduslanguse tingimustes, et majanduskriisile ei lisanduks veel põhiseaduslik kriis. Ja veel mõned lühikesed vastused ajakirjanike küsimustele. Kas praegust olukorda kokkuvõttes võib öelda, et Eesti riik on esimesest juulist kuni tänaseni põhiseaduse vastaselt kõigi meie taskust käibemaksu kogunud? Jah, minu seisukoha järgi küll küll, aga ma tahaks avalikkusele öelda seda, et praegu kehtiv ikkagi 20 protsenti käibemaksumäär seepärast, et seadust ei ole muudetud. Kas tagantjärele võib põhiseadusevastast asja seaduses? Keda nad on põhiseadusvastane, kuidas seda tagantjärgi saab seadistada? Antud praeguses situatsioonis oleks küllaltki küsitav, et me tahaksime Anssidesse minna, aga sel juhul me nagu anname tagantjärgi aktsepti põhiseadusrikkumisele. Kas ikka on õige, kui me lähtume sellest, et me oleme põhiseaduses mõigu küsitav? Samal teemal ka jätkame. Rahandusminister Jürgen Ligi tegi oma seisukoha teatavaks valitsuse pressikonverentsil. Õiguskantsleril on kindlasti õigus, et mõistlik etteteatamise tähtaeg on oluline õigusprintsiip, aga see on suurema kahju ära hoidmiseks ja erakorralistes oludes tehtud otsused, siin erinevad printsiibid koos kaalutuna. Ma arvan, et see kurb uudis, ütleme väga, ma küll loodan, et riigikohus langetab mõistliku otsuse ja ei ürita omletist muna teha õiguskantslerile. Retsept on olemas, riigikogul ei olnud palju valikuid ja see valik minu arust oli vääramatu. Ning kuna kiri läks riigikokku, siis küsisin ka parlamendi põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde seisukohta. Juristile on täiesti mõistetav õiguskantsler Indrek Tederi selline käitumine, kuid poliitika ülesanne on siiski teha raskel ajal ka kiireid otsuseid. Nüüd peabki riigikogu siis asuma põllumehed et kumbat, põhiseaduslikud väärtused, kas see, et, et me riik olles ka edaspidiselt jätkusuutlik ja meie riigieelarve oleks ikkagi jätkuvalt tasakaalus ja et meie riiki saaks juhtida seestpoolt write IMF tulevikus väljaspoolt nagu mõne teise balti riigiga on juhtunud või siis teiselt poolt tõesti ettevõtjatele teatud selline piisas nagu õiguskantsler ütles etteteatamistähtaeg, need on väärtused, mida siis tuleb nüüd jah, kaaluda. Ma usun küll, et lõppkokkuvõttes võib-olla isegi otsustab riigikohus sellepärast et Riigikogus lisaeelarvega seonduvate seaduste ettevalmistamise käigus oli ka juttu sellest, et tõepoolest see tähtaeg on mõnevõrra kiire, kuid me leidsime, et teistsuguse käitumise puhul me ei oleks saanudki esimesest juulist kehtestada seda täiendavat lisaeelarvet ei oleks saanud nüüd teisi vajalikke seadusi vastu võtta ja oleks juhtunud Kased. Jah, eelarve oleks tasakaalust väljas olnud ning pole täna majandusolukord oleks olnud märksa raskem kui ta, kui ta meil praegu on. Seadus ütleb, et seda riigikogu peab üks altari ettepanekud menetlema niipea, kui see võimalikuks osutub. Puht formant tavaliselt algavad riigikogu istungid selle aasta septembri keskel. Nii et see on üks võimalus ja teine võimalus on see, et kutsutakse kokku riigikogu erakorraline istung selles küsimuses kindlasti üks üks on selge, et, et asjatu tiivitustes küsimus kindlasti. Vaja ei ole meil küll, aga jah, kui oleks olnud võimalik õiguskantsleril kas või juba selle eelnõu menetlemise käigus, siis oma arvamus riigikogule või rahandusministeeriumile vabariigi valitsusele varasemalt teatavaks teha, siis oleksid saanud, et küsimusega arutada. Veidi vähem närvilisem õhkkonnas kui see, kui täna tegelikult ju vastu seadus kehtib, see on vabariigi presidendi poolt välja kuulutatud. On inimesi, kes juba maksavad oma kaupade eest ja. Siia juurde lisada, et septembris, kui riigikogu plaaniliselt kokku tuleb, ei ole seal arutamisest enam mingit kasu nagu, kuna nagu kuulsite, on õiguskantsler andnud aega 20 päeva, et siis riigikohtusse pöörduda. Aga valitsuse asjade juurde valitsus andis aktsiaseltsile Kiviluks loa kavandada Ida-Virumaal Lüganuse vallas. Ehituslubjakivi on üleval aastast 2006, vallavolikogu oma otsusega ehitusloa andmisega nõustunud ei ole. Ettevõtte kaebas otsuse kohtusse, kes vallavolikogu otsuse tühistas. Jamata Graubergi jätkab sel teemal. Kavandatav maardla jääb mõne kilomeetri kaugusele liimala külast. Vald ei nõustunud kaevandamisluba andma peamiselt kohalike elanike vastuseisu tõttu. Üks suur hirm on müra ja tolm, aga põhiliselt kardetakse, et kaevud jooksevad tühjaks, ütles Lüganuse vallavolikogu esimees Evald Männiksaar. Lubjakivi kaevandamisega minnakse juba teise veehorisonti ja allküla Liiva küla, mis on põhiliselt saab toite seal teisest veehorisondist ja ka need osa allikaid, mis sinna merekaldasse nagu välja tulevad, saavad ka toite ikkagi nendes veesoontest. Arvatavasti muidugi noh, kes sinna maa sisse täpselt teada ja juba eelnevalt, kui seda kruusa seal kaevandati, siis osa osa allikaid jäi kuivaks ja vesi on ikkagi kulla hinnas. Meie maa praegus. Keskkonnaministri Jaanus Tamkivi sõnul lähtus valitsus loa andmisel keskkonnamõjuhinnangust ja ekspertide arvamustest. Need keskkonnariskid, mis seal tekivad seoses kaevandus olemisega, on kindlasti olemas, nagu nagu seoses kaevandamisega ikka küll, aga nad ei ole nii suured ja sellisel määral Sa oled sellest kaevandamisest tuleks seal täielikult loobuda ja seda maavara mitte kasutada. Seda enam, et seal lähikonnas on käimas väga suur investeering, mis puudutab Jõhvi Kukruse maantee-ehituste, kus kvaliteetset ehitusmaterjalid killustikku on tarvis, mis puudutab tolmu, müra, vibratsiooni, põhjavee alanemist, neid kõiki on võimalik kontrollida ja nad ei ole sellisel määral, mis tegelikult talvendaks inimeste elukvaliteeti. Aktsiaselts Kiviluks on kaevandanud Suur kõrtsi karjääris varem kruusa, see on nüüd otsas. Kaevandamise käigus tuli aga välja väga hea koostisega paekivi, mida on ettevõtte juhataja Enn Kikase sõnul karjääris üle 500000 kandi aastas kaevandatakse 40000 kanti ning töödega on plaanis minna kuue meetri sügavusele. Kikase sõnul peab ettevõte oma kohustustest kinni. Maapõue seadusest tulenevalt on juba meil kohustused, kui kaevudega midagi juhtub, uued kaevud puurima, eks ole tolmu ja müra suhtes, et aeg on edasi läinud, ei ole enam nõukogude aeg, tänapäeva karjäärides kasutatakse väga kaasaegset tehnikat ja me teeme tööd seal mobiilsete seadmetega. Kiviluks alustab nüüd ettevalmistustöid ning end Kikase sõnul on võimalik, et kaevandamine algab veel sel aastal. Lüganuse vallavolikogu esimehe Evald Männiksaare sõnul tunneb vald end jõuetuna. Valitsusse jõudiski kaevandusloa andmine seetõttu, et vald sellega ei nõustunud. Liimala küla on ikkagi arenev küla, sinna tänavastagi minu meelest on, kas viis täitsa uut maja ehitati, eks, eks me peame hakkama midagi leidma sinna, kas siis kusagilt raha tooma sisse valda, nendesse arenguprogrammidesse saab sinna kas Raekoja ühisveevärgitehas, kusjuures seal erainimesed, kes on oma, nagu neid kaevusid puurinud, nende kaevud ulatuvad seal 20 140 meetri peale, eks ole, see on küllaltki suur raha, et mis tuleb nagu võib-olla tulevikus vallal välja käia. Jätkame nüüd välisuudistega Vallo Kelmsaar. Kõrgõstani. Opositsioon kutsus oma toetajaid pealinna Biškekis meeleavaldustele kordusvalimiste korraldamist. Riigi siseministeerium kuulutas kavandatava meeleavalduse ebaseaduslikuks ning märkis, et astub samme meeleavalduse ärahoidmiseks. Opositsiooni väitel toimus presidendivalimiste käigus rohkesti valimispettusi, mille tõttu tuleks valimised kehtetuks kuulutada ja kordusvalimised korraldada. Oma sellele on andnud ligikaudu 61 protsenti registreeritud valijatest. Valimised on õiguspärased, kinnitas Kõrgõstani keskvalimiskomisjoni esimees pärastlõunal. Uudistada agentuuride teatel toimus ka kokkupõrkeid opositsiooni toetajate korrakaitsjate vahel. Politsei kasutas protestijate vastu kumminuiasid, ta tulistas õhku. Washington ei tunnusta Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat iseseisvate riikidena, kinnitas USA asepresident Joe Biden Tbilisis gruusia parlamendisaadikutele. Samuti märgist, et USA toetab Gruusia püüdlust ühineda NATOga ning arengut USA ja Venemaa suhetes ei tule Gruusia arvelt. Venemaa lubas rakendada meetmeid, takistamaks Gruusia ümberrelvastumist eelmise aasta sõjas saadud kaotuste järel. Venemaa asevälisministri Grigori karassini sõnul katkestab Venemaa sõjalise koostöö kõigi nende riikidega, kes tarnivad Gruusiale, Venemaal või endises Nõukogude liidus toodetud või arendatud relvi ja varustust. Väidet temalt olevat Gruusia saanud abi. Ukrainalt. Stockholmi lähistel põrkas täna merele kaks autopraami. Üks laev sai tõsiselt kannatada, teise vigastused olid väiksemad. Mõlemad alused jõudsid omal jõul sadamasse, mitu inimest sai aga vigastada. Neist viis toimetati haiglasse, kümmekond reisijat sai abi kohalikust tervishoiukeskuses. Kokku oli kahes laevas umbes 1900 inimest. Laevade kokkupõrke hetkel oli õnnetuse piirkonnas tihe udu. Riia sadama piirkonnast evakueeriti täna ohtliku kemikaali lekke tõttu paarsada inimest. Riiga saabunud Tallinki reisilaev aga ei lubatud sadamasse. Laev jäi ankrusse rajal ning reisijad toimetati Riiga bussidega. Esialgu peeti olukorda väga tõsiseks, kuid piirangud Riia sadamas tühistati pärast seda, kui eksperdid kinnitasid, et plahvatuse ohtu ei ole. Vilniuses toimusid USA balti riikide sõjalised poliitilised kõnelused. Teemad, mida käsitleti, olid Afganistan, NATO bloki koostöö Euroopa Liiduga, aga NATO osalus meie õhuturbes. Samuti räägiti küberkeskusest ja Balti Kaitsekolled Sist. Küsisin kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhilt Christian Prikilt, kes kohtumisel osales ka seisukohta Afganistani. Praegu käib operatsiooni vajalikkuses on ja kui see operatsioon on toonud mitmeid ohvreid Selge NATO osalus seal seal praegu on vajalik, isegi kui see toob kaasa selliseid ohvreid nagu siin eriti nüüd viimastel nädalatel me kõik oleme kuulnud. Kui tulemustest rääkida, siis, siis ütleme, see nii-öelda lisaüksuste abil saadavate tulemuste hindamiseks on, pole aeg veel praegu küps. Selge on see samas, et nii meil kui kui brittidel kui ameeriklastel, kui kõigil ülejäänud NATO liitlastel oodatakse kodus tulemusi, tahetakse kuulda. Kas me oleme õigel teel praegu veel seda teha? Palju räägitakse sellisest nii-öelda võimaluste aknast nähtavate tulemuste saavutamiseks umbes järgneva 18 kuu jooksul. Selge on see, et mingeid vahearuandeid küsitakse ka juba varem. Ja mida arvati kohtumisel NATO laienemisest? Kui laua taga olid mitte ainult siis Eesti ja USA vaid kolm balti riiki pluss USA, siis võib öelda, et nagu nelja nelja riigi positsioonid tegelikult oli üsnagi sarnased. Ehk ehk nähakse, et, et Ukraina ja Gruusia puhul peab Nato selge sõnum säilima nende nende riikide ettevalmistusprotsessid kunagisi NATO NATOga liitumiseks peavad jätkuma, liitlased peavad pakkuma oma toetust ja abi selleks, et need mõnikord valulikud reformid saaksid toimuda veidi kergemini ja kiiremini. Oluline on loomulikult nende riikide endapoolne panus ja pühendub pühendu tööle. Ehk aidata saab seal, kus seda abi küsitakse, aidata sotsiaalkus, kus teatakse, mida endale vaja. Aprillirahutuste organiseerimise süüasjas 200 teises kohtuastmes õigeks mõistetud Dmitri Linter, Dmitri Klenski, Maksim rebaja, Marxi rõki õigusmõistmine jääb lõplikult jõusse, kuna riigikohus ei võtnud riigiprokuratuuri kaebust menetlusse. Riigiprokuratuurile kinnitab endiselt, et süüdistuse esitamine oli põhjendatud. Prokurör Triin Bergmanni sõnul tuli Linterile Klenskit relvale ja sirakile süüdistuse esitada, sest nende organiseerimistegevuse kohta oli kogutud piisavalt. Tõendeid tema sõnul oleks olnud ja kui riigikogus oleks süüasja menetlusse võtnud, sest siis oleks saanud kuulda riigikohtu sisulist analüüsi aprillimäss organisaatorite süüasjas ning see oleks toonud selgitust massiliste korratuste organiseerimise paragrahvi õiguslikud tõlgendamise osas. Igal juhul võtab nüüd meid Philinterit Maksim revat ja Marxi rukki alusetu vahistamise eest kokku enam kui 300000 krooni suurune hüvitis. Aga nüüd kultuuriteemadele Viljandis pärimusmuusika festival sellest piletist. Seitsmeteistkümnes Viljandi pärimusmuusika festival avati joodeldustega ja kogu festivali avamine, mille lavastajaks koreograaf Silver Sepp kandis endas tänavust festivali põhiteemat. Sooloprogrammipealik Tarmo Noormaa rääkis, et selle teema valimisega loodetakse, et Eestis hakatakse väärtustama sooloesinemisi. Ratsionaal skulptuuris oli küla pillimees, mitte pillimehed. Külapeol mängis üks pillimees, bändikultuur on väga uus, see on võib-olla ainult võib-olla 100 aastat või vähemgi vana, seda ma tahaks nagu juurutada, sellepärast kui üks pillimees mängib, siis on kuulda tema mängus tema isiksust. Ta mängib oma nende kaunistustega oma stiilis. Aga kui suur bänd mängib nagu naudid teisi asja? See soolopillimehe kuulamine on hoopis teistsugune. Viljandi pärimusmuusika festivalil tegi oma esimese esinemise sooloartistina Haanja-Ruusmäe Põhikooli õpilane Ann Maria Piho, kes õpib võrumuusikat koolis Hiiu kannelt ja võitis kevadel üleriigilisel noorte võistumängimisel noore muusiku tiitli. Aga mis tunne on olla sooloartist ja mängida Viljandi pärimusmuusika festivali avamisel? Väga vägev ja mulle väga meeldis hästi palju rahvast. Ma ei ole kunagi nii suure rahva esinenud ja närv oli ikka sees, aga hästi mõnus lava ja kõik korraldajad asju mõnusad ja mida ise tänavuselt Viljandi pärimusmuusika festivalilt ootad, huh, palju, palju elamusi ja ma arvan, et seda ma ma ka saan, neid on esimene kord, kui ma tulen nagu folgil nagu kuulama ja olen kõik päevad siin ja muidu ma käisin ainult ühe päeva esinesin ja läks minema, aga need on nagu võimalus olla siin. Kuid kui ühele muusikule öeldakse sõna soolo, siis mis tunded ja mõtted muusikus ärkavad, räägib ansambli juht ja muusik Aleksander. Jah, enamasti kuskil esinema ärriti kuskil tantsuks mängides keegi hõigub vahepeal ja viiulisoolo siis see tähendab ühest küljest sellist vastutust nüüd järgnevalt, kas vedada teisest küljest sellist võimalust, et aga nüüd ma saan ennast näidata, et eks see soola, eks ta on pigem selline magus, magus ja hea sõna, aga samas saab ka muusikule vastutust ja suuremaid ootusi, et sa pead Valmis üksi esiplaanis asja vedama. Seitsmeteistkümnes Viljandi pärimusmuusika festival kestab pühapäevani. Piret rist Viljandil. Ja Otepääl saidi alguse pühajärve puhkpillinäevad sellest nüüd Toomas Kelt. Kaheteistkümnendat korda toimuva festivali ajal saab puhkpillimuusikat kuulata nii Otepääl kui selle lähiümbruses. Nii kõlab pühajärve puhkpilliorkester, mis esineb täna õhtul Hellenurme mõisapargis. Seal toimuv kontsert on traditsioon, rääkis festivali peakorraldaja ja Pühajärve puhkpilliorkestri dirigent Arno Anton. Tänane kontsert 18 null null Hellenurme mõisapargis on meil ka juba palju aastaid kestnud reedeses päevast, siis läheb asi tihedamaks, siis ootame juba külalisi alates kella kahest, kui toimuvad puhkpillipäevade avamine ja peale seda alustab siis festivali koondorkester valmis saada siis täispikk kava Otepää ja Rõngu kiriku jaoks. Kuigi festivali ametlik avakontsert toimub alles homme ja esimene ametlik kontsert täna õhtul on üks kord puhkpillimuusika selleaastase festivali raames juba kõlanud. Teisipäeva hommikul esines Rõngu turul Pühajärve Rõngu puhkpilliorkester. Miks just seal, sellele küsimusele vastas Külli Teearu, kes on samuti festivali korraldamisega ametis. Rõngu orkester on ka Pühajärv orkestri väga suur sõber. Kuna meil on kahe orkestri peale üks dirigent, siis me hoiame väga kokku ja mõlemal pool oleks kontserte, siis saigi alustatud Rõngust ja just Rõngu turg on väga südamelähedane kõigi Rõngulastele. Pühajärve puhkpillipäevadele panid aluse Otepää pillimees Peep Peterson ja Tõrva mees Tiit Veigel. Esimesel festivalil osales kolm orkestrit ja veidi üle 30 pillimehe. Sel aastal tuleb Otepääle sadakond pillipuhujad, diaviis orkestrit, kaks neist ka välismaalt. Arno Anton tõstab eriti esile külalisi Lätimaalt. Riia linnas tuleb madalate vaskpillide kvartett kolm trombooni. Esmakordselt on puhkpillifestivalil ka üks koor, Külli Teearu. Kadrina kirikukoor soovis tulla kaasa oma orkestriga ja see on meil küll esmakordne, et kooridest on ka palutud osa võtta ja, ja nad tahavad ise esineda. Orkestrite repertuaar praegu veel teada pole, kuid Arno Antoni sõnul peaks see olema siiski kergem ja lõbusam. Pühajärve puhkpillipäevad toimuvad alates 1998.-st aastast. Toomas Kelt. Tartu stuudio. Ilm on öösel pilves selgimistega, kohati on udu, hommikupoole ööd hakkab saartel vihma sadama ja sadu levib edasi mandrile. Puhub kagutuul neli kuni 12 meetrit sekundis, sooja on 13 kuni 18 kraadi. Homme on pilves selgimistega ilm, sajab hoovihma, on äikest sadu mitmel pool tugev ja saju intensiivsus suureneb. Pärastlõunal puhub kagutuul neli kuni 11 meetrit sekundis, õhtupoolikul pöördub tuul edelasse. Sooja on homme 17 kuni 23, mandril kuni 25 kraadi. See oli Päevakaja kuulmiseni.