Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 25.-st juulist. Stuudios on Kai Vare. Põllumehed on mures madalate kokkuostuhindade ja suuremate tootjate eelistamise pärast. Eesti parim talu on perekond Põdra Iisaku talu Võrumaal. Pärnumaa tublim noor põllumees Arno Kütt vahetas tulusama riigi leivatöörohke taluniku elu. Vastujaan rahul. Uue keeleseaduse projektis ei ole keskpunktis enam eesti keele kaitsmine teiste keelte sissetungi eest, vaid rõhutatakse pigem keelekasutajate enda rolli puht eesti keele kaitsel. Kriitikute hinnangul ei saa eesti keele staatusega uues seaduses rahul olla. Põlve lähistel ostetakse Jakob Hurda kodutalu renoveerimistööd peaksid lõpule jõudma juba enne talve. Tartu laulupeomuuseumis esietendub kolm põrsakest ja hea punt. Venemaa algab Gruusia sõjalise võimsuse taastumist, protesteerib USA võimaliku sõjalise abi pärast Gruusia hääle. Ilmateade lubab meile sajuta ilma, homme õhtupoolikul aga võib kohati hoovihma sadada. Sooja on öösel 12 16, päeval 18 kuni 23 kraadi. Eesti parim tänu Ivaski talu Võrumaalt, mida peavad Rein ja Marju Põder tiitli võitja tehakse, tehti teatavaks talupäevadel. Jänedal. Trimmi külas asuv Ivaski talu kuulutati parimaks tootmistalude kategoorias. Žürii tõstis esile Ivaski, taluhooned on korras ja tanu hästi maastikku sobitatud. Talus on 39 musta-valgekirjut lüpsilehma. Eesti Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm iseloomustab tänavust konkurssi. Tänavu aasta eripäraks võib-olla oli see, et hästi palju oli meil tootmistalusid ja, ja eriti piimakarjatalusid. Kui me teame, et piimasektoris üldiselt on praegu olukord raske, siis seda enam oli hea meel selle üle, et, et just piimaga ja talud olid esitatud, tähendab aastasele konkursile teine eripära, mis hakkas silma. Kui möödunud aastal oli loodustalunikud küll väga põnevad ja erakordselt huvitavad isiksused siis talu enda tootmismaht oli nii pisike ehk teisisõnu võib-olla lõid nad oma äriidee alguses siis tänavu aasta esitatud kandidaadid teadvus taluniku preemia saamiseks olid kõik tublid elujõus talud ja tõesti laiendasid väga loodussõbralikult ja Ricol esitatud talu hooldasid kava lihaloomadega rannakarjamaid. Kaul Nurme sõnul annab majandussurutis taluda igapäevaelus tunda eelkõige saaduste hindade languses norm taunud suuremate tootjate eelistamist. Kui me räägime piimasektorist, siis hind, mida talupidajatele makstakse, on oluliselt langenud võrreldes möödunud ja ülemöödunud aastaga. Meil Eestis eksisteerib veel üks negatiivne praktika, mida eelkõige rakendavad lahkujad, nimelt maksavad nad väiksemate koguste tootjatele väiksemat hinda, mis on pretsedenditu. Üldiselt Euroopas nii ei tehta, makstaks võrdset hinda võrdse kvaliteedi eest, aga, aga meil makstakse ka erineva kvantiteedi eest ja see on selline taunitav asi. Kurgjal tähistati täna Carl Robert Jakobsoni 160 kaheksandat sünniaastapäeva ning tunnustati samuti tublisid põllumehi ja kultuuritöötajaid. Toomas šalda kohal. Iga-aastasel Carl Robert Jakobsoni sünniaastapäeva tähistamisel Kurgja talumuuseumis esineb kindlal taustal kõlav ansambel Linnutaja ning austatakse Jakobsoni-nimelise sihtasutuse konkursi laureaate maakonna aasta põllumeest kultuuritegelast ja Pärnu Postimehe initsiatiivi premeeritavat noort põllumeest. Žürii valis kandidaatide seast aasta põllumeheks Pärnumaa Põllumajandustootjate Liidu juhatuse esimehe Uno annuse, kes ühtlasi on ka Sauga vallavolikogu esimees ja Pärnumaa Jahimeeste Liidu juhatuse aseesimees. Aasta kultuuri ja haridustegelaseks valiti Vändra tantsujuht Kädi Pärna, kes on olnud maakondlike tantsupidude korraldaja ja tantsude looja ning Pärnu. Postimehe eripreemia vääriliseks tunnistati Tõstamaa valla pärati küla Reinu talu peremees, värati arenduse osaühingu liige Arvo Kütt kui ettevõtlik noor inimene, kes oma töö ja tegemistega aitab kaasa paikkonna arengule ja väärtustama maaelu. Žürii tööd juhtinud Kurgja talumuuseumi peavarahoidja, Jakobsoni sihtasutuse juhatuse liige Monika Jõemaa kinnitas, et Jakobsoni osatakse väärtustada tänagi. Meil tegutseb ju palju tublisid inimesi, mis saab olla nagu paremad, kui, kui võrrelda tema tegevust Eesti rahvusliku liikumise tegelase, põllumehe, kooliõpikute, kirjutaja ühiskondlikult aktiivse inimese, Carl Robert Jakobsoni tegevusega, et noh, ma arvan, et juba see näitab, et, et Jakobsoni tegemistel järglasi selliste inimeste tegevuse tulemusena ikkagi meie põllumajandus- ja kultuurielu püsivad Pärnumaa aasta põllumeheks valitud Pärnumaa põllumajandustootjate liidu juhatuse esimees Uno Annus on kõige õigem mees Pärnumaal hindama põllumajanduse praegust seisu. Praegu on selline aeg, et tugevamad jäävad järgi ja kriisiseis on tõsine nende hindadega, kus põllumees peab praegu, tähendab ma mõtlen, kokkuostuhindasid, kus põllumees peab peale maksma ilmselt pikalt nad vastu ei pea. Pärnu Postimehe eripreemia pälvinud noor põllumees, varati küla, Reinu talu peremees, kes harib sadat hektarit ja kell on 300 lammast, ei nurise rahul sellegagi, et tööd tuleb teha aasta ringi hommikust õhtuni. Ma olin nagu riigitee peal, aga seal oli just see hetk, kus ei viitsin käed rüpes seista, pigem teeks tööd, kuigi see majanduslikult on kindlasti kanalat. Algul on mitte nii kasulik. Carl Robert Jakobsoni sihtasutuse nõukogu esimees Rein kõgel on veendunud, et nii tänased kui varasemad Jakobsoni preemia laureaadid on tiitli üle uhked. Vahepeal oligi jutt, et noh, nagu rahadega oli probleemid ja tegelikult raha ei ole alati kõige tähtsam, vaid lihtsalt see hindamine ja see on tunnistatud populaarsemaks põllumeheks populaarsemaks kultuuritöötajaks Pärnumaal. Ja vahetame teemat, valminud on uue keeleseaduse projekt. Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi direktori, keelepoliitika professori Mart Rannut sõnul on uut keeleseadust hädasti vaja. Keelepoliitika sai tagasilöögi 95. aastal, kui likvideeriti keeleamet ja Keskerakond võimule tuli nagu teada, maksu Anders tuul külastas meid mitmeid kordi, kellel olid väga kummalised arusaamad. Nimelt väitis, et riik ei tohi sekkuda erasfääri. Kui me räägime tänapäeva majanduselus sellest, siis seda juttu ei võta keegi tõsiselt, aga meil on need asjad nüüd keeleseaduses kirjas. Seetõttu oli juba ammu aeg panna kokku uus, tõsiseltvõetav keeleseadus. Mart Nuti sõnul tuleb uus seadus aga kokku panna nii-öelda tunde järgi, sest eesti keelt analüüsivaid materjale pole. Haridus ja teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Jaak Villeri sõnul tahetakse uues seaduses pöörata senisest rohkem tähelepanu eesti keelekasutusele. Kui eelmises seaduses me rohkem tegelesime sellega, et eesti keel on ohustatud teiste keelte poolt, siis praegu me selle seaduse projektiga püüame tähelepanu pöörata sellele, et puhta eesti keelekasutus on see, mida peaksid eestlased ise tegema. Mart Rannut ei pea lohakad keelekasutust eesti keeleküsimusele kuigi suureks ohuks. Probleemiks juba kipub olema nii-öelda valdkonna kadu eesti keeles, see puudutab ennekõike tehnoloogiat. Nüüd hakkab see mõjutama teadust, ka kõrgharidust, ka meediat ja meelelahutustööstust. Vaat need valdkonnad kipuvad ära libisema meil eesti keele kasutussfäärist. Ja see nüüd ei ole küll seotud kuidagi lohaka keelekasutusega. Rannut peab kõige nurgakiviks keele staatust, millega tema hinnangul uues eelnõus rahul olla ei saa. Eesti keele kasutamise õigus kui inimõigus ja siin uues variandis ei saa mitte eriti rahul olla näiteks uus seaduseelnõu näeb ette Narvas ja Sillamäel ametlikult vene keelele voli andmist ja sisuliselt sealse Eesti elanikkonnal venestamist. Uue keeleseaduse eelnõus on muuhulgas laiendatud kohustust kasutada normikohast kirjakeelt ajakirjandusväljaannetes. Samuti peavad filmide ja saadete subtiitrid vastama kirjakeele normile. Parandada püütakse ka veebis kasutatavat keelt ning ettevõtete nimetusi, näiteks cafe-d, pub'id ja tankid ei oleks uue seaduse järgi enam lubatud, kinnitas Viller. Et te võtate liiginimetused, peaksid olema eestikeelsed ja kui on avalikult eksponeeritud kaubamärk võõrkeelselt, siis temal peab olema lisatud eestikeelne teave, mis siis viitab sellele, millist kaupa müüakse või millist teenust see asutus siis pakkuma. Siis oleks pank Swedbank. Keeleseaduse eelnõuga saab tutvuda ka osalusveebis ning avaldada oma arvamust. Mul on USA ja Venemaa vahel tekkisid sel nädalal uued pinged Gruusia tõttu. Moskva protesteerib Washingtoni võimaliku sõjalise abi üle Gruusiale. Neeme raud räägib lähemalt. Moskvas jälgiti läinud nädalal sealt USA asepresidendi Joseph Bideni visiiti esmalt Ukrainasse ja seejärel Gruusiasse, kus ta kinnitas, et mõlemal riigil on õigus ise valida ja otsustada, milliste rahvusvaheliste ühendustega liituda. Olnud muidugi juhuslik visiit. Valge Maja rõhutas juba enne president Barack Obama juuli alguses toimunud Moskva reisi, et asepresident saadetakse kaks nädalat hiljem Ukrainasse ja Gruusiasse näitamaks, et Washington ei unusta Moskvaga uusi suhteid, soovides oma liitlaste huve regioonis. Biden ütles vilises koos president Mihhail Saakašviliga pressi ette astudes, et USA usub Gruusia tulevikku ning kavatseb riiki omalt poolt igati toetada. Oleme kindlad teie tuleviku üle ja te peate olema kindlad meie valmisoleku üle olla teie selja taga, ütles Biden. Neljapäeval, siis pärast Biden visiiti paluti USA välisministeeriumi pressiesindajal Filipp Crowlil Washingtonis toimunud briifingul selgitada, kas USA toetus Gruusiale tähendab ka otsest sõjalist abi. Gruusia on teel NATO liikmestaatuse suunas, mida USA toetab, ning üheks NATOga liitumise eeltingimuseks on sõjavägi, mis vastab NATO standarditele. Seega on loogiline, et USA hakkab olema ka nii-öelda sõjavägi sõjaväele suhe Gruusiaga. Crawley lisas, et Ühendriigid on valmis aitama Gruusiat kaitse küsimustes detailidesse laskumata. Samas ei ole saladus, et Gruusia loodab USA-lt saada mullu Venemaaga toimunud sõjas hävinud tanki ja õhutõrjerelvade asemele uusi kaitsesüsteeme. Kui Ühendriikide välisministeeriumi pressiesindajalt. Neljapäeval aga küsiti, kas ta ei muretse, et USA võimalik sõjaline abi Gruusiale nagu öeldud, ametlikult ei ole Washington veel konkreetseid lubadusi andnud, võib mõjutada Ühendriikide suhteid Venemaaga, vastas ta. Nii. Arvan, et oleme Venemaale selgeks teinud, et lõppkokkuvõttes on riigi julgeolekualaseid otsuseid õigus langetada vaid gruusia rahval. Olen kindel, et jätkame Moskvaga sel teemal läbirääkimisi. Moskva vastas eile omapoolse sammuga, teatades, et kõigi välisfirmade vajadusel ka USA firmade suhtes, kes müüvad Gruusiale relvi, kavatseb Venemaa kehtestada omapoolseid sanktsioone. Venemaa suursaadik NATOs Dmitri Rogozin ütles eile, et president Dmitri Medvedjev fon vastavale määrusele juba alla kirjutanud ning lisas, et Moskva peab Gruusia sõjalise võimsuse taastamist tõsisemaks ohuks kui riigi võimalikku NATOsse astumist. Tuleva nädala alguses ilmselt paistab, kuidas USA Venemaa eilsele avaldusele Omalt poolt vastab Neeme raud New York. Põlvas tähistati Jakob Hurda 100 seitsmekümnendat sünniaastapäeva. Hurda nimeline Põlva rahvahariduse selts on asunud taastama suurmehe sünnitalu hammastes. Kui kõik läheb hästi, on säilinud taluhooned renoveeritud. Veel enne talve tulekut jätkab Toomas Kelt. Ärkamisaja suurkuju Jakob Hurt on ilmselt kuulsaim põlvalane, tema sünnikoht asub Põlva lähedal Himmaste külas eelmise, sest ta novembrikuus ostis Jakob Hurda nimeline Põlva rahvahariduse selts talukoha ära. Kohe hakati tegelema ka selle nimel, et talukompleks renoveerida. Tänase seisuga on selge, et PRIA-le esitatud rahataotlus on rahuldatud ning juba õige varsti saab himastes hakata tegutsema ehitusfirma kunagisest lepad. Alustan säilinud neli kõrvalhoonet. Elumaja hävis 1975. aastal. Tulekahjus renoveeritakse kolm hoonet, rääkis Jakob Hurda kodutalu taastamise komitee tegevjuht Arvo jää. Rahastus on meil selliselt, et taastame ära aidaa, siis taastame suitsusauna, taastame ära keldri. Mis puutub lauta, siis see hoone ei olnud sellel ajal, kui Jakob Hurt seal elas. See nagu on ansamblist väljas ja tõenäoliselt see tuleb likvideerida, maha lammutada, elumaja minna või mitte minna, seda me ei oska öelda, tähendab hurda. Selts ise on arvamusel, et tingimata peaks ka elumaja taastama. Aga probleem on selles, et teatavasti kõik need asjad on kuludega seotud ja hurda seltsil nii palju vahendeid kindlasti ei ole. Mis ülesannet talukompleks täitma hakkab, pole täna veel selge, selle üle arutatakse homme, ütles Põlva rahvahariduse seltsi eesotsas olev Sirje vill. Tuleb kodutalu taastamise komitee homme varahommikul kell üheksa maavanema kabinetis kokku ja me saame olla täiskogul, sest meie kodutalu taastamise mõtet asus väga kuumalt toetama. Soome Kirjanike liit. Soomest on saadud nii materiaalset kui moraalset toetust. Soomes teatakse Hurta hästi, kinnitas täna Põlvas olev folklorist Irma Riita. Järvinen. Meil on see väga tähtis asi ja Soomes ja Eestis, et rahvaluule kogumine on olnud nii väga-väga suur. Äsja meil molemile Täna anti üle ka traditsioonilised hurda preemiad, sel aastal said need folklorist Igor Tõnurist ja Mooste vallavanem Ülo needa. Toomas Kelt, Põlva. Tartu laulupeomuuseumis esietendub kolm põrsakest ja hea hunt Kadri Põlendik kuuleme lähemalt. Muinasjutt kolmest põrsakest on tuttav ilmselt igale inimesele Mati Undile Juhan Viidingu kirjutatud muusikalises lavastuses kolm põrsakest ja hea hunt on aga kogu lugu pea peale pööratud. Jüri Aarma kehastatud hunt ei ole sugugi kuri, vaid püüab hoopis põrsastega sõbraks saada. Seda hunti materdame ja talle justkui nagu liiga teeme, omistame talle liiga verejanulised omadusi, tema on üks kummaline veidrik, no ütleme, vanaldane hipi, eelkõige on ta filosoof. Aga filosoofia põhinõue on, et kõik tuleb lahti seletada, ära rääkida, kokku leppida, haiget ei tohi teha, liiga ei tohi teha, kade ei tohi olla, nii et selles mõttes jah, selline, vähemasti minu arust selle etenduse vaata et kõige sümpaatsem kuju, vähemasti mulle endale. Hunt lähtus 1972. aastal etendust kirjutades muinasjutu algversioonist, seega näiliselt tegu lasteetendusega. Sisse on aga toodud probleemid kinnisvaraga, mis peegeldavad praegugi ühiskonnas aktuaalseid teemasid ning tekitavad äratundmist vanemas vaatajas. Põhiline erinevus algversioonist on aga see, et probleemsed tegelased on põrsad, mitte hunt, räägib lavastajaimejad. Meie lugu on natuke pea peale pööratud selles mõttes, et need põrsakest rannas topskid ikka nagu lapsed ja noored ikka, et sellest meie lugu räägibki, et mismoodi igal teol on tagajärjed ja igal mitteteole tegemata jätmisel on ka omad tagajärjed, ta ei ole kindlasti päris nii-öelda titekas vaid ma usun, et ka täiskasvanutele on päris palju äratundmisrõõmu. Etendus räägib sellest, kuidas üks kolmest põrsast otsustab endale maja osta. Peale seda muutub taga ahneks ega taha vendi enam enda juurde lubada. Asjade käiku sekkub hunt, kes püüab põrsaid omavahel lepitada. Jüri Aarma. Võib-olla on hoopiski kriitikanoole pälvinud üks põrsastest, kelle jaoks on tähtis ainult materiaalne väärtus ja siis tuleb heal hundil tulla nii-öelda deus ex machina ehk siis jumaliku masinana ja asi paika panna, nad ära lepitada, nii et nad kolmekesi seal elama hakkaksid. Seadja hundid saavad esimest korda kokku täna laulupeomuuseumi pargis Emajõe suveteatri lavastust kolm põrsakest ja hea hunt mängitakse 15. augustini. Kadri Põlendik Tartu stuudio. Ja nüüd veel ilmast öösel sajuta ilm, puhub valdavalt edelatuul neli kuni 10, hakul saartel puhanguti 12 meetrit sekundis. Sooja on 12 kuni 16 kraadi. Homne päev on vähese ja vahelduva pilvisusega, õhtupoolikul võib kohati hoovihma sadada. Puhub läänetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja tuleb 18 kuni 23 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.