Tere õhtust, võtame mõned tänased sündmused veel kord lühidalt kokku, mina olen Mall Mälberg. Haridustöötajate liit tegi avalikuks pöördumise, milles rõhutatakse, et õpetajate palku pole võimalik langetada. Reformierakonna juhatuse liige Meelis Atonen ütles samas, et valitsus ei saa lõpmatult kärpida riigitöötajate palku, et maksta kinni poliitikute lubadusi pensione mitte langetada. Eesti Pensionäride ühenduste liidu juht Valdek Mikkal aga kinnitas, et pensionide langetamine viib paljud pensionärid seisu, kus tuleb hakata taotlema toimetulekutoetust. Eesti luuletaja, teoloogi ja filosoofi Uku Masingu sajandat sünniaastapäeva tähistati täna Raikküla vallas lipa külas. Kirjanduskonverentsiga keskenduti Uku Masingu luulele. 26.-st kuni 30. augustini toimub Tallinna kammermuusika festival. Viie kontserdipäeva jooksul saab kuulata Eesti interpreetide paremikku. Kui täna õhtul on selge ilm, saab vaadata tähesadu. USA kosmoseagentuuri NASA andmetel on sel aastal meteoorivool tavapärasest veidi tihedam. Täna on pilves ilm, ajuti sajab vihma ja on äikest. Sooja tuleb 15 kuni 20 kraadi. Eesti haridustöötajate liit protestib ettepaneku vastu vähendada õpetajate palka üheksa protsenti. Mitmete teiste elualade esindajad on samuti kinnitanud, et palku langetada ei tohi. See kõik paneb valitsuse keeruliste valikute ette. Eelkõige tuleb otsustada, kas minna pensionide kärpimise teed või mitte, jätkab Indrek Kiisler. Alates selle aasta esimesest jaanuarist suurendati õpetajate palga alammäärasid kaheksa protsenti kuid alates esimesest juulist on tagasi viidud eelmise aasta tasemele. Nüüd on aga tulnud ettepanek langetada õpetajate palku veelgi üheksa protsendi võrra. Eesti haridustöötajate liidu juhatuse esimees Sven rondik kinnitas, et õpetajate palka lihtsalt ei tohi langetada. Peab ütlema, et ülikooli, lõpeta kest magistrina lõpetanud õpingud ja tuleb kooli tööle ja saab netos kätte natuke üle 7000, aga nagu ei ela ära, rääkimata sellest, et tööpanust nii madalalt hinnatakse. Need on õpetajate poolsed sammud, kes siis koolist lihtsalt otsivad endale muud tööd, sest ega neid praegugi üle ei ole, õpetajatest on puudus ja kuhu me siis jõuame, jõuame sinna, kuhu me ei peaks jõudma Eksu harimatusele. Kiiresti vähenenud maksutulude juures peab valitsus kuskilt lihtsalt kärpima. Reformierakonna juhatuse liige Meelis Atonen rõhutas, et praegu on ühiskonnas tekkimas ebavõrdsus, kus juhtidelt kärbitakse palju teistelt, aga üldse mitte. Eelkõige pidas ta silmas pensione. Tegelikult on tekkimas ühiskonnas olukord, kus tõepoolest töötegijad, päästjad, õpetajad ja nii edasi on kärpinud ja peavad veel kärpima ja samal ajal meil on ühiskonnas need grupid, kus mingit kärbet ei ole, kus tegelikult veel selle aasta sees on toimunud pensionitõus ja lõppkokkuvõttes tekitab küsimusi, tekitab kindlasti ka pahameelt ja valitsus. Minu hinnangul ei suuda ühel hetkel niimoodi avalikkusesse enam asju põhjendada sel lihtsal põhjusel, et ühed saavad väga palju kannatada ja teise teise üldse. Eesti Pensionäride ühenduste Liidu juhatuse esimees Valdek Mikkal aga ütles, et pensionide kärpimine riigikassasse raha oluliselt juurde ei too, küll aga palju meelepaha. See on esiteks võimu käes mängimine, saate aru, mis mõttes erakonnal? Teiseks on see absoluutse vaesuse laiendamine, see tähendab, tublisti peavad suurenema toetussummad väga paljudele, sest praegu on enamus pensionäre suhtelise vaesuse piiri peal. Edasi oletan, et üsna kindlalt hakkavad tekkima protestidemonstratsioonid, aga, aga mida teha mina siiski natukene seda solidaarsuse mõistet ei paneks ühesuguse protsendi peale. Siiski üks niisugune vana mõiste nagu astmeline tulumaks, samuti eripensionite kokkutõmbamine. Vot sellised meetmed on veel kõik kasutamata, kusjuures kõige halvem eeskuju muidugi riigikogu ise. Eesti luuletaja, teoloogi ja filosoofi Uku Masingu sajandat sünniaastapäeva tähistati täna kirjanduskonverentsiga Raikküla vallas lippa külas keskenduti Uku Masingu luulele. Kohal käis meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Kogu aasta kestvate juubeliürituste sarja eestvedaja, Raikküla valla kultuuri- ja hariduskomisjoni esimees Anne Kalf ütleb, et 10 aastat tagasi, kui Raikküla rahva eestvedamisel tähistati Masingu üheksakümnendat sünniaastapäeva oli ta Eestis veel üsna tundmatu autor. Nõukogude ajal lõpetanud õpilased, üliõpilased ju praktiliselt Masingust midagi teadnud, koolis ei õpetatud, aga tunti teda tõepoolest rohkem välismaal ja ta tema luulekogudele, mis anti välja Vello Salo kirjastuse poolt. Tõsine märk on sellest, et juba kuus kogu tema luuletusi on ilmunud. See on väga suur panus eesti luulesse ja Hando Runnel on öelnud, et ligi 1000 lehekülge tekste on veel ju ilmumata. Aja märk oli seegi, et Uku Masingut ei arvatud möödunud sajandi 100 Eesti suurkuju hulka kuid sellegipoolest peab Eesti Kirjandusmuuseumi toimetaja Külliki kuus Masingut fenomeniks eesti kirjanduses. Eesti luuleloos eesti kirjandusloos sellise mahuga teist eesti luuletajat meil seni ei ole ja ka oma luulet teemadelt oma süvenemisel ja intensiivselt on Masingu luule väga huvipakkuv ja mitmekihiline ja kindlasti Masingut tuntuks saanud ja pole põhjust enam rääkida. Masingut me ei tunne või ta on varjul või ta ei ole leidnud endale piisavalt tähelepanu ja tunnustust eesti kultuuris. Uku Masingu mälestust on Raplamaal hästi hoitud, tema sünnimaja lipa külas on kenasti alles ja märgistatud mälestuskiviga. Uku Masingu isa maadele ehitatud koolimaja seinal on mälestusplaat Olev Kenk paidest. 26.-st 30. augustini toimub Tallinna kammermuusika festival. Viie kontserdipäeva vältel saab kuulata Eesti interpreetide paremiku. Festivali korraldab Pille Lille muusikute toetus. Kus on Kadri Kukk Annabel olevast muusikasündmusest ülevaate? Augusti viimasel nädalal toimuv Tallinna kammermuusika festival on järjekorras juba viies. Festivali kuraator, ooperilaulja Pille Lill märkis, et festival on üks väheseid muusikasündmusi Eestis, kus astub igal aastal üles Eesti klassikalise muusika paremik. No alguses oli loomulikult väga keeruline, ma ei teadnud üldse, kuidas alustada ja aga välja kasvas ta tegelikult nii et eelmisel aastal me jõudsime välja oratooriumite suure projektini. Üle-eelmine aasta juba oli väiksem oratooriumi skaala suund, kuhu me liigume, on ikkagi see kaamer, muusika ühendatud haaratooriumiga, et võib-olla isegi jõuda sinna välja, kus eesti heliloojad kirjutavad spetsiaalselt selle jaoks, et saaks tellida, eks ole. Sest oratoorium on ikkagi suur sündmus. Kontserdid toimuvad 26.-st 30. augustini Tallinna raekojas, Rootsi-Mihkli kirikus ning Mustpeade majas Tallinnas. Kuulata saab pianist Ivari hiljad, tšellomängijat Henry David vanemad ning saksofonist Virgo Veldilt. 29.-le augustil toimub oratooriumiga ala, kus esinevad näiteks sopran Kädi plaas ja bariton Atlan Karp. Mida annab festival muusikutele, kõneleb pianist Marko Martin. Ma leian, et igal momendil, aga võib-olla isegi eriti praegu on tõesti palju, väga oluline kaal selles mõttes, et tutvustada nagu laiemalt inimestele siiski ka klassikalise muusika olemasolu, mis kipub minema sime kiirustavas ühiskonnas võib-olla tihtipeale kaduma. Pille Lille muusikute toetusfond toetab eesti soliste. Igal aastal annab fond välja stipendiume, mida rahastavad teiste hulgas näiteks poliitikud Mariann ja Tunne Kelam ning Eestis juba pikka aega elanud briti härrasmees Lord Karlis. Viimane on ka muusikute toetusfondi patroon. Kui täna õhtul on selge ilm, saab vaadata tähesadu. USA kosmoseagentuuri NASA andmetel on sel aastal meteoorivool tavapärasest veidi tihedam. Mida perseidid endast kujutavad, seda selgitab Tartu observatooriumi vanemteadur Tõnu Viik. Need on ühe vana komeedi jäänused, tegelikult see komeet avastati 1862. aastal, kaks meest olid seal ametis, need olid Vustja datlid ja nagu kombeks, on avastajate nimi antakse siis selle avastatule ja sellest ajast peale see komeet tuleb iga 133 aasta tagant maa lähedale. Aga ta on teinud juba nii palju pöörded ümber, päikeseet on ära kulunud selles mõttes, et kui ta päiksele läheneb, siis ta kuumeneb ja praegu arvatakse, et komeedid koosnevad sellisest ja tolmu segust, öeldakse, et räpane lumi või räpane jää, kui nad päiksele lähenevad, siis nad lihtsalt kuumenevad ja jää aurustuma. Sellest tekibki see tore saba nendel komeetidel tavaliselt, aga siis ta on ka niisugune noh, päikese enda gravitatsiooni mõjul ja siis selle aurumise mõjul on ta sellisteks tükikesteks lagunenud, mis on siis jagunenud. No kas just terve selle komeedi orbiidi ulatuses, aga suures osas küll, ja kui nüüd maa läbib seda, seda saba, kus millised on siis me näemegi niisugust ilusat pilti, et toimub niinimetatud tähesadu maksimum, on ennustatud 12. ööseks. Tegelikult tasub vaadata ka enne ja pärast seda kuupäev, aga loomulikult kui selge on. Päris pilves on vihma 100-ks muidugi näe midagi. NASA ennustab, et umbes 25 sellist, kuidas öelda langevat tähte tunni aja jooksul peaks nägema ja see on päris palju. Tegelikult muidugi on palju võimsamaid tähesadusid olnud. Aga, aga isegi see on küllalt mõjuv. Homme on meil pilves selgimistega ilm, ajuti sajab vihma, kohati on äikest. Puhub edela ja läänetuul, saartel loodetuul, rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhtupoolikul tuul nõrgeneb ja sooja on homme 15 kuni 20 kraadi. Te kuulsite kella kaheksast Päevakaja minale, Mall Mälberg. Kena õhtut.