Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 18.-st augustist. Stuudios on Kai Vare. Venemaa kaitseministri teatel on kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamisega seotud ka neli Eesti inimest. Välisministeerium küsis Vene saatkonnale lisa teavet. Riigiprokuratuur alustas kriminaalmenetlust. Õiguskantsler Indrek Teder otsustab riigikohtusse pöördumise pärast seda, kui käibemaksu tõusu rakendussätted on riigikogus vastuvõetud. Õiguskantsler loodab. Huvitab, kuidas seadusandja lahendab olukorra, kus käibemaksu tõstmisest teatati vaid neli päeva, et mis õiguskantsleri hinnangul oli põhiseadusega vastuolus. Stockholmi sadamas puhkes tulekahju Malta reisilaeval, mille pardal oli 1600 inimest. Riigi otsustav muutus ja juba vastuvõetud otsuste muutmine takistab Euroopa Liidu raha kasutamist omavalitsustes. Majandusministeerium on euroraha rakendamisega rahul. Kesk-Eesti turbatootjaid on kolmel viimasel suvel saanud koguda vaid pool loodetud freesturbakogusest. Kultuuripärandi pikaajalisel säilitamisel digitaalselt ei ole kellelgi eriti kogemusi, ka Eestis arutatakse, kuidas seda korraldada. Tartu Vanemuine valis võistlustööde hulgast välja juurdeehituse projekti ja loodab hoone paari aasta pärast valmis saada. Eesti pensionärid on pühendunud laulu- ja tantsujuhid, kodu-uurijad, iluaednikud, vabatahtlikku tööd tehakse rõõmu ja lustiga. Ilmateade lubab paljudes kohtades hoovihma. Sooja on öösel üheksa kuni 14, päeval 16 kuni 20 kraadi. Juulis saatis õiguskantsler Indrek Teder riigikogule ettepaneku viia põhiseadusega kooskõlla seaduse sätted, mis käsitlevad käibemaksuseaduse muutmist. Nimelt leiab õiguskantsler, et neli päeva oli maksutõusust etteteatamiseks liiga lühike aeg. Riigikogu ei nõustunud õiguskantsleri seisukohaga, küll aga võttis menetlusse niinimetatud vigade parandamise eelnõu. Teder pidi siis otsustama, kas pöörduda riigikohtusse või mitte, jätkab Riina Eentalu. Täna teatas õiguskantsler Indrek Teder, et otsustab riigikohtusse pöördumise pärast seda, kui käibemaksuseaduse rakendussätted on riigikogus vastuvõetud. Eelnõu on esimesel lugemisel 31. augustil riigikogu erakorralisel istungjärgul. Miks tegi õiguskantsler niisuguse otsuse? Mul oleks olnud ju võimalus pöörduda riigikohtusse kohe, kuna riigikogu ütles mulle ei. Aga samas ma mõtlesin, et on konstruktiivne, ära oodata rakendusseadus, mis pidavat nüüd Riigikogus sündima. Et millist olukorra leevendusprogrammi siis seadusandjad pakuvad ja eks ma siis kaalun ja vaatan, et kas see on piisav või mitte. Ta praegusel kujul on suht-koht tagasihoidlik veel, et ma ikkagi loodan, et ta peaks muutuma rohkem sisuliseks. Ma olen väga huvitatud ikkagi sellest, et see probleemistik leiab võimalik kult konstruktiivse põhiseaduslikku lahendusi. Mis selles eelnõus tee meelest vajaka oli? Sisulise poole pealt? Ma arvan, et rahanduskomisjon siin erinevate asjatundjate arvamusi ka tõsiselt kaalub, et ma ei tormaks asjade käigust praegu ette. Te olete konsulteerinud siin vahepeal väga paljude instantside ka mis sellest välja on koorunud? No põhimõtteliselt, ega keegi ei ole huvitatud sellest, et Eesti õigusruum muutuks üle, mis oli ka minu suur sõnum, et kui Öeldakse, et Eesti maksukliima on stabiilne ja seda muudetakse ainult neljapäevase etteteatamisega siis see ei ole õige, selles osas meil oli täielik üksteise mõistmine ja samas muidugi erinevad institutsioonid soovivad asjale konstruktiivset lahendust, võetakse vastu põhiseaduslikku menetlust eirates vastav maksutõus, aga teiseks on see, et kuidas seda nüüd nii-öelda pehmendada, sellest ollakse väga huvitatud. Teie tähelepanu juhtimine puudutas nüüd ühte konkreetset seadusesätet aga tõenäoliselt kannab laiemat iseloomu, kui pidada silmas meie seadusloomet. Ja kannab väga laia tähendus seepärast, et mul on absoluutselt vastuvõetamatu see, et põhiseadust käsitletakse kui elukauged, mitte reaalset õigusakte, mis meie tegelikult kogu aeg reguleerib. See on nagu suurem sõnum, et me ei saa mingis pingesituatsioonis kohed põhiseadust kõrvale jätta. See on nagu põhiline. Venemaa kaitseminister Anatoli serdi koht teatas täna kaheksa inimese vahistamisest seoses kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamisega. Väidetavalt on neli vahistatud pärit Eestist. Välisministeerium pöördus info saamiseks Venemaa saatkonna poole, jätkab Vallo kelmsaar. Teada on esialgu vaid seda, et väidetavalt Rootsi ranniku lähistel kaaperdatud ja seejärel koos 15 liikmelise venelastest meeskonnaga mitmeks nädalaks kadunud kaubalaev Arctic Siion leitud laev leiti Venemaa-mere- ja õhujõudude ühisoperatsiooni käigus ning vabastati kaaperdajate käest ühegi relva lasuta. Kaheksa pardal viibinud kaaperdajat võeti vahi alla. Uurimine on kindlaks teinud, et 24. juuli õhtul, kui alus oli Rootsi vetes, tuli selle juurde kiirkaater, milles viibinud mehed palusid materjal rikkele viidates pardale võtta järelaga, sundisid relvadega ähvardades võtma kursi Aafrika rannikule. Nii vahendas uudisteagentuur Interfax Venemaa kaitseministri Anatoli serdi okovi sõnu. Venemaa on teatanud, et otsingute ajal anti avalikkusele laeva asukoha asjus valeinfot. Selget infot pole senini ja nagu ikka, sellisel juhul levivad igasugused versioonid ametlikult deklareeritud laadung. Soome metsanduskontsern Stora Enso kuuluv puidulast maksab umbes 1,3 miljonit, et EUR laeva leidmiseks korraldatud operatsioon maksis rohkem kui laega. Sellel asjal tõdes Vene merendusuudisteportaali sovtoimetaja Mihhail võitjenko. Kummaliseks peab kogu väidetavat kaaperdamis lugu ka Euroopa piraatlusevastase võitluse raport. Tüür Riigikogu saadik Tarmo kõuts. Meil on väga palju erinevaid teooriaid juba hakanud liikuma nagu alati ja üks võimalik teooria on see, et sellel laeval võis leiduda midagi sensitiivsed, niisugust, mis sundis Vene presidenti asjasse sekkuma. Mis selle juhtumi eriti kummaliseks teeb? Selle juhtumi puhul on kummaline see, et juhtum esiteks toimus niivõrd Rootsi ranniku lähedal kahtlemata Rootsi rannavalve radari diapasoonis ja et Rootsi rannavalve sellest, et laevade nii-öelda Rande puust ei omanud pilti see on esimene kummaline. Teiseks kui tõepoolest väidetav laeval viibimisaeg oli 12 tundada lahkus, siis too seltskond laevast, siis laev pidi 12 tundi ju olema, triivis või ankrusse ja säärase puhul kapten on kohustatud andma teavet ja kui kapten seda teavet ei anna kohaliku rannavalvel, siis rannavalve igal juhul tunneb ju asja vastu huvi, mida ei toimunud. Kas on võimalik selline asi, et see laev jäi Rootsi piirivalvele nähtamatuks? Laeva väidetavaid kaaperdajaid kuulatakse Venemaa kaitseministri sõnul üle Roheneeme saarte piirkonnas viibiva Vene sõjalaeva pardal. Et laev kuulus Soome registrisse, on uurimine Soome politsei käes, ütles Eesti keskkriminaalpolitsei esindaja Kadri Põldaru. Tema sõnul on Eesti saanud mitmeid õigusabipalveid, kuid salastatud välisteabe sisu ei saa eesti politsei kommenteerida. Välisministeerium esitas aga Venemaa suursaatkonnale Tallinnas noodi, et küsida selgitusi kaubalaevaga Arctic Sii seonduva kohta ning saada kinnitust väidetele, et kinnipeetute hulgas on Eesti kodanik ning riigiprokuratuur teatas, et kaitsepolitsei on alustanud kriminaalmenetlust kontrollimaks väiteid võimalike pärit isikute seotusest kaubalaeva väidetava kaaperdamisega. Kriminaalmenetlus on alustatud karistusseadustiku paragrahvi tunnustel, mis käsitleb piraatlust. Riigi otsuste muutmine ja bürokraatia takistab kohalikel omavalitsustel Euroopa Liidu raha kasutamist. Reed püssi uuris lähemalt. Euroopa Liidult praeguseks perioodiks eraldatud miljardite rakendamisel heidavad kohalikud omavalitsused riigile ette viivitamist vajalike õigusaktide rahastamisotsuste vastuvõtmisel juba kinnitatud investeerimiskavade korduvat muutmist ning hindamiskomisjonide segaseid ja vastuolulisi otsuseid jätkab Tallinna abilinnapea Taavi Aas. Kui on teada nende meetmete hulka, millised on omavalitsustele suunatud, siis kindlasti omavalitsused sooviksid seda, et nende meetmete elluviimiseks vajalikud seadusandlikud aktid oleksid kiiresti vastu võetud, et me teame, et need aktid on tegelikult tänaseks Eestis väga palju veninud. On olnud projektid, mis on riigi käes seisnud aasta ja nad ei ole jõudnud otsusteni, kui on otsused tehtud. Paraku juhtub see, et need otsused hakatakse muutma või on teatud plaanid juba tehtud, läbi raskuste saadud siis ka kooskõlastused sinna peale, siis ühel hetkel selgub, et tegelikult see projekt ei saagi rahastust, on terve rida meetmeid, kus tegelikult linn või omavalitsused ei ole saanud üldse mingisugust rahastamise otsuseid. Näiteks linna puhul puudutab see eelkõige haiglaid, kus võib öelda nii, et väga suures osas on saanud rahastuse, kas siis Tartu Ülikool või keskhaigla ehk siis riigile kuuluvad haiglad, aga samas mitte. Omavalitsustele kuuluvad haiglad. Probleem eurorahade rakendamisel kinnitab Tamme staadioni näitel ka Tartu linnapea Urmas Kruuse. Me tahtsime Tamme staadionit arendada nagu kahest eesmärgist lähtuvalt. Üks oli see sotsiaalne mõõde, mis puudutab kogukonna enda vajadusi, tähendab seda, et seal on sportimisvõimalus vaba aja veetmise võimalust, seal olid tribüünihoone all oli ette nähtud võimlemissaalid, jõusaali, soojendussoojendusrada ja nii edasi edasi ja siis staadionil. Jääkate ja jalgpalliväljak tribüünid pidid andma sellele nõndanimetatud kompleksidega sellise rahvusvahelise mõõtme, mis tähendab seda, et ma saan kasutada seda staadionit ka rahvusvaheliste võistluste läbiviimiseks. Ja esimeses faasis öeldi meile seda, et ei vasta sellistele kogukonna ootustele, et seal on liiga suur, nagu see rahvusvahelist mõõdet ei anna seda meie nõndanimetatud elukeskkonda, nagu teatud osas, nagu parandada. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske on eurorahade rakendamisega rahul. Et me oleme ise väga rahul, suisa uhked enda üle, et me oleme praktiliselt ületamas kõik endale selleks aastaks võetud plaane ja pigem töötame selle nimel, et ette valmistada loota sellele, et kui üle vaadatakse kogu struktuurivahendite jaotuse riigis tervikuna et siis me saaksime oma oma vastutusvaldkondadesse raha juurde, kohati isegi ületama oma plaane poole võrra, mis me oleme võtnud selleks aastaks. Vihmase suve tõttu jääb kuni pool plaanitud freesturbast tootmata. Ebasoodsad ilmaolud tõstavad ka toodangu omahinda, mis omakorda vähendab Eesti turbatootjate konkurentsivõimet maailmaturul, teatab meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Tänavune suvi ei soosi Kesk-Eestis freesturba tootmist, kuigi pisut parem on olukord meie peamises turbatootmispiirkonnas Pärnumaal, selgitab Järvamaal tegutseva aktsiaseltsi prelveks juhatuse liige Erik Ratnik. Tänavust suve iseloomustab positiivses mõttes see, et on pisut parem kui eelmine aasta negatiivses mõttes see, et ta on sama kehv kui kaks aastat tagasi ja kokkuvõttes tähendab see turbatootjatele kolmandat, et väga rasket suve kolme aasta keskmine kõigub sealpool soovitud toodangu kogust. Kas turbole turgu ikka on? Need kolm viimast kesist tootmishooaega on tähendanud meie jaoks seda, et nõudlus on olnud siiamaani suurem kui pakkumine aga paraku on majanduslangus tabanud ka meie sektorit. Ja millise kuju see võtab nüüd lähemal hooajal on raske prognoosida. Aga kui juhtub tõesti see, et nõudlus kukub juba allapoole seda, mida Baltikum siin kokku suudab turbas pakkuda. Pluss põgenenud tootmise omahind. Seoses ilmastikuga on kõigil turbatootjatel selgelt probleemid silme ees. Eesti suurim, kodumaisel kapitalil põhinev turbatootja aktsiaselts prelveks müüb lahtist freesturvast ja pakendatud turvast 20-sse riiki. Pidev vihmasadu segab turbapakendamist ja muudab toodangu transpordi kallimaks, selgitab rääma turbapakketsehhijuhataja Kersti Põder. Toodangu kaal läheb raskeks ja seoses sellega siis transportimisel tekivad probleemid ülekaaludega saame hakata laadima, mitte täiskoormaid. Transpordi hind tõuseb. Relveksi juhid usuvad, et kui sügisel peaks kaks nädalat kuiva ilma, annaks midagi veel päästa. Kuid milline on olukord Eestis tervikuna? Eesti turbaliidu tegevjuht Erkki Niit Laan. Pärnumaa on suhteliselt paremas olukorras võrreldes teiste regioonide ka, aga ma arvan, et Eesti keskmine on kuskil jah, üks, 30 protsenti miinuses. Vihmane suvi paraku ei tähenda tingimata seda, et kui toodangut on vähem, siis selle müügihind on kallim. Pigem on see nii, et kui on vihmane suvi, siis kogutud turvas vahest on ka natuke niiskem ja võib-olla ei ole kvaliteeditingimused päris samad mis heal suvel. Samas on tootmise omahind kõrge. Nii et see turvast tuleb kallimalt kätte, et see tegelikult seab ettevõtetele üsna suure nii-öelda majandussurve. Olev Kenk paidest. Stockholmis Richani sadamas puhkes õhtupoolikul tulekahju Malta reisilaeval see niit. Tegemist on ligi 200 meetri pikkuse alusega, mille pardal oli umbes 1600 inimest. Praeguseks on leegid kustutatud ja kõik inimesed evakueeritud. Pealtnägijate sõnul oli põleng nii võimas, et mõned Narvas viibinud inimesed hüppasid leekide eest üle parda. Vähemalt kaks inimest on saanud vingumürgituse. Laev on Läänemerel nädala pikkusel lõbureisile Stockholmi Leedust Klaipedast edasipidi alus siirduma Tallinna, Peterburi ja Helsingisse. Klõbulise seitse inimest surma ja üle 50 haavata, kui enesetapuvõitleja õhkis liitlasvägede autokolonni juures lõhkeainega täidetud auto. Plahvatus Kobolist Jalalabadi suunduval maanteel toimus vaid kaks päeva ka enne Afganistani presidendivalimisi. Täna varahommikul tulistasid Talibani võitlejad Kabuli mitu raketti. Üks neist vabast kesklinnas asuvat presidendipaleed, teine politsei peakorterit. Inimesed vigastada ei saanud, jaga hoonete kahjustused on väikesed. Kettaheitja Gerd Kanter täitis kergejõustiku maailmameistrivõistlustel Berliinis kvalifikatsiooninormi esimesel katsel ja pääses homme õhtul toimuvale lõppvõistlusele. Kvalifikatsiooninorm oli 64 ja pool meetrit. Kanter heitis 66 93. Aleksander Tammerti tulemuseks jäi 62 24, sellega oli ta kokkuvõttes 13. ehk esimene, kes lõppvõistluse kõrvale peaks Läheme. Edasi oleks viinud kuus sentimeetrit parem tulemus. Märt Iisrael sai esimesel katsel kirja tulemuse 59 58, kuid teisel katsel ta vigastas end kolmandale katsele läinud. Üha suurem osa Eesti kultuuripärandist säilitatakse digitaalselt, kuidas tagada, et see kuhugi ei kaoks ja kuidas mäluasutused paremini koostööd teeksid. Need teemad on kõnel Palmses. Ago Gaškov käis kohal. Timesis arutatakse Eesti rahvuskultuuri digiteerimise, tähendab siis arhiivide digiteerimist. Eestis on päris palju asutusi, kes sellega tegelevad Rahvusraamatukogu filmiarhiiv, rahvusarhiiv, ka ringhäälingu tegeleb sellega Kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn, üks probleem selle juures on raha, teine probleem on aeg ja kolmas probleem on laba mõtte väga oluline. Nii on, et raha ja mõttekäiksid käsikäes ühiste eesmärkide püstitamine ei nõua raha, et ma usun, et rahast rääkides me kindlalt peame mõtlema ühistele eesmärkidele, mida me ise saame tänases olukorras ära teha. Eesti kultuuripärandi digiteerimise juures on räägitud päris palju ringhäälingu rollist filmiarhiivi rollist raamatukogude roll Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo, Eesti Rahvusraamatukogu. Null ja ülikoolide raamatukogudel on täiesti arvestatavad digitaalsed kollektsioonid, millega kaasnevad mitmed probleemid ja üheks selliseks tõsisemaks probleemiks on selle digitaalse ainestu ehk siis digitaalse kultuuripärandi säilitamine ja kuidas seda ühiselt siin Eestis korraldada. Tõlgete ikka panna mingisuguse, eriti haruldase asjaga digitaalsele kujule ja ei karda, et see kaob mingil hetkel ootamatult ära, et ühel hetkel üritate faili avada, seda polegi enam. Ega inimkonnal ju puudub selline pikaajalisem kogemus digitaalse ainestu säilitamise asjus, nii et me siin kõik maailmas eksperimente keerime, sellega kaasa arvatud siis meie on mitmeid erinevaid seisukohti digitaalse ainestu säilitamise asju, selle, kas peaks garanteerima selle ainestu säilimise ikkagi ka mingil teisel kandjal või võime loota üksnes digitaalsele keskkonnale. See on nüüd üks probleemide ring, aga meie täna siin oleme keskendunud just sellele, et see, mis nüüd digitaalselt juba olemas on, et seda ajalist säilitamist Eestis võimalikult tõhusalt võimalikult ressursisäästlikult korraldada, et on võimalik seda ühiselt teha palju tõhusamalt, palju odavamad kasutajale sõbralikumalt, see on üpriski kindel ja selleks, et saada head eeskuju, me kutsusime ka tänasele seminarile kolleegi Soome Rahvusraamatukogust, kes räägib sellest, kuidas siis Soomes on vastav valdkond korraldatud ja tõepoolest seal on see tehtud täiesti tsentraliseeritult. Neil on aastaks 2011 võetud eesmärgiks pakkuda kasutajale ühtse portaali kaudu kogu Soome oluliste digitaalset materjali, mis hõlmab seitse sadat erinevat mäluasutust. Vanemuise teater valis konkursile välja oma uue suure maja juurdeehituse, projekti juurdeehituse valmimist loodetakse paari aasta pärast. Toomas Kelt räägib lähemalt. Vanemuise teater opereerib praegu kolme maja, vahel on suur maja, väike maja ja sadamateater, sadamateater aga ei kuulu Vanemuisel, vaid eraettevõtjale ja selle eest tuleb maksta renti kaasab rendileping kahe aasta pärast läbi. Nii ongi Vanemuises juba paar aastat mõeldud suure maja juurdeehitusele. Kui välja kuulutati arhitektuurilise lahenduse leidmise konkurss, seati sellele teatri poolt ka mõned tingimused, rääkis teatrijuht Paavo Nõgene. Kolmesajakohalise teatrisaali sümfooniaorkestri, täismõõtmelise proovisaali, noorte alaja, noorte lava, Vanemuise muuseumi ja dekoratsiooni la sisaldumine ja teiselt poolt see kõik sobituks olemasoleva hoonega. Vanemuise suure maja juurdeehitus tuleb teatrihoone ja Riia tänava vahele, praegu kõrgub seal hoopiski mägi. Tegelikult ehitatakse mäe asemele võimalikult palju, siis säilitatakse ka tänast olustikku, ehk siis arhitektuuribüroo okaslõoke, kes on võidutöö autorid on osaliselt sinna ka selle murumätta kenasti alles jätnud ja nagu zürii leidis, siis nad on osanud hästi arvestada just olemasoleva teatrihoone modernistliku vormikeelega ja see lahendus on hästi lihtne ning selge. Paavo Nõgene lisas, et võidu tõele heideti veidi ette teatavat konservatiivsust. Tema meelest pole see viga. Vanemuise teater tähistab 100 neljakümnendat juubelit ja on pikaajalise traditsiooniga teater siis konservatiivsus iseenesest ju halb pole. Kõige optimistlikumad hinnangute järgi võib juurdeehitus valmis aastal 2011. Meie soov on see, et ta ideaalis võiks valmida selleks hetkeks, kui tänane sadamateatrikasutusleping lõpeb. Selge on see, et vahepeal on väga palju muutunud sellest hetkest, kui me hakkasime selle protsessiga üldse tööle, kuid meie heidaks meelt, et me oleme pidanud läbirääkimisi võimalike eurorahadega kaasamisega antud projekti. Oleme pidanud läbirääkimisi Kultuuriministeeriumiga, Tartu linnapea ka erasektoritega. Nõgene lisas, et ehituseks kulub umbes 20 miljonit krooni. Toomas Kelt Tartu stuudio. Eesti pensionärid teevad rõõmu ja lustiga vabatahtlikku tööd. 53 kõige tublimad koduloo ja kultuuri edasikandjad tulid täna sotsiaalministri vastuvõtul. Margitta otsmaa käis kohal. Kadriorg. Kuu vanurite nõustamisühingu ruumidesse oli kutsutud 53 kõige tublimat eakat vabatahtliku töö tegijat. Saabujatele mängisid Tallinna muusikakooli kandleõpilased suviselt pillipeolt tuttavaid lugusid. Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles, et kuigi ilm on vesine, on seda soojem tunne majas sees. Me saime inspiratsiooni ja innustust paljuski laulupeost tantsupeost ja need on üle Eesti inimesed, kes on just eesti rahvuspärandit täiesti kultuuri üleval hoidnud. Nad on hinge ühes hoidja, et kohaliku elu edendajad ja ka väga hinnatud oma kodukohas, mis te neile täna ütlete? Südamele panete selles raskes ajas, kus me praegu viibime, on, on just äärmiselt tähtis, et unustaks ära, kus meie juured on, kust ta tuleb? Ja nii minister tõepoolest oma peokõnes ka ütles ja rõhutas ühtlasi. See, mida teie pakute oma kodukandis, oma kodukohas, teistele teistele, ta pakub e e. Igaüks sai roosiõie tänukirja ja rahvariide seeliku triibulises kotis meened mitmed kohale tulnuist on tantsurühmade või laulukooride juhid. Mitmed oma valla aukodanikud nii mõnegi elutöö on saanud. Raamatuks on kodu-uurijaid, raamatukoguhoidjaid ja sotsiaaltöötajaid. Igaühe kohta kõlas ka väike iseloomustus. Raha leida on kauaaegne kõrgessaare raamatukogutöötaja, kes läbi aastakümnete on selles valdkonnas teinud rohkem, kui tavapärased töökohustused ette näevad. Proua, aita on rabav eestluse edasikandja Narva pensionäride liidu juures tegutseb juba aastaid klubi vestlus. Proua Hilda on hariduselt emakeele ja kirjanduse õpetaja. Oma töö kõrvalt on ta omandanud ka kultuurialased teadmised juhendanud rahvatantsuringe nii koolides kui kultuurimajades. No mida tähendab, kui sel moel meeles peetakse, teine jalad võttis nõrgaks, ei olnud niisuguse asja peale üldse ette valmistanud, aga mis te ise arvate, mis see põhjus on? No eks ikka see hirmus ühiskondlik tegevus, mis teil praegu käsil on, tulime alles Ahvenamaalt tagasi, nüüd on kuu viimasel teisipäeval jälle piilarid. Lähme Siimusti keraamikatehasesse, siis Elistvere loomaparki, nii et jõuga mees ütleb niimoodi, et ta peab uue naise võtma, sest kogu aeg olen kodunt ära ja mul oli nii meeldiv, et kui palju head sõnu ma olen kuulnud endaga. Mul oli nii, ma läksin punaseks ja vererõhk herr maks. Küll ma annan mälutrenni, nimetan seda supermälu meie vanuses huumorimeelega. Evele ilmast öösel sajab mitmel pool hoovihma ja võib olla äikest, päeval võib kohati hoovihma sadada. Sooja on öösel üheksa kuni 14, päeval 16 kuni 20 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.