Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Riigikogus läbis esimese lugemise maksumäära tõstmisega seotud seaduseelnõu. Tõsisem arutelu tuleb ilmselt parandusettepanekute käsitlemisel rahanduskomisjoni ja homme täiskogu istungil. Issand soovib rahvahääletuse kaudu saada heakskiitu riigikogu erakorraliste valimiste korraldamiseks. Esialgu teised erakonnad seda mõtet ei toeta. Ida-Viru keskhaiglas lõpetati koostöö arstiga, kes käitus sobimatult patsiendiga, kes ei osanud riigikeelt. Haigla ülemarsti Kaljo Mitti sõnul oli tegemist kahetsusväärse vahejuhtumiga. Harjunud algatusel koostatud haldusreformi. Raportis rõhutatakse, et omavalitsuse juhtimine peab olema paindlik ja välja tuleb töötada avalike teenuste miinimum Standard. Tallinna tehnikaülikool avas uue majandus- ja sotsiaalteaduskonna hoone ja kolmanda ühiselamu tänapäeva nõuetele vastava ühiselamu ainukene puudus on tudengite sõnul kõrge hinnaklass. Eesti lennuakadeemia on 16 aastaga ületanud 50-ni vastase tühiku ja kujundanud välja Eesti lennunduskultuuri. Täna asus ametisse ka akadeemia uus rektor. Olukord Afganistan, mis on tõsine, kuid uut strateegiat kasutades on seal võimalik edu saavutada, ütles USA ja Nato vägede komandör Afganistanis stallimet Kristal, kes esitas oma strateegia väejuhatusele ja ilmast. Hommikupoolikul vaid mõnes paigas veidi vihma sadada. Puhub edela ja lõunatuul ja sooja on 18 kuni 22 kraadi. Riigikogus oli täna esimesel lugemisel käibemaksumäära tõstmisega seotud seaduse eelnõu jätkab Uku Toom. Tegemist on pika nimega seaduseelnõuga, mis sisuliselt on aga esimesest juulist tõstetud käibemaksu liiga lühikese etteteatamisega seotud vigade parandus. Esitatud on ta koalitsioonierakondade ja roheliste poolt. Algatajate poolt oli ettekandjaks Reformierakonna fraktsiooni esimees Peep Aru. Kokkuvõtlikult ütleks, et vahemik seaduse avaldamise ja jõustumise vahel oli lühike jõustumise aja tagantjärele kehtetuks tunnistamine, edasilükkamine on praktikas teostamatu ning isikute õigusi intensiivselt riivav ilmselt suuremal määral kehtestamise protsess ise. Põhjendatud on kiirustamisega kaasnevat ebamugavust leevendamiseks ning uuele olukorrale ülemineku sujuvamaks muutmiseks kehtestada riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse rakendussätted. Seda eesmärki täna arutlusel olev eelnõu täidab. Erilist arutelu täna ei olnud, ilmselt tuleb see rohkem siis, kui esitatud parandusettepanekud. Opositsioonierakonnad kordasid üle juba varem öeldud märkused ning põhiliselt puudutasid need omavalitsustele tehtavat ülekohut. Kadri Simson Keskerakonnast tsiteeris omavalitsusliitude seisukohti. Kui seadusemuudatused tulude suurendamiseks leevendavad osaliselt riigieelarve defitsiiti, siis toovad need kohalikele omavalitsustele, kes enamusel juhtudel on lõpptarbijad kaasa kohustuslike maksutulude suurendamise, käibemaksu tõus 18-lt protsendilt 20-le. Aktsiiside tõusud suurendavad survet lõpptarbijale. Eesti Linnade Liidu hinnangul suureneb esimesest juulist 2009 kohalikele omavalitsustele onu käesoleval aastal täiendavate kohustuslike maksukulude pinnal täiendavalt 150 kuni 200 miljonit krooni. Ning Tarmo Mänd Rahvaliidust eelnõu autorid lähtusid ühest printsiibist, et ettepanekuid, mida kavandatakse, ei tohi mingil juhul puudutada riigieelarve tulubaasi ja ei koorma eelarvet tõepoolest mitte. Ja sellest lähtudes ma julgen öelda seda just seda eesmärki see eelnõu ei täida, mida õiguskantsler tegelikult riigikogule ette heitis? Kohalikele omavalitsusele vajavad kompenseerimisega täiendavad kulud, mida see tarbimismaksude käibemaks ja ma ütlen ka aktsiisid tegelikult neile tõid. Nagu öeldud, on opositsioon ette valmistanud sisulised parandusettepanekud. Eelnõu teine ja kolmas lugemine on homne. Keskerakond andis täna riigikogu menetlusse eelnõu rahvahääletuse läbiviimiseks riigikogu erakorraliste valimiste vajalikkuse suhtes veel kord Uku Toom. Keskerakond on jõudnud seisukohale, et riigikogu erakorralised valimised on hädavajalikud ja kuna neid muul teel esile kutsuda pole võimalik, soovitakse korraldada rahvahääletus. Eelnõu esitaja Evelin Sepp põhjendas seda nii. Eelnõu on ajendatud asjaolust, et riigikogu ja Eesti vabariigi valitsus on ammendanud oma poliitilise mandaadi ning nii pole enam pikemat aega olnud võimalik ka Eestile vajalike otsuste tegemine. Plaani kohaselt toimuks rahvahääletus seitsmeteistkümnendal jaanuaril, erakorralised valimised seitsmendal veebruaril 2010. aastal. Koalitsioonile Keskerakonna plaanid meeltmööda ei ole. Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Margus Tsahkna IRL. Erakorralisi valimisi ei karda, kuid täna on Eesti riigil kindlasti palju olulisemaid küsimusi arutada kui poliitikute nii-öelda töökohtade jagamise küsimust, ma arvan, täna me peame langetama otseseid, mis aitaks Eesti viia sellest raskest majandusolukorrast välja ja säilitada niivõrd palju töökohti kui võimalik tulevikus neid juurde luua inimestele, mitte poliitikutele. Koalitsioonierakonna seisukoht on teada keeldatav, kuid Keskerakonna ideed ei toeta ka nüüd opositsioonis olevat sotsiaaldemokraadid. Fraktsiooni esimees Eiki Nestor leiab, et uut tugevamat ja laiapõhjalisemaks valitsust oleks vaja küll, kuid selleks ei pea korraldama rahvahääletuste ka erakorralisi valimisi. Asi, mille ülema kutsus kõige mõtteid vahetama, pigem see kahel erakonnal toetuv valitsus on see, kelle abil antud majandussurutisest läbi saame. Pigem võiks mõelda selle peale, et meil oleks laiapõhjalisem valitsuserakondi rohkem minu poolest kas või neli ja nad peaksid koostama selgega, kuidas asjaga edasi minna. See oleks kindlasti selline riigile ja rahvale kasulikum samm kui järjekordse sellise pooleaastase vaakumi tekitamine. Ma arvan. Ja meil ei ole kuskilt seda nelja kuni kuut kuud võtta. Et sellist aega meil ei ole anud. Roheliste esindaja Marek Strandberg omakorda peab erakorralisi valimisi pigem vajalikuks, kuid leiab, et Keskerakonna idee rahvahääletusest on jesuiitlikult mitte öelda saatanlik riiugas. Sellepärast, et meie põhiseadus ütleb põhimõtteliselt niimoodi, et kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu läbi ei lähe rahvahääletusel ehk kui inimesed vastavad küsimusele, kas korraldada riigikogu erakorralised valimised või mitte, eitavalt peab riigikogu selle mul tagasi astuma, kuna rahvahääletus kukkus läbi. Nimetada seda rahvalt arvamuse küsimiseks on tegelikult pehmelt öeldes juba ette inimeste petmine. Ida-Viru keskhaiglas lõpetati koostöö arstiga, kes käitus sobimatult patsiendiga, kes ei osanud riigikeelt. Tõnu Karjatse küsis lähemalt. Haigla teatel toimus vahejuhtum eile, kui erakorralise meditsiini osakondade oli alaealine, kes ei osanud aga eesti keeles oma häda kurta. Vastavate läbi viinud ortopeed doktor Eiki Strauss viskas seepeale patsiendi passi prügikorvi. Tänaseks doktor Straussi Ida-Viru keskhaiglas enam ei tööta, kommenteerib Ida-Viru keskhaigla ülemarst Kaljo Mitt. See on tõesti erakordne. Erkki Strauss ei oskanud õieti seletada, miks see toimus. Õnneks laps sai adekvaatse ravi, aga niuke inetu vahejuhtum. Sellest on muidugi kahju, et jällegi kaotasite ühe spetsialisti. Siin on kaks aspekti ka spetsialist või meil on olemas kliendi standard või kliendi teenidel standart ja kui sellest kinni ei peeta, noh, rikutakse oluliselt haigla mainet, siis tuleb teha valikud, valikud. Karmid. Kas on olnud ka eestikeelsete patsientide hulgas nurinat selle üle, et näiteks mõni arst ei valda piisavalt riigikeelt, et saaks talle oma muresid? Kurta, mida aasta edasi, seda vähem, aga neid asju on ikka ette tulnud. Mina töötan siin kuues aasta ja ma võin öelda, et viimase aasta-paari jooksul selliseid kaebusi olnud. Keeleinspektsiooni peadirektori Ilmar Tomuski väitel on Ida-Viru keskhaigla kohta kaebuseid siiski laekunud. Suve jooksul on paar kaebust tulnud arstide või saavad keeleoskuse kohta ja samuti on meile laekunud teabenõudeid selle kohta, et mis tasemel arstid peaksid eesti keelt oskama, sellepärast et patsientidel on olnud probleeme Ida-Viru keskhaigla arstidega eestikeelsel suhtlemisel ja loomulikult neid kaebusi hakkame lahendama, õieti nad on lahendamisel, aga teabenõudele saame ainult niiviisi vastata, et arst Eesti vabariigis oskama eesti keelt tasemel C1 ehk siis kõrgtasemel, ta peab ikkagi suutma patsiendiga suhelda ja talle ka tema ravi kohta selgitusi anda, nii et arstikeeleoskuse nõuded on päris päris kõrged. Kui nüüd on tegemist sellise juhusega, kui arst räägib eesti keelt ja patsient ei saa nendest seletustest aru, et siis see jääb ikkagi patsiendi enda keeleoskuse taha, et, et siin ei pea nüüd siis arst selles osas vastu tulema. Kui me nüüd räägime Ida-Virumaast, siis minu praktikas ei ole küll ette tulnud ühtegi juhtumit, kus eesti keelt emakeelena kõnelev arst ei suudaks venekeelse patsiendiga vene keeles suhelda. Aga vastupidiseid juhtumeid on küll ette tulnud. Arstidega seotud juhtumeid kahjuks ei ole vähemaks jäänud, pigem võib öelda, et neid on võib-olla, et isegi juurde tulnud. Ja edasi sõnumeid välismaalt. Marta Grauberg. Olukord Afganistanis on tõsine, kuid uut strateegiat kasutades on seal võimalik edu saavutada, ütles USA ja Nato vägede komandör. Afganistanis tan nime Kristen, kes esitas oma afganistani uuendatud strateegia vägede juhatusele. Selle sisu esialgu ei avaldata. BBC allikate andmetel ame Kristeli põhi prioriteet kaitsta afganistani inimesi Talibani eest, kuid otsest üleskutset lisasõdureid Afganistani saata pole. Kristjani hinnangul võtab vähemalt kolm aastat, enne kui Afganistani relvajõud ja politsei on valmis julgeolekut ise tagama. 60 protsenti probleemidest on tema hinnangul lahendatud, et kui mässulistel lastaks sulanduda ühiskonda ja anda neile tööd. Afganistani. Valimiskomisjon avaldas 20. augusti presidendivalimiste järgmised osalised tulemused, mille kohaselt juhib endiselt praegune riigipea Hamid Karzai. Valimiskomisjoni teatel on nüüd kokku loetud ligi poolte valimisjaoskondades. Karzai on kogunud 45,8 protsenti toetusest oma põhirivaali Abdullah Abdullah 33,2 protsendi vastu. Võiduks on kandidaadil esimeses voorus vaja 50 protsenti valijate häältest. Kui keegi künnist ei ületa, korraldatakse oktav Roobris. Valimiste teine voor. Jaapanis parlamendivalimised võitnud opositsioonipartei liider jõgi ohata jaama. Leida üksmeelt ja vältida ülbust valimisplatvormi elluviimisel. Hatto jaamast saab ka tõenäoliselt jaapani järgmine peaminister, kes peaks valitsusjuht osa välja vahetama septembri keskel. Fotojaama alustas juba hommikul kõnelusi valitsuse moodustamiseks, kuid ei avalda ühtki nime enne, kui on ametlikult peaministriks kinnitatud. Temalt oodatakse maailmas suuruselt teise majanduse väljatoomist majanduskriisist ja rekordilise tööpuuduse likvideerimist. Samuti teeb riigile muret kiirelt vananev elanikkond. Ungari parlamendi suurim sotsialistide fraktsioon toetas ühehäälselt 2010. aasta riigieelarve eelnõu, millega soovitakse kärpida eelarve defitsiit aasta kolme koma üheksalt protsendilt sisemajanduse kogutoodangust kolme koma kaheksale, teatas fraktsiooni juht. Sotsialistid arutasid täna eelarvekava parteitu peaministri Gordon painaiga. Parlamendist läbiminekuks peab peaminister saama eelarve eelnõule ka mõnede opositsioonisaadikute toetuse. Payne'i valitsus astus ametisse tänavu aprillis ning osas kiiresti kärpima pensione ja sotsiaaltoetusi, et riigieelarve kokkukukkumisest. Samuti kärbiti riigifirmade juhtide ja ministrite palku ligi 60 protsenti Moskvas elavatest mustanahaliste ston langenud rassistlike kallaletungide ohvriks, selgus Moskva protestantliku kaplani ameti uuringust. Verbaalseid rünnakuid on pidanud taluma 80 protsenti mustanahaliste eest. Võrreldes viimase uuringuga Aastast 2002 on kallaletungide arv siiski vähenenud. Balti riikide õhuturbe võttis täna neljaks kuuks üle Saksamaa liitvabariigi Õhuvägi nelja hävitajaga Eurofaitter, taifuun alga Protatsia. See on esimene kord, kui Eesti ja teiste balti riikide õhuruumi turvavad need mitme riigi koostööna valmistatud hävitajad. Selle rotatsiooni kannavad liitlased balti riikide õhuturbe missiooni käsutusse oma nüüdisaegsema tehnika jorafatheram praeguseks vaid viie riigi relvastusse jõudnud ning on Euroopas kasutatavatest uusim võimekaim hävituslennuk. Harjunud algatusel moodustatud komisjon on valmis saanud põhjalikud soovitused haldusreformi läbiviimiseks, nii et 2013. aasta valimised toimuksid juba uue korralduse alusel. Eelkõige peaks dokument koostajate sõnul tekitame arutelu, jätkab Kai Vare. Komisjoni liikmed olid ühte meelt, et inimeste ootuste ja avaliku sektori pakutava vahel on käärid. Eelkõige tulekski lähtuda sellest, missugune on inimeste ootus saada avalikke hüvesid. Harjumaa omavalitsuste liidu esimehe Urmas Arumäe sõnul ei saa isegi väikeses Eestis omavalitsusi ühe vitsaga lüüa ja omavalitsuste liitmine või liitumine ei saa toimuda pelgalt elanike arvu silmas pidades. Äkki ei olegi mõttekas seada sellist eesmärki, et kõik omavalitsusüksused suudavad absoluutselt kõiki teenuseid täpselt ühtemoodi osutada ja see on ka küsimus nendest nii-öelda miinimumstandarditest. Raportis rõhutatakse ka, et haldusreformi ei saa teha ainult tõhususe põhimõttest lähtudes. Komisjoni liige Hardo Aasmäe tõi näite kohtumisest ühe Inglismaa linnapeaga. Ja ma siis mingi asja kohta oma teada teravmeelset küsisin, miks teda niimoodi teete, seda asja, et see tundub nagu ebamõistlik. Ta ütles mulle väga lihtsalt piiblis latit. Inimestele meeldib see ja sellega ei vaielda. Meie üldiselt ühine arvamus oli see, et haldusreformi ei tohi raamatupidaja kätte anda. Me peame tegelema tule. Komisjoni liikme Raivo Vare sõnul tuleb avardada mõtlemist ja mitte takerduda haldusreformiga, tegeledes muudesse eesmärkidesse, nagu seni juhtunud. Me oleme ausalt öeldes, head kolleegid, ehitanud väga tsentraliseeritud haldusriigi valmis, aga igal juhul ajalugu on näidanud, et seda Eesti riiklust on ikkagi suuresti omavalitsuse põhjal aretatud ja ma arvan, et me oleme lingiga tagasi sellises situatsioonis, kus võiks sellest uuesti lähtuma hakata. Ka Raivo Vare rõhutas juhtimise paindlikkust. Sajaprotsendiliselt tagada ühesugust juhtimismudel ilmselt ei õnnestu, midagi ei ole teha. Piirissaare ja Tartu vahel on väike vahe. Riigikontrolör Mihkel Oviir ei ole äsja valminud soovituste ega üldse haldusreformi osas optimist. Täna ei ole räägitud ühtegi sõna põhilisest paraadi ei räägigi inimesest, Eesti riigis on üldse vähe spetsialiste, mulle meeldis üks täiesti, et noh, teeme jälle koos omavalitsuste liiki, nii nagu oli Eesti vabariigi ajal, mina küsin. Kes hakkab neid ülejäänud ülesanded siis täitma. Tallinna linn täidab 100 protsenti Tartu 90 protsenti ja Piirissaare täidab viis protsenti. Saab tema 95 protsenti, tule taevas appi. Viida ame, viidame, vaatab, ehk jumal juhatab. Ja kui me saame ükskord oma need asjad korda, ei saa nii palju ka ei ole otsustalist. Tallinna tehnikaülikool sai täna juurde kaks uut hoonet, Tõnu Karjatse käis kohal. Uude hoonesse toodi kokku majanduse sotsiaalteaduskond ning avati ka tänapäeva nõuetele vastav ühiselamu üliõpilaslinnakus, mis on järjekorras juba kolmas. Novembris ootab avamist veel uus raamatukogu hoone, kus praegu käib veel kolimine. Ülikooli rektori Peep Sürje sõnul tähistab uue õppehoone avamine kauaoodatud unistuse täitumist ülikoolilinnakust, kus kõik õppehooned oleksid ühes kohas. Uude viiekorruselise õppehoonesse kolisid siis majandusteaduskond Koplis ja sotsiaalteaduskond. Sütiste teelt. Majas leidis ruumid ka Audentese ülikool. Kokku läks õppehoone ja ühiselamu ehitamine koolile maksma 340 miljonit krooni. Ehituskäigule avaldas mõju ka majandussurutis. Peep Sürje. Mõjutas ja peab tunnistama, et mõneti isegi paremuse poole, sest Me oleme siin suuresti kasutusele võtnud kõik ülikooli oma reservid müünud kinnistuid ja, ja võtnud laenu. Kuid üks on selge, et Euroopa Liidu tõukefondide rahalised vahendid ilma selle kunstliku surutsete ilmselt nii libedalt ei oleks käiku läinud, sest sest me oleksime võinud oma ehitusega kahtluse alla isegi aasta vara ees. Meil on praegu renoveerimisel keemia- ja materjalitehnoloogiahoone kui aasta-poolteist tagasi. Ei olnud sugugi nii selge, kuidas need Euroopa Liidu tõukefondi Rahend vahendite kasutusele võetakse. Suutses tule vähemalt on Euroopa Liidu tõukefondide vahendid muutunud primaarseks tuluallikaks riigile ja nende kuid seal võtta kõigis ministeeriumites esmatähtis ja seetõttu raad jooksevad väga hästi peale. Ülikooli uue ühiselamu toad on avarad igas omaette sanitaarsõlm ja köök ning tuba on ette nähtud mitte rohkem kui kahele tudengile. Seega kõik võimalused heaks keskendumiseks ja õppetööks. Mida arvavad tudengid ise? Karel Konrad tehnikaülikooli üliõpilasesindusest. Väga hea ja selline turvaline koht, kus elada. Ainuke probleem võib-olla on see, et maksumus on ühiselamutes päris suured. Võib tänasel päeval võrrel seal üürikorteri hinnaga, et väga nagu vahet ei ole. Aga mida ma tahaks rõhutada, ühiselamute puhul on ikkagi see, et tudengielu ja selline meeldiv seltskond on igal pool ümber. Eesti lennuakadeemia on 16 aastaga ületanud viis, 50 aastase tühiku ja kujundanud välja Eesti lennundusskulptuurid. Täna asus ametisse ka akadeemia uus rektor, vahendab Toomas Kelt. Lennuakadeemia rektori ametisse astus tänasel kooli avaaktusel Jaan Tamm. Tamm oli varem lennuliiklusteeninduse aktsiaseltsi eesotsas, samuti juhtis ta lennuakadeemia nõunike kogu uues ametis. Tamm midagi revolutsioonilist ei plaani, küll aga tahab ta tugevdada kooli rakenduslikku poolt. Mulle tundub See rakenduslik pool on nagu natukene unarusse jäänud, et tudengitel võiks olla rohkem sellist käed küljes praktikat ja selline täpsem arvestamine meie tellijate meie lennundusettevõtete soovidega, et on näha siin ja kuulda väikest nurinat, et mõned asutused ei ole rahul või isegi viimasel lõpuaktusel tudengid ütlesid välja mõtte, et neid teeb ärevaks, et nad võivad töötuks jääda, kuna nende haridus vist ei sobi tellijatele. No see oli küll natuke niisugune ennetav kriitikaga, sellegipoolest seda ei saa tähelepanuta jätta. Endine rektor Villu Mikita lisas, et tema usaldab kooli julgelt uue rektori kätte. Tamm on lennundusinimene, tunnustas Mikita kooli. Selle rajamisest 1993. aastal juhtinud Mikita ütles, et tema sai tehtud kõik, mis oli ja mida suudeti. Nüüd on Eesti lennundus sellisel tasemel, et puudu pole mitte lenduritest ja teistest spetsialistidest, vaid rahast. Meil on nii palju koolitatud, toredaid, häid, kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste, et pigem peavad lennuettevõtet leidma raha, et leida investeeringut tehnika jaoks. Et selle tõttu on lennundus ikka väga kiiresti arenenud. Ja teate algusaastatel või teravalt ikkagi naaber maades suhtuti meisse poisikene, mis te hakkate suure asjaga jändama, enne 50. aastane auk olnud, ei ole seal lennukikultuurina olemas, et andke see raha meile, mis riik tellib ja me teeme teile häid spetsialiste. Aga me ikka ikka eestlasi õnniga jätkasime. Täna peab ütlema, et nii lennundushariduse tasemel Villu Mikita on Eesti lennundushariduse rajaja, tema tegevust tunnustas täna Tartu linn Tartu medaliga. Sel õppeaastal alustab lennuakadeemias kooliteed 72 tulevast spetsialisti Toomas Kelt Tartu stuudio. Eeloleval ööl võib Eestis kohati veidi vihma sadada. Puhub edelatuul neli kuni 10, saartel ja rannikul kaheksa kuni 14 meetrit sekundis ja sooja on kaheksa kuni 15 raadi. Homme hommikupoolikul võib üksikutes kohtades veidi vihma sadada, puhub edela ja lõunatuul viis kuni 12, saartel ja rannikul kaheksa kuni 14 meetrit sekundis ja sooja on 18 kuni 22 raadi. Te kuulsite Päevakaja stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.