Teeme ühe vana lemmiklauluga asjad klaariks, stardib uunikum. Tere, mina olen Lauri õunapuu, kuulete uunikumi. Laiale avalikkusele vaest Metsatöllu, kandle, kitarri ja torupillimehena tuntud Lauri õunapuu peab end öö inimeseks, kes aga ei pääse kuidagi palgatöö eest. Seda teeb ta ühes pisikeses IT ja telekommunikatsioonifirmas. Väga kindel koht Lauri elus on ka rahvamuusikal. Siit tuleb tema uunikum. Ma sooviksin kuulda Billy Holiday streimsruut lugu, see on üks lemmikumaid lugusid minu lemmikartisti pilli oli veel, kes on kahtlemata minu jaoks vähemalt kõige parem must naisa seal üldse maailmas olnud ja see lugu ise on muidugi suhteliselt karm, räägib passismist. Tegelikult räägi oma vanavanaema plaatide hulgast, leidsin Billie Holiday plaadiga ja kui aastatega mu muusikamaitse muutunud küll rokist levini ja evist pärimusmuusikasse. Ja siis nagu Billy Holiday on üks selliseid artiste, keda nagu aastast, sest seal on ikka kuulanud ja leidnud ikka ainult uusi asju. Lihtsalt väga hea esitaja. Laulus treinz fruta kirjutanud taas New Yorgi valge juut, kes trehvasime ajakirjas nägema õõvatekitavat fotot kahest poodsa poodud mustanahalist mehest. Fotojäädvustus, mida huvilistel on võimalik internetist leida, pärineb ilmselt 1930. aasta Indianast. Võikast emotsioonist tekkinud laulule pani Abel Meropol esmalt pealkirjaks Butterfield kuid hiljem sai sellest Johnsrud kummaline puuvili. Sellega võidetaksegi Lintsitud mustanahalistele autor on öelnud aastakümneid hiljem oma laulu kohta vest. Kirjutasin palast Reinsruid sellepärast, et ma vihkan Lintsimist ja ebaõiglust. Vihkan inimesi, kes üht või teist soosivad. Ameerikas Lindsiti ühiskonnas tähtsusetuks muutunud enamasti mustanahalisi inimesi. Põhjuseid oli hulgi. Teil ei pidanudki ohver seadust rikkuma, piisas, kui tema usulised vaated erinesid teiste omadest või sattus ta lihtsalt põlu alla. Oma hilisematel aastatel narkoprobleemide kätte sattunud ja autobiograafia kuule autoriks nimetanud Billie Holiday esitas palast Reinsruid tavaliselt oma kontserdi lõpuloona. Andmaks märku, et šõu on lõppenud. Reaalseks muutus looblaadistamine distantseerus Colombia rekordsenhollideist. Laule avaldas hoopis pisike firma nimega kommodoor Recors. Ajakiri Time valis selle pala 1999. aastal sajandi looks. Kui laule streinsbruid 1939. aastal esmakordselt ilmavalgust nägi, oli see sama taim selle hukka mõistnud kui tükikese muusikalisest propagandast.